Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


31. oktoober – 03. november 2011
Print

eelmine
E-nädalakiri 27/2011
järgmine

Sisukord:

  1. Euroopa Komisjoni järgmise finantsperioodi  (2014-2020) ettepanekute analüüs.
  2. Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm.
  3. EL kutsub maailma suurima majandusega riike üles võtma vastu kava ülemaailmse majanduskasvu taastamiseks, finantsturgude reformimiseks ja rahvusvahelise kaubanduse edendamiseks.
  4. Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni riigihangete kaasajastamise kohta.
  5. Eelteade 2012 aasta säästva energia nädala kohta.
  6. Väike korruse nõupidamine.

1.  Euroopa Komisjoni järgmise finantsperioodi  (2014-2020) ettepanekute analüüs.

Analüüsisin Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 ning Rahandusministeeriumi poolt koostatud Eesti seisukohti 2014-2020 Euroopa Liidu finantsraamistiku paketi Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) ettepanekute kohta.

Komisjoni määrus on leitav: ettepanek

Ettepanekus on EK välja toonud kõigi EL eelarvest rahastatavate valdkondade poliitikaeesmärgid, vahendid ehk eri fondid, programmid või instrumendid nende saavutamise toetamiseks ja nende vahendite rakendusviisid. Ettepanek sisaldab ka kõigi valdkondade ja instrumentide rahalist mahtu 2014-2020 perioodiks 2011. a hindades. Iga programmi või fondi kohta esitab EK konkreetse määruse ettepaneku 2011. aasta jooksul.

Seega on finantsraamistiku ettepanekus välja toodud iga valdkonna kohta üldisemad põhimõtted ja ideed, täpsemad rakendusviisid ja süsteemi toimimise detailid sageli puuduvad – need on sätestatud fondide määruste ettepanekutes.

2011. aasta teises pooles Poola eesistumise ajal toimub EL nõukogus peamiselt EK ettepaneku analüüs liikmesriikide poolt ja selgitamine EK poolt. Samas on osaliselt alanud ka läbirääkimised, mis muutuvad intensiivsemaks 2012. a I poolaastal Taani eesistumise ajal.

Rahandusministeeriumi seletuskirjas öeldakse, et Eesti seisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuses on vajalik, et osaleda läbirääkimistel ja seista võimalikult varakult Eestile oluliste teemade eest. (VV seisukohad lisatud)

Oma analüüsis ei puudutanud ma määruse neid aspekte, mida rahandusministeeriumi seisukohtades on juba kajastatud. Ma arvan, et need on väga head ja saame ainult riiki toetada nende seisukohtade kaitsmises oma võrgustikes. Mina puudutasin pigem neid aspekte mida riiklikus pole ja mis võiksid kohalike omavalitsuste aspektist veel tähelepanu pälvida (lisatud).  Kuna 9.novembril toimub CEMR ühtekuuluvuse fookusgrupi koosolek, siis oleks hea kui selleks ajaks on liitude seisukohad selgunud, et neid siis ka CEMR fookusgrupi koosolekul esitada ja kaitsta.

Lisan aruandele COSLA esinduse poolt koostatud ülevaate EK ettepanekust ja teemad, mida fookusgrupi koosolekul järgmisel nädalal arutatakse. Mulle tundub, et nendes väljapakutud seisukohtades on nii mõnedki, millega ei saaks nõustuda. Kui teil on konkreetseid ettepanekuid, siis andke teada järgmise nädala alguses.

Lisan ka lingi Linnade Liidu kodulehele, kust on leitav Priidu Ristkoki ettekanne 31. okt.-l toimunud Omavalitsusliitude Koostöökogu rahanduskomisjoni koosolekul, mis annab kontsentreeritult ülevaate põhilistest küsimustest: ettekanne

2. 
Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõikele 4 võttis nõukogu 21. oktoobril 2010. aastal vastu tööhõivepoliitika suunised, mis koos aluslepingu artikli 121 kohaselt vastu võetud liikmesriikide ja liidu ulatuslike eeskirjadega majanduspoliitika kohta moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suunised. See programm peaks aitama kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suuniste, eelkõige suunise nr 7, 8 ja 10 rakendamisele, ja ühtlasi toetama juhtalgatuste elluviimist, pöörates erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammile, uute oskuse ja töökohtade tegevuskavale ning noorte liikuvusele.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks oma reguleerimisalasse kuuluvates poliitikavaldkondades avalikus, era- ja kolmandas sektoris, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. Eelkõige peaks see aitama kindlaks teha, hinnata ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja tegutsemisviise sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu, et aidata liikmesriikidel tõhusamalt reformida oma tööturge ja sotsiaalkaitse poliitikat. See peaks samuti toimima riikidevaheliste partnerluste ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude katalüsaatorina, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele.

Kui sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamine on peamiselt liikmesriikide ja piirkondade vastutusalas ja otsuseid tuleb teha kodanikele võimalikult lähedal, siis ELi ülesanne on võtta päevakorda vajadus konkreetsete reformide järele, teha kindlaks muutumist takistavad asjaolud ja neist ülesaamise viisid, tagades kehtivate ELi tasandi eeskirjade järgimise, ergutades heade tavade jagamist ja vastastikust õppimist ning toetades sotsiaalset innovatsiooni ja üleeuroopalisi lähenemisviise.

ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm põhineb kolmel olemasoleval vahendil:

- otsusega nr 1672/2006/EÜ kehtestatud programm Progress;

- EURES;

- otsusega nr 283/2010/EL loodud tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu.

Programm Progressi eesmärk on peamiselt ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kollektiivsete meetmete ja poliitika tõhusa kooskõlastamise tagamine liikmesriikide vahel. Sellise tegevuse raamistik on sätestatud ELi lepingus, millega on ette nähtud kaks peamist meetmeliiki: kooskõlastamine (meetmete vastuvõtmine liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks) ja õigusaktid (miinimumnõuete vastuvõtmine direktiividega).

EURES valdkond on töötajate vaba liikumine. Töötajate vaba liikumine on üks aluslepingus talletatud neljast vabadusest, mis aitab kaasa ELi majanduslikule arengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Geograafiline liikuvus ELis on siiski piiratud mitme takistusega alates juriidilistest ja administratiivsetest takistustest, elamiskuludest, pensionide ülekandmisest, keelebarjäärist ning lõpetades vabade töökohtade läbipaistvuse puudumisega ja toetuse puudumisega tööotsijate ja tööpakkujate kokkuviimisele. EURESe eesmärk on parandada tööturu läbipaistvust, pannes vabad töökohad üles EURESe tööalase liikuvuse portaali ning andes tuge teabe, nõustamise ja juhendamisteenuste kaudu riiklikul ja piiriülesel tasandil.

Euroopa mikrokrediidirahastu Progress

Füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine on töötutele üks võimalus töökoha saamiseks. Töökohtade loomine uute ettevõtete asutamise ja konsolideerimise kaudu etendab võtmerolli Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel: olulise osa uutest töökohtadest ELis loovad värskelt asutatud firmad ja peaaegu 85 % neist töökohtadest luuakse mikrofirmades. Samas ei kasuta EL selles vallas kaugeltki kogu oma potentsiaali. Üks peamisi takistusi ettevõtte loomisel on juurdepääsu puudumine rahalistele vahenditele ja eelkõige mikrokrediidile ning sellist olukorda on halvendanud ka hiljutine majanduskriis.

Euroopa mikrorahastamissektor ei ole veel saavutanud täit küpsust. Kasvamiseks peavad ELi mikrorahastamisasutused looma ja haldama piisavaid rahastamismudeleid. Seega on selgelt vaja tugevdada institutsioonilise suutlikkuse loomist (eelkõige mikrorahastamist pakkuvad asutused, mis ei ole pangad), et katta alustuskulusid ja rahastada laene kõrge riskiga sihtrühmadele.

ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi eesmärk on suurendada ELi meetmete järjepidevust tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, ühendades programmi Progress, EURESe ja Euroopa mikrokrediidirahastu Progress ja toetudes nende rakendamisele. Samuti annab programm võimaluse lihtsustada rakendamist tänu ühistele sätetele, mis hõlmavad muu hulgas ühiseid üldeesmärke, ühist meetmete liigitust ning aruandluse ja hindamise ratsionaliseerimist. Ühtlasi sisaldab programm piiratud arvu konkreetseid sätteid, mida kohaldatakse kolme tegevussuuna (Progress, EURES ning mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus) suhtes, et võtta arvesse õigusnõudeid (sh komiteemenetluse eeskirju, mida kohaldatakse ainult Progressi tegevussuuna suhtes, geograafilist katvust ning konkreetseid aruandlus- ja hindamisnõudeid mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna puhul).

Rahalised eraldised programmi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 moodustavad 958,19 miljonit eurot (hetkehindades).

Täpsem informatsioon: sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm

3.  EL kutsub maailma suurima majandusega riike üles võtma vastu kava ülemaailmse majanduskasvu taastamiseks, finantsturgude reformimiseks ja rahvusvahelise kaubanduse edendamiseks.

Kõik riigid peavad andma oma panuse – see on ELi sõnum 3.–4. novembrini Prantsusmaal Cannes'is toimuval G20 kohtumisel.

Euroopa Liit kutsub G20 riike üles soodustama majanduskasvu ning kõrvaldama majanduslikku tasakaalustamatust, reformides oma eelarveid, tugevdades oma sisemajandust ning tuues oma vääringute vahetuskursid õiglasemale tasemele.

G20 riigid peaksid kiirendama oma finantsturgude reformimist. Prioriteetideks on muu hulgas tuletisinstrumentidega kauplemise parem reguleerimine ja pangakriiside ohu vähendamine.

Soovitakse saavutada kokkulepet ülemaailmsete raamatupidamisstandardite kasutuselevõtuks, mis võimaldaks reguleerimisasutustel rahvusvahelisi ettevõtteid tõhusamalt kontrollida ja leppida kokku täiendavate ressursside eraldamises Rahvusvahelisele Valuutafondile, mis võimaldaks fondil majandusraskustes olevaid riike paremini toetada.

Cannes'is toimuval kohtumisel esitab EL ka oma ettepaneku ülemaailmse finantstehingute maksu kohta. Ettepaneku eesmärk on tagada finantssektori õiglane panus ühiskonna heaks.

Oluline sõnum on ka “Rohkem kaubandust, vähem protektsionismi “

EL toetab tihedamaid läbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel selliste takistuste kõrvaldamiseks, pidades eelkõige silmas maailma vähim arenenud riike takistavaid tõkkeid.

Samuti peavad riigid tagama õiglase, jätkusuutliku ja läbipaistva ülemaailmse turu ning avatud kaubandussüsteemi toorainete jaoks.

Ülemaailmse majanduspoliitika koordineerimise keskmes peaks olema tööhõive ja vaesuse vähendamine. Riigid peaksid järgima võetud kohustusi seoses arenguabi, toiduga kindlustamise ja kliimamuutusega.

Euroopa Liitu esindavad Cannes'is komisjoni president José Manuel Barroso ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy.

Täpsem info: G-20 kohtumine

Kreeka referendumi mõju G-20 kohtumisele: Kreeka

Barroso intervjuu BBCle: pressiteade, mille kohaselt oleks tõenäoliselt tuleviks vaja muuta ka EL lepingut. Lisaks Euroopa Liidule oleks vaja ka rahaliitu.

4. Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni riigihangete kaasajastamise kohta.

Euroopa Parlamendi eelmisel täiskogu istungil (25-27.oktoober 2011) võttis EP vastu resolutsiooni riigihangete kajastamise kohta, kus öeldakse muuhulgas, et:

·  ülesannete üleandmine ühelt avaliku sektori organisatsioonilt teisele kuulub liikmesriikidesisese halduskorralduse valdkonda ning nende suhtes ei kohaldata riigihanke-eeskirju ja on seisukohal, et selgitused tuleb kodifitseerida riigihangete direktiivides;

·  kontsessioonid teenustele tuleb Euroopa hanke-eeskirjade kohaldamisalast välja jätta;

·  praegune A- ja B-teenuste kategooriateks liigitamine tuleks säilitada kuni B-teenuste „kergemad” sätted on põhjendatud kategooria iseloomulike joontega peamiselt kohalikult või piirkondlikult osutatavate teenustena; palub komisjonil arendada välja sellised vahendid, mis teeksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks lihtsamaks otsustamise selle üle, millisesse liigituskategooriasse konkreetne hankeleping kuulub;

·  riigihangete seadusandluse rakendamine isikuga seotud sotsiaalteenuste osutamisel ei ole sageli teenuste kasutajate jaoks parimate võimalike tulemuste saavutamiseks sobiv;

·  uute riigihanke-eeskirjade kehtestamist ELi künnistest väiksemate riigihangete turgudele tuleks vältida;

·  riigihangete täieliku potentsiaali arendamiseks ei peaks madalaima hinna kriteerium enam olema otsustava tähtsusega lepingute sõlmimisel ning see tuleks kõikjal asendada majanduslikult soodsaima pakkumise kriteeriumiga ja et riigihanke-eeskirjad peaksid olema piisavalt paindlikud, et passiivsetel tarbijatel, näiteks haiglates, eakate hooldekodudes, koolides ja lasteaedades, oleks võrdne juurdepääs tervislikule ja kulutustele vastava väärtusega toidule ning mitte ainult odavaimale kättesaadavale võimalusele;

·  kui kasutada riigihanget tõhusalt, võib see stimuleerida kvaliteetsete töökohtade, palkade, tingimuste ja võrdsuse edendamist, oskuste arendamist ja koolitust, keskkonnaalase poliitika edendamist ning teadustegevust ja innovatsiooni (nn. Sotsiaalsed hanked)

·  praeguseid allhankeid puudutavaid sätteid tuleb tugevdada, mitmetasandilise allhanke kasutamine võib kaasa tuua probleeme kollektiivlepingutest, töötingimustest ja töötervishoiu ja -ohutuse normidest kinnipidamise osas; toetab seetõttu avaliku sektori asutuste hankelepingu sõlmimise eelset teavitamist kõigist allhanget puudutavatest üksikasjadest; palub komisjonil hinnata direktiivide tulevikus läbivaatamist silmas pidades, kas on vaja täiendavaid eeskirju allhankelepingute sõlmimise kohta, näiteks vastutusahela kasutuselevõtu kohta eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus VKEdest allhankijate suhtes kohaldatakse halvemaid tingimusi kui põhitöövõtja suhtes, kellega on sõlmitud riigihankeleping;

·  paremini määratlema avaliku ja erasektori partnerluse mõistet, eelkõige seoses ühiste riskide ja pooltevaheliste majanduslike kohustuste võtmisega;

·  riigihankedirektiive ei tuleks täiendada sätetega selle kohta, „mida osta ”;

·  rahalise seisukorraga seotud valikukriteeriumid, näiteks ettevõtte käibenõuded, peaksid olema kooskõlas konkreetse hanke iseloomuga; hoiatab komisjoni ja liikmesriike paindlike ja kasutajasõbralike vahendite vastuvõtmisel uute tõkete loomise eest VKEdele ning soovitab võtta eelkõige nende huve arvesse;

·  hankijad peaksid rohkem ära kasutama võimalusi jagada riigihanked osadeks, mis annaks VKEdele parema võimaluse riigihangetes kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel alustel osaleda ning parandaks konkurentsi taset;

·  vähemalt 50% riigihanketehingutest nii ELi institutsioonides kui liikmesriikides toimuks elektrooniliselt, mis on kooskõlas liikmesriikide valitsuste 2005. aastal Manchesteris peetud e-valitsemist käsitleval ministrite konverentsil seatud eesmärgiga;

Euroopa Parlamendi resolutsiooni täistekst: resolutsioon

CEMR seisukohad riigihangete ajakohastamise kohta:
http://www.ccre.org/prises_de_positions_detail_en.htm?ID=123

Riigihankelepingud ja rahastamine: http://ec.europa.eu/contracts_grants/index_et.htm

5. Eelteade 2012 aasta säästva energia nädala kohta.

Euroopa Komisjon on saatnud välja eelteate, et 2012 aasta säästva energia nädal toimub 18-22.juunil. Kutsutakse üles korraldama sellel nädalal (ka nädalavahetused enne või pärast on aktsepteeritavad) kohalikke üritusi.  Nädala raames korraldab komisjon ka kolmepäevase konverentsi ajavahemikul 19-21.juuni 2012.

Samuti on kavas korralda auhinnakonkurss, mille kohta täpsem informatsioon avaldatakse varsti kodulehel: www.eusew.eu

6. Väike korruse nõupidamine.

Meie korruse, kus asuvad
- Eesti,
- Läti,
- Soome,
- Rootsi,
- Taani,
- Norra,
- Soti ja
- Islandi omavalitsusliitude esindused, koosviibimisel anti lühike ülevaade olulisematest teemadest. Kõlama jäid järgmised märksõnad:

Soome - oluline teema on haldusreform. Soovitakse järjekordselt vähendada omavalitsuste arvu, mis on tekitanud ka suured sisepinged liidu enda sees.

Taani omavalitsuste liit - pannakse kokku uut Regioonide Komitee delegatsiooni. Uuel valitsusjuhil on uued ideed kuidas kohaliku omavalitsuse tasand peaks välja nägema. Taani soovib olla esirinnas, aga nad ei ole veel aru saanud mis suunas täpselt joosta. Hetkel püüavad lihtsalt ellu jääda.

Soti - üks pikaajaline esindaja Elfrida lahkub järgmise aasta alguses. Uut töötajat on oodata aprillis. Nende jaoks on oluline teema järgmise finantsperioodi ettepanekud ja ühtekuuluvuspoliitika, kohalik areng.

Rootsi - neil on uus (endine vana) ülemus rahvusvaheliste suhete valdkonnas. Neil on süsteem, kus liidu ametnikud käivad lühiajaliselt Brüsselis (a´kolm kuud) praktiseerimas.

Island - oluline küsimus on liitumine Euroopa Liiduga. Neli läbirääkimiste peaükki on suletud, kuue osas käivad veel läbirääkimised.

Läti - uus valitsus soovib vähendada avaliku sektori eelarvet, sealhulgas kohalike omavalitsuste eelarveid. Läti haldusreform ei andnud sisuliselt kokkuhoidu ja selle tulemusena on hakanud vähenema maarahvastik (üks põhjusi on ka koolide sulgemine või reformimine).

Taani piirkondlike omavalitsuste esindus - neil on nüüd jälle kaks alalist esindajat Brüsseli esinduses (vahepeal seoses Asgeri lahkumisega oli ainult üks). Nende esindus kuulub nüüd mitte välissuhete osakonna, aga regionaalse arengu osakonna koosseisu. Seega on neil nüüd uued ülemused. Pia arvas, et see muudatus on positiivne, sest see muudab esinduse töö sisukamaks.
Ütles, et eelmise Taanis toimunud haldusreformi käigus toimus suur tsentraliseerimine. Nad loodavad, et seekord on reform detsentraliseerimise suunas. On määratud ka uus maaelu arengu minister, et peatada inimeste vool maalt linnadesse. Eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu maaelu arengule.

Norra - ka neil on süsteem, kus liidu töötajad käivad korda mööda Brüsselis tööl. Ajavahemik on ka kolm kuud. Nende jaoks on oluline teema järgmisel aastal jõustuv tervishoiureform.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


04.11.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit