Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


12.–16.september 2011
Print

eelmine

E-nädalakiri 21/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek.
2.    Sektoraalse Sotsiaaldialoogi Komitee koosolek.
3.    Konverents teemal “Linnade vaade tulevikku  kui territoriaalse juhtimise vahend”.
4.    Läti omavalitsusliidu uus esindaja Brüsselis

1.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek.
Koosolek toimus 13.septembril.
 
Serafin Pazos-Vidal ( COSLA) tutvustas CEEP (The European Centre of Employers and Enterprises) CEMR poolt koostatud seisukohti tööaja direktiivi kohta- http://www.ccre.org/prises_de_positions_detail_en.htm?ID=119.

Andreas Persson (CEEP) tutvustas käimasolevat sotsiaalpartnerite vahelist diskussiooni tööaja direktiivi küsimustes. Nende põhiline huvi on muidugi ooteaeg ja selle tõlgendused. Nad ei ole oma läbirääkimistes väga edukad olnud, sest ETUC, kus on vahetunud president ja juhtkond, tahab enne omapoolsete seisukohtadega välja tulekut veenduda, et nad on leidnud nendes küsimustes oma liikmete toetuse ning et läbirääkimised on edukad. Uued juhid kardavad läbikukkumist.

16.septembril toimub ETUC juhtkomitee koosolek, mis otsustab kuidas edasi minna.
Seega polnud reaalsed partnerite vahelised läbirääkimised veel alanud.

David Anciaux (CEEP) tutvustas kavandatavat avaliku sektori tööandjate foorumit, mis on jätk eelmisele kahele projektile, mis puudutasid avalike teenuste reformi ja avaliku sektori tööandjate  platvormi tugevdamist.

Üldine projekti eesmärk on tugevdada  avalike teenuste tööandjate mõju. Muu hulgas on projekti partneriks ka CEMR. Kavas on läbi viia interneti põhiseid foorume (iga kahe kuu järel) , kohtumine septembris ja lõppkonverents on kavas 16-17 veebruaril 2012 Brüsselis. Lõppkonverentsil on eesmärgiks tulla välja ühisavaldusega, et esitada see Euroopa Ülemkogu tippkohtumisele.

CEEP ja CEMR on kavas on korraldada tehnilisi kohtumisi, mis keskenduvad ühishuvi kitsastele spetsiifilistele teemadele. Mis mitte moodustada ühisrinnet CEEPga? Kohtumised on planeeritud selle aasta oktoobris ja järgmise aasta märtsis.

Christina Dziewanska-Stringer andis lühiülevaate sellest mis on kavas Poola eesistumise ajal sotsiaal- ja tööhõive valdkonnas. Nende tööprogramm on muutunud võrreldes esialgsega. Järgmine aasta on erinevate põlvkondade vaheline solidaarsusaasta. Teine oluline valdkond on aktiivne euroopa, mis puudutab lastehoiuteenuseid ja eakate hoidu. Samuti on teemaks partnerluse süvendamine kohalike omavalitsuste ja valitusväliste organisatsioonide vahel.

Üheks oluliseks teemavaldkonnaks  on ka töö- ja isikliku aja parem kasutamine, eriti mis puudutab emapuhkusi. Poola kui eesistuja tahab edasi arendada euroopa sotsiaalse kindlustuse reformi. Kavas on konverents  demograafiliste muutuste teemal. Nad püüavad uurida erinevate poliitikate mõju tööhõivele. CEMR huvi on teada saada millised  liikmesriikide omavalitsusliitude prioriteedid selles valdkonnas. 

Inglismaa omavalitusliidu esindaja arvas, et euroopa sotsiaalkindlustuse reformi teema on väga ambitsioonikas ja nad ei kujuta ette kuidas on see võimalik, arvestades 27 liikmesriigi erinevaid skeeme.

Taani esindaja EL juures  andis lühiülevaate sellest, mis on kavas Taani eesistumise ajal. See on seitsmes kord kui Taanist saab Euroopa Liidu eesistujariik (alates 1973 aastast). Oma eesistumise ajal kavatseb Taani  korraldada palju konverentse Brüsselis ja mujal. Kuna 2002 aasta eesistumise ajal oli üks suur teema - laienemine, siis sel korral ei ole ühte suurt teemat vaid on palju erinevaid teemasid. 2012 aastal on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki ja suurenenud on vajadus koordineerimise järele. Vahepeal on jõustunud uus Lissaboni leping ning sellega seoses on muutunud ka  Euroopa Parlamendi roll. Taani eesistumise olulised teemad on:
·    Vastutustundlik euroopa
·    Dünaamiline euroopa
·    Roheline euroopa
·    Tugev euroopa

Tööhõive ja sotsiaalpoliitika osas on oluline see, et järgmine aasta on aktiivse vananemise aasta ja teemaks on solidaarsus erinevate põlvkondade vahel.

Jätkuvalt on teemaks turvaline paindlikkus: haridus ja mobiilsus, töökeskkond- strateegia 2013-2020 ja jagatud teadmised.

2012 aastal on kavas 2 nõukogu istungit - 16.-17. veebruar ja 21.-22. juuni.

Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonna teemad:
·    Postitöötajate direktiiv
·    EMF- elektromagnetilised väljad
·    Aktiivse vananemise aasta
·    Tööaja direktiiv
·    MFF- euroopa sotsiaalfond

Angelika Poth -Moegele andis ülevaate CEMR järgmistest tegemistest ja valdkondadest kus nad kavatsevad oma seisukohti esitada. Näiteks on oluline kujundada seisukohad  mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Need peaks heaks kiitma CEMR poliitikakomitee, mis koguneb detsembris Brüsselis. Seisukohad on seotud nii tulevase ühtekuuluvuspoliitikaga, põllumajanduspoliitikaga kui territoriaalse sidususega.

Töö ümberstruktureerimisest andis ülevaate Fernando Vasquez Euroopa Komisjonist (Deputy Head of Unit, EMPL/C/2 - New Skills for New Jobs, Adaptation to Change, CSR and EGF).

Ümberstruktureerimine on asjaga seotutele valuline protsess, seda eriti just töötajatele ja piirkondadele. Käesolev kõikidele Euroopa Liidu majandustele mõju avaldav majanduskriis on sellele kinnituseks. Kriisil on tõsised negatiivsed mõjud tööhõivele kuna üha suurem arv ettevõtteid on sunnitud oma tegevusi ümber struktureerima.

Oma piirkonnas või ettevõttes ümberstruktureerimisega silmitsi seisvate asjaosaliste abistamiseks soovib komisjon anda nende käsutusse põhjaliku kontrollnimekirja ümberstruktureerimise prognoosimisele, juhtimisele ja reageerimisele suunatud konkreetsete tegevuste kohta.

Nimetatud kontrollnimekirjad põhinevad arvukatel heade tavade praktilistel näidetel muutuste ja ümberstruktureerimise prognoosimise ja haldamise kontekstis erinevates riiklikes raamistikes, tööstussuhete süsteemides ning majanduslikus ja sotsiaalses kontekstis. Isegi kui mõned käsitletud headest tavadest ei ole hõlpsasti ülekantavad, võib neid sellele vaatamata võtta ideede allikana.

Riiklikud ametiasutused ja kohalikud omavalitsused
saavad töötada välja spetsiifilisi tegevusi inimeste ja ettevõtete toetamiseks muutuse prognoosimise ja ümberstruktureerimise vallas. Kohalikel omavalitsustel on eriline roll koordineerida kõiki osalejaid ning pakkuda kiireid vastuseid.

Euroopa Komisjon on  avaldanud ülevaate ümberstruktureerimisest: komisjoni kodulehekülg
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Uute töökohtade jaoks uued oskused Tööturu vajaduste ja vajaminevate oskuste prognoosimine ja ühitamine.

Marit Tovsen Norra Omavalitsusliidust andis ülevaate Norra poolt kavandatavast rahalisest toetusest sotsiaaldialoogi arendamiseks uutes liikmesriikides.

Kokku on selleteemaliste projektide toetuseks Norra poolt eraldatud 8 miljonit eurot, sellest Eestile 0,256 miljonit. Septembris-oktoobris tehakse kättesaadavaks taotlusvorm ja 2012 aasta veebruaris lõpeb taotluste esitamise tähtaeg.


Taotlusi saavad esitada sotsiaalpartnerid (töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid) ja avalik sektor. Küsisin kas Norra partnerite kaasamine projekti on soovituslik või kohustuslik- vastus oli, et kohustuslik.

Kogu dokumentatsioon saab olema üleval kodulehel: http://www.eeagrants.org

Tuleb kontakteeruda rahvusliku kontaktisikuga, kelleks Eesti puhul on:
LOBJAKS ÜLLE rahandusministeeriumist. Tel: +372 611 34 96, e-mail: eeagrants@fin.ee.
Interneti aadress: http://www.eeagrants.fin.ee

Toetus katab 90% projekti kuludest ja ülejäänud 10% võib olla kas rahaline või in Kind.
20.oktoobril kell 16.00- 18.00 toimub Brüsselis Norra poolse partneri (KS International Projects) kohtumine huvitatud osapooltega.

,Angelika andis ülevaate CEMR kavandatava töö ümberkorralduse osas. Tema sõnul ei ole asjad ei ole sujunud nii kiiresti kui loodeti. Otsused on veninud, kuid loodetavasti jõutakse kokkuleppele CEMR töö ümberkorralduse osas selle aasta detsembris Brüsselis toimuval poliitikakomitee koosolekul.

Tööandjate Platvormi raames on kavas luua järgmised fookusgrupid:
·    Tööaja direktiivi teemal
·    Pensioni reformi teemal

Tegin ettepaneku, et fookusgrupp võiks olla ka teemal, mis on oluline ka uutele liikmesriikidele. Kuna Euroopa Komisjoni järgmise aasta tööprogramm pole veel avaldatud, siis peaks EK 2012 aasta tööprogrammi  vaatama ka läbi selle pilgu. Samuti peaks seisukoha kujundama projektide osas, milles CEMR kavatseb osaleda. Sotsiaaldialoogi komitee raames on CEMR esitanud Euroopa Komisjonile taotluse projekti läbiviimiseks 2011 aasta detsembrist kuni 2012 aasta novembrini. Teemaks on kohalike omavalitsuste administratsiooni ja nende poolt pakutavate teenuste moderniseerimine ja kohandamine. Käsiteletakse selliseid teemasid nagu tööturule integreerumine (migrandid, naised jne), elukestev õpe, demograafilised muutused, kohalike ja regionaalsete  omavalitsuste piisav rahastamine, heaolu töökohal (tööaja direktiivi rakendamine, turvaline paindlikkus, emapuhkus jne).

CEMR poliitikakomitee kiitis 2011 aasta tööprogrammi heaks 2010 aasta detsembris toimunud koosolekul - http://www.ccre.org/docs/cemr_work_programme_en.pdf

Bjarne Andersson Soome Omavalitsusliidust oli ette valmistanud dokumendi seoses majanduskriisi ja selle mõjudega kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. Tema soov oli teha Sotsiaaldialoogi Komitee koosolekul ettepanek koostada ühisavaldus Euroopa Ülemkogule majanduskriisi teemal. Bjarne poolt koostatud taustmaterjal lisatud.

2.    Sektoraalse Sotsiaaldialoogi Komitee koosolek.

Koosolek toimus 14.septembril. Koosolekul osales avaliku sektori töötajate esindajana Kalle Liivamägi (ROTAL).
 
Hommikusessiooni juhatas Steve Comer (CEMR-EP). Kõigepealt andsid koosolekul osalejad ülevaate Roomas ja Prahas toimunud seminaridest kolmanda osapoole poolt põhjustatud vägivalla teemal. Mina osalesin esimesel seminaril, mis toimus Londonis ja olen andnud sellest ülevaate oma nädalaaruandes.

Tsehhi omavalitsusliidu esindaja Radka Sukopova rääkis selle teema olulisusest tsehhis kooli ja koolis toimuva kaudse vägivalla näitel, kus õpetajad on kaitsetud kaasaegse tehnoloogia kasutamise ja sellest (facebook, mobiiltelefonid jne) põhjustatud vägivallast  suhtes. Tema sõnul on teema oluline ja on ühine erinevate liikmesriikide puhul.

Kalle Liivamägi lubas saata peagi liitudele kirja, kus kutsub üles astuma samme  kaudse vägivalla teemade arutamiseks ja järgmiste sammude astumiseks. Meeldetuletuseks lugege nädalakirja nr 13/2011

Samuti arutati ettevalmistusi 27.oktoobril 2011 Varssavis toimuvaks lõppkonverentsiks. Kutse lisatud.

Avalike hangete roheline raamat- Angelika andis ülevaaate CEMR poolsetest seisukohtadest http://www.ccre.org/prises_de_positions_detail_en.htm?ID=123
 ja  lobby tööst Euroopa Parlamendis raporti raport arutelul.

CEMR on esitanud omapoolsed ettepanekud raporti muutmiseks.  EPSU esindaja ütles, et ka nemad on saatnud omapoolsed ettepanekuid rohelise raamatu kohta
http://www.epsu.org/a/7559 ja  küsis kas CEMR ja EPSU võivad teha selles osas koostööd.

Sotsiaalsete hangete teemal koostatud ühisavalduse  leiate: http://www.epsu.org/a/7801
Tähtis on see, et meie häält võetaks kuulda.

Jens Gaster Euroopa Komisjonist tutvustas komisjoni poolseid tegevusi kutsealaste oskuste direktiivi uuendamisel. Paljudes liikmesriikides on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Euroopa Komisjon püüab sidusrühmadega konsulteerides ajakohastada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi (direktiiv 2005/36/EÜ).

Ühtse turu akti üks prioriteet on ajakohastada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ning tänu sellele on võimalik muuta Euroopa majandus konkurentsivõimelisemaks, suurendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Ajakohastamisel käsitletakse mitut sellist olulist teemat nagu kutsekaardi kasutuselevõtt asjast huvitatud kutsealadel ja teatavate kutsealade koolitusnõuete täiendamine. Rohelises raamatus esitatakse ülevaade varasematel saavutustel põhinevate edasiste arenguvõimaluste kohta ja töötatakse välja liikuvuse edendamise uued viisid.

Näiteks tänu kutsekaardi kasutuselevõtule, mis on tihedalt seotud siseturu infosüsteemiga, oleks kutsetöötajatel märgatavalt lihtsam mõnes teises liikmesriigis oma kvalifikatsioonile tunnustust saada. Kutsetöötaja koduliikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kutsekaardi abil oleks kutsetöötajal võimalik tõendada mõne teise liikmesriigi tarbijatele, tööandjatele ja asjakohastele asutustele oma usaldusväärsust (s.t et tal on vajalik kvalifikatsioon ja õigus konkreetsel kutsealal töötada).

Sidusrühmadelt oodatakse arvamust ka uute ühiste platvormidega kaasnevate võimaluste kohta, et lihtsustada kutsetöötajate suundumist tööle sinna, kus nende kvalifikatsiooni automaatselt ei tunnustata, töötades välja kutsekvalifikatsioonide ühiselt kokkulepitud kriteeriumid. Nende abil oleks võimalik vähendada koolitusvajaduste erinevusi.
Samuti oleks võimalik reformida teatavate kutsealade (nt mõned tervishoiutöötajad ja arhitektid) koolitamise miinimumnõudeid. Selleks võiks olla vaja mõningal määral kohandada koolituse kestust ja sisu ning võib-olla ka muuta tervishoiutöötajatele esitatavaid keeleoskusnõudeid. Sellega muudetaks kutsekvalifikatsioonide automaatne tunnustamine ka õiguspärasemaks.

Sidusrühmadelt oodatakse arvamusi 20. septembriks 2011. Seejärel korraldab komisjon 7. novembril 2011 kõrgetasemelise konverentsi. Õigusakti ettepanek kavatsetakse esitada detsembris 2011.

Rohelise raamatu eesmärk on kokku koguda sidusrühmade seisukohad kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ajakohastamise kohta.

Esmane eesmärk on lihtsustada ELi kodanike kutsealast liikuvust. See on üks komisjoni poolt ühtse turu aktis majanduskasvu tagamiseks ette nähtud kaheteistkümnest meetmest (IP/11/469). Roheline raamat on jätkuks aruandele selle kohta, kuidas direktiiv tegelikkuses toimib (IP/10/1367), ja esimesele tehnikaalasele avalikule arutelule, mis käivitati jaanuaris 2011 (IP/11/14). Lõplik hindamisaruanne ja esimese aruteluvooru tulemuste kokkuvõte avaldati juunikuu lõpuks.

Arvamuste esitamiseks vajalik dokument on saadaval aadressil:
http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2011/professional_qualifications_directive_en.htm
Lisateave on leitav aadressil:
http://ec.europa.eu/internal_market/qualifications/index_en.htm
 
Uusi töötamise meetodeid ja uute oskuste arenguid tutvustas Steve Comer Inglismaa omavalitsusliidust ja kuidas toime tulla demograafiliste muutustega töökohal iseloomustasid Soome liidu esindaja Bjarne Anderssoni näited.

Uute oskuste ja uute töökohtade ettekande tegi eriti atraktiivseks asjaolu, et kuidagi ei suudetud arvutit nii tööle panna, et ettekanne oleks ka osalejatele nähtav-kuuldav olnud. Niipalju siis uute oskuste praktilisest poolest. Loodetavasti on varsti ettekanded kättesaadavad CEMR kodulehel.

Otsustati koostada uus ühisavaldus majanduslanguse teemal. Avaldati arvamust, et see ühisavaldus peab sisaldama mingit uut sõnumit, mitte kordama juba varem öeldut. Bjarne Andersson oli ette valmistanud taustamaterjali kus ta selgitas milles on praegused probleemid mida see ühisavaldus peaks sisaldama.

Põhilised sõnumid võiksid tema ettepanekul olla:
·    Tagada kvaliteetsed avalikud teenused
·    Ilma vajaliku rahalise katteta ei ole neid võimalik osutada
·    Peaks lähtuma EL strateegiatest ja teistest kohustustest mis on võetud ajavahemikul 2013-2020
·    CEMR ja EPSU tagavad, et panustavad majanduslanguse peatamisse ja kvaliteetsete avalike teenuste osutamise jätkamisse.

Bjarne ja Kristina koos EPSUga valmistavad ette ühispöördumise eelnõu, mis saadetakse töörühma liikmetele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
Siiani on CEMR ja EPSU samal teemal edastanud kaks ühispöördumist:
http://www.epsu.org/a/7116
http://www.epsu.org/a/6212

15.detsembri 2011 toimub sotsiaaldialoogi täiskogu, kus põhiteemadeks on sooline võrdõiguslikkus ja ettevalmistused EL sotsiaaldialoogi alase projekti läbiviimiseks (kirjutasin sellest projektist eelmise päevakorrapunkti all). Soolise võrdõiguslikkuse alased juhised http://www.epsu.org/a/3541#lang on tõlgitud mitmetesse erinevatesse keeltesse (mitte eesti keelde). Tuleks arutada on kas on vaja juhendit täiendada ja samuti tuleks koguda informatsiooni selle kohta kuidas neid on rakendatud.

Projekt koosneb kuuest temaatilisest seminarist, mille teemad ja toimumise ajad on indikatiivselt alljärgnevad:
·    Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rahastamine- 24.01.2012;
·    Töötajate värbamine ja hoidmine- 24.01.2012
·    Elukestev õpe ja kutseoskuste arendamine- 15.03.2012
·    Võrdsus, mitmekesisus, mittediskrimineerimine kohalike ja regionaalsete omavalitsuste administratsioonis- 21.06.2012
·    Migratsioon + mobiilsus kohalike ja regionaalsete omavalitsuste administratsioonis- 21.06.2012
·    Heaolu töökohal ja jätkusuutlikud töökohad- 12.09.2012

Lõppkonverents on kavas 2012 aasta 15.oktoobril Küprosel (kuna Küpros on siis EL eesistujariik), kus tutvustatakse temaatiliste seminaride tulemusi ja häid praktikaid. Lõppkonverentsil oodatakse osalema 130 osavõtjat, 2 iga liikmesriigi ja kandidaatriigi  töövõtjate ja tööandjate poolt.

3.    Konverents teemal “Linnade vaade tulevikku  kui territoriaalse juhtimise vahend”.

Konverents toimus 15.septembril Regioonide Komitee peahoones.

Konverentsi avasõnad ütles Regioonide Komitee peasekretär Gerhard Stahl. Tema sõnul peavad linnad võtma tuleviku oma kätte. Täna on linnades immigrante kuskil 40% .

Piirkondlik koostöö peab tagama teenused ka neile linnade elanikele, kes pole kodanikud. Sageli on need suurlinnad läbi territoriaalse koostöö laienenud ka teisse liikmesriiki. Sama on näiteks Läänemere strateegiaga, kus koostöö põhimõtteliselt läheb kaugemale liikmesriikide piiridest. Samuti peab arvestama, mis toimub maailmas laiemalt - näiteks Hiina strateegia seoses aututööstusega puudutab ka EL linnade (Stuttgard) majanduslikku tegevust.

Mitmetasandilise valitsemise valge raamat kutsub üles muutma senist valitsemispraktikat ja tegema suuremal määral koostööd erinevate valitsemistasandite vahel.

Piirkondlik koostöö on võtmeküsimus, et töötada välja vahendeid uute väljakutsete lahendamiseks.

Professor John Ratcliffe ettekanne oli emotsionaalne ja huvitav. Ka tema leidis, et piirkondlik koostöö on tuleviku võti. Võtmesõnaks on “ A new minset”. Ta ütles, et kõikidest märksõnadest on puudu loomingulisus, mille edendamine algab põhikoolist ja mis on aluseks innovatsioonile ja teadmistepõhisele majandusele.

Maad on võtmas hiiliv pessimism, mis tuleneb rahvastiku kiirest kasvust, kliimamuutustest jne.

Tema püüab enda sõnul rakendada ratsionaalset optimismi. Millised on tänased probleemid- ebakindlus, integreeritud lähenemise puudus, lühiajaline vaade, jne

Oluline on omada laiemat pilti, näha ettenägematuid tagajärgi, omada laia ringi informatsiooniallikaid, kaasata kõiki keda see puudutab. Olulise märksõnad on tema jaoks: Lighting- leadership- forsight.

Loodan, et ettekanne saadetakse hiljem osalejatele, sest ta rääkis tõesti kiiresti ja emotsionaalselt ning klõpsis erinevaid slaide nii ruttu, et neid ei jõudnud isegi lugeda.

I ümarlaua moderaatoriteks oli Beatrice Taulegne ja Philippe Destatte. Teemaks oli Linna arengu prognoosimine kui vahend otsuste tegemiseks (“Urban Foresight as a tool to help  decision making”)

Jean Haentjens sõnul on linnad tänapäeval rohkem pööranud pilgu sissepoole ja otsivad võimalusi oma profiili muutmiseks (nagu Bilbao või Malmö, kes on industriaalsest linnast muutunud innovaatilisteks keskusteks ) või siis püüavad saada sõltumatust fossiilsetest kütustest (Stockholm).

Frederique Parrad sõnul on linnad pessimistlikud ja ei näe eriti võimalusi muutumiseks, mis looks eeldused edukaks kasvuks. Tema sõnul on vaja luua linnkeskkond, mis loob eeldused loominguliseks lähenemiseks ja oma võimaluste ärakasutamiseks.

Joe Ravetz ütles, et linnad on kõik erisugused ja seetõttu tuleb rakendada ka erinevaid lahendusi. Kui öeldakse, et kohalikud teavad kõige paremini mis on parem, siis peab vaatama kes need on- need võivad olla ka migrandid või lihtsalt juhuslikud inimesed. Seetõttu on vaja vaadata kes need kohalikud on kes hakkavad tulevikku kujundama.
Paul Lecroart ütles, et tema räägib praktiku vaatevinklist. Tema sõnul on vaja tunnistada kriisi olemasolu. Kriis sunnib otsima uusi lahendusi.

II ümarlauas  - 21.sajandi linna visioonid ja trendid (“ Visions and trends for 21 century cities”) juhtis vestlust Corinne Roels.

Voula Mega Euroopa Komisjonist ütles, et kui me ei hõlma Moskvat ja istanbuli, siis aastal 2025 ei ole Euroopa ühtegi megalinna. Edukad ja jätkusuutlikud linnad tulevikus on need, kes pööravad tähelepanu kliimamuutustele, energia, jäätmemajanduse, veevarustuse ja muudele keskkonna alastele küsimustele. Euroopa linnad on tähtsad kui kohad, mis viivad ellu aktiivse kodanikkonna poliitikat. Prognoosime on väga oluline, et kujundada visioone võimalikest ja soovitavatest tulevikustsenaariumitest, kuid samuti võimalustest neid ellu viia. Linnade kõrgemad eesmärgid on juhtida majanduskriisist väljumise protsesse, liikuda jätkusuutliku heaolu suunas.

Tulevik ei saa olla lineaarne mineviku jätkumine. Teadmised ja osalemine on väga olulised liikumisel innovaatilise ühiskonna suunas.

Tulevikus on euroopa inimeste keskmine iga kaks korda kõrgem ülejäänud maailmast. Maa elanikkond kahekordistub järgneva 18 aasta jooksul (varem väideti, et see juhtub 40 aasta pärast). 2050 aastal saavutame säästva ökojalajälje ainult siis kui vähendatakse jäätmete hulka.

Kkarima Kourtit rääkis murepilvedest ja võimalustest linnades. Oluline on kuidas toimuvate muutustega toime tulla. Kui nad ütlevad, et nad jätkavad samamoodi kui varemgi või tuleb vaadata väljapoole ja tuleb muuta oma seniseid poliitikaid. Linnad peavad ennast ümber positsioneerima ja mõtlema mida ja kuidas teha.

Kepa Korta tutvustas San Sebastiani linna, Isabelle de Boismenu- rääkis prantsusmaa linnast Rennes, mis on Britani regiooni pealinn ja Yyes Van de Casteele Brüsseli regioonist. Brüsseli regiooni joaks on välja toodud 5 põhilist väljakutset aastaks 2020. Esimene on töötuse kasv ja ka vaeste arvu suurenemine. 2011 aaastal on 1 130 228 elanikku, aastaks 2060 aga 1 328 000 elanikku  ja kasvu planeeritakse kõigis linnaosades. Keskmine töötus on praegu 20,11 %, kuid see erineb suuresti regiooniti. Eriti kõrge on töötus vähese haridusega  noorte hulgas.

Järgmine probleem on transport ja vaba maa olemasolu vähesus. Linn on välja töötamas oma visiooni aastaks 2040. Nad loodavad saada kolm väga erinevat visiooni, mille vahel siis valida.

Neil on moodustatud ka foorum linnaelanikest, kuhu on valitud 35 inimest. Neist käib koos 20 (nendest mitte ühtegi immigrantide esindajat) ja ainult üks valloonide esindaja. 
Kolmandat ümarlauda- milline on prognoosimise roll Euroopa poliitikates ( “What Role for Foresight in European Policies”)  modereeris Ibon Zugasti.

Ken Ducatel Euroopa Komisjonist (digitaalagenda) rääkis kiire lairibaühenduse tähtsusest majanduskasvu edendajana. 65% eurooplastest kasutavad internetti igapäevaselt. Eelmisel aastal võeti vastu uus tegevusplaan, on palju konsulteeritud linnade ja regioonidega. Enamasti toimuvad konsultatsioonid kõige kõrgemal tasandil ja liikmesriigid peavad neid direktiive täitma. Digitaalagenda on aga mõeldud rakendamiseks eelkõige kohalikul tasandil. 
Tema sõnul on kohalike omavalitsuste eelarved on vähendatud
·    Belgias 20%
·    Inglismaal 28%
·    Hispaanias 30%
·    Hollandis 5%

Siit järeldus- paljud omavalitsused peavad hakkama saama vähendatud eelarvete tingimustes. 

Georg Houben Euroopa Komisjonist (targad linnad ja kogukonnad) rääkis sellest uuest algatusest, mis algas alles selle aasta juunis. Tutvustas tarkade linnade filosoofiat- see tähendab kindlaks määrata ühised väljakutsed, välja töötada innovaatilisi lahendusi, kaasata ettevõtteid ja panku, luua uusi turge jne.

Nad kasutavad kogemusi, mis on saadud CONCERTO projektist, linnapeade pakti kogemusest ja CIVITAS kogemusest.

Avaliku konsultatsiooni käigus, mis kestis 18.märtsist 13.maini saadi 300 vastust. Põhilised vastajad olid ettevõtted, avalik sektor ja mittetulundusühingud.
Esimene taotluste esitamise tähtaeg on 19.juuli kuni 1.detsember 2011. Kokku on kavas rahastada 10 projekti vähemalt kolmest linnast.
28-29 novembril toimub selle teemaline suur konverents Varssavis. 1.detsembril sulgub taotlusvoor.

Tark spetsialiseerumine - EK algatus
smart cities and communities

Ybele Hoogeveen Euroopa Keskkonna Agentuurist ütles, et ta on siin tõeline valge vares, sest ta ei ela linnas ja ei esinda ka Euroopa Komisjoni.

Londoni ökoloogiline jalajälg on kaks korda nii suur kui kogu Inglismaal. Kui Euroopas elanikkond kasvab vähem, siis suureneb tunduvalt rohkem linnastumine.
On vaja mõista põhjusi miks inimesed kolivad linna või vastupidi.

Corinne Hermant –De Callatay Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadist rääkis linnalisest arengust ja territoriaalsest ühtekuuluvusest.

URBANi meetod, metropolide uuring

Ta ütles, et mitmetasandelise valitsemine on oluline, et luua linki erinevate tasandite vahel, kuid see ei tähenda alati fikseeritud mehhanismi, vaid  võib olla ka paindlik lähenemine.

4.    Läti omavalitsusliidu uus esindaja Brüsselis

Alates 1.septembrist on Läti omavalitsusliidul Evita Grzibovska asemel, kes töötab nüüd Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi üldkoordineeriva osakonna  juhi abina, uus esindaja - Agita Kaupuza.

Ms Agita Kaupuza
Adviser to the Chairman on EU Issues
Head of Brussels Office
Latvian Association of Local and Regional Governments
1 Square de Meeûs, B-1000, Bruxelles, Belgique
Ph.: +32 2 2040670, mob.ph.: +32 492312355
E-mail: agita.kaupuza@lps.lv
www.lps.lv/Activity_in_Europe

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

16.09.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit