Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


ELL ja EMOL mittekooskõlastus VV korralduse eelnõule „Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007–2013” täiendused perioodiks 2011-2013 ja 2011-2013 rakendusplaani heakskiitmine”
Print

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada Vabariigi Valitsuse korralduse „Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007–2013” täiendused perioodiks 2011-2013 ja 2011-2013 rakendusplaani heakskiitmine” eelnõud käesolevas etapis.


Haridus- ja Teadusministeerium            Teie 23.09.2011 nr 8-1/11/7977
Meie 10.10.2011 nr K-10-1/61

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada Vabariigi Valitsuse korralduse „Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007–2013” täiendused perioodiks 2011-2013 ja 2011-2013 rakendusplaani heakskiitmine” eelnõud käesolevas etapis järgmistel põhjustel.

1.Eelnõu sisuks olevate arengukava täiendustega 2011-2013 (ja vastava rakendusplaaniga) kavandatakse olulisi muudatusi üldharidussüsteemis, mis puudutavad otseselt kohalike omavalitsuste poolt täidetavaid omavalitsuslikke ülesandeid, kuid kohalikke omavalitsusi ja nende liite pole kaasatud nimetatud muudatuste väljatöötamisse ega nende rakendusmehhanismide läbiarutamisse.

Lisame ülaltooduga seoses, et dokumendi eelnõu 1. ptk „Sissejuhatus“ viimane lõik on eksitav, kuna arengukava käesoleva täiendustega redaktsiooni koostamisse ei ole üleriigilisi omavalitsusliite kaasatud.   

2.Arengukava täiendustega nähakse ette tegevusi, sh ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mis eeldavad täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid rakendusplaanis need ei väljendu.

Läbivalt on vähendatud meetmete hulgast, võrreldes kehtiva arengukavaga, riigipoolseid toetusi kohalikele omavalitsustele, samas nähes ette mitmesuguste tegevuste kas samas mahus või ulatuslikumat rakendamist. Missugustest vahenditest või mille arvel nimetatud tegevusi ellu on võimalik viia, esitatud dokumentidest ei selgu.

Näiteks, alaeesmärk 1.1. kohase meetme 1.1.1 „Koolieelsel perioodil on toetatud laste individuaalset arengut, sh laste koolivalmidust“. Hetkeolukorra analüüsis on välja toodud, et 6-aastaste laste kooliks ettevalmistamise senisest ulatuslikum rakendamine eeldab täiendavat ressurssi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarve vahenditest. Samas on meetmete hulgast välja jäetud kohalike omavalitsuste rahaline toetamine eelõpetuses osalevate laste õppetegevuse korraldamiseks. Juhime siinkohal ühtlasi tähelepanu asjaolule, et 2009. aasta veebruaris vähendati kohalike omavalitsuste tulubaasi, sh põhjendades 260 miljoni krooni võrra vähendamist kohalike omavalitsuste kulude võimaliku vähenemisega koolieelsetele lasteasutustele. Riigikohtu otsuse 3-4-1-8-09 punktis 112 osundatakse, et lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskirjas osutatud kohalike omavalitsuste kokkuhoiuvõimalused on illusoorsed ning kohalike omavalitsuste põhiseaduslike tagatiste võimalike riivete tasakaalustamine näilike meetmetega ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega.

Samuti on meetmest 3.1.2 välja jäetud pikapäevakooli tegevuse toetamine.
 
3.Kokkuvõtvalt kajastuvad peamiste täienduste suunad 3. ptk alajaotuses „Visioon“ peamiste väljakutsetena üldhariduses, sh koolivõrgu korrastamine, sh põhikooliastme ja gümnaasiumiastme lahutamine, ning õpetaja keskmise palgataseme tõstmine, kasutades koolivõrgu korrastamisest vabanevaid vahendeid. Nimetatud suunad kajastuvad eesmärkide all ka vastavate meetmetena.

Arengukava tekstis viidatakse ka põhimõttelisele lähenemisnurgale, et „palgataseme tõstmiseks tuleb vahendeid leida olemasolevate vahendite efektiivsemast kasutamisest, sh korrastada koolivõrku ja rakendada teisi kuluefektiivsust tõstvaid meetmeid“ (lk 21); „Gümnaasiumivõrgu korrastamisel tekib vajadus täiendavate õpilaskodukohtade järele ja toetusele täiendavate õpilastranspordi kulude katmiseks“ (lk 32); „Koolivõrgu pikaajalisele planeerimisele, mis annaks kindluse lapsevanematele ja pedagoogidele ning toetaks kogukonna arengut pikemaajaliselt, aitaksid kaasa ühiselt kokku lepitud põhikoolide ja gümnaasiumide kättesaadavus- ja kvaliteedi kriteeriumid ning nende alusel koostatud maakondlikud koolivõrgu arengukavad“ (lk 32) jms.

Arvestades ülaltoodut märgime, et tunnustades küll koolivõrgu korrastamise ja õpetajate, sh lasteaiaõpetajate, palgatõusu vajadust, ei ole võimalik arengukava alusel selgust saada, kuidas  on leitud, et koolivõrgu korrastamine annab kokkuhoiu, mis võimaldab üheselt õpetajate keskmise palgatõusu riigi keskmisest palgatasemest 20% kõrgemale, kui tegevused koolivõrgu korrastamiseks on analüüside ja kavandamise staadiumis ning arengukava kohaselt kaasnevad koolivõrgu korrastamisel täiendavad kulud (õpilaskodud ja –transport jms). Lisanduvad ka teised arengukavas kajastuvad tegevused (nt õppekeskkonna parandamine jms), mis vajavad samuti täiendavat ressurssi.

Leiame, et tunnistades hariduse arendamise riigi arengu üheks prioriteediks, milleks tuleb väärtustada ka õpetajat, peab riik sellesse vastavalt ka panustama, mitte üksnes arengukavas pakutud ebamäärase ja katteta lahendi kujul. Seetõttu märgime, et õpetajate palgapoliitika peaks olema programmiline ega peaks väljenduma pelgalt ühekordse koolivõrgu ümberkorraldamise meetme raames.

Eeltooduga seonduvalt leiame, et kohalikele omavalitsustele hariduskuludeks riigi poolt  eraldatava toetuse maht peab tagama õpetajate palgavahendite kasvu, kindlustamaks arengukavas kavandatud palgataseme tõusu.

4.  Seoses eelmises punktis märgituga, lisame täiendavalt märkused meetme 3.2 kohta.
Lisandunud on uus punkt 3.2.1.3 - „Tugevate maakonnagümnaasiumide väljaarendamine koostöös kohalike omavalitsustega kõigis maakonnakeskustes nn puhta gümnaasiumina, vajadusel riigigümnaasiumina“. Antud sõnastuses ei saa sellega nõustuda; samuti rakenduskavas toodud tähtaegadega.

Kohalikud omavalitsused ei ole koolivõrgu korrastamise vastu, aga käesoleval hetkel ei ole võimalik öelda, et gümnaasium peab tekkima nn puhta gümnaasiumina maakonnakeskusesse. Tuleb arvestada mitmeid asjaolusid, sh väljakujunenud liikluskorraldust, õpilaskodude võimalusi ja vajadusi, transpordi korralduskulusid jms. Samuti ei selgu arengukavast, mida mõeldakse riigigümnaasiumi all - kas gümnaasiumiharidust hakkab korraldama riik?

Samuti soovime rõhutada alaeesmärgi 3.2 kõigi meetmete (st üldhariduse kättesaadavuse ja juurdepääsu tagamise meetmete) osas kohalike omavalitsuste rolli nimetatud tegevuste elluviimisel. Üldhariduse andmine munitsipaalkoolide pidamise kaudu on omavalitsuslik ülesanne. Halduspiirkonnas vajalikul arvul õppeasutuste ülalpidamise ja tasuta hariduse andmise tagamise kohustus on kohalikel omavalitsustel. Munitsipaalkoolide pidamine on suunatud eelkõige kohalike omavalitsuste elanike teenindamisele ehk lähtub omavalitsusüksuse kogukonna huvidest. Kool ja adekvaatne koolivõrk on oluline kohaliku elu toimimiseks ja arenguks. Seega koolivõrgu korraldamine saab toimuda üksnes kohalike omavalitsuste osalusel ja nende koostöös ning selleks tingimusi luues.

Kokkuvõttes leiame, et üldharidussüsteemi arengukava koos eelnõus esitatud täiendustega tuleks läbi arutada kohalike omavalitsustega maakondlike liitude kaudu ja ära kuulata nende arvamused ja ettepanekud koolivõrgu korraldamise osas ning alles seejärel antud eelnõud edasi menetleda. Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit on valmis aruteludesse omapoolse panuse  andma.



Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)                    (allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Võigemast                                    Ott Kasuri
ELL tegevdirektor                                 EMOLi tegevdirektor           




10.10.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit