Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


10.–14.oktoober 2011
Print

eelmine
E-nädalakiri 24/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Regioonide Komitee delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
2.    Regioonide Komitee juhatuse istung.
3.    Regioonide Komitee täiskogu istung.
4.    Avatud Päevade üritused
5.    Balti põllumeeste ühismeeleavaldus  Brüsselis.


1.    Regioonide Komitee delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.


Koosolek toimus esmaspäeval, 10. oktoobril. Osalesid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Teemad koosoleku päevakorras:
·    Ettevalmistused komitee juhatuse istungiks. Seekord on resolutsioon, mida juhatus hakkab arutama, koostatud täielikult poliitiliste fraktsioonide poolt. Kinnisel koosolekul arutatakse avaliku konkursi korras valitud kandidaate juhtivatele ametikohtadele.

·    Ettevalmistused komitee täiskogu istungiks. Programmis muutusi pole. Muudatusettepanekuid on esitatud kokku üle 300, mis on natuke rohkem kui keskmiselt. On kavas sisse viia muudatusi töökorda, mis võimaldaks arvamuse eelnõu valmistada ette kiirkorras- ilma komisjonis aruteluta ning võimaldada esitada muudetud eelnõu, kui selleks on  vajadus.

·    Delegatsiooni juhtide kohtumine komitee presidendiga. Kohtumine on planeeritud 14. detsembriks kell 8.30-10.00 JDE62. Teemadeks on 28. novembril toimunud suursaadikutega kohtumise kokkuvõte ja Euroopa Komisjoni 2012 aasta tööprogramm ja komitee resolutsioon sellel teemal.

·    Elektrooniline muudatusettepanekute esitamise süsteem. Ettevalmistused on tehtud ja nüüd algab katsetamise faas. Süsteem hakkab täielikult tööle järgmise NAT ja CIVEX komisjoni arvamuste ettevalmistamisel. Ja kui süsteem töötab, siis rakendatakse seda juba esimese uuel aastal toimuva täiskogu ettevalmistumisel. Lisaks on ette valmistatud video, mis näitab kuidas samm- sammult  muudatusettepanekuid ette valmistada. Detsembri täiskogul informeeritakse kõiki liikmeid uuest süsteemist.

·    Liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vaheline detsentraliseeritud koostöö. Sellesisulise kiri on saadetud delegatsiooni esimeestele. Järgmine samm sõltub delegatsioonist endast.

·    Liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid - Regioonide Komitee esitas nimekirja nende kohta, kes on selle juba esitanud. Palutakse delegatsioonide koordinaatorite abi, et saada kõikide liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid.

2.    Regioonide Komitee juhatuse istung.

Juhatuse istung toimus esmaspäeval, 10. oktoobril. Juhatuse istungil osales Kurmet Müürsepp.

President andis oma kõnes ülevaate senisest tegevusest. Täna hommikul kirjutas Bresso alla lepingu Sotsiaal-Majanduskomiteega, et muuta komiteede tegevus “rohelisemaks”, vähendades nende ühise hoone CO2 eraldamist. Samuti teatas ta, et täna hommikul lahkus meie seast Sotsiaal-ja Majanduskomitee eelmine president.

Bresso sõnavõtule järgnes Euroopa Komisjoni Laienemise Peadirektoraadi peadirektori Stefano Sannino sõnavõtt. Oma sõnavõtus andis ta ülevaate ELi laienemispoliitikast ja selle võimalikust mõjust Regioonide Komiteele. Samas ta möönas, et järjest raskem on müüa EL liikmelisust. On üks õppetund, mille nad on omandanud, on see mida laienemine on andnud. Ühelt poolt peab riik täitma talle esitatud nõudmised, kuid samas peab ka EL pidama antud lubadusi ja kui riik on täitnud tingimused, tuleb ta liikmeks võtta. Lahendada tuleb viisa küsimus tulevaste laienemiste raamistikus. Peab kindlustama, et EL põhivabadused on tagatud ja et oleks tagatud inimeste vaba liikumine. Praegune laienemiskava on seotud Lääne-Balkani riikide, Türgi ja Islandiga.

Kõnealuste riikide valmisolek ELiga ühinemiseks on erineval tasemel. Läbirääkimised Horvaatiaga on lõppenud ning ühinemisleping on ettevalmistamisel, Islandi ja Türgi ühinemisläbirääkimised on käimas. Samas on Türgiga palju probleeme, mida tunnistasid nii regioonide Komitee liikmed kui ka volinik. Oluline on jätkata suhteid Türgiga ning välja tuua ka suhete positiivsed küljed. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik sai kandidaatriigiks 2005. aasta detsembris ning ootab ühinemisläbirääkimiste avamist. Lisaks sellele kinnitas Euroopa Komisjon 2010. aasta detsembris kandidaatriigiks Montenegro ning võib 2011. aasta detsembri koosolekul kaaluda sarnast sammu ka Serbia puhul. Islandi liitumine sõltub eelkõige Islandi rahva tahtest ja korraldatava referendumi tulemustest.

Perspektiiv 2012/2013


Laienemisprotsessi arengu tulemusel võib komitee töö välja näha järgmiselt (sõltuvalt laienemisprotsessist ja sellest tulenevatest komiteesisestest otsustest):

o    Horvaatia: ühise nõuandekomitee tegevuse lõpetamine, ajutise vaatleja staatus 2012. aastal, täisliige 2013. aastal
o    Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: ühine nõuandekomitee
o    Montenegro: ühine nõuandekomitee, ettevalmistused on käimas
o    Serbia: võimalik ühine nõuandekomitee
o    Island: võimalik ühine nõuandekomitee
o    Türgi: töörühm, jätkuvad jõupingutused selle muutmiseks ühiseks nõuandekomiteeks
o    Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo: Lääne-Balkani töörühm

Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga (rahvaarv 4,4 miljonit) lõppesid 30. juunil 2011 ning ühinemislepingu allkirjastamine on kavas Varssavis 19. detsembril 2011. Kuu aja jooksul pärast seda toimub Horvaatias referendum ning 2012. aasta jooksul on oodata lepingu ratifitseerimist 27 liikmesriigi poolt. Ühinemine leiab eeldatavasti aset 1. juulil 2013.

Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindavad kolm liitu:
a)    Horvaatia Vabariigi Omavalitsuste Liit
a)    Horvaatia Vabariigi Linnade Liit
c)    Horvaatia Maakondade Liit

Horvaatia võib ühinemise päeval nimetada üheksa Regioonide Komitee liiget, mille tulemusena ületatakse ajutiselt Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liikmete ülempiiri 350 (344+9=353).

Komitee liikmete maksimaalne arv (350) peaks taas saavutatama Regioonide Komitee uue ametiperioodi alguses 2015. aastal. Tulevikus saab Horvaatial ilmselt olema Regioonide Komitees kaheksa liiget.

Juhatus otsustas, et olenevalt vajaliku eelarve olemasolust (nagu taotletud kirjalikus ettepanekus 2012. aasta esialgse eelarve muutmiseks) esitatakse Horvaatia vaatlejatele kutse osaleda:
-    Regioonide Komitee täiskogu istungjärkudel alates 1. maist 2012 üheksa vaatlejaga
-    Regioonide Komitee juhatuse koosolekutel alates 1. maist 2012 kahe vaatlejaga
-    Regioonide Komitee komisjonide koosolekutel alates 1. juulist 2012 kolme vaatlejaga koosoleku kohta.

Resolutsiooni eelnõu teemal „Mõeldes 17. ÜRO kliimamuutuste konverentsile Durbanis”.

Resolutsioonis rõhutatakse, et kindlasti tuleb Durbanis jõuda rahvusvaheliselt siduva kokkuleppeni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pädevuse raames. Komitee kutsub üles tagama, et rahvusvaheline kokkulepe toetuks Cancúni konverentsil tehtud edusammudele, millega tunnistati kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsat rolli ning julgustati kohalikku ja piirkondlikku tasandit tegutsema vähese CO2-heitega keskkonnahoidliku majanduse loomise nimel ning arvab, et nõutud investeeringud mitte ainult ei aita leevendada kliimamuutusi, vaid soodustavad märkimisväärselt ka Euroopa jätkusuutlikku majanduskasvu, loovad töökohti, pakuvad sissetulekut, mida on hädasti vaja, ja aitavad seega vähendada avaliku sektori võlga.

Võrdsed võimalused Regioonide Komitees.


Praegune olukord Regioonide Komitees, mis puudutab komitee personali soolist ja rahvuslikku esindatust, annab alust järeldada, et erilisi probleeme ei ole.

Siiski mainitakse kahte valdkonda, kus olukorda tuleks parandada:
-    naiste alaesindatus tippjuhtide, eelkõige direktorite tasandil;
-    naiste või meeste teatud üleesindatus administraatorite (AD) tegevusüksuse mõne palgaastme puhul (mittejuhtivatel kohtadel) ning eelkõige peaaegu üldine naiste üleesindatus assistentide (AST) tegevusüksuses.

Geograafilise esindatuse
osas võib absoluutarvestuses öelda, et kõik liikmesriigid on komitee personali hulgas üldiselt võrdeliselt esindatud: 27-st liikmesriigist enamiku kodanike osakaal personali hulgas on 1,5–4 %. Siiski tuleb tähelepanu pöörata mitmele erandile:
-    suuremate liikmesriikide (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Poola) kodanikud kipuvad olema teistest arvukamalt esindatud (üle 6 %). Erandiks on Ühendkuningriigi kodanikud;
-    mõne liikmesriigi (Austria, Küpros ja Luksemburg) kodanike osakaal Regioonide Komitee personali hulgas jääb alla 1,5 %;
-    Regioonide Komitee asukoht Brüsselis tingib, et belglaste osakaal ületab kaugelt Belgia rahvastiku osatähtsuse ELis (enam kui 18 %).

Selle aruande järgi jääb mulje, et eestlased on väga hästi esindatud, kuigi tegelikult tõstab eestlaste arvu kõrgeks tõlkide osa. Samas on teada, et muu personali hulgas on ainult 2 eestlast.

Mis puudutab eelkõige juhtivatele ametikohtadele asumist, siis võib öelda, et juhtivale ametikohale (AD9) nimetamiseks personalieeskirjades tööstaa¸ile sätestatud miinimumnõuete tõttu läheb veel paar aastat, enne kui võimalus juhiks saada avaneb paljudele uute liikmesriikide ametnikele (keda on alates 2004. aastast võetud tööle teenistuse alustamisega seotud palgaastmetele ning keda tuleb edutada mitu korda, enne kui nad saavad pürgida juhtivatele ametikohtadele).

Juhatus kinnitas ka Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2011. aastal ( sealhulgas Viimsis toimunud NAT komisjoni õppekülastuse 15.septembril).

Diskussioon tekkis eelmisel ECOS komisjoni koosolekul võetud otsuse kohta koostada omaalgatuslik arvamus finantstehingute maksustamise ettepaneku osas, kus Osa sellest maksust aitaks rahastada ELi kavandatud eelarvet ajavahemikuks 2014–2020 mille eesmärgiks on investeerida majanduskasvu ja tööhõive suurendamisse.

Juhatuse liikmete arvates võiks Regioonide Komitee oma arvamuses analüüsida selle ettepaneku aspekte ja võimalikku mõju. Arvamuse poliitiline eesmärk on seega esiteks avaldada komisjonile kiitust, et ta on lõpuks kuulda võtnud ja reageerinud paljudele nõudmistele finantstehingumaksu sisseviimiseks ning teiseks tagada, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil avaneks võimalus öelda oma sõna maksu kogumisel ja saadud tulu jagamisel ELi ja liikmesriigi tasandil. Arvamus peaks ka valmima enne, kui küsimust hakatakse arutama Euroopa Parlamendis 2012. aasta alguses. Kavandatud ajakava lubab piisavalt ette valmistuda enne arvamuse arutamist parlamendis, aga ka komisjoni koosolekutel.

3.    Regioonide Komitee täiskogu istung.

  Regioonide Komitee täiskogu istungjärgu avaistung avati esmaspäeval, 10. oktoobril ametlikult koos üritusega OPEN DAYS 2011 Euroopa Parlamendi suures saalis.

Regioonide Komitee täiskogu istungil osalesid Kurmet Müürsepp, Kaido Kaasik, Väino Hallikmägi, Jüri Pihl, Toomas Vitsut, Uno Silberg ja Teet Kallasvee.

Avatud Päevade avaüritusel arutlesid
- Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso,
- Euroopa regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn,
- Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek,
- Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni esimees Danuta Hübner,
- nõukogu eesistujariiki esindav Poola regionaalarengu minister Elżbieta Bieńkowska ning
- Regioonide Komitee president Mercedes Bresso selle üle, kuidas parandada ELi regionaalabi andmist kohalikul tasandil.

Arutelu järgmistel teemadel juhtis Meade Davis Communicationsi tegevdirektor Jacki Davis

·    Euroopa 2020. aasta strateegia ja ühtekuuluvuspoliitika: Kuidas piirkonnad ja linnad sidemeid loovad;
·    Paremate tulemuste saavutamine: Kuidas parandada valitsemist ja ühtekuuluvuspoliitika juhtimist;
·    Geograafiline aspekt: Kuidas tihendada piiriülest koostööd ja arvestada territoriaalset ühtekuuluvust.

Teatavasti esitles Euroopa Komisjon esitles hiljuti oma mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 ka ettepanekuid ELi eelarve rahastamiseks (omavahenditest) ning regionaalpoliitika, põllumajandustoetuste ja teadusprogrammide üldisi kuluprioriteete (kajastasin nende ettepanekute sisu oma eelmises nädalaaruandes 23/2011). Arutelu selle üle, kas need plaanid on kooskõlas piirkondade ja linnade investeerimisvajadustega toimus teisipäeva õhtul ELi eelarvevolinik Janusz Lewandowski osavõtul.

Eelarve kujunes pärast kõikide riikidega rääkimist. Tulemuseks on see, et vaja on olla realistlik ja ei tohi teha samu vigu mis varem. Filosoofia on selles, et kuidas rahastada rohkem eesmärke ja tegevusi sama rahaga. Vaja on arvestada Euroopa ühendamist energia- ja transpordi valdkonnas.

1,07 %SKPst on EL eelarve mahuks. ÜPP ja ühtekuuluvuspoliitika on endiselt prioriteetsed valdkonnad. On vaja teha ka kärpeid teatud valdkondades. Lubas, et riikidel, kus on kõige madalamad põllumajanduse otsetoetused, suurenevad  kuni 30% (Eesti, Läti, Leedu, kus otsetoetused on 100 EUR hektari kohta, samal ajal kui madalmaades on see 400 EUR hektari kohta).

Omavahendite osas on kehtestamisel on finantstehingute maks, muudetakse arvutusbaasi käibemaksu osas. Uus on korrektsioonide mehhanism. On püüdnud kujundada liikmesriikide netopositsiooni korrektsemaks, kuid ei saa täielikult korrektsioonide mehhanismist loobuda. Uus süsteem peab olema väga läbipaistev. Korrektsioone on vaja vähemalt rakendada vähemalt 4 riigi puhul. See ettepanek on olnud Nõukogus arutlusel juba kaks korda, seega on Komisjonil juba teatud tagasiside oma ettepanekute osas olemas.

Riigid on esitanud oma kriitika erinevate ettepaneku osade suhtes. Tuleb arvestada riikide ettepanekuid, et leida tasakaal kogu ettepaneku suhtes. Vaja on tagada, et läbirääkimiste alus jääks samaks. Esimene läbirääkimiste voor Poola eesistumise ajal on kohe algamas. Volinik soovitab Poolal hoida madalat profiili ja mitte tulla välja uute ettepanekutega.

Ütleb, et aimab juba ette piirkondlike esindajate kommentaare ja ettepanekuid.

Voliniku sõnavõtule järgnesid Regioonide Komitee poliitiliste fraktsioonide sõnavõtud.
Schneider (EPP) ütles, et ootused ettepaneku osas on olnud väga erinevad. Komisjoni ettepanek on üllatavalt tasakaalus ning moodustab hea aluse edasisteks läbirääkimisteks. Ütles, et ühtekuuluvuspoliitika osas on esitatud tasakaalustatud ja hea ettepanek. Oluline on, et ettepanek keskendub kõige nõrgematele ja et see on kogu EL huvides.

Lambertz (PES) ütles, et oluline on koostöö ja solidaarsus. Ütles, et nende fraktsioon toetab uute finantsvahendite ideed. Nende hinnangul on see õige tee. Leiab, et ühtekuuluvuspoliitika on CoR jaoks kõige olulisem ja ütles, et see ettepanek tagab tugeva toetuse EL ühtekuuluvuspoliitikale. Ütles, et CoR ei toeta makromajanduslikku tingimust struktuurifondide vahendite kasutamisele regioonide poolt. Euroopa ühendamise (transport, energia), idee ei ole nende poolt samuti tervitatav, sest need vahendid tulevad regioonide vahendite arvelt.

Clucas
(ALDE) ütles, et nemad näevad euroopa eelarvet kui instrumenti mille läbi lahendada probleeme kohtadel (vähendatakse tööpuudust, asutatakse uusi ettevõtteid, jne). Peatus üleminekuregioonide rahastamisel ja ütles, et see on väga oluline.

Thomas (EA) ütles, et on vaja asuda ellu viima EU2020 eesmärke ja lubadusi. Oluline on, et piirkondadele antakse võimalus koostöö raames liikmesriikidega palju korda saata. Vaja on ära hoida tsentraliseerimine. Vaja on anda paindlikkust piirkondadele oma probleemidele lahenduse leidmisel. Ütles, et maapiirkonnad ei tohi jääda vaeslapse ossa ja tema meelest on liiga palju tähelepanu osutatud linnadele.

Voliniku sõnul oleks vaja jõuda kokkuleppele hiljemalt 2012 aasta detsembris.

Euroopa Komisjoni tööstuse voliniku Antonio Tajani sõnavõtt.


Vaja on jõuliselt tegutseda, et vähendada oma võlga, aga samas ei ole euroopa piisavalt konkurentsivõimeline. Konkurentsivõime tagamiseks on vaja rohkem Euroopat ja vähem riiklikke valikuid.  Järgmisel reedel võtab Komisjon vastu dokumendi konkurentsi kohta. Vaja on struktuurseid reformi ja tõhusamat haldust. Vaja on mõelda maksude ja tarbimise peale. Vaja on aidata ettevõtetel luua uusi töökohti. Selleks, et olla konkurentsivõimelisem, on vaja innovatsiooni. Arendada on vaja ka siseturgu, kuid tänu innovatsioonile avanevad meile ka teised ülemaailmsed turud.

Turul konkureerimiseks on vaja konkureerida kvaliteedi, mitte mahu osas. Kolmas tööstusrevolutsioon on seotud rohelise majandusega, tehnoloogiaga, kosmosega. Teenused ja finantsid peavad ühinema tööstusega ja see ühendus tagab euroopa suurema konkurentsivõime. Vaja on tugevdada VKEde rahvusvahelist dimensiooni. Euroopa investeerib palju, kuid mitte piisavalt teadusuuringutesse ja rakendusuuringutesse. Ülejäänud maailm kasutab ära euroopa teadusuuringud, kuna EL ei panusta piisavalt rakendusuuringutesse. Vaja on rohkem panustada ka klastritesse, et ellu viia teatud projekte.

Ülikoolide roll peab olema rohkem kui ainult laboratoorium. Ta ütles, et tal on häbi selle administratiivse koormuse pärast, millega VKEd peavad kokku puutuma. Investorid ei investeeri Euroopasse kui see on nii bürokraatlik ja keeruline. Samuti ei meeldi talle, et tootmine viiakse Euroopast välja. Ta ütles, et kõik algab väikesteks asjadest ja vaja on hakata teisiti mõtlema.

Ta on teinud ettepaneku, et Regioonide Komitee kaasataks ministrite nõukogu istungile vaatlejana, kui arutatakse turismivaldkonna küsimusi. Oluline on koordineerimine selle valdkonna küsimusi, et luua vajalikku lisandväärtust. Kuidas meelitada rohkem turiste Euroopasse?

Teisipäeval arutati ja võeti vastu järgmised arvamused:
Euroopa sotsiaalelamumajanduse tegevuskava suunas.   
Regioonide Komitee omaalgatuslik arvamus,CdR 71/2011 rév. 2 – ECOS-V-014.
Raportöör: Alain Hutchinson (pealinna Brüsseli piirkonna parlamendi liige, BE/PES)

Territoriaalne koostöö Vahemere piirkonnas Aadria mere ja Joonia mere makropiirkonna kaudu.
Regioonide Komitee omaalgatuslik arvamus, CdR 168/2011 rév. 1 – COTER-V-016.
Raportöör: Gian Mario Spacca (Marche maavanem, IT/ALDE)

Arukas reguleerimine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2010) 543 lõplik, Komisjoni aruanne, KOM(2010) 547 lõplik, CdR 353/2010 rév. 2 – CIVEX-V-013.
Raportöör: Graham Tope (Londoni Suttoni linnaosavalitsuse liige, UK/ALDE)

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2011) 78 lõplik, CdR 151/2011 rév. 1 ECOS-V-017.
Raportöör: Constance Hanniffy (Offaly krahvkonnanõukogu, Midlandi piirkondliku omavalitsuse liige, IE/EPP).

Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika: jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele  KOM(2010) 614 lõplik, CdR 374/2010 rév. 2 – ECOS-V-010.
Raportöör: Patxi Lopez (Baskimaa valitsusjuht, ES/PES).

Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2011) 21 lõplik , CdR 140/2011 rév. 1 ENVE-V-011.
Raportöör: Michel Lebrun (prantsuskeelse kogukonna parlamendi liige, BE/EPP).

Teisipäeva õhtul toimus ka Ürituse OPEN DAYS 2011 ametlik vastuvõtt komitee presidendi Mercedes Bresso ja volinik Johannes Hahni osavõtul Regioonide Komitee Jacques Delorsi hoone, 5. ja 6. korrusel.

Kolmapäeva hommikul võeti vastu resolutsioon „Mõeldes 17. ÜRO kliimamuutuste konverentsile Durbanis” (CdR 269/2011)- lisatud.
Resolutsiooni kohta oli esitatud 16 muudatusettepanekut, mis ei muutnud  resolutsiooni põhisõnumit, vaid täiendasid seda.  Resolutsioon võeti vastu ühehäälselt, koos heaks kiidetud muudatusettepanekutega.

Kolmapäeval kuulsid Regioonide Komitee liikmed esimest korda komitee ajaloos ka ühe nn BRIC-riigi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina) ministri kõnet. India linnaarengu minister Kamal Nath lahkas probleeme, mis seisavad maailma ühe suurima riigi ees teel säästva linnaarengu poole.

Nende suur omavalitsus on selline, kus elab 100 000 elanikku, kuid selles piirkonnas on ka 2000 väikest omavalitsust. India majanduskasv on jätkunud. Nad ootavad 8% majanduskasvu sellel aastal ja juba üle 10% majanduskasvu järgmistel aastatel. Nende elanikkonna keskmine vanus on alla 30 aastat. Suurim väljakutse majanduskasvuga toimetulekusk on kaasava majanduskasvu toetamine.

Vaja on pöörata tähelepanu vaestele, et ka nemad saaksid osa majanduskasvust. Majanduskasv tähendab seda, et need, kes said varem ükskord päevas süüa, saavad nüüd kaks korda ja edasine edasiminek seisneb selles, et saavad süüa kaks korda ja kvaliteetset toitu. Viimase kümnendiku jooksul on maailm näinud India ettevõtlusoskusi. On IT kasv ja India on muutunud tunnustatud partneriks. Vaja on parandada infrastruktuuri ja investeeringud sellesse peavad tõusma märkimisväärselt- kuni 10%ni SKPst. Vajaduse investeerida  infrastruktuuri on see, et majanduskasv eelnes infrastruktuuri arendamisele.

Vaja on üle saada mineviku puudujääkidest. Luuakse uusi elektrijaamu, arendatakse raudteede võrgustikku jne. Suureks väljakutseks on linnainfrastruktuur. Linnade  suur noor elanikkond tähendab, et on vaja tagada suuremat mobiilsust. Noored liiguvad maapiirkondadest linnadesse. Linnad loovad 70% kogu SKPst. Linnastumise väljakutse Indias on enneolematu. Linnaelanikkond ületav varsti 500 miljonit elanikku. Järgmise 10 aasta jooksul on meil üle 60 linna, mille rahvaarv on üle miljoni, samuti kasvab ka megalinnade arv, kus elanikkond on üle 10 miljoni inimese.

Valitsus on vastu võtnud linnapiirkondade uuendamise plaani - 15 miljardit dollarit oli selle reformi maht. Valitsus rahastab neid reforme teatud eeldustel - näiteks, et võetakse kasutusele paremaid raamatupidamise aruandeid ja kasutatakse paremini ära  maad.

Ministri sõnavõtule järgnesid Regioonide Komitee poliitiliste fraktsioonide esindajate sõnavõtud.
Mr. Lebrun (EPP) ütles, et esitatud arvud on muljetavaldavad. EL ja Indial on ühised huvid, mis tähendab tasakaalu keskkonna ja linna arengu vahel. Ka Euroopas on linnad need, kes annavad suurima panuse riikide SKPsse.
Reepalu (PSE) rääkis sotsiaalse ja keskkonna jätkusuutlikkuse tagamise vajadusest. Ta ütles, et ka EL linnadel on vaja õppida vigadest ja vähendada linnade mõju kliimamuutustele, vältides ületootmist ja ületarbimist.
Mr. Meaney (EA) ütles, et peame tunnustama, et India majandus on üks suuremaid viski tarbijaid maailmas. Avaldas muret laste alatoitumise pärast. Üks suurimaid CO2 suurendamine tulenev liha tootmisest ja kui Hiina hakkab sama palju liha tootma, on tulemus kohutav. Samas peaks ka Euroopa oma lihatootmist vähendama, et vähendada CO2 emissiooni.

India minister nõustus, et säästev areng on just see, mida tema toetab. Ta ütles, et Hiina on teinud tõhusat koostööd Euroopaga kliimaalaste tippkohtumiste ajal. Aga saavutatud edu läbirääkimistel on peatanud, sest EL ei ole pööranud piisavalt tähelepanu uute tehnoloogiate rakendamisele. India toetab integreeritud lahendusi. Vaja on vaadata seda, mida nad Indias peaksid tegema keskkonna osas, kuid tuleb silma peal hoida ka oma energiatarbimisel. India tarbib energiat inimese kohta 7 korda vähem kui Euroopas või USAs.

Neil on väga kõrged ambitsioonid oma noorte suhtes. Oma arengumudeli loomisel jälgivad nad väga oma tarbimisharjumiste mustrit. Läänemaailma kodanikud peavad muutma oma tarbimisharjumusi ja vähendama pillavat tarbimist. Oskusi ja tehnoloogiat arendatakse tänu koostööle. Loodab, et majanduskasv saab olema jätkusuutlik ja koostöö Euroopaga eduks, kui selle käigus arvestatakse ka India huvidega.

Lisaks arutleti eelnõude üle ja võeti vastu järgmised arvamused:

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamine. Muudetud arvamus , CdR 278/2011 – ECOS-V-020.
Pearaportöör: Karl-Heinz Lambertz (Belgia saksakeelse kogukonna peaminister, BE/PES)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu tasakaalunihete vähendamise riiklike ja ELi meetmete vastastikune täiendavus. Eesistujariigi Poola taotlus. CdR 167/2011 rév. 1– COTER-V-015.
Raportöör: Francesco Musotto (Sitsiilia maakonna volikogu liige, IT/EA)

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel. Eesistujariigi Poola taotlus. CdR 72/2011 rév. 1 – ECOS-V-015.
Raportöör: Markku Markkula (Espoo linnavalitsuse liige, FI/EPP).

Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta tõhusaks rakendamiseks
Komisjoni teatis. KOM(2010) 573 lõplik, CdR 406/2010 rév. 2 – CIVEX-V-017.
Raportöör: Lotta Håkansson Harju (Järfälla kommuunivolikogu liige, SE/PES).

Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele .  KOM(2010) 743 lõplikCdR 65/2011 rév. 2 – EDUC-V-012.
Raportöör: Ján Oravec (¦túrovo linnapea, SK/EPP).

Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametnike ja teenistujate liikuvus Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil. Regioonide Komitee omaalgatuslik arvamus, CdR 114/2011 rév. 1 – EDUC-V-015.
Raportöör: Mireille Lacombe (Puy-de-Dôme’i departemangu volikogu liige, FR/PES).

Euroopa mõõtme arendamine spordis. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2011) 12 lõplik, CdR 66/2011 rév. 2 – EDUC-V-013.
Raportöör: Roberto Pella (Valdengo linnavolikogu liige, IT/EPP)
 
Täiendav teave:
-          Täiskogu istungjärgu päevakord
-          Täiskogu istungjärgu meediaprogramm
-          Ürituse OPEN DAYS meediaprogramm
Arutelud kanti reaalajas üle aadressil www.cor.europa.eu

Olen oma varasemates aruannetes kajastanud arvamuste eelnõude sisu ja toimunud arutelusid komisjonides.

Meie delegatsiooni nimel esitas muudatusettepanekud Uno Silberg. Enamus esitatud ettepanekuid võeti vastu, osad neist kompromisside koosseisus. Kaks ettepanekut ei leidnud toetust. Mõned muudatusettepanekuid oli seotud ka eestikeelse tõlke ebatäpsusega. See ei ole esimest korda, kus “public sector” tõlgitakse kui “riigisektor”, jättes seega kohalikud omavalitsused avaliku sektori alt välja. Esinenud on ka ebatäpsusi, kus ei ole korrektselt kasutatud sõnu “euroopa” ja “euroopa liit”.

4.    Avatud Päevade üritused.

http://ec.europa.eu/news/regions/111007_et.htm


Iga-aastase regionaalarengu teemalise ürituse OPEN DAYS raames saab kokku ligikaudu 6 000 valitud esindajat rohkem kui 200 Euroopa linnast ja piirkonnast.

Käesoleval aastal olid arutluse all ELi regionaalpoliitika tulevik ning komisjoni ettepanekud EK ettepanekud perioodiks 2014-2020, mille eesmärk on muuta eelarveperioodil 2014–2020 rahastamine tõhusamaks.

Arutelude keskmes on piirkondade panus ELi töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamise strateegiasse, millel on oluline osa Euroopa taastumises majanduskriisist.

Käsitleti järgmisi teemasid:
·    arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, mida võimaldavad teadusuuringud ja innovatsioon, digitehnoloogia, piirkondade ja linnade vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiad, energiatõhusus, kliimameetmed, töökohtade loomine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine;

·    ELi poolt rahastatavate projektide parem teostamine – parimate tavade ja ühiste arengustrateegiate jagamine;

·    naaberpiirkondade parem koostöö ühiste probleemide lahendamise ja vajaduste kindlaksmääramisel.

Samaaegselt toimub linnades ja piirkondades kuni novembri lõpuni üle 250 ürituse (kohalikud üritused), mille raames tõstetakse esile nende panust majanduslikult tugevamasse Euroopasse. Nende hulka kuuluvad konverentsid, kultuuriüritused, festivalid ja näitused.

Lisaks avaüritusele, mis toimus 10.oktoobril, osalesin ka seminaridel, kus meie esindus oli partneriks:

- Teisipäeval, 11.oktoobril kell 11-15-13.00 (11 A09) seminar “Euroopa kultuuripealinnad stimuleerimas loomemajandust ja kultuuri.”
Teiste esinejate hulgas esines ettekandega Toomas Vitsut, Tallinna linnavolikogu esimees.

Ettekanded andsid ülevaate sellest kuidas Euroopa kultuurikapitali projekt aitab arendada linnu, edendas loomemajandust ja aidates seeläbi kaasa EU2020 strateegia eesmärkide täitmisele.

- Kolmapäeval, 12.oktoobril  kell 14:30 - 17:00, 12B23 seminar “Kohalikud omavalitsused ajaloolise – ja kultuuripärandi hoidjad ja säästev areng”. Traditsioonide euroopa.

Euroopas on suurim osa ülemaailmsest ajaloolistest vaatamisväärsustest ja on üks maailma mitmekesisemaid territooriume. Töörühmas tutvustatakse erinevate piirkondade arengupotentsiaale ning avaliku ja erasektori osa selle arendamisel.

Eestit esindas selles töörühma Saaremaa, kes tutvustas oma turismiprojekti. Ettekandega esines Karmen Paju. Kuna ettekanne on liiga mahuks aruandele lisamiseks, siis on see  leitav leheküljelt: http://portaal.ell.ee/16031

Avatud Päevade programm

5.    Balti põllumeeste ühismeeleavaldus Brüsselis.


http://pikk.ee/est/?newsID=17674

12. oktoobril  kogunes Brüsselisse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni hoonete juurde üle 100 Eesti, Läti, Leedu  põllumehe ja nende toetaja. Kolme riigi ühismeeleavaldusel nõuti võrdseid konkurentsitingimusei kõikidele Euroopa põllumeestele.

Meeleavaldajaid tulid tervitama Läti Vabariigi president Andris Bērziņ¨ ja ekspresident Vaira-Vike Freiberga, põllumajandusminister Janis Duklavs ning mitmed Euroopa Parlamendi liikmed, teiste seas ka  Siiri Oviir ja Ivari Padar Eestist ja Sandra Kalniete Lätist.

Meeleavaldajaid külastasid EL põllumajandusvoliniku Dacian Ciolose kabineti asejuht Sorin Moisa ja kabineti liige Alexandra Catalao, kes palusid Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide esindajad ligi tunniajalisele kohtumisele probleemide selgitamiseks.
 
Ciolose kabineti asejuht väljendas täielikku mõistmist Balti põllumeeste nõudmiste suhtes ja selgitas avatult komisjoni ettepanekute tagamaid. Samuti rõhutasid kabineti liikmed, et käesoleva ettepaneku osas alles algavad tulised läbirääkimised, kus oluline roll on ülemkogul, ministrite nõukogul ja Euroopa parlamendil. Balti riikide põllumajanduse olukorra parandamiseks ei piisa vaid põllumajandusministrite jõupingutustest, lõplikku tulemust mõjutab olulist laiapõhjaline koostöö nii riikide vahel kui ka riikide sees. Kõlama jäi sõnum, et tulemuste saavutamiseks peab küsimus jõudma kõikide Balti peaministrite prioriteetsete teemade hulka.

Voliniku kabinetiliikmed väljendasid soosivat suhtumist Baltimaade põllumeeste meeleavaldusse ja kinnitasid, et oma seisukohtade väljendamine on oluline ning aitab kaasa kaalutletud otsuste langetamisele.

Mina koos Saarlaste delegatsiooniga käisime meeleavaldajaid tervitamas ning toetamas. Kohal oli ka Tallinna esindaja EL juures Allan Alaküla.

Euroopa Komisjoni reformikava Ühine põllumajanduspoliitika  osas-
http://ec.europa.eu/news/agriculture/111012_et.htm
Ettepanek otsetoetuste kohta: EK ettepanek
Ettepanek maaelu arengu toetuse kohta: EK ettepanek


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

14.10.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit