Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


21.–24. november 2011
Print

eelmine
E-nädalakiri 30/2011
järgmine

Sisukord:

  1. Kohalike omavalitsuste esindajate koolitusreis Brüsselis.
  2. Euroopa Komisjon tahab hoogustada kultuuri- ja loomesektorite tegevust.
  3. Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett eurotsooni riikide finantsstabiilsuse- ja juhtimise suurendamiseks.
  4. Programm “Erasmus kõigi jaoks”.
  5. Euroopa Liit tõhustab kasvuhoonegaaside heite seire-eeskirju.
1. Kohalike omavalitsuste esindajate koolitusreis Brüsselis.

Koolitusreis, kus osales 15 kohaliku omavalitsuse esindajat (8 Eesti Linnade Liidust ja 7 Eesti Maaomavalitsuste Liidust), toimus 21-23. novembril 2011.aastal. Koolitusreis sai teoks tänu Euroopa Komisjoni Eesti esinduse igakülgsele toetusele. Martti Lutsar EK Eesti esindusest oli Brüsselis grupiga kaasas ja jälgis, et kõik toimuks tõrgeteta. Suur tänu talle mõistva suhtumise ja toetuse eest!

Koolituse käigus külastati Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindust Brüsselis, Regioonide Komiteed,  Eesti alalist esindust Euroopa Liidu juures, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti.

Regioonide Komitees võttis meid vastu Regioonide Komitee delegatsiooni liige Uno Silberg, kes tutvustas komitee rolli ja tegevust, aga samuti ka Eesti delegatsiooni ja nende tegevusi.

Koolitusgrupp Reg Kom majas

Lisaks kajastati koolitusgrupi külaskäiku ka Regioonide Komitee kodulehel:
http://www.ea.cor.europa.eu/whatsnew.html

Uno Silbergi ja minu poolt esitatud ettekanded on aruandele lisatud.

Eesti alalises esinduses EL juures kohtusime esinduse asejuhi Gert Antsuga (COREPER I), kes tutvustas esinduse tööd ja poliitikaid EL suunal.

Euroopa Komisjoni programm sisaldas  ülevaadet
1. Euroopa Institutsioonidest ja nende rollist, Lissaboni Lepingust ja EL 2020 strateegiast;


2.
Riigihangete reformi ettepanekuid;


3. EL Läänemere strateegiat ja järgmise perioodi  ühtekuuluvuspoliitika ettepanekuid;


4. Järgmise perioodi finantsraamistiku ettepanekuid , vt.
http://ec.europa.eu/budget/reform/index_en.htm;


5. Võlakriisi ja EL ettepanekuid selle lahendamiseks, majandusprognoosi ja  tutvustati Euroopa komisjoni poolt vahetult esitatud ettepanekuid stabiilsuse, koordineeritud valitsemise ja kasvu tagamiseks: pressiteade ja kahte uut määrust euroala riikide rahanduse jälgimiseks: komisjoni määrus, mis jõustuvad 20 päeva pärast avaldamist.

Euroopa Parlamendis kohtusime Tunne Kelami ja Ivari Padariga, kes rääkisid oma tööst parlamendis ning andsid ülevaate hetkel päevakorras olevatest olulistest küsimustest.

Koolituse programm on aruandele lisatud. Kuna ettekanded on väga mahukad, siis paneme need üles lehele http://www.ell.ee/4257, kust neid on võimalik leida.

Koolitusel osalejad olid väga aktiivsed ja esitasid ettekandjatele hulgaliselt küsimusi, nii et meil oli raskusi ajakavas püsimisega.

Koolitusel osalejad andsid oma hinnangu toimunud koolitusele. Kõikide saadud tagasiside põhjal leiti, et
- koolitus tervikuna oli vajalik,
- hästi ette valmistatud,
- sisaldas palju olulist infot,
- väga asjalik,
- aitas parandada üldist arusaamist toimuvatest protsessidest.

Samas taas kord jäi napiks aega, et tutvuda linna muude vaatamisväärsustega.

Lisaks leidsid koolitusel osalejad, et:

- ELL ja EMOL esindus peaks olema suurem ja oleks võinud olla rohkem aega esinduse töö ja tegemiste tutvustamiseks;

- Eesti omavalitsuste, ülikoolide jm partneritele on vaja teadvustada EL mõju olulisust. Kasutada paremini olemasolevaid võimalusi inimeste kaasamiseks Eestis;

- Komisjoni poolsed ettekanded olid sisutihedad ja kogu programm teadmisterohke. Riigihangete ettekanne jäi natuke liiga üldiseks.

2. Euroopa Komisjon tahab hoogustada kultuuri- ja loomesektorite tegevust.

Programmi eelarveks aastatel 2014–2020 on kavandatud 1,8 miljardit eurot (mis on 37% rohkem kui sellel perioodil) peaks süstima vajalikku energiat kultuuri- ja loomemajandusse - valdkonda, mis on tööhõive ja majanduskasvu oluline allikas Euroopas. Uue programmiga eraldatakse seni MEDIA programmi alla kuulunud kino ja audiovisuaalsektori toetuseks enam kui 900 miljonit eurot ning kultuuri toetuseks peaaegu 500 miljonit eurot. Ühtlasi tegi komisjon ettepaneku eraldada enam kui 210 miljonit eurot uue finantstagatisrahastu jaoks, mis võimaldaks väikestel ettevõtjatel saada enda kasutusse kuni 1 miljardi euro väärtuses pangalaene, ning ligikaudu 60 miljonit eurot, et toetada poliitikakoostööd ja uuenduslikku lähenemist publiku kujundamisele ja uutele ärimudelitele.

Tänu komisjoni Loova Euroopa ettepanekule saaks

* toetada rahaliselt 300 000 kunstnikku ja kutselist kultuuritöötajat ning nende teoseid, et nad jõuaksid uue publiku ette väljaspool nende kodumaad;

* anda levitamistoetust enam kui 1000 Euroopa filmile, mis võimaldab neid näidata vaatajatele nii kogu Euroopas kui ka mujal maailmas;

* rahastada vähemalt 2500 Euroopa kino tegevust, et nende ekraanidel linastuvatest filmidest vähemalt 50% oleksid Euroopa päritolu;

* toetada enam kui 5500 raamatu ja muu kirjandusteose tõlkimist, et lugejad saaksid neid lugeda oma emakeeles;

* koolitada tuhandeid kultuuriorganisatsioone ja kultuuritöötajaid, võimaldades neil omandada uusi oskusi ja suurendada rahvusvahelise tegutsemise suutlikkust;

* jõuda programmi raames rahastatud projektidega vähemalt 100 miljoni inimeseni.

Lisateave: http://ec.europa.eu/culture/creative-europe/

3. Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett eurotsooni riikide finantsstabiilsuse- ja juhtimise suurendamiseks.

Liikmesriikide valitsused peavad oma rahaasjad korda seadma ja viima läbi vajalikke reforme, et suurendada tööhõivet ja elavdada majandust: komisjoni teatis.

Komisjon kutsub liikmesriike üles keskenduma viiele prioriteedile ja sellega seotud meetmetele, nagu:

- Taastada laenutegevuse kriisieelne tase- lihtsustada pankade juurdepääsu rahastamisele, toetada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja arendada uut Euroopa riskikapitali reziimi;

- Rakendada kasvusõbralikke eelarvepoliitikaid- siduda avaliku sektori investeeringud maksupoliitikaga vastavalt iga riigi vajadustele;

- Edendada majanduskasvu ja tööhõivet- keskenduda digitaalmajanduse, teenuste ja väliskaubanduse ühisturule ja EL ettepanekute kiirele rakendamisele;

- Vähendada töötust ja kriisi sotsiaalseid mõjusid- edendada ettevõtete loomist ja füüsiliste isikute ettevõtlust, parandada hoolekandesüsteeme, et hoolitseda paremini kõige haavatumate eest;

- Avaliku halduse moderniseerimine- vähendada bürokraatiat, edendada e-valitsemist ja vähendada uute ettevõtete alustamisaega kolmele päevale.

 Käesoleva aasta pakett sisaldab kahte uut ettepanekut, mis põhinevad meetmetel meetmed, mis võeti finantskriisi järgselt, et parandada majandusjuhtimist ning aidata riigivõlga kontrolli alla saada.

Ühe ettepaneku komisjoni määrus kohaselt peaksid euroala riigid esitama oma eelarveprojektid igal aastal samal ajal. Seejärel saaks komisjon esitada vajadusel nende kohta oma arvamuse ning paluda valitsustel need kooskõlas oma euroalakohustustega läbi vaadata.

Teise komisjoni määrus 2 ettepanekuga tugevdataks nende euroala riikide järelevalvet, keda rahaliselt toetatakse või keda ohustab tõsine rahanduslik ebastabiilsus.

Komisjon algatab avaliku konsultatsiooni http://ec.europa.eu/economy_finance/consultation/index_en.htm  (tähtaeg 8. jaanuar 2012) selle kohta, kas euroala riikidel peaks olema võimalik üheskoos emiteerida võlakirju, et koguda võlaprobleemidega riikide jaoks raha. Tulud suurendaksid euroala päästefondi.

Aruteludokumendis roheline raamat esitatakse võimalused selliste stabiilsust tagavate võlakirjade kasutuselevõtuks. Euroopa Komisjoni arvamuse kohaselt oleks ühiselt emiteeritavate võlakirjade suunas tehtavad sammud teostatavad üksnes siis, kui euroala võtaks meetmeid ka eelarvedistsipliini tugevdamiseks.

Lugege täiendavalt 2012. aasta majanduskasvu analüüsi ja seonduvate ettepanekute kohta  täpsem info

4. Programm “Erasmus kõigi jaoks”.

Programmi „Erasmus kõigi jaoks” koondatakse kõik ELi ja rahvusvahelised haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonna programmid ning seega asendab üks programm seitset olemasolevat /praegused programmid/. Sellega soovitakse suurendatakse tõhusust, lihtsustatakse toetuste taotlemist ning vähendatakse dubleerimist ja killustatust.

Komisjon soovitab suurendada eelarvet praeguse seitsme-aastase eelarvega võrreldes ligikaudu 70 % ning eraldada aastatel 2014–2020 uuele programmile 19 miljardilt eurot. Sellesse summasse on arvestatud edaspidine hinnanguline inflatsioon ja see sisaldab rahvusvaheliseks koostööks ettenähtud kulusid.

Uue programmi ratsionaalsem struktuur koos oluliselt suurenenud rahastamisega tähendab seda, et Euroopa Liit saab pakkuda üliõpilastele, kutseõppuritele, noortele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja muudele rühmadele palju rohkem võimalusi oskuste parandamiseks, isiklikuks arenguks ja tööalaste väljavaadete parandamiseks. Programmiga „Erasmus kõigi jaoks” edendatakse ka teadusuuringuid ja õpetamist Euroopa integratsiooni vallas ning toetatakse rahvasporti.

Täpsem teave: http://ec.europa.eu/education/erasmus-for-all/

5. Euroopa Liit tõhustab kasvuhoonegaaside heite seire -eeskirju.

Kavandatava ettepaneku peamised eesmärgid on järgmised:

- edendada veelgi ELi innovatiivset kliimapoliitikat, püüdes vähendada maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsandus-, lennundus-, meretranspordi- ja muudes sektorites tekkivaid heitkoguseid ja toetades kliimamuutustega kohanemist;

- aidata ELil ja liikmeesriikidel pidada arvestust aastateks 2013–2020 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude üle;

- veelgi parandada edastatavate andmete kvaliteeti;

- tagada, et EL ja liikmesriigid täidaksid oma praegused ja edaspidised rahvusvahelised kohustused seire ja aruandluse osas. See hõlmab aruandmist arenguriikidele antud finants- ja tehnilise abi kohta ning kohustusi, mis tulenevad 2009. aasta Kopenhaageni kokkuleppest ja 2010. aasta Cancúni kokkulepetest;

- kehtestada tööeeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid annavad aru, kuidas nad kasutavad EL-i heitkogustega kauplemise süsteemis saastekvootide enampakkumistest saadavat tulu. Liikmesriigid on võtnud kohustuse kulutada vähemalt pool enampakkumistel saadud tulust selleks, et võidelda kliimamuutuste vastu ELis ja kolmandates riikides.


Seiremehhanismi ülevaatamine hõlmab kasvuhoonegaaside heite seiret ja riiklike ametiasutuste poolset aruandlust. Et sellest saaks seadus, peavad selle heaks kiitma nõukogu ja Euroopa Parlament. Ettevõtetele kehtestatavad heite seire ja aruandlusnõuded, mis on seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate käitistega, nähakse ette eraldi rakendusaktiga.

Täpsem teave: http://ec.europa.eu/clima/news/articles/news_2011110901_en.htm .

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


24.11.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit