Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


04.–07. juuli 2011
Print
eelmine
E-nädalakiri 20/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek.
2.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.
3.    Poola on EL eesistujariik alates 1.juulist.
4.    Euroopa Parlamendi täiskogu istung.
5.    Euroopa Komisjoni ettepanek pakub välismaal mobiiltelefoni kasutajatele rohkem konkurentsi, rohkem valikut ja madalamaid hindu.
6.    Euroopa komisjon on loonud uued finantsinstrumendid kohalike ja regionaalsete omavalitsuste energiaprojektide toetuseks.


1.    Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek.

Komisjoni koosolek toimus esmaspäeval, 4. juulil Brüsselis, Regioonide Komitee hoones.

Koosolekul osalesid Väino Hallikmägi, Juri Gotmans ja Saima Kalev.

Määrati raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

- Arvamus määruse ettepaneku kohta, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta- Marini IT/PES

- Arvamus määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu fondi- Schneider-DE/EPP

- Arvamus määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi- Simitsis- EL/PES

- Arvamus määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi- Stavarache-RO/ALDE

- Arvamus määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa territoriaalset koostööd – Osvald-CZ/PES

- Arvamus ETKRi määruse läbivaatamise kohta- Delabarre- FR/PES

- Üleeuroopalise transpordivõrgu alaste (TEN-T) ELi suuniste läbivaatamine- Soulage- FR/PES

Arvamuse eelnõu teemal „Majandusliku ja sotsiaalse kasvu erinevusi vähendavate riiklike ja ELi meetmete vastastikune täiendavus”.
Raportöör: Francesco MUSOTTO (IT/AE), CdR 167/2011 – COTER-V-015.

Raport kinnitab, et kõigi erinevatel territoriaalsetel tasanditel võetavate riiklike meetmete lahutamatu osana on ELi ühtekuuluvuspoliitikal ka edaspidi keskne osa kogu ELi territooriumi ühtlase arengu edendamisel, aidates vähemarenenud piirkondadel teistele järele jõuda, suunates neile suurema osa vahenditest, ning aidates samas suurendada ja tugevdada enamarenenud piirkondade konkurentsivõimet.

Raport leiab, et ELi territooriumil ikka on veel olemasolevad majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed erinevused saab kaotada üksnes integratsiooni, koostoime ning konkreetse solidaarsuse väärtusele tuginevate riiklike ja ELi meetmete vastastikuse täiendavuse abil.

On arvamusel, et kõnealustel põhimõtetel võib selles olla määrav tähtsus mitmes mõttes, eelkõige aga järgmiste eesmärkide osas:
·    innustada liikmesriike tugevdama oma institutsionaalset ja haldussuutlikkust;

·    vältida teatud piirkonnas rakendatavate eri meetmete kattumisest tulenevat ebatõhusust;

·    viia kooskõlla eri valitsustasandite eesmärgid ja prioriteedid;

·    tõsta avaliku sektori meetmete kvaliteeti kõigil tasanditel;

·    suurendada ühtekuuluvuspoliitika mõjusust.

Raportööri sõnul on vaja kasutada ka teisi indikaatoreid lisaks SKPle, tuleb lihtsustada olemasolevate vahendite kasutamise reegleid ja arvestada EU 2020 strateegia eesmärkidega.
Ta ütles, et mägipiirkondadel ja saarelistel piirkondadel on erilised tingimused, mida tuleb arvestada prioriteetide seadmises ja rakendamises.

Selle arvamuse kohta oli esitatud 7 muudatusettepanekut, mis võeti kõik vastu. Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Poola esindaja ütles oma sõnavõtus, et tahab rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika peab arendama sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust kogu EL ja erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele kuidas see saaks olla efektiivsem.

Nad arvavad, et ühtekuuluvuspoliitika peab olema paremini integreeritud kohalike, riiklike ja EL poliitikatega. Selles kontekstis vastab arvamuse eelnõu eesistujariigi eesmärkidele. Samas peame jätkama kõnelusi poliitika vahendite suuremaks kontsentreerumiseks piirkondadele kes seda kõige rohkem vajavad. Vaja on ka rääkida sellest kuidas regioone ja teisi partnereid paremini kaasata vahendite kasutamise üle otsustamisse. Oktoobris on kavas korraldada konverents, kus keskendutakse just regioonide ja linnade rollile ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel. Kavas on ka parandada kohaliku arengu dimensiooni. Komisjon koostab tegevusplaani, mis on kavas vastu võtta selle aasta novembris Poznanis.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et pooldavad arvamuses väljendatud seisukohti ning eriti selles osas mis puudutab regioonide ja linnade paremat kaasamist. Nad on rahul ka orienteeritusega parematele tulemustele, administratiivse koormuse vähendamise eesmärgiga ja ettepanekuga erinevate fondide reeglite ühtlustamise osas. Komisjon esitab uued regulatsioonid selle aasta septembris. Komisjon otsib ka võimalusi  uute indikaatorite kasutusele võtmiseks, kuid põhiliseks indikaatoriks vahendite jaotamisel jääb SKP. Uued indikaatorid peaksid eelkõige iseloomustama vahendite kasutamist regioonides. Uute indikaatorite ettepanekud on kavas avaldada järgmisel aastal. Selleks, et uusi indikaatorid kasutada ka vahendite jaotamise alusena, on vaja tagada nende ühtsed alused ja võrreldavus.

Liikmed rõhutasid oma sõnavõttudes uute indikaatorite kasutuselevõtu vajadust. Samuti leidis Soome esindaja Haijanen, et stabiilsuspakti tingimuste jälgimine on oluline.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 11.–12. oktoobril 2011 toimuval istungjärgul

Omaalgatusliku arvamuse eelnõu „Territoriaalne koostöö Vahemere piirkonnas Aadria mere ja Joonia mere makropiirkonna kaudu”.
Raportöör: Gian Mario SPACCA (IT/ALDE), CdR 168/2011 – COTER-V-016

Selge on, et regioonide poolt on suurenev toetus makroregionaalsele koostööle. Euroopa Nõukogu võttis ühehäälselt vastu otsuse luua uus makroregionaalne strateegia. Peame meeles pidama, et selles piirkonnas toimus 15 aasta eest sõda. See on piirkond, kus erinevad usundid, arvamused ja väärtused kohtuvad. See on hea võimalus solidaarsuse edendamiseks Euroopas. Aadria mere ja Joonia mere piirkonna puhul on tegemist rahvusvahelise vesikonna ja rahvusvahelise piirkonnaga. Nii ajaloolisest, geograafilisest, majanduslikust, keskkonnaalasest kui ka sotsiaalsest vaatepunktist on riikidevahelised suhted olnud seal alati kesksel kohal.

Aadria meri ja Joonia meri on Euroopa suured merendus- ja mere(öko)piirkonnad, mis külgnevad teineteisega ja suubuvad Vahemerre, mis on suletud meri, kus vee uuenemise määr on madal. Strateegiaga kaetud geograafiline ala hõlmab kolme liikmesriiki (Itaalia – eeskätt selle Aadria mere ja Joonia mere piirkonnad, Kreeka ja Sloveenia), kahte kandidaatriiki (Horvaatia ja Montenegro) ja kolme võimalikku kandidaatriiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia), mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liiduga ühinemise eelset korda.

Raportöör leidis, et arvamuse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud parandavad seda.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et komisjon soovib, et selle strateegia rakendamisel tuleks arvestada saadud kogemusi Doonau strateegia ja Läänemere strateegia rakendamisel.

Haijanen ütles, et makroregiooni rakendamine on olnud problemaatiline. Tähtis on poliitilise tahte olemasolu ja see, et erinevad osapooled võtavad konkreetseid kohustusi erinevates valdkondades. Oluline on tagada makroregionaalsete strateegiate seotus Eu2020 strateegia eesmärkidega.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut, enamus neist Albert Bore poolt. Enamus ettepanekuid võeti vastu, osad neist kompromissina. Gamallo soovis lisada punkti 28 viite ka Atlandi piirkonna strateegiale, kuid üldise arutelu käigus jõuti arusaamisele, et tuleks hoiduda konkreetsete loodavate strateegiate mainimisest ning selle asemel võiks olla üldine viide tulevastele makroregioonidele ning viidata ka vajadusele koostada makroregioonide kohta komisjoni roheline raamat. Delabarre arvas, et makroregioonide loomisega võib nõrgeneda tänaste regioonide staatus ja tulevikus võib komisjon leida, et konsulteerimine makroregioonide esindajatega on piisav ja pole vaja enam regioonide esindajatega konsulteerimist. Mis võib olla ka tõsi!

Arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 11.–12. oktoobril 2011 toimuval istungjärgul

Territoriaalse mõju uuringute metodoloogiat tutvustas Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku ESPONi direktor Peter MEHLBYE.

ESPON roll 2007-2013 aasta struktuurifondide rakendamises on läbi viia analüüse selle kohta kuidas vahendeid on kasutatud, luua tulevaste uuringute jaoks teaduslik platvorm ja kapitalisatsioon. Ettekandja sõnul ei ole kerge määratleda erinevate poliitikate mõju territooriumidele. Poliitiline nõue selliste analüüside järele on olnud kõrge juba mitme aasta jooksul, eriti liikmesriikide poolt. Praegu püüavad nad muuta vahendid rohkem kasutajasõbralikuks ja vaadata vahendite arendamist, mis võivad aidata Euroopa direktiive paremini rakendada ja aidata ka poliitikate loojaid. Nende poolt on pakutud välja ka kiirmeetod, mille abil saab hinnata erinevate EL poliitikate mõju piirkondadele.

Tutvustati Regioonide Komitee uuringut „«Euroopa piiriülese koostöö rühmituste järelevalve aruanne”, mille koostas konsultatsioonibüroo METIS GmbH Viin. Aruanne on kättesaadav kõikides keeltes liikmete portaalil. Ei ole ühtegi EGTC koostööd uute ja vanade liikmesriikide vahel, sest siiani eksisteerivad keelelised ja kultuurilised erisused.

Järgmine koosolek toimub  kolmapäeval, 19. oktoober 2011, koosolekule järgneb seminar neljapäeval 20. oktoobril Varssavis (Poola) .

2.    EL Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.

Komisjoni koosolek toimus teisipäeval, 5. juulil Brüsselis, Regioonide Komitee hoones.
Koosolekul osalesid Uno Silberg ja Andres Jaadla.

Otsustamiseks:
Raportööride määramine
·    Komisjoni teatis „Roheline raamat kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi kohta: võimaliku reformi suunas”, KOM(2011) XXX lõplik- otsustati oodata kuni teatis on muutunud õiguslikuks ettepanekuks ja siis nimetatakse raportöör vastavalt kas septembris või oktoobris.

Arvamuse eelnõu: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale
COM(2010) 614 final, CdR 374/2010 rev. 1, ECOS-V-010.
Raportöör: Patxi López (ES/PES).

Raport avaldab kahetsust, et seitsme juhtalgatuse ettepanekud tehti ilma, et oleks võetud arvesse nende mõju eelarvele või nende rakendamisvajadusi ja palub Euroopa Komisjonil koostada iga teatises määratletud prioriteedi jaoks eraldi ajakava, et uue tööstuspoliitika elluviimise üle oleks lihtsam järelevalvet teostada. Euroopa tööstuse ümberkujundamise puhul tuleb ette näha ja tagada töötajatele asjakohane kaitse valdkondades, millele muudatused tõenäoliselt mõju avaldavad, ning pakkuda ümbersuunamise ja ümberõppe võimalusi ning toetust FIEna tööle asumiseks. Sellega seoses tuleks paremini kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi.

Arvamuse lõpus räägitakse linnade rollist, kes on tööstuse jaoks strateegilises rollis. Vaja on pikaajalisi poliitikaid, et olla edukad 21. sajandil.

Sõna võttis  Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika ja majandusanalüüsi direktoraadi tööstusalase konkurentsivõime poliitika osakonna esindaja, kes ütles, et on vaja minna üle säästlikule, kaasavale ja ressursitõhusale majandusele ning seda tuleb toetada nii horisontaalsete kui ka vertikaalsete meetmetega ja kõikidel tasanditel, mis nõuab Euroopa Liidu tasandil tugevat juhtimist ja sotsiaalset dialoogi. Uue tööstuspoliitika tõhusas strateegilises raamistikus peab kesksel kohal olema konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus.

Kui majandus- ja finantskriis nihutas tööstuse konkurentsivõime strateegiate huvipunkti lühiajaliste päästmis- ja taastamismeetmete suunas, siis tulevikus peavad poliitikakujundajad keskenduma pikaajalistele struktuurilistele väljakutsetele, eelkõige üleilmse konkurentsivõime säilitamisele, kliimamuutustele, energiale, elanikkonna vananemisele, oskustele ja teadmistele. Eelarve konsolideerimise olukorras ei saa konkurentsivõime strateegiad toetuda suurtele kuluprogrammidele, vaid peavad olema pigem suunatud struktuurilistele reformidele sellistes valdkondades nagu ärikeskkond, avaliku halduse ajakohastamine, ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse parandamine ja energiatõhususe suurendamine. Samal ajal võib olla vaja poliitikameetmeid tööstusharu sees ja ümber toimuvate struktuuriliste muutuste toetamiseks.

Uus tööstuspoliitika nõuab ka tõhusamat Euroopa valitsemismudelit, kus kooskõlastamata riiklike meetmete asemele peavad tulema kooskõlastatud üleeuroopalised meetmed.
Euroopa 2020. aasta strateegia raames hakkab komisjon seega esitama korrapäraselt aruandeid ELi ja liikmesriikide konkurentsivõime, tööstuspoliitika ja selle toimivuse kohta.

Ta ütles, et neil pole kahtlusi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulises rollis EL tööstuspoliitika elluviimisel. Piirkonnad peaksid mõtlema aruka spetsialiseerumise peale (näiteks biotehnoloogia valdkonnas), oleks mõistlik vaadata piirkondade tugevaid ja nõrku külgi. Komisjon esitab teatise peamiste prioriteetide kohta ja nad tahavad esitada analüüsi edusammude kohta juba 2012 aasta oktoobris. Loomulikult toetavad nad ka indikaatorite väljtöötamise ettepanekut. Komisjon nõustub raportis esitatud kriitikaga, et ei ole piisavat tähelepanu pööratud mittetehnoloogilisele innovatsioonile. Komisjon nõustub, et inimesed ja nende oskused on otsustava tähtsusega poliitika elluviimisel.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 37 muudatusettepanekut, nendest 23 Uno Silbergi poolt ja 10 Markkula poolt. Uno poolt esitatud muudatusettepanekud olid enamasti tehnilist laadi ja parandasid, täpsustasid ja ühtlustasid arvamuse teksti. Uno võttis tagasi need ettepanekud, mis piirasid tööstuspoliitika käsitlemist ainult Euroopa Liidus ning nõustus, et tööstuspoliitika puhul on õigem rääkida laiemast raamistikust (Euroopa tasandist).  Markkula ettepanekud olid sisulised ja Markkula võttis ka sõna ning põhjendas oma ettepanekuid ning ütles, et raportööri poolt pakutud kompromissettepanekud on suures osas vastuvõetavad. Ka Uno Silbergi poolt esitatud ettepanekud olid osa kompromissist Markkula ja raportööri vahel.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.
Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel”, CdR 72/2011, ECOS-V-015.
Raportöör: Markku Markkula (FI/EPP).

Raportöör leiab, et tuleb rakendada uut dünaamilist arusaama piirkondlikest innovatsiooni ökosüsteemidest, milles üldsus, era- ja kolmas sektor õpivad oma innovatsioonipotentsiaali täielikuks ellurakendamiseks uuel ja loomingulisel viisil koos tegutsema. Raport avaldab otsustavalt toetust komisjoni väljendatud vajadusele integreerida riiklikud reformikavad ja stabiilsus- või lähenemisprogrammid täielikult riikide eelarvemenetlustesse ning kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja asjaomased sidusrühmad riiklike reformikavade määratlemisse ja rakendamisse.

Raport kutsub eesrindlikke piirkondi üles moodustama Euroopa konsortsiumid, integreerides erinevad võimed murranguliste sotsiaalsete innovatsioonide loomiseks üle-Euroopaliseks kasutuseks. Igast piirkonnast võib tänu erinevatele osalejatele saada eesrindlik piirkond, mis keskendub omaenda vajadustele ja tugevatele külgedele.
Raport esitab ka konkreetsed ettepanekud kõikide juhtalgatuste osas.

Mitmed Euroopa 2020. aasta strateegia riiklikud reformikavad, mille riikide valitsused esitasid Euroopa Komisjonile Euroopa poolaasta raames 2011. aasta aprillis, osundasid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile nende kujundamisel. Ometigi ilmneb vaid mõnest üksikust riiklikust reformikavast, et uue strateegia osade ellurakendamiseks valiti mitmetasandilise valitsemise lähenemisviis ja vaid ühes neist mainitakse selgelt komitee ettepanekut territoriaalsete paktide kohta.

Arvamus rõhutab taas kord vajadust luua paremad mõõdustikud kui seda on SKP üksinda, selleks et tulla toime selliste küsimustega nagu
- kliimamuutused,
- ressursside tõhus kasutamine,
- elukvaliteet või
- sotsiaalne kaasatus,
ja juhib tähelepanu sellele, et kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa ametiasutuste kasutatavad indeksid peavad olema ühtsed ning soosima ühiskondlike uuenduste loomist ja levitamist ning sidusust otsuste langetamisel.

Oluline on tagada, et need strateegiad leiaksid tõeliselt rakendust kohtadel ja nende põhimõtete elluviimine. Kui ei suudeta neid põhimõtteid rakendada, siis euroopa väärtused  varisevad lihtsalt kokku. Rõhutas oma kõnes ka territoriaalsete paktide olulisust. Vaja on saata selge sõnum komisjonile, et tähelepanu tuleb pöörata piiratud arvule eesmärkidele, mis vastavad selle piirkonna eripärale, arvestades seejuures, et ka teised saavad sellest kasu.

Sõna võttis Marcel Haag Euroopa Komisjoni peasekretariaadist (osakonnajuhataja). Ta ütles, et raport on väga ajakohane, sest oleme jõudnud majanduse koordineerimise esimese semestri lõpule ning et see on aeg kus tähelepanu on poliitikate, juhtalgatuste ja programmide ellurakendamisel. Samuti on komisjon esitanud just ettepaneku uue EL finantsraamistiku kohta ja üks põhimõte on, et EL eelarve peab rohkem juhinduma Eu2020 strateegiast. Suures osas Euroopa Komisjon jagab arvamuses väljendatud vaateid, kuid on mõnedes nüanssides erineval arvamusel (näiteks selles, et Lissaboni strateegia on läbi kukkunud või mitte). Samuti vajavad ka mõned ideed veel täpsustamist ning arutada kuidas on võimalik neid ellu rakendada.

Eesistujariigi nimel võttis sõna Katarzyna Chajec Poola alalise esinduse majandus- ja kaubandusosakonnast. Vaja on ette valmistada strateegiline raamistik, mis peaks hõlma nii innovaatikat, põllumajandust kui ka tööstuspoliitikat. Oli nõus, et partnerluse rõhutamine on oluline ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning nende erisuste arvestamine. Ta arvas, et oluline on diskuteerida valitsemise üle erinevatel tasanditel. Ta ütles, et raport annab palju väärtuslikke ettepanekuid. Vaja oleks läbi viia debatti ja teha koostööd piirkondlike ja kohaliku tasandiga. Septembris Poznanis toimuval mitteametlikul kohtumisel viidatakse ka kindlasti käesolevale arvamusele.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 51 muudatusettepanekut, nendest 26 Uno Silbergi poolt. Uno ettepanekutes täpsustati tekstis kohaliku ja piirkondliku tasandi kasutamist. Paljude esitatud ettepanekute puhul nõustus Uno need tagasi võtma pärast raportööriga arutelu.  

Raport võeti häälteenamusega vastu.
Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Omaalgatusliku arvamuse eelnõu „Euroopa sotsiaalelamumajanduse tegevuskava suunas”, CdR 71/2011 rev. 1, ECOS-V-014.
Raportöör: Alain Hutchinson (BE/PES).

Raportöör on seisukohal, et kohalikele, piirkondlikele ja riiklike ametiasutustele peab jääma täielik õigus määrata ise kindlaks oma eluasemepoliitika, eelkõige sotsiaalelamumajanduse poliitika, kooskõlas Lissaboni lepingu artikliga 14 ja selle protokolliga 26, et tagada ka edaspidi eluasemepoliitika vastavus inimeste vajadustele, aidates samas kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel seista paremini vastu kogu Euroopa Liidu ühistele suurtele probleemidele, tehes samaaegselt kindlaks milline on EL poliitikate mõju eluasemetele. Ta soovib, et praegu väljatöötamisel olevad uued rahastamisvahendid – nagu Euroopa infrastruktuuride projektivõlakirjad või tulevane solidaarsusel põhinev investeerimisfond – võimaldaksid selgelt rahastada taskukohaseid eluasemeid ning  et viidaks läbi spetsiaalsete sotsiaalelamuvõlakirjade emiteerimise teostatavuse uuring.

Komitee lisab sellega seoses, et taskukohase eluaseme sektori areng Euroopa Liidu liikmesriikides on väga erinev ja märgib, et seda sektorit tuleb struktureerida, et kõigil Euroopa kodanikel oleks juurdepääs inimväärsele ja taskukohasele eluasemele.

Euroopa Komisjoni esindaja konkurentsi peadirektoraadist ütles oma sõnavõtus, et volinik Almunia vahetas raportööriga mõtteid raporti üle. Volinik rõhutas, et just kriisiajal on antud valdkond oluline. Vaja on tagada sotsiaalne ühtekuuluvus. Sellel teemal on arutlenud nii Euroopa Parlament kui EL nõukogu. Olulised on uued reeglid sotsiaalteenuste osas, mille alla kuuluvad ka elamumajandusteenused. Tegemist on valdkonnaga, mis vastavalt lepingule on liikmesriikide pädevuses. Põhiline teema on eluasemekulutuste huvitamise küsimus.

Praegu on põhiline eesmärk laiendada sotsiaalteenuste valdkonda ja eesmärgiks on tagada teatud paindlikkus nende teenuste osas. Komisjon arutab ka reeglite ühtlustamise võimalust eriti selles osas, mis puudutab erandeid. Selle valdkonna investeeringud on väga suured ja hetkel vahetatakse mõtteid selle üle kuidas antud valdkonnas edasi liikuda. Pärast suvepuhkust esitatakse ettepanekud komisjoni vastavale kolleegiumile.

Swietalski (Poola) ütles, et liikmesriigid vajavad toetust selle ülesande täitmisel. Elamumajandus on tõsine probleem. Lisaks SKPle tuleb kasutada ka teisi indikaatoreid ühiskonna heaolu hindamisel.

Rouillon  (Prantsusmaa) ütles, et kui sotsiaalelamumajandus areneb, siis see mõjutab kogu elamusektorit ja loob uusi töökohti. Tema kodupiirkonnas on sotsiaalelamufondi osakaal 25% ja uute elamute ehitamisel on neil rahaliselt suuri probleeme. Seega näeb ta selget vajadust suunata sellesse valdkonda rohkem vahendeid nii riiklikul kui EL tasandil.

Lambertz (Belgia) ütles, et see arvamus on seotud ka riigiabi küsimustega. Ütles, et komisjoni esindaja andis oma kõnes väga realistliku ülevaate mis selles valdkonnas toimub. Ta ütles, et raport liigub uues suunas.

Lindquist (Rootsi) ütles, et arvestada tuleb liikmesriikide erisusi ja seega peavad ka lahendused olema erinevad ja seda sõnumit kannavad ka nende poolt esitatud muudatusettepanekud.

Liikmed kritiseerisid ka seda aspekti, et aeg muudatusettepanekute esitamiseks jäi väga lühikeseks.

Jaadla ütles oma sõnavõtus, et tervitab seda raportit ja et ta on Eestis pikka aega olnud seotud korteriühistutega.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 30 muudatusettepanekut, nendest 9 Uno Silbergi poolt.

Muudatusettepanek nr.11
“nõuab, et Euroopa makromajanduslikus järelevalveraamistikus võetaks arvesse eluasemete taskukohaseid hindu ja nõuab samuti, et liikmesriigid tagaksid sellised eluasemehinnad, mis võimaldaksid kõigil eluaset omada, piirates üürihindade tõusu hindade objektiivse hindamise kaudu – see meetod tagab kinnisvarahindade tõusul mõõdukuse –, aga ka oma maksupoliitikate kohandamise kaudu, et vähendada spekuleerimist ning teha eluasemesse investeerimisel vahet põhielukoha ja teiste elukohtade vahel, sh teistes liikmesriikides. Täiendavate eluasemete ostmine näiteks Hispaanias on märkimisväärselt mõjutanud kinnisvaramulli teket. Sama on juhtunud ka mõnes Prantsusmaa piirkonnas;” võeti vastu häältega +29/-19.

Samasugune häälteseis oli ka järgmise muudatusettepaneku osas.

Raportöör ei toetanud enamust Mennel ja Lindquisti poolt esitatud muudatusettepanekuid, mis käsitlesid just neid küsimusi sellest aspektist mis on EL pädevuses ja mis mitte.

Muudatusettepanekud 15,16,18 lükati napi häälteenamusega tagasi (+21/-27).  Näiteks võeti häältega +29/-21 vastu muudatusettepanek:
“taotleb iga-aastast aruannet selle teatise elluviimise kohta, kuhu lisatakse põhiõiguste harta artikli 34 (milles käsitletakse õigust eluasemetoetusele) hindamine. Komitee nõuab samuti soovituste koostamist liikmesriikidele minimaalse õigusraamistiku koostamiseks, mis võimaldaks arendada taskukohase üüri- ja kooperatiivsektorit, kaitstes samal ajal üürnike ja omanike õigusi. Need seadused on vajalikud tagamaks, et õigust eluasemele praktikas rakendatakse, seda eelkõige liikmesriikides, kus suur osa inimesi on sunnitud endale eluaseme ostma;”

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.
Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu komisjoni teatise „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” kohta, COM(2011) 78 final, CdR 151/2011, ECOS-V-017.
Raportöör: Constance Hanniffy (IE/EPP)

Raportöör väljendas kahetsust, et püüdlused kaasata väikeettevõtlusalgatus Lissaboni strateegiasse ning seejärel Euroopa 2020. aasta strateegiasse ei ole õnnestunud, mis tähendab, et seni on jäetud kasutamata riiklike reformikavade võimalused algatuse rakendamise ühe põhivahendina. Seetõttu kutsub komitee veelkord tungivalt üles kaasama ettevõtlusalgatuse põhimõtted ja eesmärgid viivitamatult Euroopa 2020. aasta strateegia ja riiklike reformikavade elluviimisse.

Raportöör on seisukohal, et väikeettevõtlusalgatuse eesmärkide poole püüdlemisel on vale toetuda olemasolevatele, väga erinevatele programmidele ja rahastamisvahenditele ilma täiendavaid või sihtotstarbelisi rahastamisvahendeid kaasamata, ning soovitab luua meetmete käivitamiseks eraldi eelarverea.

Ta oli rahul  kavatsusega luua väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” nõuanderühm, mis koosneb liikmesriikidest, VKE saadikutest ning VKEde organisatsioonide esindajatest, kuid nõuab arvamuses, et Regioonide Komitee arvatakse sellesse rühma, võttes arvesse soovi, et algatus mõjutaks kõiki valitsustasandeid, mitte ainult Euroopa Liidu ja riiklikku tasandit

Raportöör ei toeta õiguslike erandite sisseviimist teatud tüüpi ettevõtetele – alustavatele ettevõtetele ja mikroettevõtetele ja väljendab kahetsust, et pankrotimenetluse lihtsustamise valdkonnas ei ole tänini tehtud märkimisväärseid edusamme.

Soovib parandada VKE-de rahastamist ja parandada mõjuhinnanguid. Rõhutavad ka VKEde testi ja nende kasutamist.

Euroopa Komisjoni ettevõtluse peadirektoraadi esindaja ütles oma sõnavõtus, et nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriigid kohustusid kehtestama vajalikud meetmed, et parandada regulatiivset, haldus- ja ettevõtluskeskkonda ning toetada Euroopa VKE-sid. Raskuskeskmes olid ja on kolm valdkonda:
- juurdepääsu tagamine rahastusele,
- ühtse turu täielik ärakasutamine ja
- arukas reguleerimine.

Tema sõnul on  Ühtekuuluvuspoliitika programmid ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) mõlemad keskse tähtsusega vahendid, mille abil SBA prioriteedid viiakse ellu praktiliste meetmetena kohapeal, tagades samas ELi, riikliku ja piirkondliku toetuse vastastikuse täiendavuse.

SBA läbivaatamise raames ettepanek mitme uute meetmete kohta, mille eesmärk on vastata majanduskriisist tulenevatele väljakutsetele ning arendada edasi seniseid meetmeid kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga järgmistes valdkondades:
·    muuta arukas reguleerimine Euroopa VKE-de jaoks tegelikkuseks,

·    pöörata erilist tähelepanu VKE-de rahastusvajadustele,

·    vaadelda VKE-de turulepääsu soodustamist laiemast vaatevinklist,

·    aidata VKE-del anda oma panus ressursitõhusasse majandusse ning

·    soosida ettevõtlust, töökohtade loomist ja kaasavat majanduskasvu.

Komisjoni esindaja ütles, et algatuse ellurakendamine puhul ei ole komisjonil palju võimalusi jälgida mida tehakse erinevates liikmesriikides. Üks võtmetööriistu on paluda liikmesriikidel nimetada VKEde saadik. Komisjon kasutab seda võrgustiku heade tavade ja kogemuste vahetamiseks. Nad tervitavad väga kui Regioonide Komitee uurib võimalust nimetada piirkondlikud VKEde saadikud, et  anda ülevaadet piirkondlikest probleemidest. Mõned liikmesriigid on nimetanud poliitilise esindaja, mõned jälle vastava valdkonna eksperdi.
Oktoobri algul on kavas avaldada andmed selle võrgustiku kohta.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 34 muudatusettepanekut, nendest 13 Uno Silbergi poolt.

Uno Silbergi ettepanekud olid ka selle ettepaneku puhul tehnilist laadi ja täpsustasid ning ühtlustasid teksti. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Aruteludokument „Ettepanek: nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta”, COM(2011) 121 final
CdR 152/2011, ECOS-V-018.
Raportöör: Gusty Graas (LU/ALDE)

Raportöör tutvustas aruteludokumenti. Paljud riigid nagu Prantsusmaa ja Kreeka toetavad seda ettepanekut, sest nemad võidaksid, aga osades oleks kaotus kuni 5%. Seega on siin selgelt erinevad suhtumised - osad toetavad, osad mitte. Tegemist on põhimõttelisi dokumendiga ja raportöör on omalt poolt välja pakkunud paar ideed, kuid ootab nüüd liikmete poolseid arvamusi.

Alates 1990-ndate aastate teisest poolest on ettevõtete tulumaksu määr Euroopas märkimisväärselt alanenud. Ent ettevõtted seisavad endiselt silmitsi 27 erineva maksusüsteemiga ja nad ei saa maksuvaldkonnas määratleda ELi oma koduturuna. Seepärast ei taha liikmesriigid lubada näiteks selliste tütarettevõtete kahjumi mahaarvamist, mille tulu nad ei saa maksustada. Lisaks koormab ettevõtteid topeltmaksustamine. Kahjumite piiriülene kompenseerimine on samuti märkimisväärne probleem. Piiriülese majandustegevuse edu takistavad sageli paljud eri eeskirjad, mis on eriti suur takistus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Küsimused aruteluks:
·    Kas liikmesriigid on valmis heaks kiitma maksustamise ühtlustamise esimese faasi?

·    Kas mõistet „ettevõtte tulumaks” ei tuleks täpsustada? Kas oleks mõtet hõlmata selle mõiste alla ka kohalikud ja piirkondlikud maksud? Kui seda ei tehta, kas ei teki oht arutelu kandumiseks riiklikult tasandilt kohalikule, võttes arvesse eelkõige teatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (eriti Itaalias ja Portugalis) võimalusi pakkuda maksuvabastusi või -soodustusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil?

·    Milline on CCCTB mõju piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele?
Komitee soovib teada, kas ei oleks tarvis koguda teavet ja teha arvulisi uuringuid mõju kohta, mida CCCTB direktiiv avaldab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarvele?

·    Kas see probleem on tegelik takistus ELi ettevõtete majandusarengule ja nende tegevuse laiendamisele Euroopa Liidus? Kui jah, kas ELi ühtse maksustamisbaasi kohaldamine on parim lahendus nendele probleemidele või on ka teisi võimalikke lahendusi?


·    Kui ELi äriühingud on igal juhul kohustatud esitama oma raamatupidamisaruanded igas liikmesriigis eri eeskirjade alusel, kas siis ikkagi õnnestub saavutada CCCTB direktiiviga taotletavat halduslikku lihtsustamist ja võidelda siirdehindade probleemi vastu?

·    Kas äriühingute võimalus vabalt oma maksustamist planeerida ei ole mitte seadusjärgne õigus ja ELi äriühingute eelis? Kas nad valiksid tulevikus ühtse maksustamisbaasi juhul, kui see piirab nende finantsplaneerimise vabadust?

·    Kas selline jaotamise valem iseenesest ei soosi ebaõiglaselt kõige rahvastatumaid liikmesriike väiksemate liikmesriikide arvelt? Kas see oleks majanduslikult loogilisem kui praegused siirdehindade eeskirjad, mida soovitakse õigustatult direktiiviga kaotada just seetõttu, et need ei võta piisavalt arvesse reaalmajandust?


Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub 5. oktoobril 2011.
Arvamus on kavas vastu võtta 2012. aastal toimuval täiskogu istungjärgul (kuupäev kinnitamisel)

Järgmine koosolek toimub kolmapäeval, 5. oktooberil 2011, Brüsselis.

3.    Poola on EL eesistujariik alates 1.juulist.

2011. aasta teises pooles on tähelepanu all
- majanduskasv,
- turvalisem Euroopa ning
- tihedamad suhted ELi ida- ja lõunanaabritega.

Poola võtab eesistuja ülesanded üle ajal, mil probleemiks on majanduse ebaühtlane taastumine, Kreeka võlakriis ja poliitiline ebastabiilsus Põhja-Aafrikas.

Poola eesistumise prioriteedid järgmise kuue kuu jooksul hõlmavad ELi liikmesriikide paremat omavahelist koordineerimist, et kiirendada majanduse taastumist ning luua töökohti.

Poola toetab ühtse turu akti ettepanekuid, millega muudetakse resideerumine ja ettevõtlusega tegelemine Euroopas lihtsamaks. Ettepanekud hõlmavad piiriüleste digiteenuste ja internetikaubanduse arengut.

Oluline on ka riigi rahanduse stabiilsus. Poola jälgib ELi liikmesriikide eelarvete vastavust käesoleva aasta esimeses pooles heakskiidetud eesmärkidele.

Poola kutsub riigijuhte üles keskenduma majanduskasvu edendamist toetavatele ELi fondidele, nagu investeeringud peamisesse infrastruktuuri ja kutseoskuste alasesse koolitamisse. Poola eesistumise ajal alustavad liikmesriigid läbirääkimisi ELi eelarveettepanekute üle ajavahemikuks 2014-2020 (vastav komisjoni teatis)

Päevakorras on ka ettepanekud finantsturgude paremaks reguleerimiseks, et vältida uut kriisi.

4.    Euroopa Parlamendi täiskogu istung.

Euroopa Parlamendi täiskogu istung toimus 4-7. juulini 2011 Strasbourgis.
Meie jaoks olulisemad teemad on arutelud ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle (vastav raport, raportöör Markus Pieper, Saksamaa), EL tulevane eelarve (vastav raport), käesoleva aasta eelarve muutmine - ettepanekud, mille kohaselt vähendatakse Eesti sissemakset 2011 aasta eelarvesse 4,98 miljoni euro võrra. Kokku vähendatakse liikmesriikide sissemakseid 2011 aasta eelarvesse 4,54 miljardi euro võrra. Komisjonis toimunud hääletusel toetas esitatud ettepanekut 24 liiget ja 2 oli vastu.

Teisipäeval kiitis parlament heaks Schengeni-ala infotehnoloogiaagentuuri loomise ettepaneku. Agentuuri asukohaks saab Tallinn ning agentuur hakkab vastutama teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS), EURODACi ja teiste Schengeni-ala IT-süsteemide eest. Agentuur alustab tegevust 2012. aasta suvel.
kompromissi tekst

Samas, kuna olemasolevad asutused Strasbourgis ja Sankt Johann im Pongaus (Austrias) on juba sisse seatud, jäävad ka need edasi tegutsema.
Vastu võetud raportiga saab eesti keeles tutvuda siin.

ELi riigid hakkavad tulevikus üksteisele edastama liikluseeskirjade tõsiste rikkumistega seotud sõidukite registreerimisteavet, et teha lõpp liikluseeskirjade karistamatule rikkumisele teises ELi liikmesriigis. Parlament kiitis piiriülese politseikoostöö uued reeglid heaks 6. juulil. Järgmisena peavad direktiivi ühehäälselt heaks kiitma liikmesriigid. Direktiiv tuleb üle võtta kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist.
Iirimaa, Ühendkuningriik ja Taani on otsustanud mitte ühineda selle süsteemiga, ent neil on võimalus seda teha hiljem.

Kõik täiskogul vastu võetud tekstid leiate kuupäeva järgi siit:
http://www.europarl.europa.eu/activities/plenary/ta/calendar.do?language=ET

5.    Euroopa Komisjoni ettepanek pakub välismaal mobiiltelefoni kasutajatele rohkem konkurentsi, rohkem valikut ja madalamaid hindu.

Euroopa Komisjon esitas õigusakti ettepaneku pikaajalise lahenduse kohta, kuidas ELis reisijatel vähendada ikka veel suuri mobiiltelefonide ja muude mobiilsideseadmete rändlusteenuse kulusid. Kavandatud otseselt siduva määrusega kehtestataks konkurentsi tugevdamiseks esmakordselt struktuurimeetmed, kuna sellega lubataks tarbijatel alates 1. juulist 2014 sõlmida soovi korral odavama rändlusteenuse leping, mis erineb oma riigis mobiilteenusepakkujaga sõlmitud lepingust, kuid kasutada seejuures sama telefoninumbrit.

Ettepanekuga antaks mobiilsidepakkujatele (sealhulgas nn virtuaalsetele mobiilsidepakkujatele, kel oma võrku ei ole) õigus kasutada muudes liikmesriikides muude operaatorite võrke reguleeritud hulgihinnaga; see peaks suurendama rändluse turul konkureerivate mobiilsideoperaatorite arvu - täpsem teave pressiteatest.

6.    Euroopa komisjon on loonud uued finantsinstrumendid kohalike ja regionaalsete omavalitsuste energiaprojektide toetuseks.

Viimasel ajal on komisjon välja kuulutanud uued finantsinstrumendid, et toetada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste energia efektiivsuse, taastuvenergia ja säästva transpordi projekte. Need linnad, kes on ühinenud Linnapeade Paktiga on eelispositsioonis, et saada kasu loodud finantsinstrumentidest (laenud, garantiid).

Informatsioon on lisatud aruandele.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

16.08.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit