Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


26.–28. oktoober 2011
Print

eelmine
E-nädalakiri 26/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Sektoritevaheline kolmanda osapoole poolt põhjustatud vägivalla teemaline lõppkonverents Varssavis.
2.    Euroopa Liidu  riigi- ja valitsusjuhid leppisid kokku meetmetes pakkuda võlaprobleemidega riikidele suuremat toetust ning taastada Euroopas finantsstabiilsus.

1.    Sektoritevaheline kolmanda osapoole poolt põhjustatud vägivalla teemaline lõppkonverents Varssavis.

Konverents (programm lisatud) toimus 27.oktoobril Varssavis. Lisaks minule osalesid veel Kalle Liivamägi avaliku sektori töötajate ametiühingust ROTAL ja Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liidust.
 
Enne seda toimus kolm regionaalset seminari:
1.  9. mail Londonis (kus ka mina ja Kalle Liivamägi osalesime)- ülevaade nädalakirjas nr 13/2011
2.  14. juunil Roomas;
3.  6. septembril Prahas.

Kokkuvõte seminaridel arutelust on lisatud aruandele.

Osapoolte poolt heaks kiidetud juhiste eesmärk on vähendada, ennetada ja leevendada vägivalda läbi selliste praktiliste meetmete, nagu:
·    teadlikkuse tõstmine töötajate, tööandjate ja avaliku sektori sees.
·    Riskide hindamine;
·    Koolituse pakkumine
·    Juhtumite registreerimine ja vägivalla ohvritele toetuse pakkumine.

Konverentsil tutvustas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) esindaja Malgorzata Milczarek nende poolt läbiviidud uuringu “Workplace violence and harassment” tulemusi - OSHA uuring.

Ei ole olemas ühist definitsiooni mida vägivald töökohal tähendab. Peamised põhjused, miks sellele teemale on liikmesriikides vähe tähelepanu pööratud, on:
·    Vähene teadlikkus;
·    Sobivate meetodite puudus
·    Madal teema prioriteetsus
·    Teaduslikud tõendused on puudulikud või puuduvad üldse

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA)
ülesanne on muuta Euroopa ohutumaks, tervislikumaks ja tootlikumaks töötamise kohaks. Agentuur kogub, töötab välja ja levitab usaldusväärset, tasakaalustatud ja erapooletut teavet tööohutuse ja töötervishoiu kohta ning korraldab üleeuroopalisi teabekampaaniaid. Hispaanias Bilbaos asuv EU-OSHA, mille asutas Euroopa Liit 1996. aastal, toob kokku nii Euroopa Komisjoni, liimesriikide valitsuste, tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajaid kui ka juhtivad tööohutuse ja töötervishou spetsialistid Euroopa Liidu 27 liikmesriigist ja mujalt.

Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.

Kohalikud kontaktpunktid: http://osha.europa.eu/en/about/organisation/focal_points#EE. Eestist on kontaktinstitutsiooniks Sotsiaalministeerium ja kontaktisikuks Tiit Kaadu.

Lisaks tutvustasid erinevate riikide esindajaid oma heade praktikate näiteid. Eesmärgiks on vägivalla vähendamine, aga see ei saa kunagi olla null.

Järgmisteks sammudeks peaks olema vastuvõetud juhiste tõlkimine erinevatesse keeltesse (tõlge on sisuliselt olemas - vaja on see üle vaadata ja saata lõplik tekst tagasi projekti läbiviijatele - Tina Weberile). Lisaks tuleb juhis avalikustada kõikidele partneritele, mõelda võimalike projektide läbiviimisele ning selle läbi juhiste ellurakendamisele.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et ta on rahul projekti tulemustega. Küsimus on eelkõige nüüd vastu võetud ja tõlgitud küsimuste ellurakendamises. Oluline on komisjoni esindaja sõnul jätkuv kogemuste vahetus. Komisjon kavatseb pakkuda rahalist tuge rahvusvaheliste projektide läbiviimiseks.

ETUC (euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingute liit) esindaja sõnul on nendel soov teemaga edasi tegeleda. Palju energiat on panustatud ja tuleb panustad veel tulevikus juhiste tutvustamisele ja teadlikkuse tõstmisele. Kokkuvõtteid saavutatud edusammudest on kavas teha 2014 aastal ning kavandama seejärel ka järgmisi samme.
 
2.    Euroopa Liidu  riigi- ja valitsusjuhid leppisid kokku meetmetes pakkuda võlaprobleemidega riikidele suuremat toetust ning taastada Euroopas finantsstabiilsus.

26. oktoobril tehtud otsused avaldus on vastuseks mõningaid euroala riike mõjutavale võlakriisile. Asjaomased kriisid ähvardavad kahjustada majanduslikku stabiilsust kogu euroalal ning selle jätkuks ka teistes ELi liikmesriikides.

Otsuste sisu on alljärgnev:

Rohkem laenu Kreekale

Jätkusuutlik lahendus, mis aitaks Kreekal taastuda, sisaldab kuni 100 miljardi euro suurust uut laenu ELilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. Pangad ja teised erasektori võlausaldajad nõustusid kustutama 50% Kreeka võlast. Paketi eesmärk on aidata Kreekal 2020. aastaks vähendada oma riigivõlga 120%ni SKPst.

Tõhusam kriisiabi
Riigi- ja valitsusjuhid leppisid kokku ELi peamise võlaalase toetusfondi (Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi http://www.efsf.europa.eu/about/index.htm (EFSF) suurendamises, ilma et laiendataks liikmesriikide kohustusi. Asjaomase fondi laenuandmisvõimet suurendatakse eraõiguslike turuvahendite abil ligikaudu ühe triljoni euroni (viiekordne kasv).

Pangareformid
Valitsused annavad garantiid pankadele, mis on kannatanud kahju riigivõlakriisi tõttu. Kõnealused garantiid kooskõlastatakse ELi tasandil. Garantiide abil võimaldatakse pankadel jätkata majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks vajalike laenude andmist.

Ajutise meetmega nõutakse, et pangad suurendaksid juuniks 2012 omakapitali 9% võrra. Pangad peaksid vähendama investoritele makstavaid dividende ja töötajatele makstavaid boonuseid kuni nad jõuavad nõutava 9%ni.

Asjaomane rekapitaliseerimine peaks pangandussüsteemi tugevdama. Pangad peaksid esmalt kasutama erasektori kapitali ning vajadusel riikide valitsuste tuge. Viimase võimalusena on võimalik laenu anda ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi vahendusel.

Tõhusam majandusjuhtimine
Euroala riigid kiitsid heaks meetmed majandusjuhtimise tõhustamiseks - 10 meedet

Tulevikus kooskõlastatakse rohkem majanduslikku ja riikliku eelarvepoliitikat. Samas tõhustatakse ka järelevalvet, et tagada meetmete rakendamine.

Euroala püüdleb suurema majandusliku integratsiooni suunas. Kokkulepitud meetmete rakendamist käsitlev aruanne viiakse lõpule 2012. aasta märtsis.

Euroala tippkohtumise peamised tulemused
ELi vastus finantskriisile
Euroopa 2020. aasta strateegia – EL jätkusuutliku majanduskasvu kava

Euroopa Parlament tervitas saavutatud kokkuleppeid, kuid hoiatas, et vaja on teha veel palju - pressiteade

Eurotsooni kautsjoni fondi juhid on alustanud Hiina veenmist, et nad teeksid investeeringuid päästmaks liikmesriike ähvardavast võlakriisist. Aga nagu ka teised investorid, soovib Hiina garantiisid ja Hiina liidrid ei ole vaimustunud ideest aidata riike kes on rikkamad kui nemad - http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-15489202.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

 

31.10.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit