Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


17.–21. oktoober 2011
Print

eelmine
E-nädalakiri 25/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Seminarid sotsiaalsete kriteeriumide arvestamise tutvustamiseks avalike hangetes.
2.    Euroopa Komisjoni stabiilsus- ja majanduskasvu tegevuskava.
3.    EL hindab ümber abi andmise arenguriikidele, et tagada vaesuse maksimaalne vähendamine.
4.    Regioonide Komitee ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) iga-aastane dialoog põhiõiguste mitmetasandilise kaitse ja edendamise teemal.
5.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.
6.    Balti riikide  20ndat taasiseseisvumisaastapäeva tähistav konverentsil Euroopa Parlamendis.
7.    Euroopa müügilepingu vorm lihtsustab piiriülest kauplemist.
8.    Ülevaade õpetajate palkadest Euroopas.
9.    Norra toetus sotsiaaldialoogi arendamiseks 12s uues liikmesriigis.
10.    Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.


1.    Seminarid sotsiaalsete kriteeriumide arvestamise tutvustamiseks avalike hangetes.

8.-24. novembrini toimub Brüsselis 6 seminari, kus Euroopa Komisjon tutvustab liikmesriikidele sotsiaalse dimensiooni rakendamise juhendit Euroopa Komisjoni juhend avalikes hangetes. Seminaridel osavõtt on jaotatud liikmesriikide vahel, ning Eestile on eraldatud 5 kohta.  Eestile mõeldud seminar toimub 9. novembril kell 9.30-18.00. Majutus- ja reisikulud kaetakse Euroopa Komisjoni poolt.  
Lisan kutse ja kohtade jaotuse liikmesriikide vahel. Registreeruda saab kuni 24.oktoobrini.

2.    Euroopa Komisjoni stabiilsus- ja majanduskasvu tegevuskava.

Euroopa Komisjon esitles eelmisel nädalal tegevuskava, milles visandatakse terviklik plaan usalduse taastamiseks euroala ja Euroopa Liidu suhtes tervikuna. Plaani eesmärk on lõhkuda nõiaring, mis on tekkinud seoses kahtlustega riigivõla jätkusuutlikkuse, pangasüsteemi stabiilsuse ja Euroopa Liidu majanduskasvu väljavaadete suhtes.
Tegevuskavas kutsutakse võtma järgmisi meetmeid:

·    Otsustavalt tegutsema Kreeka küsimuses, et kõrvaldada kõik kahtlused Kreeka majanduse jätkusuutlikkuse suhtes. See peab hõlmama kuuenda osamakse väljamaksmist, teist kohandamisprogrammi, mis põhineb piisaval rahastamisel, millesse on kaasatud nii riigi- kui ka erasektor, ning jätkuvat komisjoni töörühma tuge.

·    Viima lõpule euroalal võetavad meetmed, sealhulgas viies ellu 21. juulil 2011 kokkulepitud otsused, maksimeerides Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, kiirendades Euroopa Stabiilsusmehhanismi käivitamist 2012. aasta keskpaigaks ja tagades piisava likviidsuse Euroopa Keskpanga poolt.

·    Kasutama täielikult koordineeritud lähenemisviisi, et tugevdada Euroopa pankasid. See peaks põhinema järelevalveasutuste tehtaval ümberhindamisel, tagades, et riskipositsioonide ilmnemisel nõutakse kõrgeima kvaliteediga kapitali määra ajutist, kuid märkimisväärset suurendamist. Pangad peaksid esmalt kasutama erasektori kapitali ning riikide valitsuse tuge, kui see on vajalik. Kui seda tuge ei ole võimalik anda, tuleks rekapitalisatsiooni rahastada Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi laenuga. Sellise rekapitaliseerimise lõpuleviimiseni takistaksid riiklikud järelevalveasutused asjaomastel pankadel dividendide ja preemiate maksmist.

·    Rakendama võimalikult kiiresti stabiilsust ja majanduskasvu soodustavat poliitikat, sealhulgas teenuste, energeetika ja vabakaubanduslepingute osas olemasolevate kohustuste täitmine, menetluses olevate ettepanekute kiire vastuvõtmine, et tõhustada majanduskasvu, nagu näiteks maksualgatused, esitatavate ettepanekute menetlemise kiirendamine, eelkõige nende, mis laiendavad ühtse turu eeliseid, ning sihtotstarbeliste investeeringute tegemine Euroopa Liidu tasandil, sealhulgas projektivõlakirjad.

·    Looma tugev ja integreeritud majandusjuhtimine tulevikuks, mis põhineb olemasolevatel aluslepingutel (artikkel 136), tugevdades ühenduse lähenemisviisi. Arendades edasi juba vastuvõetud algatusi – majandusjuhtimist käsitlev kuuest ettepanekust koosnev pakett ja Euroopa poolaasta –, püütakse ettepanekutega integreerida Euroopa stabiilsusmehhanism ning Stabiilsuse ja kasvu pakt ühte ja samasse terviklikku haldamise süsteemi, et suurendada ühtsust ja tõhusust. See annab komisjonile/nõukogule uued volitused sekkuda riigieelarvete ettevalmistamisse ja jälgida nende täitmist. Tõhustatud koostöö tuleks ette näha kõigil neil juhtudel, mil otsustav tegutsemine muidu toppama jääks.

Komisjoni tegevuskava esitatakse Euroopa Ülemkogu ja euroala tippkohtumisel (lisainfo), mis toimub 23. oktoobril 2011.

Komisjoni vastuvõetud dokumendi tervikteksti leiate sellelt aadressilt :
http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/president/index_en.htm

Komisjoni rakkerühma tehnilise abi meetmed Kreekale: pressiteade

3.    EL hindab ümber abi andmise arenguriikidele, et tagada vaesuse maksimaalne vähendamine.

ELi abi peaks keskenduma valdkondadele, mis on kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu aluseks. Need hulka kuuluvad:
·    Hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja demokraatia põhimõtete järgimine, meeste ja naiste võrdõiguslikkus, kodanikuühiskonna rolli tähtsustamine ja korruptsioonivastane võitlus,

·    Sotsiaalkindlustus, tervishoid ja haridus,

·    Soodsa ärikeskkonna ja sügavama piirkondliku integratsiooni toetamine,

·    Jätkusuutlik põllumajandus ja puhas energeetika, mis aitavad vältida negatiivseid välismõjusid ning muuta toiduga kindlustamise ja kliimamuutuse probleemid kasvuvõimalusteks.

EL otsib ressursside suurendamiseks uuenduslikke arenguabi rahastamise viise, näiteks toetuste ja laenude kombineerimine.

Komisjon innustab ELi ja tema liikmesriike koostama ühiselt strateegiaid ja programme (nn ühine programmitöö) ning tõhustama abi tulemuslikkuse suurendamiseks omavahelist tööjaotust.

Täpsem teave: pressiteade

4.    Regioonide Komitee ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) iga-aastane dialoog põhiõiguste mitmetasandilise kaitse ja edendamise teemal.

Käesoleva aasta dialoogi teema oli „Ebaseaduslike sisserändajate põhiõiguste rakendamine – mitmetasandilise valitsemise suunas”. Üritus toimus esmaspäeval, 17. oktoobril 2011 Regioonide Komitee peahoones.

Peale Luc Van den Brande, CIVEXi komisjoni esimehe ja Morten Kjaerum, FRA direktori tervitussõnavõtte, tegi ettekande Stefano Manservisi Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraadi peadirektor.

Enamik migrante on tulnud Euroopasse viisaga, kuid viisa lõppedes jäänuki siia. Euroopa Liit vajab ebaseaduslikke migrante, mitte ainult demograafiliste muutuste tõttu vaid ka seetõttu, et euroopa on avatud ühiskond. Euroopal on vaja  ühist migratsioonipoliitikat järgmiste põhimõtetega:
·    Piiride haldamine - piirivalvurite tegevus ei tohi riivata inimõigusi; Luuakse ka inimõiguste institutsioon.

·    Tagasisaatmise poliitika - selle vastu on protesteerinud tugevalt mitmed mittetulundusorganisatsioonid. Direktiiv pakub ka mitut uut kaitset- võimaluse pakkuda inimesele ka legaalset jäämist riiki, vaidlustada otsus ning õigust juriidilisele ja keelelisele abile. Samuti pakub uus direktiiv kaitset kõige haavatavamatele ja vähemustele.

·     Tööandjate karistamise direktiiv- hoida ära musta turu areng, kus sellised migrandid võivad saada tööd. Direktiiv pakub ka kaitset ebaseaduslikele migrantidele. Vastu on võetud ka direktiiv inimkaubanduse tõkestamiseks.

Euroopa Liit pakub ka koostööd ebaseaduslike migrantide küsimusega tegelemiseks, et olla efektiivsem ebaseaduslike migrantide inimõiguste kaitsmisel.

Luc Van den Brande ütles, et lähitulevikus on vaja 50 miljonit täiendavat inimest Euroopasse. Euroopa rahavastik moodustab ainult 4% kogu maailma rahvaarvust.

FRA ebaseaduslike sisserändajate põhiõigusi käsitleva ELi-ülese uuringu põhijäreldusi, sh olulisi aspekte kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks tutvustas FRA programmijuht Ann-Charlotte Nygard. Vaadati juurdepääsu tervishoiule, haridusele, perekonnaõigustele, tööhõivele, adekvaatsele elustandardile ja migratsiooniseaduste rakendamisele. Eriline tähelepanu pöörati juurdepääsule tervishoiule ja tööhõive teemale. 2 uuringut keskendusid 10 riigile (Balti riigid ei kuulunud nende valitud riikide hulka).

Koosolekul anti ülevaade ELi eri valitsustasanditel välja arendatud tavadest, et edendada ebaseaduslike sisserändajate juurdepääsu põhiõigustele. Keskendutakse kohalikul tasandil rakendatavatele põhiõigustele, sh juurdepääs tervishoiuteenustele, piisavale eluasemele ja haridusele. Koosoleku juhataja oli  Lotta Håkansson Harju, põhiõiguste harta rakendamist käsitleva Regioonide Komitee arvamuse raportöör (SE/PES).

5.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.

Komisjoni  koosolek toimus 18. oktoobril 2011 Regioonide Komitee peahoones. Koosolekul osalesid Jüri Pihl, Kurmet Müürsepp ja Teet Kallasvee.

Komisjoni esimehe sõnavõtt - 2012 aasta detsembrikuus võiks teha väljasõidu istungi. Siiani  ei ole 2012 aasta väljasõiduistungite kohta ettepanekuid tulnud. Kutsub liikmeid üles esitama oma ettepanekud enne 15.novembrit.

Tugevdatud koostöö tuleb luua Horvaatiaga ja nende esindajad saavad osaleda vaatlejatena loodetavasti juba  1.jaanuarist 2012. Esimest korda on CoR kutsud põhiõiguste konverentsile, mis toimub  selle aasta novembris Varrsavis. Noomis neid liikmeid, kes ei osalenud eelmisel päeval toimunud foorumil.

Järgmise aasta juuni lõpus/juuli alguses kavandatakse väljasõiduistungit Horvaatiasse.
2012 aastal on kavas korraldada 10 LAF (Local authorities finances) kohtumist.

Kiievisse visiiti ei toimu, kuid see ei tähenda, et idapartnerluse vallas koostöö ei jätkuks. Ütles, et sündmused seoses Timosenkoga on põhjuseks, miks see visiit ära jääb. Ütles, et ta on näinud keerulist diskussiooni Ukrainas endas. Välistatud ei ole, et sinna minnakse 2012 aastal.

Türgi on teatanud, et ta külmutab kõik oma suhted Euroopa Liiduga kui Küpros saab järgmisel aastal eesistuja maaks. Vaja on tagada põhiõiguste tagamine. Ei ole arusaadav miks peavad tuhanded sõjaväelased jääma Küprosele. Leiab, et sellele vaatamata tuleb jätkata koostööd Türgiga. Liikumispaketti arutatakse edasi ja selles kontekstis tuleb samuti viidata nendele probleemidele.

Tuneesia on ARLEM kaasistuja alates 2012 aastast. Võib juhtuda, et uued ministrid valivad ka presidendi vastavalt parteide vahelisele kokkuleppele.

Muudatusettepanekute esitamiseks loodud uut veebisüsteemi tutvustas Michael Collins (nõuandetegevuse direktoraadi direktori kohusetäitja).

Esimene faas on möödas, kus oma osalemise või asendaja nimetamiseks saab kasutada TOADi elektroonilist süsteemi. Detsembri koosolekuks saab muudatusettepanekuid ainult selle süsteemi abil. Uus süsteem saab olemas kõikides keeltes. Saadikute leheküljel on olemas ka kasutaja manuaal. IT kolleegid ootavad koridoris, et vastata kõikidele küsimustele selle uue süsteemi kohta. Uuest aastast asendab see täielikult vana süsteemi.  Uus süsteem vastab täielikult kodukorra reeglitele- st ettepanekud tuleb esitada tähtaegselt. Lahendamata on veel toetajate nõusoleku kinnitamise küsimus. Loodetavasti kergendab see ka tõlkimise küsimust. Uus süsteem ei võimalda luua sidet delegatsiooniliikmete või poliitiliste fraktsioonidega- see oli kommentaar Luc van de Brande poolt.

Edasine töökorralduse osas otsustati:
Määrati ka uued raportöörid viimasel hetkel saabunud komisjoni ettepanekutele, kuid ei jõudnud seda üles märkida. Seda saab siis lugeda CIVEX komisjoni koosoleku protokollist.

Arvamus teemal „Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine”
CdR 198/2011, CIVEX-V-023 „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”, COM(2011) 303 final.
Raportöör: Jacek Protas (PL/EPP).

Raportöör väljendab heameelt Euroopa naabruspoliitika (ENP) senise arengu üle, mida iseloomustab selle muutumine üha mitmekesisemaks ja kohandumine konkreetsete vajaduste ja olukordadega ning tervitab Euroopa naabruspoliitika spetsialiseerumist idapartnerluseks, Vahemere Liiduks ja Musta mere sünergiaks.

Piirkondades ja piirkondade poolt ellu viidav naabruspoliitika võib olla tõhus vahend, et edendada Euroopa Liidu alusväärtusi – demokraatiat ja avatud ühiskonda.

Raport leiab, et Euroopa naabruspoliitika peaks arvesse võtma Venemaa mõju, eelkõige idas. Piirkondi tuleks ENP sellest aspektist teavitada.

Raport kirjeldab naabruspoliitika tingimusi ka konkreetsetes riikides.

Mõne nädala eest arutati Valgevene esindajate osalemise üle Boznanis toimunud kohtumisel, nüüd on probleeme Ukrainaga. See näitab teema keerukust. Geopoliitiline olukord Euroopas ei tohiks mõjutada CoR huvisid ja meil on vaja tasakaalustatud lähenemist nii lõuna kui ka põhja suunal. Kohalike omavalitsustena on meil võimalused anda euroopa naabruspoliitikale konkreetne sisu. Aga omavalitsusi tuleb julgustada selle nimel tegutsema. Olemas on mitmeid võimalusi koostööks erinevate ühenduste ja strateegiate raames. Euroopa laienemine on muutnud euroopa piire (laienemisega seoses)  ja seetõttu on vaja suuremal määral kaasata ka uusi liikmesriike. Ütles, et on avatud diskussiooniks nende ettepanekute osas, mis muudavad tema arvamuse rõhuasetusi. On olemas interneti foorum, mis pakub võimalusi omavaheliseks suhtluseks.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 17 muudatusettepanekut, neist mitte ühtegi meie delegatsiooni liikmete poolt. Kõige suurem diskussioon käis selle üle kas piirduda euroregioonidega või laiendada seda kõigile piirkondadele. Pooldati koostöö laienemist kõigile.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 14.–15. detsembri 2011. aasta istungjärgul.

Arvamus teemal „Vähem bürokraatiat kodanike jaoks”. CdR 148/2011, CIVEX-V-021.
Roheline raamat „Vähem bürokraatiat kodanike jaoks: avalike dokumentide vaba ringluse edendamine ja perekonnaseisuaktide õigusjõu tunnustamine”
, COM(2010) 747.
Raportöör: Patrick McGowan (IE/ALDE)

Raportöör leiab, et Euroopa perekonnaseisutõendid eeldavad alguses liikmesriikide ja ELi süsteemide samaaegset kasutamist, mis võib põhjustada probleeme eri süsteemide järjepidevuse ja omavaheliste seoste juriidilisel tõlgendamisel, arvestades, et juba praegu on olemas arvukaid tsiviil- ja usuvaldkonna ning välismaiste seaduste kombinatsioone ja teisendusi, mida liikmesriikide kohtutel võib olla vaja oma otsustes arvestada.

Raportöör on seisukohal, et Euroopa perekonnaseisuameti loomise võimalust ei tohiks jätta tähelepanuta, kui suudetakse näidata, et see on tõhusam ja tulemuslikum lahendus kui paljude uute büroode rajamine või samalaadsete büroode säilitamine liikmesriikides.
Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et konsultatsioonide käigus saadi väga palju vastuseid (tuhandeid vastuseid kodanikelt), kus protesteeriti samasooliste abielu lubamise vastu, kuigi see ei olnud arutelu teema. Kõik need on leitavad komisjoni vastavalt veebilehelt.

Selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud muudatusettepanekuid. Arvamuse eelnõu võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 14.–15. detsembri 2011. aasta istungjärgul.

Ohvrite pakett.
Raportöör tutvustas oma arvamuse eelnõu.

Olukord on keeruline, sest ohvritel on erinevas liikmesriigis erinevad õigused ja küsimusega tegelevad ka erinevad institutsioonide esindajad. Meie ülesanne on juhtida tähelepanu võimalikele probleemidele, mis tekib ohvri seisusse sattumisel. Euroopa Komisjon peab lähtuma oma ettepanekus proportsionaalsuse põhimõttest. Tuleb lähtuda kuriteo raskusest ja siit tulenevad õigused teabele ja kohalike omavalitsuse kaasamise tase ja viis. Vaja on tagada, et leitakse piisava kaitse tasand ka kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes, kuid ei tohi samas neile tekitada täiendavat halduskoormust. Oma arvamuses viitab ta ka ohvrite haavatavusele. Vaja on leida õige lähenemine.

Arvamuse esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub 1.detsembri komisjoni koosolekul.

Omaalgatuslik arvamus teemal „Euroopa mitmetasandilise valitsemise kultuuri arendamine: Regioonide Komitee valge raamatu järelkäsitlus”
CdR 147/2011, CIVEX-V-020. Raportöör: Luc Van den Brande (BE/EPP)

Raportöör näeb vajadust uuendatud ühenduse meetodi järele, mis kaasavama protsessi ja uuenduslikuma valitsemistava kaudu ning samal ajal ELi tegevuse tõhusust tugevdades looks uue institutsioonidevahelise ja poliitilise koostöö kultuuri, mis soodustaks kõigi tasandite valitud esindajate osalemist ELi toimimises.

Mitmetasandilise valitsemise väärtuste ja põhimõtete kinnistamist lahatakse kolmest aspektist:
·    Institutsioonilise tasakaalu põhimõtte uus käsitlus

·    Partnerlusel põhinev lähenemisviis arukale reguleerimisele

·    Kuidas kaasata kodanikud paremini Euroopa integratsiooni protsessi

Mitmetasandilise valitsemise põhimõtte ülevõtmisel strateegiatesse ja poliitikatesse näeb raport järgmisi samme:
·    Mitmetasandilise valitsemise põhimõte kui juhtpõhimõte kõigis suure territoriaalse mõjuga poliitikameetmetes ja strateegiates

·    Uus valitsemisraamistik Euroopa majanduskasvu jaoks

·    Euroopa 2020. aasta strateegia ja seitsme juhtalgatuse partnerluses elluviimine territoriaalsete paktide loomise abil

·    Tulevase ühtekuuluvuspoliitika uus paradigma

·    Ühtse turu lõpuleviimine partnerluses

·    Kyoto protokolli järgne ajastu kliimamuutuste valdkonnas, 2050. aasta säästva arengu eesmärk ja 2020. aasta energiastrateegia

·    Tulevane ühtne põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika ja merenduspoliitika

·    Stockholmi programmi elluviimine koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega

·    Naabruspoliitika tugevdamine mitmetasandilise valitsemise kaudu

·    Mitmetasandiline valitsemine globaliseerumise kontekstis: oodatavad uued arengusuunad

Sellel koosolekul toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu. Arvamuse eelnõu teine arutelu ja vastuvõtmine on kavas CIVEXi komisjoni koosolekul 1. detsembril 2011

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 15.–16. veebruari 2012. aasta istungjärgul.

Tutvustati tulevase teise Euroopa integratsioonikava käsitleva konsulteerimise lõpparuannet.

Konsultatsiooni eesmärk oli edastada Euroopa Komisjonile (siseasjade peadirektoraadile) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus teise Euroopa integratsioonikava kohta, mis moodustab osa Euroopa Komisjoni 2011. aasta õigusloome- ja tööprogrammist ning mis on kavas avaldada 2011. aasta esimesel poolel. Konsulteerimine toimus Regioonide Komitee talituste ettevalmistatud küsimustiku abil, milles sooviti panust rändajate integreerimisega seotud neljas peamises valdkonnas:
a) üldised küsimused vastajate kogemuse kohta ühise integratsioonikavaga ja tulevase teise kavaga seotud ootuste kohta,
b) integratsioonipoliitika elluviimine kohalikul ja piirkondlikul tasandil,
c) integratsioonipoliitika tulemuste jälgimine kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning
d) edulugude vahendamine. Küsimustikule võis vastata kõigis ELi ametlikes keeltes.

Regioonide Komitee käivitas konsulteerimise 18. veebruaril 2011 lõpptähtajaga 31. märtsil 2011, mida pikendati vaikimisi 15. aprillini 2011. Konsulteerimise käigus saadi kokku 47 vastust 11 liikmesriigist: suurem osa vastuseid (30) saabus kohalikult tasandilt (omavalitsused, linnad või vallad) ja 15 piirkondlikult tasandilt. Eestist ei olnud ühtegi vastust.

Vastustes kordunud teemad olid kooseksisteerimise, integratsiooni ja sotsiaalse kaasatuse aspektide tugevdamine, mis on viljaka ja ühtekuuluva ühiskonna edasiviiv jõud. Sageli tuuakse esile ka vajadust võidelda rassismi ja ksenofoobiaga. Paljud vastajad tunnistavad ka, et integratsiooni võib vaadelda kaasamise laiemas spektris, ning rõhutavad, et nende poliitika on suunatud mitte üksnes sisserändajatele, vaid ka teistele haavatavatele rühmadele. Samuti rõhutatakse sellega seoses, et integratsioonipoliitika peaks keskenduma ka naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisele sisserändajate kogukonnas.

Järgmine koosolek toimub 1.detsembril 2011.

6.    Balti riikide  20ndat taasiseseisvumisaastapäeva tähistav konverentsil Euroopa Parlamendis.

Üritust korraldas Euroopa Rahvapartei Fraktsioon Euroopa Parlamendis. Eestit esindasid nii President Toomas Henrik Ilves, kui ka kaitseminister, ajaloolane, IRLi esimees Mart Laar. Aruandele on lisatud konverentsi kutse ja programm.
 
Konverents oli väga huvitav ja pakkus lisaks tagasivaatele ka hinnanguid käesolevale perioodile ning tulevikuvaateid. Esinejate poolt käidi välja mitmeid mõtteid, mis siinkohal väärivad äramärkimist.

Gunnar Hökmark MEP,  EPP fraktsiooni aseesimees ja laienemise töörühma esimees ütles, täna tähistame imet, mis täitus hoolimata sellest, et 20 aastat tagasi tundus see täiesti ebarealistlik. Lääne riigid ütlesid, et ärge lootke liiga palju ja asjad on nii nagu nad on (“the things are like they are”). Balti riikide kogemustele toetudes võib öelda, et teostumatu võib teoks saada ja on võimalik muutusi ellu viia.

Vytautas Landsbergis MEP, Leedu EPP delegatsiooni juht, ütles, et ta pole kindel kas inimesed ikka mõistavad kui erakorraline see oli, et kolm Balti riiki taotlesid 20 aasta, ühe kuu ja ühe nädala eest liitumist ÜROga. Ta ütles, et tuleb hukka mõista korda saadetud kuritoed ja kui seda ei julgeta teha, siis pole saavutatud rahvusvahelist õiglust. Ütles, et tuleb jätkata vastupanuga, et Euroopa Ühendusest ei saaks järjekordne GAS PROM ühendus.

Tunne Kelam MEP, ütles, et olgem realistid ja nõudkem võimatut. Oleme sajandeid seisnud dialemma ees: “olla või mitte olla”. Muutuste aluseks olid laiad kodanike algatused.

Mart Laar  ütles, et Balti riigid võitlesid mõlema okupandi – nii Saksamaa kui Venemaa vastu. Kiitis Balti riike selle eest et nad on näidanud kuidas majanduskriisiga toime tulla. Toonitas eesti kaitsekulutuste tõstmist 2% SKPst ja ütles uhkusega, et oleme üks vähestest kes selle on saavutanud. Kiitles, et meil on madalaim võlatase Euroopas. Oleme saanud Euroopa osaks ja see on meie jaoks suur saavutus.

Roland Freudenstein, Euroopa Uuringute Keskuse asedirektor, ütles, et räägitakse ikka idast ja läänest ning uutest ja vanadest liikmesriikidest. 20 aastat tagasi oli vanade liikmesriikide poolt tunda ülbust, huvipuudust, teadmatust ja Venemaa soosimist.
Täna nihkuvad poliitilised ja majanduslikud kaalukeeled Hiina ja India suunas. Avaldas lootust, et Hiina uut tüüpi kapitalism ei realiseeru.

Sandra Kalniete MEP, Läti endine välisminister oli kurb, et meie naabrid räägivad liiga vähe panusest, mida Balti riigid on andnud EL kujundamisse. Ütles, et meie kogemus on kasulik ka “araabia kevadele”. Ütles, et 20 aastat tagasi oli tunne, et meid võidakse kasutada peenrahaks, et valmistada heameelt suurriikidele. Meenutas 20 aastat tagasi toimunud olulisemaid sündmusi. Lääne riigid pakkusid välja “roomavat” tunnustamist. Kui augusti putśi ei oleks toimunud, ei tea milline taktika oleks jätkunud. Tegi ettepaneku nimetada üks EP saalidest “Balti teeks”.

Elmar Brok MEP, EL- USA suhete delegatsiooni esimees, tunnistas, et nad ei olnud 20 aastat tagasi Balti riikide tugevad toetajad. Ütles, et Venemaal ei ole õigus rääkida lähiõigusest. Euroopa Liidul on tulevikku ainult siis kui kõikidele riikidele on tagatud ühesugune julgeolek. Selles osas on tehtud vigu.

Ettekannetele järgnenud diskussiooni käigus öeldi, et meil on küll võrdsed kohustused (Kreeka päästmine), kuid samas ei kohelda meid võrdselt (põllumajandustoetused). Räägiti ka tuumikeuroopast ja ülejäänud euroopast. Vytatutase sõnul on tagasi suhtumine “teie” ja “meie”.

Kelami sõnul on kõige ohtlikum rääkida konfliktist rahvuslike ja ühishuvide vahel.

Arturs Kri¨jānis Kariņ¨ MEP, Läti EPP delegatsiooni juht, väitis, et Balti riigid võivad õpetada kuidas kriisiga toime tulla. Rõhutas, et on järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika on täiesti vastuvõetamatu, sest samal ajal kui kogu fondi maht suureneb, vähenevad toetused Balti riikidele. Rääkis ka põllumajanduse otsetoetuste erinevusest ja vajadusest nõuda võrdset kohtemist. EP Balti rühm kavandab ühisdeklaratsiooni põllumajandustoetuste teemal. Ta ütles, et 20 aastat oleme kuulanud õpetussõnu, nüüd on aeg, et meid kuulataks.

Toomas-Hendrik Ilves pidas oma kõne inglise keeles (kuigi eesti keele tõlge oli olemas), samal ajal nätsu närides. Tema sõnul ei ole vaja rohkem peatuda põllumajandustoetuste teemal.

Ütles, et me teame kuidas akvaariumist suppi teha, kuid ei tea kuidas supist akvaariumit teha. Vaja on keskenduda sõnale Taani, et edukalt tegutseda. Rääkis Türgist kui edukast näitest islamimaailmas. Kasutas ohtralt kuulsate inimeste poolt öeldud tsitaate. Tema väitel tunnevad Balti rahvad ära iseendeid kui vaatavad Araabia maades toimuvaid sündmusi. Tõeline “déja vu”( Colorado ülikooli teadlased järeldasid oma katsetest, et déjà vu'ks nimetatav situatsiooni kordumise tunne võib tuleneda antud olukorra teatud elementide kokkulangevusest varem kogetust mällu talletatud infokildudega).

Ütles, et meil ei ole rassistlikke parteisid ja need, kes meid õpetasid, vaadaku nüüd peeglisse. Rääkis veel Ameerika näitest ning kiitis parlamentaarset riigikorda.

Andris Piebalgs, Euroopa Komisjoni volinik, ütles, et Balti riikide lugu on edulugu, kus riigid hakkavad kriisist jagu saama. Balti riigid on mõjutanud ka EL idapoliitikat. Muudes valdkondades nad pigem reageerivad ettepanekutele – vaja on jõuda aktiivse lähenemiseni.

Voliniku sõnul on kaks kriitilise tähtsusega valdkonda:
·    Massiteabevahendid ja sündmuste kajastamine. Info peab liikuma.
·    Mõttekodade loomine.

Tema sõnul on vaja ühte reguleerivat asutust, mitte 27 erinevat.

Alejo Vidal-Quadras MEP, Euroopa Parlamendi asepresident ja EPP juhatuse liige, ütles, et 1989 aasta sündmustega seoses meenub tal kaks kujutist:
·    Berliini müüri langemine
·    Balti inimkett.

Meenutas tolleaegseid tegevusi ja sündmusi EL tasandil. Ütles, et oluline on geograafiline aspekt. Ütles, et tal on piinlik Timosenko juhtumi pärast.

Tema oli ainuke, kes rääkis Läänemere strateegiast ja energia varustuskindlusest ja Balti riikide energia isoleeritusest. Meenutas 2006.aastat, kus paljud lääneriigid jäid ilma oma gaasitarnetest.

Ütles, et maailmas on 6 juhtivat riiki, kuid tekkimas on uus juhtriikide grupp. Rääkis aasia riikides toimuvast buumist ning järjest olulisemast koostööst USAga.

Ütles, et lähemas perspektiivis on vaja lahendada finants- ja majanduskriis. Euroopa tähtsusel maailmas on lõpp, pikemas perspektiivis tekib täiesti uus maailmakord.

Joseph Daul MEP, parlamendi EPP grupi esimees, ütles, et kõik teevad selle nimel tööd, et 23.oktoobri tippkohtumisel lahenduseni jõuda. Aga kõige hullemad on kriisid, mida me ette ei oska planeerida. Ütles, et Balti riigid on alati olnud eeskujulikud oma riigi rahanduse korrashoidmisel. Rõhutas ka Balti riikide solidaarsust EL ga ning kasutas väljendit, et “solidaarsus ei ole ühesuunaline tänav”- pidades silmas ebavõrdset kohtemist seoses põllumajandustoetustega.

Ütles, et Balti riigid on tegijad EL tasandil seetõttu, et kaitsevad väärtusi, mis aitab ületada individualismi. Balti riigid on näidanud kuidas muutustega toime tulla.

Järgnenud diskussioonis ütles Gunnar Hökmark, et tulevikust rääkides peab alati silmas pidama, et
·    Asjad ei saa olla samasugused nagu täna ja
·    Nad ei kujune kunagi sellisteks nagu me arvame.

Tuleviku nägemine sõltub alati minevikukogemusest. Arusaam ida ja lääne suunast põhineb mineviku Euroopal (enne laienemist).

On toimunud 3 olulist sündmust:
·    NL kokkuvarisemine;
·    Interneti kasutuselevõtmine;
·    Ülemaailmne majanduskriis ja uue polariseerunud maailma teke.

Maailm on totaalselt muutunud võrreldes 20 aasta taguse ajaga ja see esitab Euroopale uusi suuri väljakutseid, ka Balti riikidele.

Ta ütles, et on vaja luua konkurentsikeskus ( innovatsiooni klastrid), vaja on uut mõjutuspoliitikat teiste maailma osade jaoks, vaja on tagada, et EL oleks kõige paindlikuma majandusega ning kaasata ka Hiina ja India majandus.

Kelam ütles, et meil pole vaja kaitsta oma riiklikke huve vaid me peame võitlema Euroopa Liidu eest. Vaja on lõpule viia ühtse turu loomine. Sellest on räägitud palju, kuid tehtud vähe.

7.    Euroopa müügilepingu vorm lihtsustab piiriülest kauplemist.

Euroopa müügilepingut käsitleva ettepanekuga kõrvaldataks nimetatud tõke, lihtsustades piiriülest kauplemist ning pakkudes tarbijatele suuremat valikut, madalamaid hindu ning ühetaolist kõrgetasemelist õiguste kaitset kõikjal ELis.

Uued eeskirjad ei asendaks liikmesriikide õigusakte, kuigi riigid võivad neid siseriiklikult kohaldada. Eeskirjad võimaldavad kauplejatel pakkuda täiendava müügilepingu mõnes muus ELi liikmesriigis toimuva müügi puhul. Leping kehtib ainult siis, kui müüja seda pakub ning ostja sellega nõustub.

Ettepaneku peavad nüüd heaks kiitma ELi liikmesriigid ning Euroopa Parlament, kes on käesoleval aastal toimunud varasemal hääletusel oma toetust juba avaldanud.

Täiendavalt lepinguõiguse kohta


8.    Ülevaade õpetajate palkadest Euroopas.


Komisjon avaldas  aruande, milles võrreldakse avalikus sektoris töötavate õpetajate ja koolidirektorite palku 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, Islandis, Liechtensteinis, Norras ja Türgis. Need andmed 2009./2010. õppeaasta kohta katavad haridusasutusi koolieelsest haridusest kuni ülemise astme keskhariduseni.

Aruandest nähtub, et oma kutsetee alguses saavad õpetajad kõikides liikmesriikides brutopalka, mis on väiksem, kui sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta, välja arvatud Saksamaal, Hispaanias ja Portugalis. Ainult kolmes riigis – Küprosel, Portugalis ja Rumeenias – saavad õpetajad põhipalka oma karjääri jooksul kahekordistada. Kuid ka nendes riikides kulub üle 20 aasta, et jõuda palgaskaala tippu.

Täielik aruanne inglise keeles:
Teachers and School Heads Salaries and Allowances in Europe, 2009/10:
http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/tools/salaries.pdf

9.    Norra toetus sotsiaaldialoogi, inimväärse töö ja kolmepoolse dialoogi arendamiseks 12s uues liikmesriigis.

Koosolek toimus 20.oktoobril.

Üldinformatsioon EEA ja Norra toetuste kohta perioodil 2009-2014 on leitav lingilt:
http://eeagrants.org/id/2665

Tutvustus on toodud ka nädalakirjas nr 21/2011

Koosolekul osales 7 inimest Norrast, esindatud olid eesti, läti, leedu, rumeenia, ungari, tsehhi ja poola esindajad. Eesti ametiühinguid esindas Kalle Liivamägi (ROTAL).

Läbirääkimised liikmesriikidega programmide osas peaksid lõppema selle aasta lõpus või järgmise alguses. Kõik kasusaajad riigid peavad eraldama vahenditest 1% sotsiaalpartneritele sotsiaaldialoogi edendamiseks (decent work and social dialogue) - www.decentwork.no

Sellelt lehelt leiab taotlusvormid ja projekti tingimused, mis on ühesugused kõikidele riikidele ja partneritele. Tähtaeg taotluste esitamiseks on 31.märts 2012. Taotlused lähevad otse Norra partnerile ja rahvuslikud kontaktisikud võivad anda oma arvamuse projekti kohta.

Projekti võib kaasrahastada ka EL struktuurivahenditest ja üks partner võib esitada ka mitu projektitaotlust. Norra partneri kaasamine on soovituslik, kuid mitte kohustuslik.
Esitasin koos Kallega ettekande, kus tutvustasime võimalikke projekti partnerid ja projekti ideed (lisatud).
 
10.    Euroopa Liit investeerib infrastruktuuri 50 miljardit eurot, et ühendada Euroopat, edendada konkurentsivõimet ja luua töökohti.

http://ec.europa.eu/news/energy/111019_et.htm
Arukad, jätkusuutlikud ja ühendatud transpordi, energeetika- ja digitaalvõrgustikud on Euroopa majanduse tulevikuprioriteedid.

Rahastu tagaks selliseid jõupingutusi, investeerides infrastruktuuri projektidesse, mis hõlbustavad inimeste reisimist ja kaubavahetust, eelkõige ELi lääne- ja idapoolsete riikide vahel. Investeeringuid suunataks eelkõige keskkonnasõbralikumatele ja jätkusuutlikumatele transpordivahenditele, kokku 31,7 miljardi euro ulatuses ja energiavõrkude ühendamisesse 9,1 miljardit eurot. Tõhusamate üleeuroopaliste infrastruktuurivõrkudega kaasneksid kindlad tarned mõistliku hinna eest, aidates samal ajal ELil saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke.

Kiirete digitaalvõrkude arendamist kavatsetakse toetada 9,2 miljari euro ulatuses. Rahastu raames antaks samuti toetusi selliste infrastruktuuride loomiseks, mis on vajalikud digitaalse tuvastamise, hangete, tervishoiu, õigus- ja tolliküsimustega seotud teenuste väljatöötamiseks. Eraldised tagaksid koostalitlusvõime ning riiklike teenuste ühendamisega seotud kulud.

Rahastu raames kasutataks uuenduslikke turuinstrumente, nagu tagatised ja projektivõlakirjad, et kaasata rohkem erainvesteeringuid. See moodustaks osa ELi eelarveettepanekutest 2014-2020 aastaks.
·  Nägemus ühendatud Euroopast
·  Energiajulgeoleku kava
·  EL parandab juurdepääsu kiiretele võrkudele

10. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.


Koosolekul tutvustati HIRES uuringut kohalike- ja regionaalsete omavalitsuste restruktureerimise kohta.

Sellele järgnesid diskussioonid eraldi töörühmades. Töörühmades formuleeritud vastuste põhjal järgmistele küsimustele:

1.    Kas majanduskriis on mõjutanud/mõjutab restruktureerimist (milliseid meetmeid on selleks kasutatud  ja kuidas need teemad on peegeldunud sotsiaaldialoogis);

2.    Kas uuringus välja toodud tööjõu segmenteerumine (valdavalt naissoost, vanemaealised ja osalise tööajaga töötavad suuremal määral kui sama töö tegijad erasektoris (millised on trendid tööjõu osas kohalikes omavalitsustes, kuidas need muutuvad lähitulevikus ja kuidas võiks sotsiaaldialoog abistada vajalike muutuste elluviimisel);

3.    Uuring toob välja mitmed põhjused avaliku sektori restruktureerimiseks: tööjõu vähenemine, geograafilised ja struktuursed muutused, privatiseerimine, töö intensiivsus, poliitilised põhjused (millised neist loetletud põhjustest on kõige olulisemad, kuidas sotsiaaldialoog on selles kontekstis toiminud)

4.    Tervisejuhtimine ja restruktureerimine (kas on võetud ette konkreetseid samme rahvuslikes sotsiaaldialoogi skeemides, kas on läbi viidud selleteemalisi uuringuid)

Vastavalt uuringu tulemustele ja töörühmades arutatule kavatsetakse koostada ühisseisukohad, mis esitatakse Euroopa Komisjonile, et neid arvestataks komisjoni poolt kavandatud seisukohtades selles küsimuses.

Uued oskused, uued töökohad tulevikus - Elisa Martellucci, CEPS projektijuht, tutvustas FP7 projekti  “Neujobs” tulemusi. Võtmesõnad on “rohelised” töökohad, vananev rahvastik, vanemaealiste naismigrantide tööhõive, haridus, töö- ja eraelu ühildamine, hooldusteenused, töösuhted. Uuring vaatab millised muutused on toimunud sotsiaal- majanduslikul tasandil ja ühiskonnas, arvestades madalat sündimuse taset, perekonna koosseisu muutusi, linnastumist ja naiste tööhõive määra suurenemist. Keskendutakse ka sellistele trendidele nagu uus territoriaalne dünaamika ja oskuste muutus (on seotud koolituse ja hariduse süsteemidega, kus madala kvalifikatsiooniga inimestel on piiratud juurdepääs).

Projekt algas selle aasta alguses ja kestab 2014 aastani. Projekti käigust ja uuringu tulemustest kavatsetakse informeerida ka sotsiaalpartnereid.

Täpsem informatsioon projekti kohta on leitav: www.neujobs.eu

Globaalsete majanduslike raskuste kohalikud mõjud

Arutati võimalikku ühisavalduse teksti 23.oktoobril toimuvale Ülemkogu istungile. Selle ühisavalduse eelnõu sisu tutvustati eelmisel sotsiaaldialoogi koosolekul (kirjutasin sellest ka oma nädalaaruandes). Kuna arvamuse koostamiseks loodud juhtgrupp ei olnud oma tööga veel lõpule jõudnud, siis tutvustati lühidalt ühisavalduse ülesehitust ja sisu. Kuna aega enam pole, siis ei ole võimalik esitada ka omapoolseid ettepanekuid teksti muutmiseks või täiendamiseks. Täna õhtul koostatakse lõplik tekst, mis ka esitatakse Ülemkogule.

Tänase info põhjal ei ole veel selge kas 23.oktoobril võetakse Ülemkogul vastu kavandatud otsused või mitte. Kuuldavasti koguneb Ülemkogu uuesti juba järgmisel teisipäeval, et arutada komisjoni ettepanekuid.

Järgmine koosolek toimub 15.septembril 2011.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

21.10.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit