Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


03.–07.oktoober 2011
Print

eelmine  
E-nädalakiri 23/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Regioonide Komitee seminar järgmise perioodi finantsraamistiku teemal.
2.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.
3.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
4.    Euroopa kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ad-hoc kohtumine riigiabi ja avalike teenuste teemal.
5.    Euroopa Komisjoni ettepanekud järgmise finantsperioodi vahendite osas.
6.    Balti riikide põllumehed kavandavad Brüsselis järgmisel nädalal demonstratsiooni.

1.    Regioonide Komitee seminar järgmise perioodi finantsraamistiku teemal.


Seminar toimus teisipäeval, 4. oktoobril.

Avasõnad ütles Regioonide Komitee liige ja Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi  ajutise komisjoni esimees Flo Clucas (UK/ALDE).

Clucas rääkis Euroopa Liidu liikmesriikide erisusest ja vajadusest üksteist toetada. Ei tohi kohelda kõiki ühtemoodi vaid tuleb arvestada regionaalseid erisusi. Ei öelnud oma kõnes midagi uut, vaid kordas üle varem väljaöeldud tõed.

Fabian Zuleeg (EPC peaökonomist) tutvustas uuringut, mis kirjeldab kohalike ja regionaalsete omavalituste rolli järgmises finantsraamistikus, Euroopa 2020 strateegia elluviimisel, mitmetasandelise valitsemise põhimõtte rakendamisest ja koostöö võimalustest.

Vastust oodatakse kahele põhilisele küsimusele:
·    Kuidas kohalikud ja regionaalsed omavalitsused on kaasatud
·    Kuidas tagada seost Euroopa Liidu strateegilise raamistiku ja kohalike ja regionaalsete omavalitsuste eesmärkide vahel

Oluline on rääkida EL stabiilsuse ja kasvu paktist ning kavandatavast makromajanduslikust tingimuslikkusest.
Üks on selge - selleks, et saavutada EU2020 strateegia eesmärke, on vaja kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamist nii kavandamisse kui ka nende rakendamisse.
Uued partnerluslepingud loovad mitte ainult  uue raamistiku vaid ka koordinatsiooni kohalike ja regionaalsete omavalitsustega.

Partnerluslepingud mõjutavad siseriiklikke strateegiaid ja OPde kavandamist. Uues raamistikus on väga oluline, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused oleks kaasatud nii rahvuslike tegevuskavade koostamisse kui ka partnerluslepingute sõlmimisse. Territoriaalsed paktid võivad sellesse raamistikku midagi lisada kui on loodud side omavalitsusliku ja riikliku tasandi vahel. Ta arvas, et see ei pea tingimata olema kohustuslik, vaid võib sõltuda riiklikust tavast ja siseriiklikust ülesehitusest.

Uuring vaatas ka kuidas riiklikud OP programmid olid eelmisel perioodil seotud Lissaboni Strateegiaga. Küsimus on temaatilistes prioriteetides ja kuidas need saavad tõlgitud rahvuslikesse tegevuskavadesse. Regioonid vajavad suuremat paindlikkust fondide kasutamisel ja oma pikaajaliste strateegiate toetuseks. Temaatiline kontsentratsioon pidi tema hinnangul olema seotud EU2020 strateegiaga, aga mitte lihtsalt piiratud teatud prioriteetide arvuga.  Ta leiab ka, et välja pakutud tingimuslikkuse tingimused on problemaatilised. On väga raske mõõta saavutatud tulemusi ja isegi kui on need tulemused mõõdetud on väga raske hinnata kes on taganud või takistanud nende tulemuste saavutamist.

See raskendab ka positiivset kaasamist ning vähemalt eeldab see väga selgeid reegleid riiklikul tasandil. Lõpuks ta hindab makromajanduslike tingimuste seadmist kui ohtu kavandatud eesmärkide saavutamisel.

Partnerluslepingud on hea ettepanek aga ta ei kujuta ette täpselt nende sõlmimisega seotud probleeme.

Vasco Cal Euroopa Komisjonist ( majanduslik nõunik) meenutas aega palju aastaid tagasi, kus artikkel 4 rääkis partnerlusest, aga lõpuks ei selgunud ikkagi mida see partnerlus tähendab. Liikmesriigid soovisid ikkagi kontrollida kõike ja suunata kõike ja see viis täiendava tsentraliseerimiseni. Seega, kui seda küsimust arutatakse, ei tohiks “maha lasta” vale inimest. Komisjon on partnerlust kogu aeg rõhutanud - aga probleem ei ole mitte komisjonis, vaid liikmesriikides. 

Tänane situatsioon on erinev tänu kriisile. Mõned riigid ei ole teinud mida nad oleksid pidanud tegema ja olukord on hullem kui enne EL rahade kasutamist. Miks see juhtus? Tema hinnangul juhtus see mis juhtus tänu sellele, et puudus tsentraliseeritud juhtimine (kus juhtiv arvamus oli, et kõige paremini teatakse kohalikul tasandil mis on parim). Tema jaoks on oluline kasutada makromajanduslikku tingimust selleks et saavutada seatud eesmärke ja nõuda rahade tagastamist kui ei ole saavutatud lubatud eesmärke. Ta rääkis pikalt Kreekast kui halvast näitest EL tasandi rahade kasutamisel ja vajadusest kasutada makromajanduslikku tingimuslikkust.

Poola kui eesistujariigi nimel kõneles Krzysztof Kasprzyk, kes ütles, et Poola on EL suhtes jätkuvalt optimistlik. Nende sõnul on vaja vastu võtta rahvuslikud reformiprogrammid ja sõlmitud partnerluslepingud peavad sisaldama nii kokkulepitud eesmärke kui ka makromajanduslikke tingimusi. Ta ütles, et pole veel komisjoni täpset ettepanekut näinud, kuid usub, et teatud karistusmehhanism on vajalik. Nad usuvad, et oluline on integreeritud lähenemise, arvestades regioonide vajadusi ja erisusi. Nad usuvad, et ühtekuuluvuspoliitika peab olema EU 2020 strateegia elluviimise instrument.

Pooldavad vahendite kontsentreerimist piiratud arvule eesmärkidele. Poola arvestab territoriaalset aspekti kõikide EL poliitikate rakendamisel, mis näitab, et Poola on regioonide toetaja. See, et ühtekuuluvuspoliitika on investeerimispoliitika, ei pea olema mitte halb lahendus. Järgmise kahe aasta jooksul on aega välja töötada strateegilised dokumendid kuidas saavutada seatud eesmärke. Arvab, et Kreekale antud raha polnud raiskamine, sest pole selge mis olukorras oleks Kreeka ilma selle abita. Ta arvab, et ei aita ainult heast tahtest EL tasandil ja riiklikul tasandil, vaid ka kohalik ja regionaalne tasand peab olema kaasatud ja nende seisukohad arvestatud. Vaja on pakkuda neile tuge, et kavandatud strateegiad liiguksid õiges suunas. Toetab paindlikkus kohalikul ja regionaalsel tasanadil, et leida õiged tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks.

Küsimus on kas EL rahaga tuleb toetada avalike teenuste pakkumist või mitte. Tema seisukoht on, et avalikud teenused tuleb pakkuda oma eelarve vahendite arvelt ja EL rahaga tuleb saavutada lisandväärtust Euroopa Liidu tasandil. Seetõttu ta toetab eesmärkide kontsentreerumist.

Elisa Roller Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadist toetab läbiviidud uuringut. Nad ei ole nõus kõigega mis eelnevalt on öeldud. EU2020 strateegia on ainult sõnad - nüüd on vaja need tõlkida konkreetsetesse tegevustesse ja seadusandlusesse. Nad toetavad väga partnerluse ideed.

Euroopa Parlament mängib partnerlusele sisu andmisel olulist rolli - see tähenda, et ärge koputage mitte komisjoni vaid Euroopa Parlamendi ukse taga. Ta leiab, et peab olema link rahvuslike strateegiate ja EL poliitikate vahel. Partnerluslepingute sõlmimisel peab rahvuslik valitsus sõlmima territoriaalseid lepinguid nendes valdkondades, kus see on vajalik ja kus territoriaalne dimensioon on vajalik. Partnerlusleping peab olema tõeliselt territoriaalse dimensiooniga. Nad leiavad, et on välja tulnud õige ettepanekuga, kus arenenud regioonid on kohustatud tegema teatud osa investeeringutest teatud valdkondades. Leiab, et nende ettepanekud nii arenenud kui vähem arenenud piirkondade osas katavad kogu EU2020 strateegia eesmärgid ning samuti jätavad ruumi investeeringuteks, mis annavad võimaluse baasinfrastruktuuri loomiseks.

Tingimuslikkus on 3 tüüpi, mida nad pakuvad - küsimus pole ainult karistamises. Nad seavad tingimused, mis on eelduseks võetud kohustuste täitmiseks. Samuti nad soovivad autasustada neid, kes on omale võetud kohustusi hästi täidavad. Viimaks makromajanduslikud tingimused - kui soovid kasutada raha hästi, on vaja tagada õiged makromajanduslikud tingimused. Kui piiratakse avaliku sektori kulutusi, ei tohi kohalikud omavalitsused leida end olukorrast, kus neil puuduvad vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks. Võti on teha kindlaks, et on olemas selge link selle vahel võetud meetmete ja ühtekuuluvuspoliitika vahel.

Sir Albert Bore (UK/PES) ütles, et ta on kindel, et suudab komisjoni veenda, et nende poolt kavandatud tegevused aitavad ellu viia EL poliitikaid. Vaenlane on hoopis liikmesriik.

Mr Erwin Mohr (DE/EPP) ütles, et põhiline probleem on praegune kriis. Samas on vaja eelarvet, mis looks võimalusi tagada solidaarsus elanike vahel.

2.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.

Koosoleku toimus kolmapäeval, 5. oktoobril 2011.

Koosolekul osalesid Uno Silberg ja Toomas Vitsut.

Edasise töökorralduse osas otsustati määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:
·    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta ajavahemikul 2014–2020”- Breen Gerry (Iiri, EPP)

·    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi edusammude kohta aastatel 2014–2020”- Enrico Rossi (Itaalia)

·    Finantstehingute maksustamine- Ralf Christoffers (Saksamaa, PES)

·    Perspektiivarvamus teemal „Laste vaesus”- arvmust ei koostata, vaid vastus tehakse kirja vormis. Vastuse koostab Dorren Huddart.

Otsustati mitte koostada arvamust järgmiste ettepanekute osas:

·    „Ettepanek: nõukogu määrus, millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Kanaari saartele”, KOM(2011) 259 lõplik

·    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta”, KOM(2011) 336 lõplik, vaid vastata kirja vormis.

·    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kahekümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)”,KOM(2011) 348 lõplik.

Satu Tietari (Soome) poolt oli esitatud ettepanek korraldada 2012 aasta 16-17.juulil Poris konverents teemal “„Aktiivsena vananemine – meie piirkonna ja kogu Euroopa ressurss” lükati tagasi.

Langetati ka otsustus õppekülastuse korraldamise kohta Frankfurdis selle järgmise aasta 13.septembril. Ettepaneku esitas Nicola Beer.

Kuni 10.novembrini  on võimalik teha ettepanekuid uute õppekülastuste osas.

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 3/2010 rev 9) ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Arvamuse eelnõu teemal „Ettepanek: Nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta”,KOM(2011) 121 lõplik. CdR 152/2011 rev. 1  ECOS-V-018.
Raportöör: Gusty Graas (LU/ALDE)

Kajastasin selle arvamuse eelnõu sisu ja ettepaneku sisu oma eelmises nädalakirjas 22/2011.
Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et on raske jõuda ühisele arusaamisele poliitiliselt tundlikul teemal. Ta ütles, et komisjon ei saa nii detailseid analüüse teha nagu Regioonide Komitee palub. Komisjonil ei ole lihtsalt andmeid, et hinnata ettepaneku mõju kohalikule ja regionaalsele tasandile. Tema sõnul ettevõtted pooldavad nende ettepanekut, kuna see ei ole kohustuslik.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 43 muudatusettepanekut, nendest 2  Uno Silbergi poolt. Põhiline diskussioon toimus selle üle kas CCCTB süsteem peab olema kohustuslik või mitte.

Enamus ettepanekuid, mis nõudis CCCTB kohustuslikku rakendamist, oli esitatud Kool´I poolt. Ta lükkas tagasi ka raportööri poolt pakutud kompromissettepanekud põhjendusega, et kompromissi pakkumine toimub liiga hilja ja oli solvunud, et raportöör ei võtnud temaga varem ühendust, et arutleda esitatud muudatusettepanekute üle. Kuna komisjoni koosolekutel osalejate enamus toetud ettevõtte tulumaksu konsolideeritud maksubaasi kohustuslikku rakendamist, siis võeti paljud Kooli poolt esitatud muudatusettepanekud ka vastu (hääled jagunesid keskeltläbi nii, et 30 oli Kooli ettepanekute poolt ja 25 vastu. Uno poolt esitatud esimene ettepanek võeti vastu ja teine langes ära, kuna võeti vastu Kool poolt esitatud muudatusettepanek.

Kogu arvamus võeti vastu häältega 35+/-20. Seega on oodata detsembrikuu täiskogul uut debatti.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020””. KOM(2011) 173 lõplik, CdR 247/2011  ECOS-V-019.
Raportöör: Alvaro Ancisi (IT/EPP)

Raportöör ütles, et nad jäävad eelmise aasta detsembris vastu võetud seisukohtade juurde. Ta ütles, et selle teema käsitlemisel ollakse sageli väga emotsionaalsed. Oma arvamuses toetavad nad suuresti Euroopa Komisjoni poolt tehtud soovitusi. Seega ei lisanud ta oma eelmisele arvamusele midagi põhimõttelist - enamasti väljendab arvamus ettepanekuid kuidas seatud eesmärkideni jõuda. Oluline soovitus on romade kaasamine integratsiooni protsessi ja tuleb rakendada meetmeid, mille kavandamisse on kaasatud ka romade esindaja.

Liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused peavad rakendama meetmeid, mis tunnustavad romade kultuuri. Strateegiad peaksid aitama võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu. Vaja on leida sellised isikud kes suudavad olla vahendajad romade ja kohalike võimude vahel. Oluline on tagada, et roma lapsed ei oleks marginaliseerunud ja selleks tuleb tagada neile juurdepääs tervishoiuteenustele ja õppele.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et romade lõimumise vastu ühiskonda tunnevad huvi kõik EL institutsioonid. Ettepanekute rakendamine toimub liikmesriikide ja kohalikul tasandil ja riigid peaksid saatma oma ettepanekud aasta lõpuks. Siseriiklike kavade koostamisse peavad olema kaasatud kohalikud ja regionaalsed omavalitsused. Kohalikud omavalitsustel on suur roll romade lõimumisel ja selleks on euroopa tasandil ette nähtud ka rahalised vahendid nende projektide rahastamiseks.

Iga-aastaselt toimub riiklike tegevuskavade hindamine ja selle käigus küsitakse tagasisidet ka kohalike ja regionaalsete omavalitsuste käest.

Toimus esitatud arvamuse eelnõu esimene arutelu. Selle eelnõu kohta oli esitatud 19 muudatusettepanekut, nendest järjekordselt suur hulk Kooli poolt. Uno Silbergi poolt oli esitatud 1 muudatusettepanek, mis võeti vastu kompromissi kooseisus. Sõna võttis Bulgaaria esindaja, kes kutsus üles integreerima romasid suuremal määral kui seni, et ära hoida vägivaldseid väljaastumisi mis Bulgaarias on seni aset leidnud. Bulgaarias on väga suur romade kogukond ja nende hulgas on väga suur tööpuudus. Ütles, et nad on positiivse näitena loonud tervishoiu vahendaja rolli, et lahendada kõige suuremad tervise alaseid probleeme.

Nad üritavad vähendada ka roma laste koolist väljalangevust. Samuti on nad püüdnud vähendada nende probleeme eluasemetega ning suurendada tööhõivet. Aga puudu on ressurssidest ja puudu on ka strateegilisest lähenemisest.

Inglismaa esindaja (Huddart) ütles, et probleeme on rändajatega, kes ei ole mitte ainult romad, vaid ka Ida Euroopast tulevate inimestega (ka Iirimaalt)- see tähendab ka eestlasi.

Hutchnson Belgiast ütles, et kuigi romasid on ligi kümme miljonit, ei ole neid riigina või rahvusena tunnustatud. Ta on sokeeritud sellest mida ta nägi mis toimub Ungaris romadega ja see meenutab natsistlikku Saksamaad ja seda mida seal tehti juutidega. Kunagi ei ole julgetud võtta vastutust, et parandada romade olukorda. Ka kohalikud on nende suhtes tõrjuvad.

Rouillon Prantsusmaalt ütles, et paljudes piirkondades juhtunud on vastuolus EL aluspõhimõtetega.

Muudatusettepanekute arutelu kulges kiiresti ja ilma erilise diskussioonita. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Vastuvõtmine on kavas 14.–15. detsembril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Karl-Heinz Lambertz (BE/PES), Belgia saksakeelse kogukonna peaminister, tutvustas arvamuse eelnõu „Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavad EL riigiabi eeskirjad” (lisatud), mida arutatakse järgmisel täiskogu istungil. Muudetud eelnõu kohta oodatakse muudatusettepanekuid täna keskööks.

EPP nimel kõneles Markkula, kes toetas arvamuse eelnõus väljendatud seisukohti. Rohkem sõnavõttu soovijaid ei olnud.

Arutelul „Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat”, tutvustas  töödokumenti ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni raportöör Flo Clucas (UK/ALDE). Ülevaade töödokumendist on antud nädalakirjas nr. 22/2011.

Ta soovib sõlmida kokkuleppeid muudatusettepanekute osas, et minna välja ühisrindena.
Markkula väljendas EPP seisukohti. Nende hinnangul peab Euroopa olema innovaatilisem ja olema võimeline muutma oma seniseid rahakulutuse harjumusi.
Kõik piirkonnad peavad keskenduma oma tugevatele külgedele, unustamata seejuures oma nõrku külgi.
Oluline on territoriaalsete paktide sõlmimine, et tõhustada koostööd ja paremini ära kasutada oma võimalusi.
Vaja on multifunktsionaalset lähenemist piirkondade tasandil.
Vaja on rakendada ellu ka teaduslikke lahendusi.
Raha peaks minema otse piirkondadele. Rohkem
tuleks panustada inimfaktorisse.
Toetab vahepiirkondade loomise ideed.
Ühtekuuluvuspoliitikat ja EU2020 strateegiat tuleb vaadata koos.
Keskenduda tuleb tulemustele ning premeerida neid kes on saavutanud paremaid tulemusi.
Uus finantsperiood peab toetama ka piiriülest koostööd.

Uno Silberg ütles oma sõnavõtus, et üks arvamuse oluline osa on omavahendite küsimus- kas oleme nõus uute omavahendite ettepanekuga või mitte. Kajastada tuleks ka kulutuste poolt - põllumajandus ja struktuuripoliitika. Siin peaks olema võrdne kohtlemine põllumajandustoetuste osas nii vanade kui uute liikmesriikide osas.

Euroopa ettevõtluspiirkonna algatuse tegevuste tutvustamine
(CdR 254/2011)
Euroopa ettevõtluspiirkonna projekti raames määratakse kindlaks silmapaistva ettevõtlusvisiooniga ELi piirkonnad, sõltumata nende suurusest, jõukusest ja pädevustest, ning autasustatakse neid. Kõige veenvama ning tulevikku suunatud tegevusstrateegiaga piirkondadele omistatakse Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitel „Aasta ettevõtluspiirkond”. Algatuse eesmärk on luua kogu Euroopas dünaamilisi, keskkonnahoidlikke ja ettevõtlikke piirkondi. Nii ELi tasandil üldiselt kui ka auhinna saanud piirkondade arvates võib täheldada, et Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitel aitab piirkondadel väljuda majanduskriisist, tulla toime ühiskonna ees seisvate uute väljakutsetega, anda majandusele tõuke ja kujundada nende tulevikku.

Tähtaeg ettepanekute esitamiseks on 10.november, 12.detsembril toimub valikukomisjoni istung.

Lisateavet saab Euroopa ettevõtluspiirkonna veebilehelt: www.cor.europa.eu/eer.

Järgminekoosolek toimub 2. detsemberil 2011, Brüsselis.

3.    Regioonide Komitee delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega

Koosoleku toimus kolmapäeval, 5. oktoobril.

Osalejad tundsid huvi, kas eelmisel koosolekul antud lubadus, et iga CdR delegatsioon võib kutsuda detsembrikuu täiskogule 5 ajakirjanikku, peab paika - vastus oli, et jah peab ja varsti on oodata ka kirjalikku teadet selle kohta.

Regioonide Komitee on korraldatud struktureeritud dialooge, mille käigus on võimalik liitudel mõtteid vahetada Euroopa Komisjoni kõrgete esindajatega mingil konkreetsel teemal.

Need dialoogid on korraldatud kahel erineval tasemel:
·    Lõuna Euroopa Komisjoni presidendi Barroso ja Euroopa tasandi liitude presidentidega ja Regioonide Komitee presidendiga;
·    Temaatilised dialoogid omavalitsusliitude esindajatega.

Need lõuna vormis toimuvad kohtumised on olnud väga edukad ja saanud positiivse hinnangu nii EK presidendi kui liitude presidentide poolt.

Parandada tuleks aga temaatiliste dialoogide kvaliteeti. Peaks olema 2-3 teemat mida nendel kohtumistel käsitleda. Üks teema võiks olla uus finantsperiood ja see võiks toimuda detsembris toimuva COTER komisjoniga samal päeval. Selliseid temaatilisi kohtumisi võiks korraldada kaks kuni kolm korda aastas, kuid mitte tihemini. Delegatsioonide koordinaatorid esitasid omapoolseid ettepanekuid võimalike teemade ja korralduse osas. Selleks, et kõrgetasemelised omavalitsuspoliitikud saaksid neil osaleda, tuleks kohtumise ajad varakult kokku leppida.

Regioonide Komitee president Mercedes Bresso on huvitatud kohtumisest liikmesriikide suursaadikutega EL juures. Võimaliku aja suhtes on konsulteeritud Poola esindusega EL juures (kui eesistujariigiga). Esialgu on välja pakutud kohtumise ajaks 28. november. Kohtumise formaat on samasugune kui eelmiselgi korral.

Hetkel püütakse leida kohtumise võimalikke teemasid. Välja on käidud kaks võimalikku teemat:
·    Naabruspoliitika, sealhulgas idapartnerlus;
·    Finantsperspektiiv.

Nõustuti, et kohtumisel peaks olema üks teema, mitte kaks. Järgnevate päevade jooksul selgub lõplikult kohtumise kuupäev ja teema.

Bresso kohtumisel komitee delegatsioonide juhtidega võiks arutada järgmise aasta Euroopa Komisjoni tööplaani ja delegatsioonide prioriteete. See kohtumine võiks toimuda detsembrikuu täiskogu raames. Kohtumisel võiks samuti tutvustada uut koostöömudelit Euroopa Komisjoni ja Euroopa parlamendi vahel.

Regioonide Komitee on saanud senini vaid ligikaudu pooled majanduslike huvide deklaratsioonidest. Komitee edastab delegatsioonide koordinaatoritele nimekirja nendest, kes oma deklaratsiooni on esitanud ja ootab koordinaatorite ja delegatsiooni juhtide abi, et saada kätte ka puuduvad majanduslike huvide deklaratsioonid.

4.    Euroopa kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ad-hoc kohtumine riigiabi ja avalike teenuste teemal.


Riigiabi
·    Euroopa Komisjoni ettepanekud „Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavad ELi riigiabi eeskirjad” kohta.

Saksamaa jaoks kujutab suurimat probleemi komisjoni ettepanek, et  määrust kohaldatakse üksnes sellise abi suhtes, mida annavad vähem kui 10 000 elanikku esindavad kohalikud omavalitsused. See tähendaks, et enamus kohalikke omavalitsuse jääb selle alt välja.

Paketti ettepanekuid tutvustas Ms. Valerie Guigue-Koeppen Euroopa komisjonist (DG COMP).

Komisjoni teatise eesmärk on uuendada riigiabi mõistet vastavalt Euroopa Kohtu otsustele.
·    Üldine riigiabi kontseptsioon;
·    Konkreetsed näited

See, millised on majandusliku sisuga üldhuviteenused, sõltub riigist ja selle korraldusest.

Komisjoni teatise eesmärk on selgitada põhimõtteid, mille alusel kohaldatakse riigiabi eeskirju avalike teenuste hüvitamise suhtes. Seepärast keskendutakse neile riigiabi nõuetele, mis on avalike teenuste hüvitamise suhtes kõige asjakohasemad, ning teatist ei tuleks võtta/käsitada riigiabi eeskirjade kohaldamise üldise juhisena muudes valdkondades.

Paralleelselt käesoleva teatisega avaldab komisjon üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud vähese tähtsusega abi käsitleva määruse, milles selgitatakse, et teatavad hüvitusmeetmed ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107  tähenduses, samuti otsuse, milles kuulutatakse riigiabina käsitatavate teatavat tüüpi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitised lepinguga ühtesobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 ja vabastatakse need Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, ning raamistiku, milles sätestatakse tingimused, mille kohaselt otsuses hõlmamata üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele antava riigiabi võib kuulutada ühtesobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2.

Küsimus, kas teatava teenuse jaoks on olemas turg, sõltub sellest, kuidas asjaomane ametiasutus on selle teenuse korraldanud. Riigiabi eeskirjad kehtivad üksnes juhul, kui teatav tegevus toimub turukeskkonnas. Teenuse majanduslik olemus võib seega liikmesriigiti erineda. Pealegi võib konkreetse teenuse liigitus, sõltuvalt poliitilistest valikutest või majandussündmustest, aja jooksul muutuda. See, mis täna ei ole turutegevus, võib tulevikus selleks muutuda, ja vastupidi.

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/sgei.html#review
juhised teenuste direktiivi rakendamiseks
http://www.mkm.ee/teenuste-raamdirektiiv-sfd/

Osavõtjate poolt juhiti tähelepanu järgmistele küsimustele
·    10 000  elaniku piirang seab kohalikud omavalitsused ebavõrdsesse olukorda ja ei ole arusaadav miks selline elaniku arvul põhinev piirang kehtestati

·    Avalikud hanked muudavad kallimaks ja keerulisemaks keskkonna nõuete ja sotsiaalsete kriteeriumide lisamine;

·    Oluline teema on omavalitsuste vaheline koostöö;

·    Miks 10 aastane piirang? Kas omavalitsus peab peale seda tähtaega näiteks haigla ära müüma?

·    Aastane hüvitise piirmäär üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest (summas kuni 15 miljonit eurot) on liiga väike;

·    Kas lastehoiu teenus on üldine majandushuvi teenus? Komisjoni ettepanekud ja tõlgendused on selles osas ka vastuolulised;

·    Komisjoni ettepanekud muudavad omavalitsuste tegevuse keerulisemaks mitte lihtsamaks;

·    Miks ei võiks kõik sotsiaalvaldkonna teenused olla majanduslike üldhuviteenuste alt väljas?

·    Konsultatsiooni aeg oli liiga lühike- kõigest mõned nädalad.

Komisjoni esindaja nõustus pidama diskussiooni elaniku piirangu osas ning oli nõus kuulama argumente, et see piirang ei mõjuta üldist kaubandust ja teenuste vaba liikumist. Teiste tõstatatud küsimuste osas olid tal “vastused”, mis minu hinnangul ei andnud siiski piisavat selgitust tõstatatud küsimustele.
CEMR lubas, et nad esitavad omapoolsed ettepanekud ja märkused kirjalikult komisjonile. Avaldati ka arvmust, et tuleks teha tõhusamat lobby Euroopa Parlamendis. Samuti oli ettepanek, et liidud saadaksid ka omalt poolt ettepanekud Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, isegi kui need kattuvad CEMR seisukohtadega.

Avalikud hanked
1.    ROHELINE RAAMAT ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta. Euroopa hanketuru tõhustamine


EL avalike hangete poliitika reformi tutvustas Euroopa Komisjoni esindaja ja tema sõnul tuleks reform lõpule viia selle aasta lõpuks vastavalt ühisturu direktiivis sätestatud kohustusele - ühtse turu akt

Euroopa 2020. aasta strateegias rõhutatakse ka, et riigihankepoliitika peab tagama riiklike vahendite kõige tõhusama kasutuse ja hanketurud peavad olema avatud kogu ELis. Võttes arvesse rangeid eelarvepiiranguid ning majanduslikke raskusi mitmes ELi liikmesriigis, on hanke optimaalsete tulemuste saavutamine tõhusate menetluste kaudu määrava tähtsusega.
Arvestades kõnealuseid probleeme, on varasemast suurem vajadus toimiva ja tõhusa Euroopa hanketuru järele, millega saab saavutada neid kõrgeid eesmärke.

Mitu sidusrühma on taotlenud ELi riigihankesüsteemi läbivaatamist, et suurendada selle tõhusust ja tulemuslikkust. Seepärast on komisjon teatanud ühtse turu aktis, et ta viib läbi ulatuslikud konsultatsioonid riigihanget käsitlevate Euroopa õigusaktide lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks, et esitada hiljemalt 2012. aasta alguseks õigusaktide ettepanekud, millega muudetakse lepingute sõlmimine paindlikumaks ning võimaldatakse riigihankelepingutega paremini toetada muud poliitikat.

Esimene eesmärk on tõhustata avaliku sektori kulutusi. Ühelt poolt hõlmab see püüet saavutada parim võimalik hanketulemus (parim hinna ja kvaliteedi suhe). Selle eesmärgi saavutamiseks on olulise tähtsusega luua siseturul sõlmitavatele hankelepingutele võimalikult suur konkurents. Pakkujatele tuleb anda võimalus konkureerida võrdsetel tingimustel ning tuleb vältida konkurentsi moonutusi. Samal ajal on tähtis suurendada hankemenetluste endi tõhusust. Sujuvad hankemenetlused koos väikeste hankijate erivajadustele vastavate sihtotstarbeliste lihtsustamismeetmetega võiksid aidata hankijatel saavutada parim võimalik hanketulemus vähima võimaliku investeeringuga, pidades silmas aega ja riigi raha.

Tõhusamatest menetlustest saavad kasu kõik ettevõtjad ning need lihtsustavad nii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kui ka piiriüleste pakkujate osalemist. Piiriülese osalemise määr ELi riigihankemenetlustes on madal. Võrdlusest erasektoriga, kus piiriülene tegevus on palju intensiivsem, nähtub, et kasutamata on veel märkimisväärne potentsiaal. Tõhusama riigihanke eesmärki käsitletakse peamiselt rohelise raamatu osades  (hankijate vahendite parandamine) ja  (juurdepääsetavam Euroopa hanketurg). Veel üks täiendav eesmärk on võimaldada hankijatel kasutada riigihanget paremini ära ühiste ühiskondlike eesmärkide toetamiseks.

Kõnealused ühiskondlikud eesmärgid hõlmavad keskkonnakaitset, suuremat ressursi- ja energiatõhusust ning võitlust kliimamuutuste vastu, innovatsiooni ja sotsiaalse kaasatuse edendamist ning parimate võimalike tingimuste tagamist kvaliteetsete avalike teenuste osutamiseks.

roheline raamat
reeglite läbivaatamine
avaliku hangete reeglite edasiarendamine

Rohelise raamatu konsultatsiooni käigus saadud vastuseid tutvustas Ms. Ester-Eva Schmidt Euroopa Komisjonist (DG MARKT). Uuringu kohaselt on avaliku sektori osalemine  piiriülestes hangetes väga madal-  1,3%.

Rühle raport
CEMR seisukohad

Raport juhib tähelepanu sellele, et riigihanke-eeskirjad on muutunud liiga keeruliseks ja üksikasjalikuks, mis toob kaasa kulukad ja koormavad haldusmenetlused; soovitab eeskirju võimalusel lihtsustada ja lisada neisse vajadusel selgitused;
juhib tähelepanu sellele, et infotehnoloogia laialdasem kasutamine on halduskoormuse ja kulude vähendamisel samuti suure tähtsusega ja et Euroopa e-riigihangete algatused tuleks viia seetõttu kooskõlla hanke-eeskirjade reformiga:
·    Esimene ülesanne: õigusselguse parandamine;
·    Teine ülesanne: riigihangete potentsiaali igakülgne arendamine – parim hinna ja kvaliteedi suhe
·    Kolmas ülesanne: eeskirjade lihtsustamine ja paindlikumate menetluste võimaldamine
·    Neljas ülesanne: VKEde juurdepääsu parandamine

Avaliku sektori koostöö osas avalikustati oktoobri alguses komisjoni töödokument, mis seda küsimust reguleerib.  Räägitakse kahte tüüpi koostööst

·    Kus mitu omavalitsust tulevad kokku ja asutavad ettevõtte . Seda võib teha, kui on täidetud teatud tingimused. Nad peavad seda ettevõtet kontrollima kui enda oma, mis osutab avalikke teenuseid. Ja teine oluline tingimus, et selle ettevõtte poolt osutatakse eelkõige teenuseid neid asutavatele omavalitsustele ning et ei ole kaasatud erakapitali.

·    Kui omavalitsused tahavad teha koostööd, kuid ei soovi luua selleks eraldi ettevõtet. Ei tohi olla kaasatud erakapitali ning koostöö seisneb teatud ülesannete jaotatud täitmises. Koostöö peab toimuma ainult avalikes huvides ja see ei tohi olla suunatud  turule.
Küsimus on kas avaliku sektori koostöö peab olema avalike hangete reformi õigusraamistiku osa või mitte. Hetkel püütakse võtta arvesse case law tingimusi ja anda sellele selgemad reeglid.

Teenuste kontsessioon - praegu on probleem selles, et puuduvad reeglid ja komisjon püüab need reeglid luua. 

5.    Euroopa Komisjoni ettepanekud järgmise finantsperioodi vahendite osas.

Euroopa Komisjon võttis 6.oktoobril 2011 vastu õigusaktide paketi, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitikat ajavahemikus 2014–2020. Kõnealuste õigusaktide eesmärk on hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist kõikjal Euroopas, suunates ELi investeeringud Euroopa tööhõive ja majanduskasvu strateegiasse (Euroopa 2020. aasta strateegia).

Põhimõte on  keskenduda väiksemale arvule investeerimisprioriteetidele, ja see on kesksel kohal ka uutes partnerluslepingutes, mille suhtes liikmesriigid Euroopa Komisjoniga kokku lepivad. Nendes lepingutes seatakse selged sihid ja nähakse ette tulemusreserv selliste piirkondade jaoks, kes on oma eesmärkide saavutamisel kõige edukamad. Selleks et ebatõhus makromajanduslik käitumine või vähene haldussuutlikkus ei kahjustaks ELi investeeringute toimet majanduskasvu tagamisele ja töökohtade loomisele, võib komisjon nõuda programmide läbivaatamist või peatada rahastamise, kui olukorda ei parandata.

Erinevate fondide tegevuse mõju muutub suuremaks ka siis, kui lihtsustada ja ühtlustada eri fondide eeskirju, sealhulgas maaelu arengu fondi ning merendus- ja kalandusfondi omi. Ettepaneku kohaselt võiksid viie eri fondi jaoks kehtida samad eeskirjad. Varasemast integreeritum lähenemisviis tagaks olukorra, kus fondid tegutsevad kooskõlastatud eesmärkide nimel ja suurendavad üksteise mõju.

Pakett koosneb järgmistest dokumentidest:
·    Üldmäärus, millega kehtestatakse ühised eeskirjad
- Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF),
- Euroopa Sotsiaalfondi (ESF),
- Ühtekuuluvusfondi,
- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ning
- Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta.
See võimaldab fondide tegevust paremini kombineerida, et saavutada ELi meetmete võimalikult suur mõju.

·    Kolm eraldi määrust vastavalt ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

·    Kaks määrust, millest üks käsitleb Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki ja teine Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR).

·    Kaks määrust, millest üks käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja teine sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi.

·    Teatis Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) kohta.

Järgmise sammuna hakkavad ettepanekuid arutama nõukogu ja Euroopa Parlament, eesmärgiga võtta need vastu 2012. aasta lõpuks, et 2014. aastal saaks alustada uue põlvkonna ühtekuuluvuspoliitika programmidega.

Õigusaktide tekstid on leitavad:
ettepanekud perioodiks 2014-2020

Euroopa Komisjon pakub kokku järgmise perioodi (2014-2020) ühtekuuluvus- ja struktuurifondideks  336 miljardit eurot + 40 miljardit eurot euroopa ühendamise fondi (transport, energia ja IT) jaoks. Kokku nähakse fondi mahuks 376 miljardit eurot. (ülevaade lisatud)

Ühtekuuluvus- ja struktuurifondid jagunevad järgmiselt:
·    Lähenemispiirkonnad -162.6 miljardit
·    Üleminekuregioonid - 39 miljardit
·    Konkurentsivõime piirkonnad - 53.1 miljardit
·    Territoriaalne koostöö - 11.7 miljardit
·    Ühtekuuluvusfond - 68.7 miljardit
·    Vahendid eraldatud ja hõredalt asustatud piirkondadele - 926 miljonit eurot

7.    Balti riikide põllumehed kavandavad Brüsselis järgmisel nädalal demonstratsiooni.

Lisan aruandele kirja ja deklaratsiooni, mille saatsid Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid Barrosole ja kõikidele volinikele ja kus väljendatakse oma rahulolematust Komisjoni plaanidega tuleviku põllumajanduspoliitika osas. 12.oktoobril tuleb Balti põllumeeste ühismeeleavaldus Brüsselis. Meeleavalduse põhjuseks on suured erinevused põllumajandustoetustes uute ja vanade liikmesriikide põllumeestele.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

07.10.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit