Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


7.–11. november 2011
Print


eelmine
E-nädalakiri 28/2011
järgmine

Sisukord:

  1. TEN-T kui vahend regioonide targa ja jätkusuutliku arengu tagamiseks.
  2. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine presidendi kabineti liikmetega.
  3. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.
  4. Regioonide Komitee eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.
  5. Euroopa Liidu ja Horvaatia ühise nõuandekomitee koosolek.
  6. Konverents suurte projektide jätkusuutlikkuse teemal.

1. TEN-T kui vahend regioonide targa ja jätkusuutliku arengu tagamiseks.

Konverents toimus 7. novembril 2011 Regioonide Komitee peahoones.

Ramón Luis Valcárcel Siso – Regioonide Komitee esimene asepresident ütles, et oluline konsulteerida kohaliku ja regionaalse tasandiga kui planeeritakse transpordipoliitikat EL tasandil, et see poliitika saavutaks Euroopa 2020 strateegias sätestatud eesmärke. Ta ütles, et jätkuvalt on suured erinevused liikmesriikide ja regioonide arengutasemetes ja tuleb tagada mahajäänud regioonide eelisareng. Üks oluline eeldus arengu tagamiseks on kvaliteetne infrastruktuur ja head ühendused regioonide vahel.

Vaja on vähendada ka CO2 heitmete hulka ja transport on üks sektoritest, kus on vaja teha olulisi muudatusi ja vaja on vähendada maanteetranspordi osa kogu transpordis ja suurendada keskkonda vähem koormavate transpordiliikide osa. Vaja on tagada globaalsete võrgustike olemasolu, mis ühendab omavahel kõik regioonid ja ka maapiirkonnad. Strateegilised ühendused peavad ühendama maanteetranspordi, raudtee- ja meretranspordi.

Komisjon on teinud ettepaneku Euroopa ühendamise rahastamisvahendi loomiseks transpordile, energiale ja IKT-le , mille maht on 50 miljonit eurot, millest 10 miljonit tuleb ühtekuuluvusfondist. Regioonide Komitee arvab, et see uus fond ei teeni eriti kohalike ja regionaalsete omavalitsuste huve, sest sellest tehtavad investeeringud on liikmesriigi tasandil tsentraliseeritud. Ta ütles, et nad ei ole eriti veendunud selle uue fondi mahu piisavuses, et tagada tõesti integreeritud ühisturu olemasolu ja pidades silmas Transpordi valges raamatus sätestatud eesmärke. Tuleb rakendada mitmetasandelise valitsemise põhimõtteid, et paremini saavutada seatud eesmärke. Transpordi infrastruktuuri moderniseerimine on üks põhilisi väljakutseid mis meil tulevikus ees seisab. Transpordi ja ühtekuuluvuspoliitika peavad tegutsema käsikäes, et saavutada seatud eesmärke.

Mirosław Karapyta –Poola  Podkarpackie regiooni president ütles, et pakutud meetmed aitavad ühendada Ida-Euroopat ülejäänud Euroopaga. Poola regioonid on välja töötanud ühised seisukohad seoses euroopa transpordipoliitikaga. Uutes liikmesriikides on suured kitsaskohad ja enamasti on ehitatud transpordi infrastruktuuri vanades liikmesriikides. Järgmisel perioodil on vaja vastu võtta sellised regulatsioonid, mis aitavad kõrvaldada suured vahed transpordi infrastruktuuris vanade ja uute liikmesriikide vahel. Ta arvas, et valge raamatu eesmärgid on liiga ambitsioonikad. Peaks olema seotud selgemad ajalised raamistikud eesmärkide saavutamiseks.

Vaja oleks luua ühendus Karpaatiaga läbi Leedu, Poola ja  Tsehhi. Poola regioonid toetavad  Euroopat ühendava rahastamisvahendi loomist.  Tänas Euroopa Komisjoni selle eest, et Poola regioonide ettepanekuid on arvestatud komisjoni ettepanekutes.

Maciej Jankowski – Poola infrastruktuuri ministeeriumi ministri abi ütles, et TEN-T olemust saab väljendad kahe sõnaga- integreeritus ja ühtekuuluvus. Komisjon esitles kolme nädala eest juhiseid järgmise perioodi vahendite kasutamise osas transpordi valdkonnas. Olulised on selle kaks dimensiooni- põhivõrgud ja abivõrgustikud. Loodab, et Poola eesistumise perioodi lõpuks jõutakse pidada palju diskussioone ja jõutaks ka ühiste järeldusteni.

Kui vaadata esitatud ühenduste kaarti, siis peab märkima, et palju on vaja veel ära teha. See võtab aega ja palju raha enne kui saame rääkida ühendatud Euroopast. Kuidas leida vajalikud fondid, et saada Euroopa areng jälle rööbastele? Hinnanguliselt oleks vaja vahendeid mitte 50 miljonit, vaid vähemalt 500 miljonit eurot, et ühendada Euroopat. Nende kogemus kinnitab, et parim vahend piirkondade vaheliste erinevuste vähendamiseks on ühtekuuluvuspoliitika. Samuti tuleb kasutada riigieelarve ja erakapitali vahendeid.

Matthias Ruete – Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektor, rõhutas  oma sõnavõtus, et 20 aastat tagasi, kui püüti luua ühisturgu, siis oli arusaam, et selle loomine ei ole võimalik ilma vastava infrastruktuurita. See poliitika aga ei ühendanud omavahel investeeringute ja transpordi poliitikat. Reaalsuses on meil kolm prioriteeti: KASV, KASV ja KASV.

Seetõttu on ühisel transpordipoliitikal väga oluline tähtsus. Enam ei keskenduta eesmärkidele mis oleks toredad vaid eelkõige nendele, mis on ka praktikas olulised ja vajalikud. Samas on oluline ka olemasoleva transpordivõrgustiku tark ja efektiivsem kasutus. Seega pakutakse kõikehõlmavat paketti. Komisjoni  ettepanekuid arutatakse nüüd järgnevate kuude jooksul.

Mathieu Grosch – Euroopa Parlamendi transpordi ja turismikomisjoni liige ütles, et debatt Euroopa Parlamendis pole veel alanud. Ta ütles, et tema isiklik seisukoht on, et see ei tohiks olla see mida nad on näinud minevikus, kus iga liikmesriik võitleb oma huvide eest. Aruteludesse tuleb kaasata ka inimesed kohapeal, kes seda infrastruktuuri hakkavad kasutama. On jätkuvalt veendunud, et puudub konflikt regionaalsete huvide ja Euroopa poliitika vahel. Igaüks soovib näha, et rongid ei vuhiseks nende piirkonnast peatumata läbi. Kui ei tehta parandusi eriti raudtee transpordi tehnilises pooles ja kehtivas väga mahuks ja liikmesriigiti erinevas  seadusandluses, ei ole sel mingit mõtet. Vaja on kiiresti heaks kiita  transpordi võlakirjade idee.

Transpordi majanduslikud aspektid

Herald Ruijters Euroopa Komisjonist ütles, et olukord on isegi halvenenud. Tõi näiteks lennuühendused, mis ka ei ole väga hästi integreeritud omavahel ja teiste liikidega. Täna ka ühisturg praktiliselt ei funktsioneeri. Regioonid finantseerivad samuti transpordi projekte ja seetõttu on regioonide roll väga selge. Ütles, et komisjon on olnud realistlik, sest kõik komisjoni pakkumised põhinevad läbirääkimiste tulemustel liikmesriikidega. Vaja on tagada stabiilust, et saada erinevate partnerite toetust ja usaldust.

Thomas Barrett – Euroopa Investeerimispanga uute toodete ja spetsiaalsete tehingute osakonna direktor ütles,  et kui vaadata olemasolevat diskussiooni, siis on jäänud tähelepanuta transpordipoliitika mõju majandusele, mis on olnud tegelikult väga suur. Tähelepanuta on jäänud fakt, et poliitika rakendamisel mängivad olulist rolli erinevad partnereid. On selge, et Euroopa finantsturul on rasked ajad, kuid see ei tähenda, et pole vaja pöörata tähelepanu süsteemi uuendamisele. Ta ütles, et lisaks ambitsioonikatele plaanidele on vaja ka pöörata tähelepanu sellele kuidas seda hakatakse rahastama ja palju selleks on vaja vahendeid. On vaja selgeid samme õiges suunas. Investeerimispank ei saa olla lahenduseks, et leida pikaajalist rahastust.

Vaja on pöörata tähelepanu teistele võimalikele  rahastamisallikatele. Regioonide roll oma saatuse kujundamisel-  on vaja õppida tehtud vigadest ja saavutatud edusammudest teiste regioonide näidetel. Ütles, et Euroopal on häid ideid ja tuleb suuremal määral kaasata erakapitali.

Bernard Soulage – Regioonide Komitee liige ja Regioonide Komitee TEN-T teemalise arvamuse raportöör, ütles, et ta on rahul EK senise tööga. On paar tundlikku teemat, mille üle peab veel diskuteerima.  Finantsilistel ja majanduslikel põhjustel tuleb arendad kõrgekvaliteetseid raudteetranspordi võrgustikke. Raudtee on ka odavam ja mugavam. Vaja on leida õige tasakaal (infrastruktuuri rahastamine kindlasti väheneb) erinevate rahastamisvahendite vahel. Selge on see, et pöördutakse rohkem ühtekuuluvuspoliitika vahendite poole. Kui on olemas arusaam, et vaja on Euroopat ühendavat raudteevõrgustikku, siis on vaja ka sellesse rahaliselt panustada.

Johannes Ludewig – Euroopa raudtee ja infrastruktuuri ettevõtete tegevdirektor ütles, et liikmesriikides on suur vahe infrastruktuuri kvaliteedis. Küsimus on mida on vaja teha, et parandada investeeringuid raudtee infrastruktuuri. Vaja on uuendada ka euroopa tasandi transpordi seadusandlust. Liikmesriigid ja transpordiorganisatsioonid kardavad kaotada oma positsiooni kui arendada ühisturgu.

Transpordikoridorid ja nende majandamine

Normunds Popens – Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadist ütles, et struktuurifondidest rahastatakse palju transpordi infrastruktuuri objekte. Transpordi infrastruktuur üksi ei taga regiooni arengut. Vaja on ka investeeringuid teistesse EU2020 strateegia eesmärkidesse. Vaja on teha tihedat koostööd regionaalsete partneritega. Me peame samuti vaatama ka oma naabrite turgude peale. Ta ütles ka, et ei tohi vastandada erinevaid transpordiliike- vaja on neid kõiki ja vaja on leida tasakaal erinevate transpordi liikide vahel.

Józef Sebesta – Poola Opolskie Regiooni esimees ütles, et  Poola jaoks on väljakutse kiire järelejõudmine Euroopale nii transpordi, manatee kui ka veetranspordi alal.  Poola jaoks on oluline maksumuse küsimus. Paljude uute liikmesriikide jaoks on probleemid põhiliselt samad. Minevikus lõppesid meie transpordi koridorid Euroopa piiril ja selle muutmine on tõeline probleem.

Roland Werner -  Saksamaa Saxoni riigisekretär ütles, et ka nemad soovivad ehitada rohelist koridori, et ühendada Ida-Euroopa ülejäänud Euroopaga. Praegu on kitsaskohaks Tsehhi mägipiirkond. Nad töötavad välja oma investeeringute kava koostöös regioonidega ja keskvalitsusega.

Konrad Gawłowski – Poola kiirraudtee transpordifirma asedirektor ütles, et kiirraudteed on transpordi koridoride põhielemendiks. Nad soovivad, et need oleks ühenduslülideks erinevate eksisteerivate /või loodavate koridoride vahel. Oluline on rääkida ka sadamatest, sest nemad garanteerivad juurdepääsu paljudele inimestele. Nad kombineerivad kiirraudteid erinevate transpordiliikidega ja olemasolevate raudtee võrgustikega.

Hans Dunder -  Rootsist rääkis põhjaregioonide rohelisest transpordikoridorist. Palju kasutatakse kohalikult toodetud biogaasi, biodiislit ja elektrilisi sõidukeid, mis muudab selle transpordi CO2 vabaks. Samas on nad väga sõltuvad ülejäänud Euroopa Liidust.

Keskkond ja ruumiline planeerimine

Karl Falkenberg – Euroopa Komisjoni ülddirektoraadi peadirektor ütles, et vaja on olla aktiivsem strateegiliste plaanide koostamisel. Milline on maakasutuspoliitika ja keskkonnamõjude hindamine, need aspektid on vajalikud elemendid iga projekti juures. Vaja on valida kõige vähem keskkonda kahjustavad projektid. Euroopa Kodanikud ootavad meilt, et me arvestaksime üha enam keskkonna aspekti.

Pavel Telicka – TEN-T projekti nr. 27  “Rail Baltica Warsaw-Kaunas-Riga–Tallinn–Helsinki” euroopa koordinaator ütles, et  Võimatu on sõita rongiga Tallinnast Varsavisse. Poola valitsus otsustas teha keskkondlikel põhjustel otsused, mis ei võimaldanud luua seda ühendust. Oluline on ka muidugi rahastamisel, mis tulevikus on rohkem seotud keskkondliku dimensiooniga. Tema jälle pooldab raudteeettevõtete erastamist, sest ilma selleta ei ole võimalik arendada ühisturgu.  On suuri võimalusi liita transpordi küsimused keskkonna küsimustega. Transpordi rohelisemaks muutmisel ja suuremal seotusel keskkonnaga on suur osa rahastamisel.

Jörg Leichtfried – Euroopa Parlamendi transpordi ja turismi komisjonist ütles, et reaalsuses on meil mitmeid EL poliitikadokumente, kuid kui me jõuame seadusloomeni, siis me ei jälgi enam neid poliitikaid. Ta kritiseeris ka transpordi erastamise ideed, mis ei tööta hästi ja on toonud kasu asemel kahju. Mõnede transpordi võrgustike puhul see töötab, mõnede puhul mitte. Ta ei ole liiga optimistlik. Tegelikult peab tunnistama, et praktiliselt euroopa ei toeta raudtee transpordi arendamist ja nad ennem lammutavad juba olemasolevat süsteemi. Kui antakse turule valesid signaale, siis ei saa oodata, et turud reageeriksid õigesti. Näiteks laevad kasutavad senini väga keskkonna kahjulikku kütust, sest turg on andnud sellise signaali. Praegu subsideeritakse ühtesid transporte teiste arvelt. Maksumaksja toetab raskeveokeid, mitte aga puhtamaid transpordi liike.

Moderaator tõstatas küsimuse teemal, et “Uued liikmesriigid kardavad, et transpordi rohelisemaks muutmine seab ohtu nende projektide rakendamise selle kallim hinna tõttu. “, aga keegi ei arendanud seda teemat edasi.

Lisainfo:

·  Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas Valge raamat

·  Roheline raamat - Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine paremini integreeritud üleeuroopaline transpordivõrk ühise transpordipoliitika teenistuses /* KOM/2009/0044 lõplik */- Roheline raamat

·  Nägemus ühendatud Euroopast http://ec.europa.eu/news/transport/110328_et.htm

2. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine presidendi kabineti liikmetega.

Kohtumine toimus 8. novembril.

Kohtumise põhiteemaks oli 28. novembriks kavandatud Regioonide Komitee delegatsioonide juhtide kohtumise ettevalmistamine riikide suursaadikutega EL juures.

Kohtumise teemadeks on ühtekuuluvuspoliitika tulevik ja uus mitmeaastane finantsraamistik ning EL naabruspoliitika (päevakorra kavand lisatud).

Praeguse seisuga on oma osalemisest teatanud kaheksa delegatsiooni juhti (sh Väino Hallikägi) ja 10 riiklikku esindust EL juures.

Presidendi kabineti liikmed leidsid, et see on õige aeg kohtumiseks ja omapoolse sõnumi edastamiseks, sest paljude riikide seisukohad järgmise finantsperioodi ettepaneku suhtes ei ole veel lõplikult kinnitatud.

28. novembri kohtumine toimub kell 17.30-19.30 Regioonide Komitee peahoones ruumis JDE52.

Delegatsioonide koordinaatorite poolt paluti Regioonide Komiteel olla tähelepanelik oma pressiteadete edastamisel. Iiri koordinaator märkis, et eelmisel korral ei olnud väljastatud pressiteade vastavuses kohtumisel arutatuga. Samuti ei tohiks pressiteate sõnum olla negatiivse alatooniga.

Kavandatud programmi (lisatud) kohaselt tutvustab Regioonide Komitee president komitee seisukohti ühtekuuluvuspoliitika ja uue mitmeaastase finantsraamistiku osas (mis põhinevad juba varem vastu võetud komitee arvamustel - põhimõtteliselt sama kõne mille Bresso pidas selle aasta Avatud Päevadel). Seejärel antakse ülevaade arutelude seisust Nõukogus ning siis on planeeritud arvamuste vahetus, kus sõna saavad nii suuraadikud kui delegatsioonide juhid.

CoR valmistab ette taustmaterjali, mis saadetakse kõikidele delegatsioonide juhtidele, et nad teaks millistele küsimustele kohtumisel keskenduda.

Oodatakse teavet selle kohta kes millisel teemal soovib sõna võtta, et sellega teaks arvestada tõlke korraldamisel ja vältida kattumisi.

Ka seekordsel kohtumiselistuvad suursaadikud kõrvuti delegatsioonide juhtidega.  Eelmisel kohtumisel oli Eesti ainuke riik, kus puudus esindaja riigi alalisest esindusest EL juures. Loodame, et sel aastal läheb paremini.

3. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.

Koosolek toimus 9. novembril CEMR-i majas.

Koosoleku avasõnad ütles Serafim Pazos-Vidal, kes on CEMR ühtekuuluvuse fookusgrupi kaaskoordinaator.

Ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekutest järgmise finantsperioodi ja ühtekuuluvuspoliitika osas andis Nicola De Michelis.

Tema sõnul põhineb enamus ettepanekutest komisjoni poolt tehtud analüüsidel ja seniste probleemide ja raskuste hindamisel. Põhiline mure oli see, et kuidas luua mehhanismi, mis parandaks tulemuste saavutamist ja rahade efektiivset kasutamist. Kõige olulisemad on 3-4 elementi:

·  Temaatiline kontsentreerumine - vaja on teha otsuseid millele keskenduda, et saavutada kriitilist massi ja saavutada eesmärke;

·  Mida soovitakse saavutada -liikmesriigid peavad määrama eesmärgid mida nad soovivad saavutada ja mõõdetavad indikaatorid;

·  Tingimuslikkus. Seda on kolme tüüpi - miinimum arvu tingimuste kehtestamine, makromajanduslikud tingimused, tegevusreserv.

Uued instrumendid on ühine tegevusplaan, integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kohalik areng.

Ühine tegevuskava (joint action plan) sai alguse tööhõive teemast. Praegune süsteem põhineb kulutuste tõestamisel. Ettepaneku kohaselt võidakse kulutused katta juhul kui eesmärgid on saavutatud.  Ühise tegevuskava raames toetusesaajale tehtavaid makseid käsitatakse ühekordsete maksete või ühikukulude standardastmestikena (unit costs), mille alusel toimub kulutuste katmine ilma et oleks vaja esitada kõiki kuludokumente. See põhineb kulutuste kompenseerimisel, ei millelgi muul (EK ettepaneku artiklid 93- 97).

Kohalik areng - see on Leader süsteemi rakendamine fondide kasutamisel. See on võimalus, aga mitte kohustuslik skeem vahendite kasutamiseks.

Integreeritud territoriaalsed investeeringud - fondid on ehitusblokid, millele süsteem rajaneb. Innovatsioon, teadusuuringud, vaesuse vähendamine võivad näiteks olla eesmärgid, mis rakendatakse ellu erinevate fondide vahendite integreeritud kasutamise teel.

Küsimus oli ühise strateegilise raamistiku ja partnerluslepingute kohta. Komisjoni esindaja ütles, et praktiliselt ei muutu midagi, lihtsalt neid nimetatakse erinevalt. Ühine strateegiline raamistik on sisuliselt sama kui ühenduse juhised. Vahe on selles, et kuigi rahvuslikud strateegilised strateegiad on rahvuslikud, aga uue korra kohaselt peab need ka komisjoni poolt kinnitama. See on üks diskussiooni koht komisjoni ja liikmesriikide vahel. Leping sõlmitakse seega komisjoni ja liikmesriigi vahel, mis põhineb rahvuslikul strateegilisel dokumendil. Lõplikult kinnitatakse leping komisjoni poolt.

Hollandi esindaja poolt tunti muret kas see ühine tegevusplaan toob kaasa täiendava administratiivse koormuse või mitte. Ta ütles, et tal on tekkinud mulje, rääkides ka riigi esindajatega, et lõpuks ei muutu midagi. Kõik on teoorias ilus, kuid kui hakatakse rääkima tehnilistest üksikasjadest, siis pole enam kõik sugugi selge.

Komisjoni määrus ESF kohta tuleb välja enne jõule, hiljemalt järgmise aasta alguses. Raske on tulla välja mingite väga uute ettepanekutega, sest liikmesriigid on väga erinevad. Tõenäoliselt tullakse välja ettepanekutega fondide suuremaks kontsentreerumiseks ja ka maaelu vahendite kasutamise osas. Komisjon tahab välja pakkuda 27 erinevat lähenemist, kus nad saavad olla märksa konkreetsemad. Komisjonil pole varem olnud läbirääkimiste partneri rolli – varem nad eelkõige reageerisid liikmesriikide ettepanekutele.

Väga oluline küsimus - kuidas ikkagi mõõta saavutatud tulemusi, eriti väiksemate projektide korral (näiteks kohalikul tasandil). Komisjoni sõnul on vaja määrata mida tahetakse saavutada - näiteks koolitada 100 inimest - kas see eesmärk saavutati või mitte. Tulemuste puhul on vaja tõesti mõelda väga konkreetsetele saavutustele - näiteks mitu km teed ehitati, mitu inimest koolitati jne. Ja kui kasusaaja  tõestab, et need eesmärgid on saavutatud, saab ta premeeritud.

Järgnes Euroopa Komisjoni üldregulatsiooni määruse “millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide –Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006” analüüs.

Eelnevalt oli Serafim Pazos-Vidal ette valmistanud taustdokumendi ja võimalikud küsimused aruteluks (lisatud). Tegin omalt poolt ettepaneku lisada arutatavate küsimuste ringi vahendite piirmäära küsimus (EK ettepaneku kohaselt saab see olema 2,5% prognoositavast SKPst järgmisel perioodil), kaasfinantseerimise määrade küsimus ja käibemaksu abikõlbulikkuse küsimus.

Kuna teised koosolekul osalejad ei olnud väga vaimustatud nende küsimuste arutamisest (sest need on olulised eelkõige vähem arenenud riikide jaoks), siis toimus pikk ja emotsionaalne diskussioon nendel teemadel. Serafim leidis, et CEMR ei peaks koostama enam uut seisukohta komisjoni ettepaneku suhtes, sest varasemad vastu võetud seisukohad on piisavad. Nüüd oleks tema sõnul vaja hakata ette valmistama konkreetseid muudatusettepanekuid määruse teksti kohta Mis minu meelest on väga ambitsioonikas ettepanek ja nõuab liitude väga täpseid seisukohti komisjoni ettepaneku kohta. Paljud olid sama meelt ja ütlesid, et neil ei ole veel nii detailseid arutelusid toimunud ja nad ei ole valmis kõikide aspektide suhtes oma arvamusi kujundama. Kõige tulisemad vaidlused olid vahendite piirmäära osas, kus Leedu esindaja soovis kehtestada piirmääraks 4% prognoositavast SKPst.

Eesti toetab diferentseeritud piirmääradega jätkamist sarnaselt praeguse perioodiga ja leiab, et piirmäärade diferentseerimisel võiks arvestada ka vahendite absorbeerimisvõimekust (haldussuutlikkust). 

Seega on meie seisukoht kooskõlas CEMR positsiooniga selles küsimuses:

CEMR and its members are totally opposed to a preordained capping of the absorption rate for 2.5% of GDP. Such a horizontal and uniform threshold does not address the great diversity of situations across the EU. Furthermore it can penalise countries that have improved over the current period in managing  a greater proportion of their current allocations. Such a low capping is in many cases much lower than the current levels so it is seen by the our members of the concerned countries as in contradiction with keeping support for the convergence regions as the priority of Cohesion Policy-

 The absorption rate shall remain an instrument only to prevent the wider economy from overheating and in reflection of the administrative capacity in each country. It this thus a technical measure and shall never seen as a way of limiting transfers to reduce the cohesion budget.

 Therefore CEMR supports a differenciated absoprtion rate per Member States based on current levels and set in reflection of the actual proven performance of each individual country throughout the current period."

Jätkuvalt peaks siis tegelema kaasfinantseerimise määra ja käibemaksu abikõlbulikkuse küsimustega.

Kuna komisjoni ettepanek on väga mahukas, siis otsustati keskenduda  järgmistele artiklitele:

  1. Artikkel 5 - “Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine”
  2. Artikkel 9 - “Temaatilised eesmärgid”
  3. Artiklid 13,14, 15 - “Partnerluslepingud”

Artikkel 5 - partnerlus ja mitmetasandeline valitsemine.

Komisjoni hinnangul ei saa komisjon oma ettepanekus minna kaugemale kui see praegu on välja pakutud. Küsimus on kas pakume välja ettepanekud selle artikli sõnastuse muutmiseks, et teha see rohkem siduvamaks.

Lepiti kokku, et tuleks pakkuda välja lähenemine, kus eristatakse avaliku sektori partnereid ja ülejäänud partnereid, rõhutades nende olulist rolli. Me ei peaks püüdma panna kõiki ühte artiklisse, kui teatud aspektid sellest on kajastatud teistes artiklites. CEMR seisukoht: Tuleks osaleda selle komisjoni poolse käitumisjuhise koostamises. Ettepanek on lisada juurde ex ante (lisas) toodud tingimustesse partnerite kaasamise nõude.

Esitada ka heade praktikate näiteid.

Artikkel 9 - temaatilised eesmärgid

Oluline on ka Euroopa territoriaalse tegevuskava (TA 2020) prioriteetidest lähtumine. Peab veel mõtlema kas see on täiendav prioriteet või horisontaalne lähenemine..

Temaatiliste prioriteetide valiku võimalused.

Kuna komisjoni ettepanekus on juba põhimõtteliselt määratud proportsioonid temaatiliste valdkondade vahel milleks tuleb vahendeid kasutada. Seega on seal üsna vähe valikuumi teha mida regionaalsed ja kohalikud omavalitsused soovivad.

Ettepanek on tulla tagasi EK esialgse ettepaneku juurde, mis annaks suurema paindlikkuse vahendite kasutamisel. Küsimus on selles kas regioonid võivad valida erinevaid prioriteete või on liikmesriigi poolt valitud prioriteedid kohustuslikud kõikidele regioonidele.

Arutleti ka selle üle kas teatud tegevusteks vahendite mahu määra kehtestamine on vastuvõetav ettepanek- nagu näiteks  “Liikmesriigid peaksid andma teavet kliimamuutuse eesmärgi raames antavate toetuste kohta, lähtudes ambitsioonikast eesmärgist pühendada selleks otstarbeks vähemalt 20 % liidu eelarvest ning kasutades

komisjoni poolt rakendusaktiga vastu võetud metoodikat”. Samuti on määratud kui palju vahendeid peab kasutama ESF jaoks. Eesti jaoks on see 25% kogu vahendite mahust ja ka eesti leiab, et ESF miinimummäära kehtestamisel peaks olema paindlikum ja arvestama piirkondade erisustega, et vahendeid saaks võimalikult tõhusalt kasutada.

Samuti ei olnud paljud fookusgrupi liikmed rahul komisjoni poolse ettekirjutustega kui palju peab üheks või teiseks eesmärgiks kasutama.

CEMR poolne ettepanek võiks olla - me ei toeta vahendite % määramist erinevatele eesmärkidele EL tasemel. Ühtse miinimummäära kehtestamine ühe kategooria piirkondadele ei pruugi vastata konkreetse regiooni vajadustele. Kõige olulisem on, et vahenditega saavutataks soovitud eesmärgid ja tulemused. Kui selleks on tarvis teistsugust investeeringute jaotust ESF ja ERF vahel, kui EK pakutud miinimummäär võimaldab, siis viiks see vahendite ebaefektiivse kasutamiseni, mis pole ei liikmesriigi ega EL huvides.

Partnerluslepingud

Need ei peaks olema ühesugused liikmesriigis- need võiks erineda regiooniti (eriti prioriteetide osas). Leiti, et tuleks toetada ettepanekut sätestada eesmärgid kas  partnerluslepingus või fondide programmides. EK ettepaneku järgi oleks partnerluslepe ja rakenduskavade sisu osaliselt kattuv. Kuigi luuakse võimalus koostada ÜKP fondidele üks rakenduskava, on EK ettepaneku järgi vahendite sisuline planeerimine ikkagi eristatud eri fondide vahel, kuna rakenduskava peab planeerima fondipõhiste prioriteetsete suundade alusel.

 CEMR seiskoht: Ei tohiks luua täiendavat bürokraatiat ja muuta administratiivset tasandit keerulisemaks.

Ei peaks panema tingimustesse liiga palju eesmärke, mis on juba kajastatud EL lepingus. Eesmärk peaks olema bürokraatia vähendamine ja lihtsustamine. Peaksime öelda, et komisjoni poolsed lisas toodud tingimused toovad kaasa ülemäärase koormuse.

Tegevusreserv - kõik olid selle vastu ja tegid ettepaneku kustutada ettepanekust kõik vastavad artiklid. Kontsentreeruda rohkem tulemustele mitte karistamisele.

Me peame esitame konkreetsed ettepanekud komisjoni ettepaneku muutmiseks kaasfinantseerimise määrade ja VAT osas. Nii et palun mõelge konkreetse sõnastuse peale.

Komisjoni ettepanekuid kohaliku arengu ja kohalike algatusgruppide osas seekord veel ei arutatud. See on järgmise koosoleku teema. Aga palun ka mõelda võimalike seisukohtade peale.

Pikemalt peatuti ka TA 2020 teemal. Lepiti kokku, et võiks taotleda komisjoniga kohtumist, et saada rohkem teavet kuidas neid eesmärke kavatsetakse rakendada.

Komisjoni ettepanekus integreeritud territoriaalsete investeeringute osas on piisavalt ruumi kohalike omavalitsuste jaoks. Leiti, et pole vaja täiendavat regulatsiooni EL tasandil. Eelkõige on vaja saada täiendavat informatsiooni mida komisjon nende ettepanekute all on mõelnud. Osalejad olid põhimõtteliselt rahul art.99 sõnastusega üldregulatsioonis.

Komisjoni üldmääruse regulatsiooni kohaselt peab partnerluslepingus sätestatud panus territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviisi määrama, sealhulgas:

i) mehhanismid, mis tagavad fondide, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP vahelise koordineerimise;

ii) vajaduse korral kavandatud integreeritud lähenemisviis linna-, maa-, ranniku- ja kalastuspiirkondade ning piirkondlike erijoontega alade territoriaalsele arengule, eeskätt artiklite 28 ja 29 rakendamine;

iii) loetelu linnadest, kus hakatakse rakendama linnade säästliku arengu integreeritud meetmeid, ERFi toetuse iga-aastane soovituslik jaotus nende meetmete jaoks, sealhulgas linnadele määruse (EL) nr … [ERFi määrus] artikli 7 lõike 2 alusel juhtimiseks delegeeritud vahendid ja ESFi toetuse iga-aastane soovituslik eraldis integreeritud meetmete jaoks;

iv) nende alade kindlaksmääramine, kus kogukonna juhitud arengut ellu viima hakatakse;

v) piirkondade ja riikidevaheliste meetmete kord toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes teises liikmesriigis;

vi) vajaduse korral kavandatud meetmete panus makropiirkondlikesse strateegiatesse ja mere vesikonna strateegiatesse;

CEMR seisukoht: Tuleks lisaks linnadele võimaldada kasutada vahendeid ka funktsionaalsete piirkondade jaoks. Osaleda komisjoni poolse juhendi koostamises.

Maaelu areng

Probleemina nimetati koostööd erinevate fondide vahel. Osalejatele tundus, et maaelu arengu fondi regulatsiooni koostajad ei ole konsulteerinud komisjoni regionaalarengu peadirektoraadiga. Puuduvad seosed art 9 ja indikaatorite vahel. Kuidas siduda art 9 maaelu arengu spetsiifiliste regulatsioonidega?

CEMR seisukoht: korraldada kohtumine põllumajanduse peadirektoraadiga.

Järgmised sammud:

1. panna kirja tänased ettepanekud, saata need töörühma liikmetele ülevaatamiseks eesmärgiga esitada need detsembris toimuvale poliitikakomiteele kinnitamiseks.

4. Regioonide Komitee eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.

ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni kuues koosolek toimus 10. novembril 2011 Regioonide Komitee peahoones.

Komisjoni esimees Flo Clucas (UK/ALDE) andis ülevaate vahepeal toimunud arengutest.

EL Nõukogu sekretariaat on saatnud kirja, kus ta palub Regioonide Komitee poolseid seisukohti järgmise finantsperioodi osas. See tähendab, et omaalgatuslikust arvamusest on saanud komisjoni ametlik arvamus. Komitee on informeerinud nõukogu, et vastav arvamus võetakse vastu detsembri täiskogu istungil.

siis sellest omaalgatuslikust arvamusest CoR ametlik arvamus konsultatsiooni käigus. Tema sõnul on vaja üle vaadata järgmise aasta II kvartali tööprogramm, sest komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu seisukoht võlakirjade osas. Clucas arvas, et selle arvamuse koostamisel võiks juhtroll olla ajutisel komisjonil. Samuti võiksid nad koostada arvamuse uute finantsinstrumentide kohta, mis võib sisaldada ka arvamust projekti võlakirjade ettepaneku kohta. See arvamus peaks arvestama ka juba olemasolevate finantsinstrumentide rolli nagu JESSICA ja JASMINE.

Komitee täiskogu istungjärgul saadud volituste kohaselt jätkab ajutine komisjon tööd kuni praeguse viieaastase ametiaja lõpuni ning 2012. aasta juunis viiakse läbi vahehindamine. Komitee juhatus võiks arutada vahehindamist oma 17. juuliks 2012 kavandatud koosolekul. Ajutine komisjon võiks juhatusele esitatavat ettepanekut vahehindamise läbiviimise kohta arutada ja ette valmistada oma 2012. aasta mais toimuval koosolekul.

Bihary ütles, et vastavalt kodukorrale peame koostama raporti ja kooskõlastama  neid arvamusi komitee vastavate komisjonidega. Komisjon peab tagama, et need arvamused peavad vastama erinevates raportites juba kujundatud seisukohtadele. Ta arvab, et need argumendid on piisavad. Ta ütles, et selle komisjoni mandaat annab õiguse üle vaadata ainult finantsraamistikku. Tema arvates ei peaks nad omale võtma  ülesandeid mis ületavad antud mandaadi.

Schneider ütles, et presidentide konverentsil arutatakse mis selle ad hoc komisjoni pädevusse jääb. Seega ei tohiks enne vastu võtta mingeid otsuseid uute arvamuste koostamise kohta.

Swietalski ütles, et vastavalt komisjoni reeglitele ei saaks need ad hoc komisjonid muutuda alaliseks vaid töötavad neile antud mandaadi raames lühikese perioodi jooksul. Mandaadi selleks annab juhatus. Põhiline tegevus peaks olema mitmeaastane finantsraamistik, aga me peaksime samuti vaatama arvamusi, mida meie mandaat sellele komisjonile annab. Ta arvab, et Clucas poolt mainitud arvamuste koostamiseks on suur toetus. Me peame olema oma töös dünaamilised.

Nica - ta arvas, et komisjoni töö peab jätkuma ka peale detsembri täiskogul vastu võetud arvamust järgmisel aastal.

Clucas ütles, et ta küsib täiskogul sekretariaati, et nad küsivad juhatuse liikmete arvamust selle ettepaneku suhtes.

Omaalgatuslik arvamus teemal „Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat”.
Raportöör: Flo Clucas (UK/ALDE),   CdR 283/2011 – BUDG-V-002

Clucas ütles, et ta soovib kontsentreeruda sellele mis on põhiline:

·  Arvamus väljendab neid komisjoni seisukohti, mis on olulised omavalitsustele ja mille osas võiks saavutada  konsensust liikmete vahel;

·  Töötada koostöös Euroopa Institutsioonidega ja liikmesriikidega, et leida need küsimused milles osas me võime saavutada üksmeele. Ta ütles, et see on raske ja mitte alati saavutatav. Seega peaks arvamus kajatama suurt pilti ja mitte laskuma väga komisjoni ettepaneku detailidesse.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt (Mr. Jardini). Komisjon on selle arvamuse eelnõuga väga rahul. See puudutab selliseid ettepanekuid nagu EU2020 eesmärkidega arvestamine, üleminekupiirkondade loomist jne. Mõned selgitused mida komisjoni esindaja poolt:

·  Vahendite piirmäära % vähendamine - selleks on mitmeid põhjuseid. Põhjuseks on mõnede liikmesriikide suutmatusega EL fondide kasutamisel. See on vajalik ka tänu pingelisele eelarvele. Seetõttu on vaja teha valikuid ja on pakutud kompensatsioonimehhanisme, mis peaksid seda vähendamist kompenseerima. Kõik analüüsid näitavad, et uute liikmesriikide SKP kasvab ja see tähendab, et vahendite maht ei vähene. Samuti on põllumajanduslike otsetoetuste osas teatud ühtlustamine, mis aitab kompenseerida % vähendamist. Neli pakutud teemat katavad väga suurt valdkonda, see tähendab, et näiteks energia all on nii renoveerimine, efektiivsuse suurendamine jne. Kui vaadata nende pakutud teemade taha, siis on see laiem kui arvatakse.

·  Reservfond 5% jääb igasse liikmesriiki ja selle 5% suunatakse sinna programmi, mis toimib paremini - seega on see riigi kasutada ja see pole mingi karistamise mehhanism.

·  Suurprojektide rahastamine . Oluline teema on suured projektid, mida enne rahastati ühtekuuluvuse alt ja mida nüüd soovitakse paigutada väljapoole.

·  Vahepealne rahastamisperioodi ülevaade (periood 7 aastat) ei saa olema nii ulatuslik, sest rahastamisperiood on lühem kui esilagu pakutud 10 aastat.

Nõukogu eesistujariigi Poola esindaja ütles oma sõnavõtus, et kuna praegu ei ole olemas nõukogu seisukohta EK ettepaneku suhtes, siis ta soovib tähelepanu pöörata läbirääkimiste kontekstile milles need läbirääkimised saavad toimuma. Ülesannete jaotus on vastu võetud praeguse trio poolt. Poola eesistumise jaoks on ettevalmistusprotsessi juhtimine, kus liikmesriigid saavad väljendada oma esialgseid seisukohti. Taani perioodi jääb võimaliku kompromissi saavutamine. Kui seda ei juhtu, siis peab Küpros saavutama konsensuse ettepaneku suhtes.

Toimus arvamuse eelnõu arutelu. Dokumendid on leitavad: komisjoni dokumendid

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 44 muudatusettepanekut, kus praktiliselt kõik võeti vastu, nendest enamus kompromissidena. Näiteks võeti vastu raportööri kompromissettepanek arvamuse eelnõu punkti 26 muutmiseks:

 

Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

26. väljendab muret, et ühtekuuluvuspoliitika eraldiste välja pakutud ülempiir 2,5 % kogurahvatulust (võrrelduna 4 %-ga praegusel perioodil) võib liigselt karistada neid liikmesriike, kes kulutavad praegu sellest tasemest enam;

 

26. väljendab muret, et ühtekuuluvuspoliitika eraldiste välja pakutud ülempiir 2,5 % kogurahvatulust (võrrelduna 4 %-ga praegusel perioodil) võib liigselt karistada neid liikmesriike, kes kulutavad praegu sellest tasemest enam;

 

on nõus seisukohaga, et ühtekuuluvuspoliitika eraldistele tuleb kehtestada ülempiir, mis kajastab iga liikmesriigi tegelikku täitmismäära ja vastuvõtuvõimet, kuid rõhutab, et uus ülempiir tuleb seada sellisele tasemele, mis võimaldab rakendada tõhusat ühtekuuluvuspoliitikat kõigis liikmesriikides;

 

Pikk diskussioon oli ka arvamuse punkti 50 üle, mis soovis, et Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht. Ükski komisjoni liige ei toetanud nii radikaalse seisukoha esitamist. Lõpuks jõuti kompromissini, kus rõhutati parema koostöö arendamist institutsioonide vahel ning nende töö tõhustamist.

Arvamuse vastu hääletas Flo Clucas ise, et võimaldada jätkuvat arutelu täiskogu istungil. Regioonide Komitee pressiteade: pressiteade

Vastuvõtmine on kavandatud 14.–15. detsembril 2011 toimuvaks täiskogu istungjärguks.

5. Euroopa Liidu ja Horvaatia ühise nõuandekomitee koosolek.

Ühise nõuandekomitee  koosolek mis toimus 10. novembril 2011 Regioonide Komitee peahoones. Sellel koosolekul osales Kadri Tillemann, kes koostas ka ülevaate nõuandekomitee arutelust.

EL ja Horvaatia Ühise Nõuandekomitee koosoleku (kaasjuhatajad Linda Gillham (UK/EA) ja Nikola Dobroslavic (HR/EPP)) avaistungil arutati EL-i ja Horvaatia suhteid, hiljutisi edusamme EL-iga liitumisel ning liitumise mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Osalesid kõnelejad Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadist, EL juures asuva Horvaatia esinduse juht ja Horvaatia parlamendi delegatsiooni esimees ELi ja Horvaatia parlamentaarses ühiskomisjonis. Mõningad Horvaatia esindajad ei saanud koosolekul osaleda, kuna seal on peatselt ees parlamendivalimised ning oldi sellega hõivatud.

Palju rõhutati EL struktuurifondide olulisust Horvaatiale ja detsentraliseerimise vajadust sealse avaliku halduse süsteemis. Toimusid arutelud arvamuste "Territoriaalne koostöö Vahemere piirkonnas Aadria mere ja Joonia mere makropiirkonna kaudu" ja "Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll säästva turismi valdkonnas" teemadel. Koosoleku lõpus võeti vastu soovitus teemal "Horvaatia kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine Euroopa struktuuripoliitikas".

Arvamuse ettekandmisele järgneva arutelu jooksul õnnitles Kadri Tillemann Horvaatia kolleege edu puhul EL-iga liitumisel ja märkis, et avaliku halduse teooria ja praktika on näidanud, et detsentraliseerimine ei ole efektiivne ilma asjakohaste koordinatsiooni- ja toetusmehhanismideta. Lisaks rahastamisele on oluline ka õigusloome, informatsiooni ja oskusteabe tagamine ning viimase osas saab Horvaatiale toeks olla ka CoR. Rõhutas, et oskusteabe jagamine ei ole ühepoolne ning ka Horvaatia esindajad rikastavad komiteed oma kogemustega.

Selles osas tõi Kadri näite EL Keskkonnapoliitika valdkonnast, kus just Horvaatia on üks riikidest, mis on oma riiklikkusse õigusloomese integreerinud ökoloogilise võrgustiku kontsepti. See on oluline seoses viimaste arengutega seoses NATURA2000-ga, mida soovitakse edasi arendada roheliseks infrastruktuuriks luues võimalusi suuremaks sidususeks kaitstavate alade vahel. 

6. Konverents suurte projektide jätkusuutlikkuse teemal.

Konverents toimus Soome alalises esinduses EL juures, aadressil Rue de Treves 100, B-100 Brüssel.

Suurprojektide all käsitleti sellel konverentsil eelkõige Euroopa  kultuuripealinna ja Euroopa rohelise pealinna projekte. Tervitussõnad ütlesid Soome suursaadiku EL juures asetäitja ja Turu linnapea.

Oma kogemusi ja saavutatud tulemusi esitlesid Turu kultuuripealinna sihtasutuse juht, Lille projektijuht ja Stockholmi linna esindaja Brüsselis. Kokkuvõttes võib öelda, et projektide edukuse tagab see kui need on seotud linna ja ka piirkonna lühemajaliste ja pikemate strateegiatega, on olemas poliitiline tahe, vastavad kompetentsid ja pühendunud meeskond.

Näiteks Stockholmis algasid ettevalmistused roheliseks linnaks saamiseks juba 50 aasta eest. Nende eesmärk on saada linn fossiilkütuste vabaks aastaks 2050.

Kõik rõhutasid ühe olulise väärtusena ka inimeste paremat kaasamist ja nende elukeskkonna paranemist.

Helsingi on 2012 aastal disainipealinn. Projekti eelarve on 16 miljonit eurot, mis jaotub projekti erinevate partnerite vahel. Nende ootus on saada projekti tulemusel majanduslikku tulu 100 miljonit eurot.

Projekti märksõnad on avatud linn, uue kasvu juured ja globaalne vastutus. Keskendutakse sellistele teemadele nagu

·  Heaolu ja tervis

·  Toit ja vesi

·  Avalike teenuste disain ja kvaliteet

·  Linnakultuur

·  Disaini õpetus koolides

·  Jne

Avatud linn tähendab, et linnaelanikud peavad olema linnaplaneeringu keskmes. Globaalne vastutus tähendab koostööd linna ümbritsevate omavalitsustega ja teiste partneritega ning rahvusvahelisel tasandil.

Rohkem infot: http://wdchelsinki2012.fi/

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


11.11.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit