Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


05.–09. detsember 2011
Print

eelmine
E-nädalakiri 31/2011
järgmine

Sisukord:

1. ELAN võrgustiku koosolek.

2. Euroopa Komisjoni ettepanekud käibemaksusüsteemi muutmiseks.

3. Kallas kuulutas välja elektroonilise reisiplaneerija avaliku hääletuse.

4. Uued meetmed sotsiaalettevõtete rahastamise edendamiseks.

5. 8-9. detsembri Euroopa Ülemkogu teemad.

6. Selle aasta Avatud Päevade kokkuvõte ja 2012 aasta plaanid.

7. Regioonide Komitee administratsiooni jõuluvastuvõtt.

1. ELAN võrgustiku koosolek.

ELAN võrgustiku koosolek toimus 6. detsembril kell 10.30-12.30 Austria alalises esinduses EL juures. Koosoleku korraldajaks oli Austria Linnade Liit ja Omavalitsuste Liit.

Koosoleku päevakorras olid järgmised teemad:

* Ülevaade CEMR tööstruktuuridest, 2012 aasta tööprogrammist ja ettevalmistustest CEMR poliitikakomiteeks- Frederic Vallier, CEMR peasekretär.


* Ülevaade ELAN võrgustiku prioriteetsetest valdkondadest, nagu

- avalikud teenused, siseturg, riigihanked;

- valitsemine;

- infoühiskond
;
-
ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu areng;
-
Regioonide Komitee tegevused.

CEMR peasekretär tutvustas 12.detsembril toimuvat kõrgetasemelist üritust “Valitsemine partnerluses”, mis korraldatakse koostöös Mereliste Äärealade Konverentsiga ja EUROCITIES´ga. Konverents toimub Euroopa Komisjoni toel ja nende Charlemagne hoones.

Ürituse programm on leitav:
http://www.ccre.org/docs/Bxl_morning_12_12_programme_en.pdf
.

Sama ürituse raames toimub ka CEMR poliitikakomitee koosolek, kus üheks teemaks on uue CEMR tööstruktuur.

Koosolekul välja jagatud materjali põhjal põhineb CEMR missioon kahel teljel:

- Mõjutada euroopa poliitikaid ja töötada välja ühisseisukohti kõikides kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele olulistes küsimustes (lobbi strateegia).


- Edendada läbi rahvuslike omavalitsusliitude CEMR kui foorumi ja koostöö rolli Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste vahel.


Nende eesmärkide täitmiseks on kavas esimese rolli täitmiseks (lobby) moodustada kaks temaatilist platvormi:

-
Jätkusuutlik territoriaalne ja kohalik areng

-
Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused kui tööandjad ja teenuste osutajad.

Ja üks komitee - valitsemine ja kodakondsus.

Mõlema platvormi ja komitee raames on kasvas luua kitsamad temaatilised fookusgrupid.

Teise CEMR missiooni (koostöö ja arvamuste vahetus) raames on kavas moodustada järgmised struktuurid:

- Põlvkondade vaheline dialoog;


-
Temaatiline võrgustik mitmekesisuse ja integratsiooni teemal;

-
Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alaline komitee ja võrdõiguslikkuse harta rakendamist hindav observatoorium.

-
UCLG koordineeriv platvorm;

-
EL laienemise alane platvorm;

-
Observatoorium hindamaks majandus- ja finantskriisi mõju kohalike ja regionaalsetele omavalitsustele ja detsentraliseerimisele.

Iga pakutud uue struktuuri all on kirjeldatud milliseid valdkondi see katab, millise perioodi kohta see on planeeritud ja mida selle raames kavatsetakse teha.

Liitude esindajate poolt esitati hulgaliselt küsimusi ja ettepanekuid uue struktuuri kohta. Lähiajal saadetakse ettepanek poliitikakomitee liikmetele. COSLA on välja töötanud rida muudatusettepanekuid CEMR uue tööstruktuuri kohta (lisatud).

CEMR praegune struktuur on kirjeldatud Eesti Linnade Liidu kodulehel:

http://www.ccre.org/docs/direction_ccre_en.pdf

CEMR poliitiline juhtkond:

http://www.ccre.org/docs/direction_ccre_en.pdf

Uut struktuuri ja selle edukust hinnatakse poole aasta pärast ja vajadusel viiakse sisse muutused. Paljude kolleegide hinnangul on kahetsusväärne praeguste töögruppide kadumine. Nendes töögruppides anti laiem ülevaade erinevatest teemadest ja see sobis meile hästi, kuna meie liitudes töötavad ametnikud ei vastuta ainult väga kitsaste teemavaldkondade eest.

Ühtekuuluvuspoliitika osas tehti kasulik ettepanek kontakteeruda Euroopa Komisjoni vastava liikmesriigi lauaga ja püüda mõjutada selle kaudu komisjoni poolt liikmesriigile esitatavaid tingimusi partnerluslepingu osas. Eelmisel fookusgrupi koosolekul arutelu tulemused on kokku võetud muudatusettepanekutes (lisatud), mis on kavas esitada Euroopa Parlamendi vastavate arvamuste eest vastutavatele saadikutele. Tähtaeg omapoolsete täienduste ja muudatuste esitamiseks on 16.detsember.

Järgmine koosolek toimub 17.jaanuaril 2012 aastal. Korraldajaks COSLA esindus.

2. Euroopa Komisjoni ettepanekud käibemaksusüsteemi muutmiseks.

Uue käibemaksusüsteemi väljatöötamisel peetakse silmas kolme peaeesmärki.

Esiteks peab käibemaks muutuma ettevõtjatele lihtsamini käsitletavaks. Lihtsam ja läbipaistvam käibemaksusüsteem vähendaks märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja edendaks piiriülest kaubandust. See omakorda soodustab majanduskasvu. Ettevõtjasõbralikuma käibemaksu raames kavandatud meetmed hõlmavad koondsüsteemi laiendamist piiriülestele tehingutele; käibemaksudeklaratsioonide ühtlustamist; selge ja hõlpsa juurdepääsu tagamist kõigi riiklike käibemaksusüsteemide andmetele keskse veebiportaali kaudu.

Teiseks peaks käibemaks tõhusamalt toetama jätkusuutlikku majanduskasvu ja liikmesriikide jõupingutusi eelarve konsolideerimisel. Maksubaasi laiendamise ja vähendatud maksumäärade kohaldamise piiramise teel saaks suurendada liikmesriikide tulusid ilma käibemaksumäära tõstmata. Maksuvabastuste ja vähendatud maksumäärade kaotamise korral saaks mõnes liikmesriigis harilikku käibemaksumäära isegi vähendada, ilma et see mõjutaks riigi tulusid.

Teatisega nähakse ette põhimõtted, millest tuleks maksuvabastuste ja vähendatud maksumäärade läbivaatamisel juhinduda.
Samuti analüüsib komisjon liikmesriikide kohaldatavaid vähendatud maksumäärasid ja maksuvabastusi eelarvepoliitika läbivaatamisel Euroopa poolaasta raames kokkuvõte

Kolmandaks tuleb lõpetada olukord, kus kogumata käibemaksu ja pettuste tõttu jääb saama hulga tulu. Hinnatakse, et ligikaudu 12% käibemaksust, mis tuleks koguda, ei ole kogutud (nn käibemaksulõhe). Selleks et liikmesriigid saaksid kahtluse korral paremini reageerida pettuseskeemidele, teeb komisjon 2012. aastal ettepaneku luua kiirreageerimismehhanism. Lisaks analüüsib komisjon, kas tuleks tugevdada praeguseid pettustevastaseid mehhanisme (nt Eurofisc), ja uurib võimalusi piiriülese audiitorrühma loomiseks, et lihtsustada mitmepoolset kontrolli.

Samuti on komisjon jõudnud seisukohale, et kaua päevakorras olnud küsimus päritolukohas maksustamisel põhinevale käibemaksusüsteemile ülemineku kohta, ei ole enam asjakohane. Seepärast jätkatakse käibemaksu kogumist sihtriigis (st seal, kus asub tarbija) ja komisjon hakkab sellel põhimõttel põhinevat ELi ajakohast käibemaksusüsteemi välja töötama.

Teatise kogu tekst ja üksikasjalikum teave käibemaksu kohta on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/vat/key_documents/communications/index_en.htm

3. Kallas kuulutas välja elektroonilise reisiplaneerija avaliku hääletuse.

Euroopa kodanikke kutsutakse üles hääletama oma lemmikuks kujunenud mitmeliigilise reisiplaneerija poolt. Hääletus on osa esimesest Euroopa liikuvuse konkursist, mille kuulutas välja liikuvuse ja transpordi eest vastutav asepresident Siim Kallas.

Hääletus toimub ajavahemikul 5. detsember 2011 – 13. jaanuar 2012.

Konkursi jaoks loodud uuendatud veebilehel (www.eujourneyplanner.eu) on välja toodud e-hääletusele pandud planeerijate kaart ning reisiplaneerijate ja komisjonile konkursi raames esitatud ideede täielik loetelu.

Hääletada saab siin:
http://ec.europa.eu/transport/its/multimodal-planners/vote-on-journey-planners/index_en.htm 

4. Uued meetmed sotsiaalettevõtete rahastamise edendamiseks.


Sotsiaalettevõtted on sellised ettevõtted, kelle tegevusel on positiivne sotsiaalne mõju ja kes soovivad mitte ainult teenida suurimat kasumit, vaid saavutada ka sotsiaalseid eesmärke.

Määrust käsitleva ettepanekuga paneb komisjon aluse Euroopa tugevale sotsiaalinvesteeringute fondide turule.
Ettepanekus esitletakse Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi uut märgist, et investorid saaks Euroopa sotsiaalettevõtetele keskenduvad fondid hõlpsasti ära tunda. Lähenemisviis on lihtne: kui ettepanekus määratletud nõuded on täidetud, saavad sotsiaalinvesteeringute fondide tegevjuhid oma fonde turustada kogu Euroopas. Märgise saamiseks peab fond tõendama, et lõviosa investeeringutest (70% investoritelt saadud kapitalist) on kasutatud sotsiaalettevõtete toetamiseks. Ühtsete avalikustamisnõuetega tagatakse, et investorid saavad selliste investeeringute kohta täpset ja tõhusat teavet.

Ettepaneku põhielemendid:

- ELi tunnustatud märgis sotsiaalettevõtlusfondide jaoks
: Praegusel ajal võib investoritele valmistada raskusi sotsiaalettevõtetesse investeerivate fondide äratundmine ning see asjaolu võib kahjustada usaldust sotsiaalettevõtlusturu vastu. Sotsiaalinvesteeringute fondide endi jaoks võib osutuda keeruliseks eristuda muudest fondidest ning see võib saada takistuseks sektori edasisele arengule. Täna vastuvõetud määrusega on loodud ühine kaubamärk – Euroopa sotsiaalettevõtlusfond. Selle kaubamärgi järgi teavad investorid, et suurim osa nende investeeringust läheb sotsiaalettevõtetele. Lisaks sellele muudab kogu ELis kasutatav ühine kaubamärk investoritele nende fondide asukoha kindlakstegemise hoopis lihtsamaks.

- Investorile esitatav põhiteave: Samamoodi nagu investoritele võib valmistada raskusi sotsiaalettevõtetesse investeerivate fondide äratundmine, võib nende fondide kohta kättesaadavat teavet olla keeruline võrrelda ja kasutada. Seepärast on eriti oluline kehtestada ühine ELi raamistik sellise teabe kohta. Kõik uut kaubamärki kasutavad fondid peaksid edaspidi avaldama täpset teavet selliste sotsiaalettevõtete kohta, millele nad keskenduvad; põhimõtete kohta, mille järgi sellised ettevõtted välja valitakse; viiside kohta, kuidas sotsiaalettevõtteid aidatakse ning kuidas sotsiaalset mõju jälgitakse ja kajastatakse.

-
Paremad tulemusnäitajad: Prognoositud mõju on investorite jaoks olulise tähtsusega, et teha valik eri sotsiaalinvesteeringute fondide vahel. Kavandatud meetmetega kehtestatakse fondidele täpsed nõuded, kuidas teavitada investoreid mõju jälgimise ja kajastamise võimalustest. Tõenäoliselt on aga veelgi rohkem vaja ära teha. Komisjon tegeleb edasi investeeringute sotsiaalse tulemuslikkuse mõõtmise paremate ja võrreldavate meetodite väljatöötamisega. Tänu sellele on võimalik kujundada veelgi läbipaistvam investeerimisturg ning pälvida investorite suurem usaldus.

- Rahakogumist takistavad tegurid kogu Euroopas: Sotsiaalinvesteeringute fonde käsitlevad eeskirjad erinevad liikmesriigiti ning need on sageli tülikad ja keerulised. Seepärast on uutes ettepanekus kavandatud eeskirjade lihtsustamine. Näiteks on Euroopa passi olemasolu sotsiaalettevõtlusfondi jaoks rahakogumise tagatis kogu Euroopas. Fondide tegevjuhid ei ole kohustatud uut raamistikku kasutama, kuid seda tehes on neil juurdepääs kogu ELi investoreid käsitlevale teabele ning selgelt äratuntavale ELI kaubamärgile, mida investorid usaldavad ja teiste hulgast välja oskavad valida.

-
Kättesaadavus investoritele: Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi kaubamärk tehakse algul kättesaadavaks üksnes kutselistele investoritele, kuna sotsiaalettevõtetesse investeerimisega võib kaasneda teatav risk. Niipea kui raamistik on valmis ja toimib, uurib komisjon võimalusi, kuidas teha sellised investeeringud kättesaadavaks ka jaetarbijatele.

Ettepanekud esitatakse aruteluks ja kaasotsustusmenetluse raames vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule (liikmesriikidele).

Lisateave: http://ec.europa.eu/internal_market/investment/social_investment_funds_en.htm

5. 8.-9. detsembri Euroopa Ülemkogu teemad.

8.–9. detsembril  Brüsselis kohtunud ELi juhid keskendusid majandusjuhtimise tugevdamisele euroalal ning energiaküsimustele ja võimalike uute liikmesriikide ühinemisele ELiga.

Kaaluti ettepanekuid kõigi euroala riikide eelarvekavade seireks ning puudujääkide vähendamiseks, teostades veelgi tugevamat majanduse ja eelarve järelevalvet nende riikide puhul, keda ohustab tõsine rahanduslik ebastabiilsus või kes vajavad abi.

Muudatused aluslepingus

Riigi- ja valitsusjuhid uurisid ka eurovõlakirjade kasutuselevõtust saadavat võimalikku kasu, näiteks kas nende abil oleks võimalik alandada ja stabiliseerida intressimäärasid, mida riigid raha laenamisel peavad maksma.

Komisjon on pakkunud välja kolm võimalust nende nn stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtuks koos finants- ja õiguslike mõjude analüüsiga. Vajalik oleks võib olla ELi toimimise aluseks oleva Lissaboni lepingu muutmine.

Energiakava

Euroopa Ülemkogu päevakorras olid olulisel kohal ka turvaline, kindel, säästev ja taskukohane energiaga varustatus.

ELi juhid kaalusid energia säästmise ja -tõhususe meetmeid, mille raames kehtestatakse õiguslikult siduvad nõuded ELi liikmesriikidele energiatõhususe täiustamiseks kõigis etappides (tootmine, jaotus ja lõpptarbimine).

Komisjoni hinnangul saaks sellest märkimisväärset rahalist, majanduslikku ning tööhõivealast kasu ning see aitaks tarbijatel vähendada oma energiakulu.

Samuti on ELi juhid kutsunud üles looma ühtset energiaturgu aastaks 2014, mis muudaks energia piiriülese müümise ja ostmise senisest vabamaks. Avatud turg aruka ja integreeritud infrastruktuuriga oleks konkurentsivõimelisem.

Uued liikmesriigid

Päevakorras on ka võimalik uute riikide vastuvõtmine Euroopa Liitu, mis on oluline liidu strateegiliste huvide, julgeoleku ja jõukuse seisukohast. Komisjon on teinud ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi Montenegroga ning anda Serbiale ELi kandidaatriigi staatus, mis on esimeseks sammuks ühinemisprotsessis.

Horvaatia on jõudnud viimasesse etappi, et saada ELi 28ndaks liikmesriigiks. EL lõpetas läbirääkimised juunis, sillutades teed ühinemislepingu allkirjastamiseks 9. detsembril.

Horvaatias korraldatakse varsti referendum, et otsustada, kas riik ühineb ELiga 1. juulil 2013.

Laienemisprotsess – positiivne stiimul Euroopale

8.–9. novembri Euroopa Ülemkogu kohtumise päevakord

Viidad

Majandusarengu tegevuskava

Tippkohtumisel ei õnnestunud kokku leppida kõigi 27 liikmesriigiga lepingu muutmises- http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-16093316

Inglismaa ja Ungari ei nõustunud ettepanekuga ning Tsehhi ja Rootsi võtsid aja maha, et  konsulteerida oma parlamentidega.

Financial Times´s kirjutab Wolfgang Münchau, et ainus tee päästa eurotsooni on lõhkuda Euroopa Liit. Tema sõnul oleme saanud nüüd ühe kriisi asemel kaks-eurokriisi ja Euroopa Liidu kriisi. artikkel

Rompuy avaldus:
http://www.consilium.europa.eu//uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/126657.pdf

Tippkohtumise esimese päeva tulemused: pressiteade

Meie uudised kirjutavad, et kõik peale Inglismaa on siiski otsustanud liituda valitsustevahelise rahanduspoliitilise lepinguga “BRÜSSEL, 9. detsember, BNS - Üheksa riiki on valmis ühinema 17 eurotsooni liikmega, et sõlmida valitsustevaheline rahanduspoliitiline leping eelarvediststipliini tugevdamiseks, ilmnes reedel võlakriisiga võitlemisele pühendatud Euroopa Liidu Brüsseli tippkohtumise resolutsioonikavadest. Seega näib, et EL-i alusleppe muutmise vastu olnud Suurbritannia jääb ainsana välja ka valitsustevahelisest kokkuleppest.

"Bulgaaria, T¨ehhi, Taani, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Rootsi viitasid pärast oma parlamentidega konsulteerimist võimalusele selles protsessis osaleda," öeldakse ühes resolutsioonimustandis.

Elame, näeme.

6. Selle aasta Avatud Päevade kokkuvõte ja 2012 aasta plaanid.

Koosolek toimud 9.detsembril kell 10.00- 11.30 Regioonide Komitees.

Avasõnad ütlesid Regioonide Komitee peasekretär Gerhard Stahl ja Nicholas Martyn Euroopa Komisjonist..

Avatud Päevad toimusid esimest korda 2003 aastal, kuid Regioonide Komitee ei olnud siis selle üritusega seotud - see oli regionaalsete ja linnade esinduste  enda algatus. Kui 2003 aastal osales 10 regionaalset esindust, siis 2011 aastal juba 206, mille raames loodi 23 partnerlust erinevate esinduste vahel.

Avatud Päevad pakuvad võimalust regionaalsete esinduste omavaheliseks koostööks ja partnerluseks. Idee selle taga on ühtekuuluvuspoliitika ja solidaarsus. Majanduskriisi ja eurokriisi tingimustes, arvestades tippkohtumisel tehtud otsuseid, tähendab solidaarusus ühtekuuluvust, mis toetab majanduslikku arengut. Stahl ütles, et ühtekuuluvuspoliitika on rohkemat kui liikmesriigid.

Nicholas Martyn ütles, et kõik näevad linki ühtekuuluvuspoliitika ja toimuvate protsesside vahel. Järgmine aasta on 10.aastapäev Avatud Päevadele ja ta ütles, et see on olnud edukas liit komisjoni ja regioonide vahel. Tähtis on tagada nende ürituste kvaliteet ja praegu on jõutud tasemeni, mis rahuldab kõiki osapooli. Järgmisel aastal, kus läbirääkimised uue paketi üle jätkuvad, saab see olema ka üheks Avatud Päevade teemaks.


Tark ja roheline kasv on üks teema, millele peab tulevikus veelgi rohkem keskenduma. Vaja on luua alus partnerluslepingute sõlmimiseks liikmesriikidega ja selles on regioonidel oluline roll mängida. Üks debatt saab olema makromajanduslike tingimuste üle. Kolmas teema- tulemuste tagamine, on vaja näidata, et ühtekuuluvuspoliitika juba on keskendunud tulemuste saavutamisele, kuid see peab tulevikus olema seotud uute tingimustega.

2011 aastal saadi üle 1000 tagasisideme osalejatelt. Leiti, et paranenud on ürituste kvaliteet ja organisatsioon. Hinnati võimalust arutleda järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika üle ja vahetada häid kogemusi. Samas leiti, et kuigi ettekanded olid huvitavad, jäi liiga vähe aega aruteludeks.

Järgmisel aastal püütakse lühendada avasessioonil kõnede aega ning jätta rohkem aega debatiks.

Alam-Austria esindaja ütles, et kui ühes konglomeraadis on 12 partnerit, siis jääb ette antud ajalisest piirangust (2,5 tundi) aeg liiga lühikeseks, et anda kõigile võimalus oma projekti esitleda. Tehti ka ettepanek, et konglomeraadid  võiksid olla väiksemad.

Leiti taas, et ette nähtud ajaline piirang seminari organiseerimiseks on liiga lühike ja et peaks suurendama Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni osalust nendel üritustel (nii Brüsselis kui ka kohtadel).

Järgmisel aastal peab olema samuti üks juhtpartner ja üks juhtpartneri asetäitja. Samuti on pakutud välja, et ühes koosluses võib olla 4-12 partnerit. Organisatsioonilises struktuuris ei saa samuti olema suuri muutusi. Avatud Päevad on kavandatud ajavahemikul 9.-11. oktoober 2012.  Kavandatakse 100 töögrupi korraldamist (sel aastal 110) ja iga partner peab korraldama ka ühe kohaliku ürituse. Kohalikud üritused peavad toimuma septembrist  novembrini, kuid seda perioodi pikkust veel kaalutakse.

Avatud Päevadel saavad olema kahte sorti üritused:

- seminarid mitte rohkem kui 4 ettekandega ja ühe moderaatoriga
;
- debatid, kus võib olla kuni kuus panelisti ja üks moderaator.

Praegu ei pakuta välja muudatusi seminaride ja debattide ajakavas. Hommikused üritused on lühemad, pikemad üritused on lubatud pealelõunal. Uus on see, et partnerlused, kus on kuus või rohkem partnerit, võivad korraldada kaks seminari 9 kuni 11 oktoobril ajavahemikul  9.00-13.00 .

Probleem on koosolekute toimumiskohtade ja komisjoni ning komitee poolsete esindajate leidmisega.

Taotlused osalemiseks on vaja esitada 5.märtsiks 2012 opendays@cor.suropa.eu

Kavas on pakkuda võimalust teha koostööd ka “Meeting Place” raames, kus põhitähelepanu on kohaliku arengu näidetel (community-led local development projects). Tähtaeg on 5. märts 2012.

Järgmisel aastal saavad kõik RegioStar 2013 finalistid võimaluse esitada oma projekte valikukomisjonile ja ka avatud päevade osalejatele.

Kasvas on korraldada  sessioone järgmistel teemadel:

- tark kasv - koostöö ülikoolide ja regioonide vahel;


- jätkusuutlik kasv - VKEde energiatõhususe toetamine;


- tulemuste saavutamine - seotud järgmise perioodi ettepanekutega;

-
territoriaalne koostöö;

- roheline kasv

Avatud Päevade 2012 logo on: “Europe´s regions and cities making the diffrence”.

Analoogselt selle aastaga on kavas korraldada Avatud Päevade Ülikool

Avatud Päevade 2012 veebileht avatakse 14. detsembril 2011, kaart osalevate regioonidega avaldatakse aprilli lõpus ja Avatud Päevade ajakiri avaldatakse juunis ja lõplik programm 9. juulil.

Avatud Päevade vastuvõtul esinevad muusikud (võimalus on teha ettepanekuid) ja pakutakse regioonidele spetsiifilist toitu (samuti on võimalus avaldada soovi). Teine võimalus on, et erinevad regionaalsed ja linnade esindused avavad oma uksed ühel õhtul, et pakkuda muusikalist vaheldust ja rahvuslikke suupisteid.

30. märts on see tähtaeg, millal tehakse otsused regionaalsete partnerluste kohta 2012 aastal.

7. Regioonide Komitee administratsiooni jõuluvastuvõtt.

Nagu juba tavaks saanud, kutsub Regioonide Komitee administratsiooni juht Steen Illeborg oma kolleegid ja Regioonide Komitee rahvuslikud koordinaatorid väikesele jõuluvastuvõtule. Sel aastal toimus see komitee raamatukogus. Vastuvõtul osalesid ka president Mercedes Bresso ja peasekretär Gerhard Stahl.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


09.12.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit