Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


14.–18. november 2011
Print

eelmine
E-nädalakiri 29/2011
järgmine

  1. Euroopa Komisjoni sügisene majandusprognoos.
  2. Uus tervishoiu- ja tarbijakaitse programm.
  3. Vastutustundlikumate ettevõtetega seotud ettepanekute pakett.
  4. Euroopa Liidu algatus “arukad piirid”.
  5. Euroopa Komisjon algatas diskussiooni sisserändajate perekonna taasühinemise üle.
  6. Tööajadirektiivi ülevaatamine.
  7. Siseasjade rahastamine tulevikus.
  8. Euroopa naisjuhendajate võrgustik.
  9. Euro Summit 2011.
  10. Ettevalmistused 28.novembri CoR rahvuslike delegatsioonide juhtide kohtumiseks liikmesriikide suursaadikutega EL juures.
  11. Euroopa Komisjon Euroopa muutmise 2012. aasta tööprogramm.
  12. Kolme Balti riigipea ühisavaldus.

 1. Euroopa Komisjoni sügisene majandusprognoos.

http://ec.europa.eu/news/economy/111110_et.htm
ELi majanduskasv on 2012. aastal peaaegu nullilähedane, kuid 2013. aastal peaks see aeglaselt suurenema. Tööpuudus jääb eeldatavasti praegusele kõrgele tasemele.

Majanduskasvu ei prognoosita ei selleks ega ka järgmisteks kvartaliteks. Sellest tulenevalt kasvab SKP ELis ja euroalal 2012. aastal eeldatavasti ainult 0,5%. Kiiremat kasvu prognoositakse 2013. aastaks, kui majanduskasvuks on ELis seatud 1,5% ja euroalal 1,25%. Kuigi kasvumäärad on ELis riigiti erinevad, puudutab majanduskasvu aeglustumine kõiki riikide rühmi.

Tagasihoidlikku kasvu mõjutab ka finantsturgudel valitsev jätkuv ebakindlus, mis on seotud mõne euroala riigi rahanduse jätkusuutlikkusega ning kartusega, et see võib mõjuda nakkavalt ka peamistele euroala riikidele. Maailma majanduse (sh mõne kõige olulisema ELi partneri) nõrk seisund soodustab asjaomast suundumust veelgi.

Prognoosi kohaselt taastub usaldusväärsus järk-järgult 2012. aasta teises pooles. Seda soodustab poliitiliste meetmete rakendamine, mis ohjeldab riikide võlakriisi.

Ennustatakse tööturgude paigalseisu

Prognooside kohaselt tööpuuduse kasv 2012. aastal peatub. Majanduskasvu määr, mis peaks prognoosi kohaselt paika pidama, ei ole piisav, et tööturgusid positiivselt mõjutada. Tööpuudus peaks seega jääma praegusele kõrgele tasemele (9,5%), kuid erinevate liikmesriikide tööturgudel on olukord erinev.

Riigi rahandus on järkjärguliseks paranemiseks õigel teel

Riigi rahanduse konsolideerimises on 2011. aastal edusamme tehtud. Käesoleva aasta eelarvepuudujääk on prognoosi kohaselt 4,75% SKPst ELis ja veidi üle 4% euroalal. Puudujääk peaks vähenema ja 2012. aastal moodustama SKPst veidi alla 4% ELis ja 3,5% euroalal.

Prognoosi kohaselt tõuseb võla ja SKP suhe 2012. aastal ELis 85%ni ning see peaks 2013. aastal stabiliseeruma. Siiski suureneb euroalal võlasuhe aeglaselt ning ületab 2012. aastal 90% SKPst.

Inflatsioon langeb alla 2% tasemele

Tänu väiksemale energiahindade poolsele survele peaks inflatsioon 2012. aastal langema alla 2% tasemele. Vähenenud majandustegevus ja tagasihoidlik palgatõus peaksid prognoosiperioodil inflatsiooni ohjeldama.

Prognoosiga seotud langusriskid on jätkuvalt olulised

ELi ja euroala majandust ohustavad kolm peamist riski: jätkuv riigivõlaga seonduv ebakindlus, finantssektori nõrkus ja maailma majanduse loidus. Võimalikuks osutub ka negatiivne dünaamika: aeglasem majanduskasv võib mõjutada võlgades riike ning see võib omakorda muuta halvemaks olukorda finantssektoris, mis ei oleks suuteline majanduskasvu toetama.

Teisalt võib aga usaldusväärsuse oodatust varajasem taastumine taaskäivitada investeeringud ja eraviisilise tarbimise. Lisaks sellele võib ELi välise keskkonna olukorra paranemine (nt maailma majanduse kasvu taastumine) anda ELi ekspordile uue tõuke. Madalamad tarbekaupade hinnad aitavad dünaamilisele tarbimisele samuti kaasa.

Järgmine majandusprognoos (vaheprognoos) avaldatakse 2012. aasta veebruaris. Järgmine täielik prognoos ilmub mais 2012.

Täiendav teave 2011. aasta sügisese majandusprognoosi kohta
2011 aasta prognoos
prognoos Eesti kohta

Viidad

Majanduse vaheprognoos: taastumine seiskub
2011. aasta kevadine majandusprognoos: Euroopa majanduse elavnemine jätkub
Majanduse taastumine on järkjärguline ja ebaühtlane

2. Uus tervishoiu- ja tarbijakaitse programm.

Uus tervishoiuprogramm ja uus tarbijakaitseprogramm on osa ELi 2014.‑2020. aastaks ette nähtud finantsprioriteetidest (ELi mitmeaastasest finantsraamistikust) - uued programmid

Ettepanekuid asuvad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu ning eesmärk on võtta need vastu 2013. aasta lõpuks, et uus tarbijakaitse- ja tervishoiuprogramm saaksid alata 2014. aastal.

Paralleelselt jätkatakse läbirääkimisi kogu ELi eelarve mitmeaastase finantsraamistiku üle.

Tervishoiuprogrammi eesmärk on jätkata varasemate tervishoiuprogrammide tööd – toetada ja ellu viia meetmeid, mille eesmärk on julgustada innovatsiooni kasutuselevõttu tervishoius, soodustada paremaid ja ohutumaid tervishoiuteenuseid, edendada head tervist ja ennetada haigusi ning kaitsta kodanikke piiriüleste terviseohtude eest.

Tarbijakaitseprogrammi eesmärk on olla jätkuks eelmisele programmile ning selle meetmed keskenduvad tarbijate võimestamisele ohutuse, informeerimise ja harimise, tarbijaõiguste ja kaebuste lahendamise ning täitemeetmete kaudu

Teave aastate 2008–2013 tervishoiuprogrammi „Üheskoos tervise nimel” kohta:

http://ec.europa.eu/health/programme/policy/index_et.htm

Teave aastate 2008–2013 tarbijakaitseprogrammi kohta:

http://ec.europa.eu/consumers/strategy/programmes_en.htm

3. Vastutustundlikumate ettevõtetega seotud ettepanekute pakett.

Suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse edendamiseks asetas komisjon Euroopa 2020. aasta strateegias,  suurprojektis „Innovatiivne liit”, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammis ja ühtse turu aktis lahendamist vajavate probleemide tulipunkti sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni temaatika, seda nii territoriaalse ühtekuuluvuse kui ka ühiskonna probleemidele originaalsete lahenduste leidmise, eelkõige vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise seisukohalt.

Vastutustundlikumate ettevõtetega seotud ettepanekute pakett on jätkuks ühtse turu aktis ühtne turg , milles komisjon nägi ette 12 võimalust ühtse turu elavdamiseks 2012. aastaks, et tagada jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu. Kaks kindlaksmääratud võtmetegevust olid väikeste ja mikroettevõtete asutamine ja areng, mida tuleks saavutada aruka õigusaktide kohaldamise ja halduskoormuse vähendamise abil, ning sotsiaalettevõtluse arenguks soodsa majanduskeskkonna loomine.

Ettepanekud raamatupidamisdirektiivi ja läbipaistusdirektiivi läbivaatamiseks on praeguse seisuga esitatud Euroopa Parlamendile ja ELi Ministrite Nõukogule vastuvõtmiseks. Sotsiaalettevõtluse teatis on lähtepunktiks mitmele õigusalasele ja muud liiki algatusele, mis esitatakse kahe järgmise aasta jooksul. Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalettevõtete konverents, mille komisjon korraldab 18. novembril 2011 Brüsselis, on esimene võimalus, mil sidusrühmad saavad need ettepanekud arutluse alla võtta.

Lisateave:

Komisjoni teatis “ Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine”:
komisjoni teatis
http://ec.europa.eu/internal_market/smact/index_et.htm

4. Euroopa Liidu algatus “arukad piirid”.

„Arukate piiride” algatus hõlmab:

- Saabumise ja lahkumise süsteemi
, mis registreeriks saabumise aja ja koha ning lühiajalise viibimise pikkuse elektroonilisse andmebaasi, asendades praeguse passide tembeldamise süsteemi. Kogutud andmeid saavad kasutada piirikontrolli- ja sisserändeametid.

- Registreeritud reisija programmi
, mis lubaks teatavatel kolmandatest riikidest tulevatel sagedaste reisijate rühmadel (s.o ärireisijad, pereliikmed jne), kes on läbinud asjakohase eelkontrolli, siseneda ELi, kasutades lihtsustatud piirikontrolli automatiseeritud väravate kaudu. See kiirendaks aastas 4–5 miljoni reisija piiriületust ja stimuleeriks investeerimist kaasaegsesse automatiseeritud piirikontrolli (näiteks e-passide alusel) suuremates piiriületuspunktides.

Nimetatud süsteemide kasutuselevõtmist on vaja arutada, arvestades nende lisaväärtust, tehnoloogilisi ja isikuandmete kaitse aspekte ning kulusid.

Komisjon kavatseb arutada kõiki neid elemente Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa andmekaitseinspektoriga. Seejärel esitab komisjon järgmise aasta jooksul seadusandlikud ettepanekud.

Täpsem teave: pressiteade
Komisjoni teatis: komisjoni teatis


5. Euroopa Komisjon algatas diskussiooni sisserändajate perekonna taasühinemise üle.

Pressiteade EL portaalil
Euroopa Komisjon algatas avaliku konsulteerimise, mille raames käsitletakse ELis elavate kolmandate riikide kodanike õigust perekonna taasühinemisele.
Konsulteerimise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas selles valdkonnas tuleks võtta meetmeid, näiteks selgete suuniste sätestamise või praeguste eeskirjade muutmise näol, või jätta sätted samaks. Selleks kutsutakse sidusrühmi ja kogu üldsust üles avaldama oma arvamust portaalis ec.europa.eu/yourvoice.

Taustteabe ja kontaktisikute andmed leiab järgmiselt veebisaidilt.

Konsulteerimiseks avaldatud rohelises raamatus keskendutakse küsimustele, mis on seotud direktiivi 2003/86/EÜ kohaldamisega. Näiteks oodatakse sidusrühmadelt tänasest kuni 1. märtsini 2012 arvamusi järgmistel teemadel:

- direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate isikute ring:
kuidas määrata kõige paremini kindlaks, milliste sisserändajate suhtes ELi eeskirju kohaldatakse; kas perekonna taasühinemise õigust tuleks laiendada ka muudele pereliikmetele kui perekonna tuumikule; kas direktiivi kohaldamisega seoses esineb sundabielusid;

- perekonna taasühinemise tingimused: kas tuleks veelgi täpsustada, milliseid integratsioonimeetmeid liikmesriikidel on õigus kehtestada; kas tuleks ette näha kaitsemehhanismid, et sellised meetmed ka tegelikult toetaks integratsiooni, mitte ei võimaldaks takistada perekonna taasühinemist;

- võimalike pettusjuhtumite ja mugavusabielude ärahoidmine;

- teatavate liikmesriikidele seatud kohustuste (näiteks lapse parimate huvidega arvestamine) täitmise järgimine taotluste läbivaatamise käigus.

Täiendav informatsioon:

Nõukogu direktiiv perekonna taasühinemise kohta: direktiiv

ELi kodanike vaba liikumise : direktiiv

6. Tööajadirektiivi ülevaatamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi tööaja korralduse teatavate aspektide kohta on püütud korduvalt muuta, aga siiani ei ole see õnnestunud, sest osapooled on avaldanud otse vastupidiseid seisukohti. Kui tööandajad on soovinud suuremat paindlikkust töösuhetes, siis töötajad seevastu nõuavad suuremat tähelepanu tööohutusele ja töötervishoiule.

2010 aasta lõpus algatas Euroopa Komisjon ELi tööajadirektiivi läbivaatamise raames töötajate ja tööandjate ELi tasandi esindajatega peetavate konsultatsioonide kohustusliku teise etapi. Samuti esitas komisjon üksikasjaliku aruande tööajadirektiivi õigusliku rakendamise kohta liikmesriikides. Uue konsultatsiooni käigus küsiti sotsiaalpartnerite arvamust ELi tööajareeglite läbivaatamise võimalike variantide kohta. Selles olid esitatud ka sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide esimese etapi peamised tulemused (IP/10/345) ning antud ülevaade uusimatest andmetest tööaja ja -rütmi suundumuste ning praeguste eeskirjade sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta liikmesriikides. Samuti esitleti läbiviidud ettepaneku mõjuanalüüsi tulemusi ( 'Deloitte study') ja ülevaade direktiivi rakendamisest liikmesriikides.

Sotsiaalpartnerid on jõudnud kokkuleppele jätkata tegevust vastavalt lepingu sätetele. Lissaboni leping sätestab reeglid sotsiaalpoliitika alase õigusloome osas. Üksikasjad on sätestatud artiklis 154 ja 155. Komisjon on kohustatud konsulteerima sotsiaalpartneritega enne kui tuleb välja uute õiguslike ettepanekutega.

Artikkel 154
(endine EÜ asutamislepingu artikkel 138)


1. Komisjoni ülesandeks on edendada tööturu osapooltega konsulteerimist liidu tasandil ja ta võtab kõik vastavasisulised meetmed nende dialoogi hõlbustamiseks, tagades osapooltele tasakaalustatud toetuse.

2. Sel eesmärgil konsulteerib komisjon enne sotsiaalpoliitiliste ettepanekute tegemist tööturu osapooltega liidu meetmete võimaliku suuna üle.


3. Kui komisjon pärast sellist konsulteerimist peab liidu meetmeid soovitavaks, konsulteerib ta tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle. Tööturu osapooled edastavad komisjonile arvamuse või vajaduse korral soovituse.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud konsultatsioonide korral võivad tööturu osapooled teatada komisjonile oma soovist algatada artiklis 155 sätestatud menetlus. Asjaomase protsessi kestus ei ületa üheksat kuud, kui asjaomased tööturu osapooled koos komisjoniga ei otsusta ühiselt seda pikendada.


Artikkel 155

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 139)


1. Kui tööturu osapooled soovivad, võib nendevaheline dialoog liidu tasandil tuua kaasa lepingusuhted, kaasa arvatud kokkulepete sõlmimine.

2. Liidu tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse tööturu osapoolte ja liikmesriikide kehtivate menetluste või tavade kohaselt, artiklis 153 käsitletud küsimustes aga allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui asjaomases kokkuleppes on üks või mitu sätet, mis käsitlevad valdkondi, mille puhul on artikli 153 lõike 2 alusel nõutav ühehäälsus.

Kui osapooled jõuavad kokkuleppele, võivad nad nõuda kokkuleppe kui direktiivi jõustamist. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb komisjon välja õiguslike ettepanekutega, mis põhinevad läbiviidud konsultatsioonidel ja mõjude analüüsil.

7. Siseasjade rahastamine tulevikus.

Komisjon teeb ettepaneku, et siseasjade jaoks eraldataks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames 10,7 miljardit eurot. Võrreldes ajavahemikku 2007–2013 hõlmava kogueelarvega kujutab see endast ligi 40%list kasvu.

Uuteks fondideks on Varjupaiga- ja Rändefond, mille eelarve on kokku 3,869 miljonit eurot, ning Sisejulgeolekufond, mille eelarve on kokku 4,648 miljonit eurot. Eeskirjade lihtsustamine, menetluste kiirendamine ja bürokraatia vähendamine tagab kiirema tulemuste saavutamise.

Varjupaiga- ja Rändefond on suunatud inimeste liikumisele ja rände integreeritud haldusele. Sellest toetatakse rände eri aspekte hõlmavaid meetmeid, sealhulgas varjupaigaküsimused, seaduslik ränne, integratsioon ja ebaseaduslikult liidus viibivate mitte-ELi kodanike tagasipöördumine. Fondi eelarve on kokku 3,869 miljonit eurot.

Sisejulgeolekufondist toetatakse sisejulgeoleku strateegia (IP/10/1535 ja MEMO/10/598) elluviimist ning õiguskaitsealase koostöö ELi käsitust, sealhulgas liidu välispiiri haldus. Fondi eelarve kokku on 4,648 miljonit eurot, mis hõlmab ka uute IT-süsteemide, nagu tulevase riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi, arendamist.

Täpsem teave: pressiteade

8. Euroopa naisjuhendajate võrgustik.

Võrgustiku eesmärk on toetada naisettevõtjaid ning jagada oskusteavet ja vahetada kogemusi. Euroopas on naiste osakaal füüsilisest isikust ettevõtjate seas ainult 34,4%. Selle suurendamiseks nõustavad edukad naisettevõtjad kaks kuni neli aastat tagasi ettevõtte loonud naisi. Nad annavad naistele konkreetseid nõuandeid, kuidas uut ettevõtet äri olulises algetapis juhtida ja arendada. Lisaks aitavad juhendajad neil omandada vajalikke sotsiaalseid oskusi (nn pehmed oskused). Võrgustikus osaleb 170 juhendajat 17 Euroopa riigist.

Juhendajateks valitakse naisettevõtjad (või meesettevõtjad), kes on vähemalt viis aastat edukalt omanud ja juhtinud väikese või keskmise suurusega ettevõtet, kes on teadlikud naisettevõtjatele eriomastest raskustest, kes on valmis teadmisi ja oskusteavet vabatahtlikkuse alusel (s.t tasuta) jagama, kellel on võimalus juhendatavatega vähemalt ühe aasta jooksul regulaarselt kohtuda ning kes on nõus juhendama vähemalt kahte ettevõtjat.

Juhendajad kohtuvad hoolealustega regulaarselt ning arutavad koos nii päevakajalisi kui ka strateegilisi ettevõtte juhtimise küsimusi ning aitavad neil omandada vajalikud teadmised, oskused ja enesekindluse. Huvide vastuolu ärahoidmiseks ei ole juhendajatel lubatud olla majanduslikult seotud oma juhendatava ettevõttega.

Naisettevõtjate juhendajate Euroopa võrgustiku loomine on üks meetmetest, mida soovitati Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamisel 2011. See hõlmab 17 riiki – Albaania, Belgia, Küpros, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Montenegro, Madalmaad, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Türgi ja Ühendkuningriik).

Lisateave: Naisettevõtlus

9. Euro Summit 2011.

Konverents, mille alapealkiri oli: “Teel finantsstabiilsuse ja suurenenud konkurentsivõime poole”, toimus 15. novembril Brüsselis paikneva mõttekoja Lisbon Council eestvedamisel.

Konverentsi esimeses osas tutvustati Lisbon Council mõttekoja ja Saksa panga Berenberg koostatud EuroPlus uuringu tulemusi. Uuringus hinnati eurotsooni riikide tehtud jõupingutusi finantsstabiilsuse tagamisel ja nende kasvupotentsiaali. Tulemusi tutvustas Berenberg panga peaökonomist Dr. Holger Schmieding. Tema sõnul on praegu Euroopas riskid väga suured. Ta ütles, et kui Euroopa sellest kriisist väljub, on see hoopis teistsugune Euroopa, kuid enne peab sellest kriisist väljuma.

Põhilised uuringu sõnumid on:


- Eurotsoonist lahkumine ei lahenda suures kriisis (nagu Kreeka) probleeme;


-
Itaalia peab läbi viima olulisi pensioni ja tööturu reforme;

-
Saksamaal läheb hästi;

-
Eesti on 17 riigi võrdluses tipus;

-
Hispaanial läheb suhteliselt hästi, kuid ikka on veel pikk tee minna;

-
Prantsusmaal on ka palju probleeme, kuid ka suur potentsiaal nendega toimetulekuks.

Uuringu Download The 2011 Euro Plus Monitor  põhjal oli Eesti igas mõttes esirinnas.

Delfi.ee uudis

Ta ütles, et oluline on vaadata mis on juhtunud viimaste aastate jooksul ja kui ruttu on riigid suutnud muutusi ellu viia.

Ta lõpetas oma ettekande positiivse sõnumiga, öeldes, et ta näeb palju positiivseid märke ja et Euroopa võib ikka veel maailma üllatada, muutudes top majandusega riigiks. Selleks on vaja kriisist väljuda kiiresti. Tema hinnangul kulub Kreekal vähemalt kolm aastat enne kui läbiviidud reformid hakkavad mõjuma.

Euroopa Komisjoni majanduse- ja rahanduse peadirektoraadi esindaja Martin Larch ütles, et edastab oma isiklikku, mitte komisjoni arvamust. Tema sõnul on olulised kolm teemat:


- Majanduskasv;

-
Põhilised takistused;
-
Palju reforme on juba ellu viidud, kuid kas need on piisavad.

Ta ütles, et majanduskasvu teema on olnud päevakorras juba aastaid enne kriisi. Kitsaskohad ehk pudelikaelad on ka teada (suur osa nendest on seotud väga erinevate sotsiaalmudelitega liikmesriigiti). Ta ütles, et tegelikult on teada mida oleks vaja teha, kuid selleks on vaja poliitilist kokkulepet. Selle kokkuleppe tagajärjel on nii võitjaid kui ka kaotajaid.

Alessandro Leipold, Lisbon Council peaökonomist ütles, et Euroopa Komisjoni sammud ja ettepanekud on olnud väga head, kuid neid ei ole liikmesriikide poolt piisavalt järgitud. Tema sõnul on komisjoni ettepanekud liiga ulatuslikud. Liikmesriigid võiksid teha valikuid pakutud meetmete osas ja valida näiteks 2-3 kõige prioriteetsemat; mis oleks palju realistlikum lähenemine. Ta kritiseeris oma kõnes ka seda kuidas nõukogu suhtleb avalikkusega. Nõukogu sõnumid võiksid olla läbipaistvamad ja selgemad.

Ütles, et vaja on suurendada kindlustunnet rahvusvahelisel areenil.

Peter Spiegel (Financial Times) ütles, et ta ei nõustu kõigi eelpool kõnelejate väidetega. Tema sõnul on vaja teha kohe õigeid ja kiireid otsuseid, muidu ei ole pikemaajalises perspektiivis enam midagi arutada. Tõi Iiri näite, kus nende otsuste mõju oli näha juba paari kuu, mitte aasta pärast. Ta arvas ka, et ei ole õige mõõta kõiki riike ühe mõõdupuu järgi. Ta ütles, et näiteks Kreeka pole mingi importmaa ja ei saa ka kunagi selleks. Ta arvas ka, et Itaalias pole suurt häda midagi ja võimalused muuta Itaalia edukaks saavad realiseeruda väga kiiresti, kui selleks on olemas poliitiline tahe.

Moderaatori küsimusele, mis oleks kõige olulisem hetkel teha, olid vastused järgnevad:

Larch - kiire struktuurireformide läbiviimine;

Leipold - Itaalia on nagu test ja tuleb tähelepanelikult jälgida võetud meetmete edukust;

Spiegel - Euroopa liidrid pole suutnud teha vajalikke otsuseid. Tõi näitena  rahvuslikkuse tõusu mõnedes riikides - põlissoomlased.

Konverentsi teises osas kõneles Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy.

Ta ütles, et esimest korda Euroopa ajaloos võitleb Euroopa oma mudeli eest. Itaalia on meie “tõetund”. Esimeseks eesmärgiks on saada tagasi turvatunne ja väljuda finantskriisist. Majanduskasvu tagamine on kogu maailma, mitte ainult Euroopa probleem.

Ta ütles, et oktoobris toimunud tippkohtumise otsused (Euroala tippkohtumise peamised tulemused; ELi vastus finantskriisile)  on väga olulised ning viimaste nädalate sündmused on näidanud, et vaja on minna kaugemale ja liikuda ühise rahaliidu suunas. (arutelud eesti parlamendis EL aluslepingu muutmine on möödapääsmatu). Vaja on reeglite karmistamine ja suurem majandus- ja rahanduspoliitikate integreerimine. Majanduskasvu väljavaated on nüüd nõrgemad kui varem. 2012 aasta oodatav majanduskasv euroopas on 0,5%., samuti on lubamatult kõrge noorte tööpuudus, mis erineb liikmesriigiti suuresti ja see on lubamatu. Vaja on leida õige tasakaal erinevate meetmete vahel.

Tema sõnul on Euroopa mahajäämus põhjustatud eelkõige ebapiisavatest investeeringutest inimkapitali. Tõi näite Euroopa Nõukogus (?? ilmselt EL Nõukogus /Kaimo/??) toimunud debatist selle üle kas on vaja ühtset pensioniiga üle liidu (selline debatt ei olnud võimalik kahe aasta eest).

Tema sõnul on põhiline eesmärk finantsstabiilsuse tagamine. Suurimaks puudujäägiks nimetas ta EL tasandi otsuste elluviimise liikmesriikide tasandil.

Saalist küsiti demokraatia tagamise kohta EL´s, pidades silmas Saksamaa kantsleri ja Prantsuse presidendi omavahelisi kõnelusi ja otsuseid, ning küsiti ka kahekiiruselise Euroopa kohta.

Rompuy ütles, et kui ühine valuuta nõuab, siis tuleb hakata ehitama ka uut poliitilist infrastruktuuri. 27 liikmesriiki on huvitatud, et eurotsoon oleks tugev. Ei tohiks seda debatti üle dramatiseerida. Vaja on loomulikult töötada tihedas koostöös ka nende riikidega, kes ei kuulu eurotsooni, sest kõigil 27 riigil on ühel päeval kohustus euroga liituda. Ta ütles ka, et demokraatia defitsiidi teema on lõputa lugu. Et õigus on nendel, kes nõuavad otsuste kiirust ja ka nendel, kes nõuavad suuremat demokraatiat. Aga need ei käi alati käsikäes. Sellel debatil demokraatia üle on pikk ajalugu. Ta ütles ka, et kahe suure riigi juhtide vaheliste kokkulepete arutelu ja heakskiitmine võttis nõukogus kaheksa tundi.

Barroso kõne Euroopa Parlamendi istungil 16.novembril: pressiteade

Euroopa Parlamendi poliitiliste fraktsioonide juhid nõudsid, et Lissaboni lepingu muutmine toimuks avatud diskussiooni käigus, kaasates ka liikmesriikide parlamente:

Euroopa Liidu Parlamendi pressiteade: Bolder measures needed, growth better factored into economic governance

Komisjoni Task Force hinnangud Kreeka jõupingutuste kohta: pressiteade

Inglismaa peaminister ja Saksamaa kantsler kohtuvad EL tuleviku teemal: http://www.ft.com/home/europe.

David Cameron nõustub Angela Merkeli plaanidega tugevdada eurotsooni majandusliitu ainult juhul kui kaitstakse Inglismaad euroopa mittesoovitava seadusandluse eest. Cameron ei toeta ka finantstehingute maksustamise ideed, sest tema sõnul kahjustab see Inglismaa konkurentsivõimet. Cameron nõustub ka lepingu muudatusettepanekutega juhul kui selles sätestatakse eritingimused Inglismaa jaoks.

Financial Times kirjutab:

“Mr Cameron will tell Ms Merkel he is prepared to accept the treaty change – which has to be approved by all 27 EU members – but that he will seek some kind of “emergency brake” mechanism to protect the City from discriminatory behaviour in exchange.” 

10. Ettevalmistused 28. novembri CoR delegatsioonide juhtide kohtumiseks liikmesriikide suursaadikutega EL juures.

Tänaseks on suures osas selgunud milliste riikide delegatsioonide juhid ja riikide esindused kavatsevad kohtumisel osaleda. Eestit esindavad sellel kohtumisel Väino Hallikmägi ( CoR eesti delegatsiooni juht) ja Matti Maasikas ( Eesti suursaadik EL juures), kuigi tema osalemiskinnitus ei olnud veel Regioonide Komiteesse jõudnud. Praeguse seisuga teada olevate osalevate riikide suursaadikute nimekiri lisatud.

Regioonide Komitee poolt saadeti ka lubatud kohtumise taustmaterjal (lisatud). Välja pakutud teemade hulgast paluti valida välja teema, millel delegatsiooni juht soovib sõna võtta. Tegin ettepaneku valida selleks taustdokumendi punkt 3. “Tulevase ühtekuuluvuspoliitik ülesehitus” alapunkt 1.

Võttes arvesse Eesti ametlikke seisukohti Euroopa Komisjoni  järgmise finantsperioodi ettepaneku osas ja arvestades rahandusministeeriumi esindaja Monika Seikeliga toimunud arutelu, pakkusin välja, et meie sõnum võiks koosneda järgmistest kõige olulisematest seisukohtadest (lisatud)

- Eesti ei toeta ÜKP vahendite mahu piiri seadmist 2,5%-na SKP-st ühetaolisena kõikidele liikmesriikidele. See ei arvesta liikmesriikide jõukuse taset ning on oluliselt madalam kehtiva perioodi vahendite piirmäärast;


- Toetame diferentseeritud piirmääradega jätkamist sarnaselt praeguse perioodiga. Piirmäärade diferentseerimisel võiks arvestada ka vahendite absorbeerimisvõimekust (haldussuutlikkust);


- Eesti leiab, et EL kaasfinantseerimise määra langetamisel peab kindlasti jätkuma EL tasandil kulude käibemaksu abikõlblikkus. Kui käibemaksu abikõlblikkusega kaasneb kaasfinantseeringu määra langetamine 75%-ni, tähendaks see omafinantseeringu tegeliku määra tõusu 37,5%-ni, mis tähendaks 2,5 kordset kasvu võrreldes praeguse perioodiga. See võib konvergentsi piirkondades toetuste kasutamise suutlikkuse ohtu seada.


- Toetame makroregiooni strateegiate arvestamist EL eelarve vahendite planeerimisel.


11. Euroopa Komisjon Euroopa muutmise 2012. aasta tööprogramm.

Programm sisaldab juba lisaks olemasolevale mahukale ettepanekutepaketile täiendavaid meetmeid, mida komisjon plaanib järgmisel aastal kasutada majanduskriisile reageerimisel. Poliitilised prioriteedid, mis president Barroso määratles kõnes liidu olukorra kohta, Barroso kõne  on programmis muudetud järgmise aasta konkreetseteks meetmeteks.

Programmis rõhutatakse, et järgmisel aastal tuleb suurt tähelepanu pöörata juba vastu võetud või järgnevatel nädalatel vastu võetavate ettepanekute edendamisele. Nende hulka kuuluvad majanduse ja ühtse turu meetmed ning hulk ettepanekuid, mis esitatakse kuluprogrammide kohta, et suunata reformi ja uutmist. Uutes ettepanekutes toetutakse nimetatud programmile, et tugevdada töökohti loova kasvu edenemist.

President Barroso ütles: ”Oma kõnes liidu olukorra kohta kutsusin Euroopat üles uutmisele. Kõige tähtsam prioriteet on võtta vastu ja kiiresti rakendada Euroopa majanduse usaldusvääruse taastamiseks tehtud ettepanekute ambitsioonikas pakett. Komisjoni tööprogramm läheb veelgi kaugemale ja keskendub meetmetele, millega toetatakse kõiki võimalusi seista vastu praegustele rasketele majanduslikele väljavaadetele.”

Komisjoni tööprogrammiga on kaasas kolm lisa:

- 129 algatuse nimekiri,
http://ec.europa.eu/governance/impact/planned_ia/roadmaps_2012_en.htm

mille komisjon kavatseb esitada 2012. aastal, ja muud võimalikud algatused, mida kaalutakse mandaadi lõpuni (I lisa);


- nimekiri lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks mõeldud algatustest (II lisa)

- ja nimekiri ootel olevatest algatustest, mis on kavas tagasi võtta (III lisa).

Pressiteade: komisjoni uus programm

12. Kolme Balti riigipea ühisavaldus.

Eesti peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Andrius Kubilius kohtusid Balti Ministrite Nõukogu raames 10.novembril Tallinns, kus nad arutasid kolme riigi koostööd ja tegevuste koordineerimist.

Ühisdeklaratsioonis nad:

- Rõhutasid ühise turu olulisust ja valmisolekut võtma tarvitusele vajalikke meetmeid selle paremaks toimimiseks, sealhulgas digitaalse turu arendamise osas.


- N
õustusid 26. oktoobril toimunud Euroopa Ülemkogu otsustega ja kinnitasid oma pühendumust eurole.

-
Avaldasid valmisolekut teha koostööd järgmise finantsperioodi ettepanekute osas (eriti ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika osas);

-
Kinnitasid, et jätkuvad tegevused Leedu Ignalina tuumajaama tegevuse lõpetamiseks ja Visagins tuumajaama ehitamiseks.

-
Andsid rohelise tule uue transpordikoridori loomiseks Tallinnast Varsavisse ja leidsid, et selle rahastamine peaks toimuma täiendavalt riikidele eraldatud ühtekuuluvuspoliitika vahenditest.

-
Jne.

Täpsemalt lugege aruandele lisatud dokumendist.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


22.11.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit