Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


19.–22. september 2011
Print

eelmine
 
E-nädalakiri 22/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Euroopa tähistas autovaba päeva.
2.    Euroopa kultuuripärandi päevad.
3.    Euroopa Komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes.
4.    Põhja-Eesti Regionaalhaigla saab Euroopa Investeerimispangalt 43,5 miljonit eurot laenu.
5.    Euroopa Liidu majanduskasv peatub.
6.    Kavandatavad muudatused järgmise perioodi (2014-2020) struktuurivahendite kasutamises.
7.    Euroopa Komisjon edendab piiriülest vabatahtlikku tegevust.
8.    Regioonide Komitee ECOS komisjoni arvamuse eelnõu „Ettevõtte Tulumaksu Ühtne Konsolideeritud Maksustamisbaas (CCCTB)”osas.
9.    Komisjoni ettepanek struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi programmide rakendamise hõlbustamiseks finantsraskustesse sattunud liikmesriikides.
10.    Avatud on mitu kultuuri ja hariduse alast projektikonkurssi.
11.    Avatud Päevade ühenduse “Traditsioonide Euroopa” partnerite koosolek 22.septembril.

1.    Euroopa tähistas autovaba päeva.

Pühapäeval, 18.septembril, tähistati paljudes Euroopa linnades Euroopa mobiilsusnädala (16.-22. september 2011) raames mobility week autovaba päeva.

Eesti linnadest osalevad euroopa liikumisnädala üritustes Tallinn ja Tartu - Eesti.

Brüsselis liikus ainult ühistransport ja taksod. Inimesed sõitsid ratastel, rulluiskudel ja lihtsalt jalutasid nii autoteedel kui linnatänavatel.
 
Sel päeval oli ka kogu ühistransport tasuta - http://www.brussels.be/artdet.cfm/5547
Kuningalossi esine oli muudetud rohealaks, kus inimesed said end mõnusalt tunda:

Nimekirja ja ülevaate  Euroopa mobiilsusnädalal raames Belgia  linnadest  leiate siit

Pressiteade

2.    Euroopa kultuuripärandi päevad.

Euroopa muinsuskaitsepäevi tähistavad 50 Euroopa kultuurikonventsiooniga ühinenud riiki iga aasta septembris, s.h. Eesti, kes osaleb üle-euroopalises ettevõtmises aastast 1993.  Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamist korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts, kes teeb seda toetudes oma üle-riigilisele vabatahtlike võrgustikule.  Euroopa muinsuskaitsepäevade raames tutvustatakse avalikkusele mitmete ürituste ja ettevõtmiste kaudu Eesti kultuuripärandit, tänavuse aasta teemaks on valitud "Ajaloolised linnad ja külad".

Täpsem info:
Euroopa kultuuripärandi päevad
http://www.muinsuskaitse.ee/

3.    Euroopa Komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes.

Käesoleva teatise eesmärk on selgitada põhimõtteid, mille alusel kohaldatakse riigiabi eeskirju avalike teenuste hüvitamise suhtes. Seepärast keskendutakse neile riigiabi nõuetele, mis on avalike teenuste hüvitamise suhtes kõige asjakohasemad, ning teatist ei tuleks võtta/käsitada riigiabi eeskirjade kohaldamise üldise juhisena muudes valdkondades.

Paralleelselt käesoleva teatisega avaldab komisjon üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud vähese tähtsusega abi käsitleva määruse, milles selgitatakse, et teatavad hüvitusmeetmed ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 1073 tähenduses, samuti otsuse, milles kuulutatakse riigiabina käsitatavate teatavat tüüpi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitised lepinguga ühtesobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 ja vabastatakse need Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, ning raamistiku, milles sätestatakse tingimused, mille kohaselt otsuses hõlmamata üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele antava riigiabi võib kuulutada ühtesobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 25.

Teatises selgitatakse:
·    Riigiabi mõistega seotud üldsätteid ja nende tõlgendust erinevates valdkondades;

·    Riigi vahendite mõiste ja nende mõju kaubandusele;

·    Tingimused, mille korral avaliku teenuse osutamise eest makstav hüvitis ei ole riigiabi;

Täpsem info: teatis

4.    Põhja-Eesti Regionaalhaigla saab Euroopa Investeerimispangalt 43,5 miljonit eurot laenu.

Luxembourgis 16.septembril  allkirjastatud lepinguga aitab EIP rahastada haigla B- ja patoloogiakorpuse renoveerimist. Renoveerimise käigus valmivad uued ruumid laboratooriumile ja verepangale, päevakirurgia osakonnale, polikliinikutele ja kardioloogiakeskusele. Uutesse ruumidesse kolivad ka invasiivkardioloogia, kardiointensiivravi ja funktsionaaldiagnostika osakonnad.

Täpsem teave: pressiteade

5.    Euroopa Liidu majanduskasv peatub.

Euroopa Komisjoni viimase hinnangu kohaselt aeglustub EL ja euroala majanduskasv- ettekanded

Seitset suurimat EL liikmesriiki hõlmava väljavaate põhjal suureneb SKP kolmandas kvartalis nii EL kui ka euroalal vaid 0,2 %, neljandas kvartalis 0,2% ja euroalal 0,1%.
Selle põhjuseks on näiteks ülemaailmsete turgude nõrgenemine, mis on mõjunud negatiivselt EL ekspordile ning vähenev tarbimine.

Järgmine kõiki EL liikmesriike hõlmav ning kaugemale tulevikku vaatav prognoos avaldatakse novembris:

Varasemad prognoosid:
http://ec.europa.eu/news/economy/110513_et.htm
http://ec.europa.eu/news/economy/101130_1_et.htm

6.    Kavandatavad muudatused järgmise perioodi (2014-2020) struktuurivahendite kasutamises.

Kuigi uued regulatsioonid tehakse avalikuks 5.oktoobril 2011, on juba esialgsed ettepanekud jõudnud omavalitsusliitude kätte. ¦oti liidu esindaja on teinud nendest oma kokkuvõtte (lisatud).

Lühidalt on olulisemad muudatused järgmised:
·    Ühine strateegiline raamistik koos maaelu arengu meetmega ja mere fondiga (EAFRD/EMFF);
·    Rahvuslikud partnerluslepped;
·    Prioriteetide nimekiri;
·    Mitmetasandilise valitsemise põhimõte;
·    Integreeritud kohalik areng;
·    Integreeritud territoriaalsed investeeringud;
·    Ühine tegevusplaan;
·    ERDF jätkusuutlik linnaline areng;
·    Lihtsustused kulutustes ja auditis.

Uue ühtekuuluvuspoliitika defineerimise etapid:
Euroopa 2020 prioriteedid ->
EL eelarvevahendid ja piirangud ->
Prioriteetide ja alamprioriteetide nimekiri ->
Leping liikmesriigiga ->
OP valikukriteeriumid ->
Väljundid ja indikaatorid ->
Integreeritud kohalik areng, linnamõõde, integreeritud piirkondlikud investeeringud/ühine tegevusplaan ->
Kokkulepe komisjoniga ja partnerluslepingu sõlmimine liikmesriigiga ->
Rakendamine ->
Tegevuse hindamine, autasustamine või karistamine ->
OP kohandamine.

Ühine Strateegiline Raamistik (Common Strategic Framework –CSF) tõlgib EU2020 eesmärgid ERDF, CF, ESF, EAFRD ja EMFF fondide investeerimisprioriteetideks, tagades nende vahendite integreeritud kasutuse ühiste eesmärkide elluviimisel (see on juba Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt selle aasta juunis heaks kiidetud).

Eesmärk on vähendada prioriteetide arvu milleks EL fonde saab kasutada ning kindlustada, et kõik need fondid teenivad samu eesmärke. Detailne CSF korraldus selgub selle aasta detsembris. Raamistik sisaldab sätteid ka makroregionaalsete strateegiate kohta.

Oluline saavutus on, et kuigi liikmesriikide roll on suurenenud, on regulatsioonides kohustus kaasata kompetentseid kohalikke partnereid lepingu ettevalmistusse, mitte ainult OP kavandamisse. Pakutud sõnastus kohustub kaasama partnereid partnerluslepingute ettevalmistamisse, rakendamisse, monitooringusse ja hindamisse. Partnerid peavad olema kaasatud OP monitooringu komiteedesse.

Komisjon töötab välja  Euroopa hea tava (“European code of good practice”) partnerluse rakendamisel.  Need juhised valmivad aasta lõpuks, et liikmesriigid saaksid need oma rahvuslikku reeglistikku üle võtta.

Regulatsioonis on ka kirjas, et miinimum 5% liikmesriigi ERDF vahenditest peab minema linnalise jätkusuutliku arengu toetuseks.

Linnalise arengu platvormi eesmärgiks on aidata kaasa administratiivse suutlikkuse kasvule ning vahetada kogemusi. Sinna saab kuuluda 300 linna, maksimaalselt 20 igast liikmesriigist.

Lisan ka maaelu vahendite kasutamise uue regulatsiooni eelnõu - EAFRD.

Siinkohal on sobilik tsiteerida ka Regioonide Komitee ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni töödokumenti „Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat” (Raportöör: Flo Clucas (UK/ALDE), mida arutati 14. septembril toimunud ajutise komisjoni koosolekul.

Kavandatav mitmeaastane finantsraamistiku kogumaht on 1 025 miljardit eurot ehk 1,05 % Euroopa Liidu kogurahvatulust. Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku maht on 994 miljardit eurot, mis moodustab 1,12 % ELi kogurahvatulust (kõik kohustused, 2011. aasta hinnad).

Mitmeaastane finantsraamistik on jagatud viide eelarverubriiki.
·    „Arukas ja kaasav kasv” (491 miljardit eurot) – sh struktuurifondid (336 miljardit eurot); teadustöö ja innovatsioon; haridus, koolitus, noored ja sport ning Euroopa ühendamise rahastu;

·    „Jätkusuutlik kasv: loodusvarad” (383 miljardit eurot) – sh ÜPP ja keskkond;

·    „Julgeolek ja kodakondsus” (19 miljardit eurot) – sh rändefond, õigusküsimused, tervishoid ja tarbijakaitse;

·    „Globaalne Euroopa” (70 miljardit eurot) – ELi väistegevus ja abiprogrammid;

·    „Haldus” (63 miljardit eurot) – ELi institutsioonide kulud.

Kokkuleppele loodetakse jõuda Euroopa Liidu Küprose eesistumise ajal 2012. aasta lõpus.

Nõukogu tegutseb ühehäälselt ning vajalik on vaid Euroopa Parlamendi heakskiit. Siiski kaasatakse parlament tihedalt mitteametlikesse läbirääkimistesse nõukogu ja komisjoniga. Kaasotsustusmenetluse puudumine teeb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panuse veelgi olulisemaks.

Arvamuse koostamiseks loodetakse saada vastuseid ka muuhulgas sellistele küsimustele, nagu:
·    Kas Regioonide Komitee peaks toetama ühtekuuluvuspoliitika uut eelarvestruktuuri : 5 % vähem vahendeid ühtekuuluvuspoliitikale; uus üleminekukategooria; uus eraldiste ülemmäär 2,5 % kogurahvatulust; rohkem vahendeid territoriaalsele koostööle?

·    Kas Regioonide Komitee peaks toetama järgmist: ühine strateegiline raamistik; partnerluslepingud, mis nõuavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatuslikumat kaasamist; tulemuste reserv; tingimused; makromajanduslik tingimuslikkus, mis seob struktuurifondid riigivõlaga?

·    Kas uus keskselt hallatav Euroopa ühendamise rahastu suurte transpordi-, energia- ja IKT võrkude tarvis on tervitatav uuendus?

·    Kas ÜPP-le ja ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud rahastamisvahendite suhteline tase vastab Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele ja kättesaadavatele vahenditele? Kas ettepanek muuta 30 % põllumajandustootjatele makstavatest otsetoetustest keskkonnahoidlikumaks on tervitatav?

Mitmeaastases finantsraamistikus tehakse ettepanek kehtestada uus finantstehingumaks finantsasutustele ja ELi uued käibemaksupõhised omavahendid. Mõlemad nõuavad nõukogu ühehäälset heakskiitu ja ratifitseerimist ELi kõigi liikmesriikide parlamentides. Sellised omavahendid kataks 2020. aastal 41 % ELi eelarvest ning vähendaks liikmesriikide panuseid ELile umbes 25 %. Euroopa Parlament pooldab kindlalt kõnealust ideed, kuid mitmete riikide valitsused on kõhkleval seisukohal. Seadusandlikud ettepanekud on kavas esitada selle aasta sügisel.

Ettepanekutes nähakse ette ELi projektivõlakirjade kasutamine infrastruktuuri rahastamise toetamiseks. Lisaks sellele soovitab komitee luua kodanikevõlakirjad kohalike projektide rahastamiseks, nt avaliku sektori pensionifond, või üksikisikud võiksid otse anda panuse projektide rahastamisse, saades vastu investeeringult määratud sissetulekut garanteeriva võlakirja.

7.    Euroopa Komisjon edendab piiriülest vabatahtlikku tegevust.

Arvestades, et aasta 2011 on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, tuuakse ELi poliitikat ja vabatahtlikku tegevust käsitlevas teatises välja meetmed, mis aitavad edendada vabatahtlikku tegevust ELis. Nende hulka kuuluvad Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomine ja nn Euroopa oskuste passi väljatöötamine. Tuleb pidada märkimisväärseks, et tegemist on esimese Euroopa Komisjoni vastuvõetud poliitikadokumendiga, milles käsitletakse üksnes vabatahtlikku tegevust.

Lisateave:
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ametlik veebisait:
http://europa.eu/volunteering/et/home2

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:
http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

Komisjoni avaldus Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse kohta:
IP/10/1543

Komisjoni avaldus juhtalgatuse „Noorte liikuvus” ja Euroopa oskuste passi kohta:
IP/10/1124

Link Europassi veebilehele:
http://europass.cedefop.europa.eu/

8.    Regioonide Komitee ECOS komisjoni arvamuse eelnõu „Ettevõtte Tulumaksu Ühtne Konsolideeritud Maksustamisbaas (CCCTB)”osas.


Arvamuse eelnõu  arutatakse majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolekul, mis toimub kolmapäeval, 5. oktoobril 2011.  Muudatusettepanekud tuleb esitada e-posti teel komisjoni sekretariaadile hiljemalt pühapäeva, 25. septembri 2011 südaööks.

Komisjoni varasemad  ettepanekud ei ole kuhugi välja viinud, kuna paljud liikmesriigid väljendasid nende suhtes kahtlusi. Raportöör on nõus, et ühtsete maksustamiseeskirjade olemasolu praeguse 27 eri maksusüsteemi asemel võiks lihtsustada maksusüsteemi tundmist ja mõistmist, kuid leiab, et  liikmesriigid peavad igal juhul säilitama võimaluse rakendada oma maksumäärasid, et tagada liikmesriikide vahel teatud konkurentsivõime.

Ernst & Young'i 2011. aasta jaanuari uuringu kohaselt viiks praegune jaotusmudel vabatahtliku CCCTB alusel maksutulu vähenemiseni 11 liikmesriigis. Samast uuringust nähtub, et vabatahtlik CCCTB süsteem tooks kaasa SKP ja tööhõive languse 21 liikmesriigis.

Otsemaksustamise õigusaktid kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 115 alla, milles sätestatakse, et nõukogu toimib seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt ja pärast Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimist. Samas on teada, et riiklike parlamentide üheksa koda (Madalmaade Tweede Kamer, Rootsi Riksdag, Bulgaaria parlament, Suurbritannia House of Commons, Rumeenia parlamendi esindajatekoda, Poola Sejm, Slovakkia ja Malta parlamendid ja Iirimaa Dail Éireann) on esitanud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni presidentidele põhjendatud arvamuse, milles väljendatakse seisukohta, et kõnealune ettepanek ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning teatud liikmesriigid, eriti need, kelle maksumäärad on soodsamad, on teatanud, et nad on ettepaneku suhtes skeptilised või koguni selle vastu.

Raportöör muretseb kas CCCTB kehtestamisega ei kaasne mitte oht ELi sisemajanduse koguprodukti ja teatud liikmesriikide elatustaseme languseks. Näiteks Madalmaad prognoosivad SKP 1,69 %-list langust, mis on 11-12 miljardit eurot.

Muretseb, et isegi kui ettepanek ei hõlma otseselt kohalikke ja piirkondlikke makse, avaldab CCCTB süsteemi kehtestamine enamikus liikmesriikides neile maksudele otsest mõju. Isegi juhul, kui ettepanekus seda kohustuslikuks ei muudeta, tundub iseenesest mõistetav, et liikmesriigid, kes pakuvad oma maksumaksjatele CCCTB võimalust, kasutavad seda ka oma kohalike ja piirkondlike maksude määratlemiseks. Teisiti otsustamine tähendaks maksustamisbaasi määratlemist jätkuvalt kohalikul ja piirkondlikul tasandil varasemate riiklike eeskirjade alusel, mis vähendaks mõistagi märkimisväärselt CCCTB süsteemi eeliseid.

Kokkuvõttes leiab raportöör kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvide kaitsmisest lähtuvalt, et enne CCCTB direktiivi jõustumist tuleks läbi viia põhjalik analüüs selle mõju kohta linnade ja piirkondade eelarvetele ja peab vajalikuks Regioonide Komitee ja komisjoni liikmetest ajutise töörühma moodustamist nimetatud analüüsi koostamiseks.

Raportöör on seisukohal, et enne mis tahes meetmete võtmist ELi maksustamise ühtlustamiseks tuleb luua majandusvalitsus, nagu pakkusid välja Prantsusmaa ja Saksamaa oma eelmisel tippkohtumisel. Selline lähenemine tundub esmatähtis selleks, et tagada suurem majandus- ja eelarvestabiilsus, eriti arvestades Euroopat praegu raputavaid finantsprobleeme.

Minu hinnangul on raporti eelnõu üsna mõistlik. Lisan aruandele nii komisjoni teatise kui Regioonide Komitee arvamuse eelnõu, et vajadusel teha ettepanekuid arvamuse eelnõu muutmiseks/täiendamiseks.

9.    Komisjoni ettepanek struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi programmide rakendamise hõlbustamiseks finantsraskustesse sattunud liikmesriikides.


Jätkuv finants- ja majanduskriis avaldab survet riikide rahalistele vahenditele, kuna liikmesriigid on sunnitud oma eelarvet vähendama. Siinkohal on komisjoni hinnangul ühtekuuluvuspoliitika programmide sujuv rakendamine eriti oluline, sest sellega tehakse rahasüste majandusse.

Eelarvepiirangutest tulenevate likviidsusprobleemide tõttu on aga programme sageli keeruline rakendada. Eriti tuntav on see probleem kriisist kõige enam mõjutatud liikmesriikides, kes on saanud rahalist abi Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (euroala riigid) või maksebilansi mehhanismi (euroala välised liikmesriigid) programmi kaudu. Praeguseks on kuus riiki – sealhulgas Kreeka, kes on saanud rahalist abi Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (ESFM) väliselt – taotlenud nende mehhanismide kaudu rahalist abi ja leppinud komisjoniga kokku makromajanduslikus kohandamisprogrammis. Need riigid on Ungari, Rumeenia, Läti, Portugal, Kreeka ja Iirimaa (edaspidi „programmi osalusriigid”). Ungari, kes ühines maksebilansi mehhanismiga 2008. aastal, väljus programmist 2010. aastal.

Tagamaks, et need liikmesriigid (või mõni muu liikmesriik) jätkaksid struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi programmide rakendamist ja maksaksid projektide jaoks vahendeid välja, sisaldab käesolev ettepanek sätteid, mis võimaldavad komisjonil teha neile riikidele suuremaid väljamakseid nii kaua, kuni nad toetusprogramme rakendavad, muutmata seejuures nende jaoks ühtekuuluvuspoliitika 2007–2013 raames ette nähtud üldsummasid. Sellega antakse liikmesriikidele kriitilisel ajal täiendavaid ressursse ja lihtsustatakse programmide rakendamise jätkamist.

Täpsem info: ettepanek
http://www.europarl.europa.eu/oeil/file.jsp?id=5932572

10.    Avatud on mitu kultuuri ja hariduse alast projektikonkurssi.

Programm „Aktiivsed noored” - konkursikutse on suunatud partnerlussuhete toetamisele piirkondade, omavalitsuste, kodanikuühiskonna osaliste ja ettevõtete sotsiaalse vastutusega tegelevate asutuste vahel, et arendada edasi pikaajalisi projekte, mis hõlmavad programmi „Aktiivsed noored” erinevaid meetmeid.

Käesoleva konkursikutse raames projektide kaasrahastamiseks eraldatav kogusumma on hinnanguliselt 2 300 000 eurot. Igale projektile eraldatav suurim toetus ei tohi ületada 100 000 eurot. Täitevasutuse toetust ei anta rohkem kui 50 % ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest. Taotlused tuleb saata hiljemalt 3. novembril 2011

Täpsem info: programmi info

Koostööprojektid kultuuripoliitikat tegevate organisatasioonide vahel - taotlusvoor on avatud kuni 5.oktoobrini.
Programmi juhis
Programmi info

Elukestva õppe programm - Elukestva õppe programmi kohaldatakse hariduse ja kutsehariduse ning kutseõppe kõikide liikide ja tasemete suhtes.
Konkursikutsega seotud kogueelarve on hinnanguliselt 1 140 miljonit eurot.
Erinevate tegevuste taotlustel on erinevad tähtajad.
Täpsem info

Euroopa kultuurifoorum toimub 20-21.oktoobril Brüsselis
. Täpsem info: kultuurifoorum

11.    Avatud Päevade ühenduse “Traditsioonide Euroopa” partnerite koosolek 22.septembril.


Koosolek toimus Veneetsia regiooni esinduses.

Meie seminar toimub 12.oktoobril kell 14.00-17.00 Galicia esinduses.
Seminar on jaotatud kahte paneeli:
- esimene keskendub monumentide taastamisega seotud tegevustele ja
- teises, mis algab kell 15.50, tutvustatakse projekte, mis tutvustavad erinevaid kultuure, traditsioone ja folkloori.

Eesti ettekanne toimub ka selles blokis ning kava kohaselt algab see kell 16.35. Ettekandjal on aega kümme minutit oma sõnumi edastamiseks ja filmi näitamiseks.

Ettekandja nime (koos ametikoha äranäitamisega) oodatakse 30. septembriks. Samuti on selleks kuupäevaks vaja saata ettekanne ja kui soovitakse, siis ka tutvustav filmilõik (soovitavalt mitte pikem kui 2 min.).


Päeva keskel on kavas pakkuda kohvi ja küpsiseid ning iga partner võib ka omalt poolt pakkuda rahvuslikke suupisteid (kommid, küpsised jne).

Partnerid võivad, kuid ei pea, teha osavõtjatele kingitusi, mis iseloomustavad nende regiooni. Võimalus on ka jaotada kohapeal materjale. Materjalid peab kohale toimetama 11. oktoobri pealelõunal.

Oma sissepääsuload saavad osalejad kätte Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadi juures asuvast telgist alates 10.oktoobrist. Ilma pääsmeta ei ole võimalik seminaril osaleda.

Peale seminari kell 19.00 ootab Veneetsia regioon osalejaid väikesele kokteilile, kus pakutakse Itaalia erinevate regioonide veine ja kus on võimalik sõlmida edasisi koostöölepinguid ning arutada projektides osalemist.

Palun siis teada anda kes kavatseb meie seminaril osaleda (eriti Regioonide Komitee liikmete osas, sest nemad ei pea registreeruma).

Lisatud on 22.septembri koosoleku protokoll, ettekanne ja info osalejatele.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

27.09.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit