Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2012 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste üldkogu PROTOKOLL nr 2
Print

Protokoll .pdf failina

Protokolli lisa:
Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vaheprotokoll 2012. aasta riigieelarve osas

Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste üldkogu
PROTOKOLL nr 2

Siseministeerium 27.06.2011
Kell 15.00-17.00

PP <reg_kpv> nr 12.1-4- 2 /<regist_nr>

Juhatas:
Siim Kiisler, regionaalminister

Protokollis:
Ave Viks (Siseministeerium)

Osalesid:
Jüri Võigemast (ELL),
Riho Rahuoja (Sotsiaalministeerium),
Jüri Landberg (EMOL),
Ivar Tedrema (EMOL),
Kadri-Aija Viik (EMOL),
Vello Jõgisoo (EMOL),
Kalev Härk (ELL),
Kersti Sarapuu (ELL),
Ott Kasuri (EMOL),
Irja Alakivi (ELL),
Märt Moll (EMOL),
Tiit Kirss (ELL),
Hille Ilves (ELL),
Andres Uusma (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium),
Kalle Küttis (Haridus- ja Teadusministeerium),
Anneli Susi (Haridus- ja Teadusministeerium),
Kaia Sarnet (Siseministeerium),
Siim Sukles (Kultuuriministeerium),
Sulev Liivik (Rahandusministeerium),
Harry Liiv (Keskkonnaministeerium),
Mart Järvik (ELL),
Angelika Kallakmaa (ELL),
Väino Tõemets (Siseministeerium).

Päevakord:
1.
„Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vahe-protokoll 2012. aasta riigieelarve osas“ arutelu

2.
„Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vahe-protokoll 2012. aasta riigieelarve osas“ allkirjastamine

3.
Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni tegevustest seonduvalt Riigikohtu lahendiga.

4.
Muud küsimused

Valitsuskomisjoni esimees regionaalminister Siim Kiisler avas koosoleku päevakorra kinnitamisega.

1. „Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vahe-protokoll 2012. aasta riigieelarve osas“ arutelu

KTK tegi läbirääkimiste lähtealuste osas ettepaneku täpsustada sõnastust selliselt, et oleks selgelt mõista toetuste integreerimine tulubaasi, mitte et toetatakse võimaluse korral.

Haridus ja Noorsootöö valdkond:
V. Jõgisoo palus konkreetseid näiteid Valitsuskomisjoni seisukoha kohta, et kõik haridustoetused ei ole jõudnud koolideni.

K. Küttis: talvel vaatasime õpetajate täiendkoolituste vahendeid, ca 30 % summast ei olnud läinud koolitusteks. Teiseks võrdlesime näiteks õppevahendite kasutamise vahendeid, kus samamoodi - kohati oli see summa väiksem kui eraldatud vahendid.

KTK ei pidanud lauset kohaseks ja see otsustati välja jätta.

J. Võigemast tundis huvi, millega on tegemist gümnaasiumihariduse puhul maakondlikest tõmbekeskustest rääkides.

K. Küttis selgitas, et tegemist on maakonnas asuvate tõmbekeskustega gümnaasiumihariduse mõistes, mida võib olla ca 2-3 tükki? maakonnas, ning tegemist ei pea olema ainult maakonnakeskusega.

A. Kallakmaa uuris, kuidas on valitsuskomisjoni seisukoht, et koostöökogu ettepanekutega arvestamine sõltub vahendite kokkuhoiuvõimalustest üldharidussüsteemi sees, seotud ministeeriumile ametiühingute poolt tehtud ettepanekuga õpetajate alampalkade tõstmiseks, kuna omavalitsuste jaoks tähendaks see väga tõsist survet eelarvele, kui tõstetakse õpetajate alampalku. Kas kõiki küsimusi saab lahendada kokkuhoiu teel? Milline selle osas HTM seisukoht?

K. Küttis: Lähtume sellest, et raha ei ole ja juurde ei tule. Meie hinnangul on koolivõrgu kokkutõmbamisega võimalik saavutada kokkuhoidu, viimasel kohtumisel Õpetajate Liit ja minister arvasid, et on võimalik saavutada kuni 10% kokkuhoidu, seega eesmärk on otsida vahendeid üldhariduse valdkonna seest.

A. Kallakmaa: Samaaegselt on surve alampalkade tõstmiseks, need on ka seoses omavahel?

K. Küttis: minister kohtub neljapäeval ametiühingutega alampiirmäärade teemal, siis otsustatakse.

J. Võigemast: Sellega seoses küsimus Rahandusministeeriumile, kas rahandusministeerium üritab selles valdkonnas kuidagi sünkroniseerida ka KOV tulubaasi arutelu teemad või on seisukoht, et see küsimus ei puuduta KOV tulubaasi teemat?

S. Liivik: Te mõtlete, et õpetajate palgad suurenevad ja see omakorda toob kaasa surve lasteaedade ja huvikoolide pedagoogidele palgatõusuks, et kas siis tulubaas kasvab? Eks see on läbirääkimiste teema - kui alampalgad tõusevad ja tulubaasi probleemid jätkuvad, siis on ka koalitsioonilepingus kirjas, et vaadatakse tulubaasi kujunemise alused üle ja sealt vaatame siis edasi, millised on võimalused.

J. Võigemast: Ma täiendan oma küsimust, kui näiteks HTM pakub neljapäeval 7%-lise palgatõusu õpetajatele välja palgaläbirääkimistel, nt haridustoetuse investeerimiskomponendi arvelt, mis me ütleme siis?

S. Liivik: Seda ei oska kommenteerida, aga vaevalt sellise ettepanekuga välja tullakse. Pigem on siin ikkagi küsimus, et kui klassikomplektide vähendamisest tekib vaba ressurssi, siis on võimalik rohkem palka maksta. Iseasi, kas HTM taotleb järgmiseks aastaks alammäära tõusu.

K. Küttis: Ma ei saa praegu ministri eest rääkida, aga nii palju kui me oleme ministriga arutanud, siis on see teemaks olnud.

A. Kallakmaa: meie palve oleks, et see info edastataks ka ministrile, et sellest tuleb oluline surve meie tulubaasile.

J. Võigemast: Palgaläbirääkimistel on meile oluline küsimus see, kuidas me positsioneerume. Oleme seni positsioneerunud avaliku sektori ühe poolena, tööandjana. Ja ilmselt keegi ei taha, et töövõtja räägib ära omavalitsused ja hakkame koos selle pinnalt survestama riigieelarvet. Pakun välja, et hoiame sellest kinni, et oleme avalik sektor ja ajame läbirääkimistel ühte joont.

S. Kiisler: Nõus, et läbirääkimistele me peaksime minema ühesuguste positsioonidega, kui nüüd rääkida alammäärade tõstmisest, siis ma ei usu, et minister seda kavandab.

K. Küttis: Meie eesmärk on tegelikult lasta õhku välja koolivõrgust, mitte rääkida raha juurde saamisest.

V. Jõgisoo juhtis tähelepanu, et valituskomisjoni seisukohad gümnaasiumivõrgus ja tõmbekeskuste osas eeldavad ka õpilaskodudest ja transpordist rääkimist, mida praegu ei sisaldunud valitsuskomisjoni seisukohtades. Kui sellest ei räägita, kas see on siis omavalitsuse korraldada?

K. Küttis: Õpilaskodusid ja koolitransporti tuleks vaadata gümnaasiumihariduse korrastamise süsteemi sees, seda ei saa lahendada eraldiseisvana. Kui saame poliitilise kokkuleppe, et lahutame gümnaasiumi põhikooliastmest, siis järgmise sammuna saame hakata üles ehitama mõistlikku rahastamist. Nii et praegu me sellest 2012. aasta riigieelarve kontekstis ei räägi. Aga põhimõttena on koolitransport maakonna koolivõrgu üks oluline osa.

M. Järvik: Kui see teema tuleb tõsisemalt arutlusele, siis kas ka läbi ühistranspordikeskuste?

K. Küttis: Me ei ole seda nii kaugele veel mõelnud. Ilmselt, sest on selge, et ainult maakondlikust tasandist jääb väheks, siin peab natuke tsentraalsemalt selle lahendama. Ilma transpordivõrgu ümberkorralduseta praegust gümnaasiumivõrku korrastada ei saa.

O. Kasuri: Kas oskate lahti rääkida punkti: alushariduse omandamise võimaldamise protsendist koolieelsetest lasteasutustes ja kooli ettevalmistusklassides (valitsuskomisjoni seisukoha punkti 4.5. kohaselt on VV prioriteediks alushariduse omandamine koolieelsetes lasteasutustes ja koolide ettevalmistusklassides vähemalt 95% lastest)?

A. Susi: Praegune alushariduse kättesaadavuse statistika kohaselt on 93%. Eesmärgiks on 95 %.

M. Moll: Erinev on alushariduse võimaldamine ja lasteaias käivate laste number – 93% lastest omandab alusharidust, võimaldatakse enamatele, aga lapsed lihtsalt ei käi seal.

A. Susi: Seda indikaatorit on kasutatud läbivalt haridusstrateegilistes dokumentides, aga võime selle väljajätmist kaaluda.

K. Küttis: see on EL ühine eesmärk 2015. aastaks. Võimalused sellele tasemele on olemas.

V. Jõgisoo: Mõte on selles, et 95% lastest saaks alushariduse.

V. Jõgisoo küsis täpsustust valitsuskomisjoni seisukoha 5.1 kohta (Valitsuse tegevuskava kohaselt jätkatakse lasteaiakohtade loomist ja lastehoiuvõimaluste parandamist Euroopa Liidu struktuurifondide KOIT kava ning Kyoto sääste-kvootide müügist laekuvate vahendite toel). Sääste-kvootide müümisest on võimalik ainult olemasolevaid parandada, see võib ju mõne koha juurde anda mõnel juhul, aga uusi kohti Kyoto eest ei ole võimalik luua? Kas seda on kavandatud laienda või mida on siin seda mõeldud?

S. Kiisler täpsustas, et KOIT kavast tehakse mitmeid objekte veel, mida ongi siin silmas peetud.

KTK tõstatas küsimuse karjääri ja õppenõustamiskeskuste käsitlemisest koos, kuna praegu räägitakse maakondlikest õppenõustamiskeskustest ja piirkondlikest karjäärikeskustest.

M. Moll: mida rohkem me neid eraldi loome seda rohkem kulub raha jne.

K. Küttis: karjäärikeskuste ja õppenõustamiskeskuste koos või eraldi käsitlemise osas ongi eri maakondades kaks erinevat seisukohta: ühed arvavad, et oluline on lahus hoida ja teised, et oluline on koos hoida.

K. Härk
: Tegelikult on nad valdavalt lahus, kuna süsteemid toimivad lahus, rahastamine ja põhimõtted on lahus. Efektiivsem on kui nad koos on. Rääkides piirkondlikest keskustest eeldatakse, et neid on ainult neli, seega õigem oleks rääkida maakondlikest.

Sõnastust otsustati muuta.

K. Härk: Sel aastal peavad kõik maakonnad koostama õppenõustamise arengukava ja seal tuleks see suund ära otsustada, kas tulevikus on karjääri- ja õppenõustamiskeskused koos või eraldi.

S. Kiisler tegi ettepaneku seda teemakäsitlust jätkata eraldi väljaspool eelarve läbirääkimisi.

Kultuuri ja spordi valdkond:
S. Sukles: Arutasime läbi kõik KTK nõudmised, kokkuleppele ei jõudnud viimase punkti osas, mis puudutab turismiinfopunkte, kuna see ei käi Kultuuriministeeriumi alla. KTK nõuete summa on kokku 18 milj eurot, aga ministeerium suudab välja panna 9,5 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi poolt etteantud eelarve on ca sama suur kui 2011. aastal, millest on maha võetud kõik 2011. aastal ühekordselt Riigikogus juurde antud vahendid - kokku eesti rahas ca 100 milj krooni ulatuses, millest oli palju ka omavalitsustega seotud vahendeid (näiteks Kadrioru staadion 6 milj kr). Kokku on ministeeriumi 2012. aasta eelarve baas 1,6 miljoni euro võrra väiksem võrreldes 2011. aasta eelarvega. Ametnike läbirääkimised algavad juulis ja ministrite läbirääkimised augustis, täpsema info anname töörühmas augusti lõpu poole.

S. Kiisler: Kas te praegu prioretiseerinud ei ole, mida te kindlasti toetate või mida kindlasti mitte?

S. Sukles: Prioretiseerinud ei ole, aga ei ole ka tuvastanud ühtegi valdkonda, mida üldse ei toeta. Raha juurde saamisel on esimene eesmärk ujumise algõpetuse toetuse tõstmine kordades, mitte 20-30% võrra, nii et ujumisõpetus laieneks lisaks kolmandatele ka neljandatele klassidele.

S. Kiisler selgitas taustaks, et sellel aastal ministeeriumide eelarve piirmäärade määramisel lähtuti kõigis ministeeriumites eelmise aasta vahenditest, ilma eelarve läbirääkimistel või Riigikogus hiljem lisandunud vahenditeta.

KTK juhtis tähelepanu turismiinfopunktide rahastamisele 2010. aasta tasemel (mitte 2011, mis oli juba tõsises kukkumises). MKM esindaja informeeris, et EASi lisataotluses on selleks vahendid kavadantud.

Punkt otsustati viia „Muude küsimuste“ alla, kus selle eest vastutavaks ministeeriumiks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Maakasutus- ja keskkonnahoid:
J. Landberg: 2012. aastal lubatud maa korralise hindamise osas on viimase paari nädala jooksul selgunud et see ei tule. Kas see jääb üldse ära või lükatakse see kaugemasse tulevikku?

H. Liiv: maa korraline hindamine jääb ära, kuidas edasi minna on edasiste läbirääkimiste selgitada.

S. Kiisler: Kas rahandusministeerium oskab seda kommenteerida?

S. Liivik: tulevikus püütakse välja töötada Hinnakasvu indeksitele tuginev hindamine, kuna see info on olemas, aga need on kõik oletused ja praegu alles idee tasandil .

S. Kiisler: mitteametliku versioonina on arutatud, et võetakse lihtsalt teatud perioodi kinnisvaratehingute statistika ja sellest kujundatakse piirkonna maa hind. Mõnedes riikides see toimib nii, aga meil seda süsteemi praegu olemas ei ole, hetkel on see lihtsalt üks alternatiiv, millest on räägitud, et kus suunas liikuda, aga see ei ole täna valduskomisjoni seisukoht.

J. Võigemast: Kas see tähendab, et kohaliku omavalitsuse maa maksustamishinna määramisel saame ametlikuks aluseks võtta statistika?

S. Liivik: Täna ei oska veel midagi rohkemat öelda, see on ideoloogiline mõte, kuidas asi võiks olla. Täna on kehtiv seadus, mis maa maksustamishinna määramist reguleerib.

J. Võigemast: See on kohaliku omavalitsuse tulubaasi teema ja see on meile oluline.

S. Kiisler: kas teil ei ole ministeeriumi poolt täpsemat infot kuidas edasi minna?

H. Liiv: Meil ei ole ministeeriumi poolt infot konkreetsete edasimineku plaanide kohta.

I. Alakivi: Arengukavas on veel sees maa hindamise läbiviimine?

H. Liiv: Seda korrigeeritakse.

J. Landberg: Keskkonnahoiu osas - valitsuskomisjoni esimene seisukoht, et omavalitsuste võimaluse tõttu võtta laenu omafinantseeringu tasumiseks, ei saa pidada põhjendatuks riigipoolse panuse suurendamist, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013 perioodil omaosalus veeprojektides. Miks peab kohalik omavalitsus laenu arvelt riiklikku direktiivi täitma?

A. Kallakmaa: Siin on vastuolu keskkonnaministeeriumi soovituse ja rahandusministeeriumi eelarvedistsipliini järgmise soovituse vahel, kuidas teie seda kommenteerite.

H. Liiv: On tehtud sisuline erand kahe konkreetse direktiivi osas ja selline võimalus on olemas ning peame põhjendatuks seda võimalust kasutada. Kui see ei õnnestu, siis räägime edasi ja püüame lahendusi leida, kuna puudujäägid ei ole suured. KIKi programmilistest vahenditest on võimalik lisavahendeid saada, kui laenude võtmine ei õnnestu.

I. Tedrema: Kui vahendite puudujääk ei ole liiga suur, siis ehk peaks riik ise oma võetud kohustused jaoks rahastuse leidma?

H. Liiv: Leiame oma analüüside tulemusena, et leebem laenupoliitika on siin piisavaks meetmeks.

I. Tedrema: Miks riik ei võiks neid vahendeid anda mitte laenuna vaid toetusena?

H. Liiv: Siin võimalus on, aga KIK saab teha otsused konkreetsete projektide osas, mille osas on põhjendused, miks ei saa KOV võtta veidi enam laenu. Kui on probleeme, tuleks teha KIKi nõukogule ettepanek. Need on teemad, mis peavad jõudma KIKi nõukogusse, nõukogu koguneb lähipäevil. Täna on pigem probleemiks, et ei ole neid ettepanekuid tehtud.

A. Kallakmaa: kas rahandusministeeriumi kommenteeriks seda vastuolu.

S. Liivik: Siin ei ole vastuolu. KIK vaatab üle laenukoormuse ja võimekuse ning otsustab. Mõnes kohas võib olla õigustatud eurotrahvide vältimiseks mõnevõrra ületada laenukoormust lubatust, aga on võimalik, et KIK leiab selleks oma vahendid - see on juhtumipõhine.

H. Liiv: 6-8 projekti osas saab KIK otsustada täiendava finantseeringu pakkumiseks, aga selleks tuleb kiiresti avaldusega KIKi poole pöörduda .

J. Võigemast: See on ministeeriumide omavahelise tegevuse sünkroniseerimise küsimus, see mis rahandusministeeriumi kirja on pannud koonddefitsiidi piiramise kohta on jällegi vastuolus enne keskkonnaministeeriumi kirjeldatud printsiibiga. Probleem on seotud riikliku arengukava Euroopa Liidu rahadega, kus on hästi paljudel kordadel öeldud, et on probleem KOVide omafinantseeringuga. Seirekomisjoni aruanne tõi selgelt välja, et nii veeprojektide, KOIT-kavade kui muude programmide osas see on probleem. Kuidas need küsimused lahendada? Tore, kui osadele projektidele lubatakse erand teha, aga see ei lahenda süsteemi, me suundume järgmisesse EL-i programmeerimisperioodi ja lihtsalt konstateerime KOVide võimekuse puudumist omafinantseeringu tasumiseks. Tagasi tulles esimese punkti juurde – KOV tulubaasi teema on oluline ja see tuleb lahendada, võimalusel tulumaksu ja tasandusfondi taastamisega kriisieelsele tasemele. Kriis on möödas, tuleb ka omavalitsused kriisist välja tuua ja KOV eelarved taastada.

S. Kiisler: tulubaasi peaks taastama küll, aga võimekuse puudumine on suhteline. Samas kui Siseministeerium teeb taotlusvooru, siis toimub mitmekordne üleküsimine. Mõni omavalitsus suudab korduvalt taotleda ja omafinantseeringut panustada, teine jälle ei suuda. Ma kahtlustan, et mõni omavalitsus ka tulubaasi taastades ei suuda omafinantseerimist tasuda, see ei ole nii ühemõtteline, et omavalitsused ei suuda omafinantseeringut tasuda..

V. Jõgisoo: Kui omavalitsused hakkasid veeprojekte tegema, siis oli riigi sõnum, et omafinantseering on 15% ja riik heal juhul võib sellest veel 5% maksta. Seega omavalitsused planeerisid endale omafinantseeringuks 10%, aga praegu tegelikkuses tuleb KOVidel omaosaluse katmiseks leida kõigil praktiliselt üle 30%, millega ei ole ette arvestatud ja tulubaas on ka veel vähenenud. Riik käituks riigina, kui ta kompenseeriks omavalitsustele valesti lubatu.

S. Kiisler: Need probleemid on arusaadavad.

H. Liiv: See millele te viitate, ei ole korrektne, see on viide eel-struktuurifondide aegsele ajale, mil nägime ette kindla protsendi omafinantseeringuteks. See muutus kui see EL periood avanes ning EL poolelt seati sisse finantsanalüüsi tegemise kohustus, mis omakorda toob välja vee-ettevõtja võimekusese ja selle järgi määratakse abikõlbulikkuse protsent, mille tõttu nad erinevadki. Tegelikult on erinevad omavalitsused erineva võimekusega ja ei saa kindlal viisil ühe protsendiga toetusviisi tagada. Selline on taust. Praegu on seis selline, et KOVid, kes peaksid saama rohkem tuge, peaksid seda võimalust kasutama, me oleme need konkreetsed KOVid ka töörühmas nimetanud ja sellest rääkinud. Pilt ei ole igal pool ühesugune, mistõttu peaks olema analüüsipõhine lähenemine ja selleks on need võimalused nt KIKi poolt toetamine, sh väiksemate piirkondade (vähem kui 2000 elanikku) veeprojektid (KIKis on sees 88 taotlust, 15-20 milj eurot). Väikeste projektide puhul tehakse otsused eraldi ja need on prioriteetsemad lahenduste leidmisel ja riigipoolse toetamise tagamisel. Struktuurifondide eelsetel aegadel võisid olla proportsioonid paigas, nüüd enam see nii ei ole, tänapäeval liigume rohkem „tarbija maksab“ printsiibi suunas ja kõik riigid Euroopas ka liiguvad selles suunas.

K. Härk: kas oleks võimalik saavutada kokkulepe, et see omafinantseering ei suurene enam kui 15%. Sest täna suruvad laenud omavalitsustel kõri kinni.

H. Liiv: Sellist kokkulepet ei ole olemas, see on lihtsalt fraas ja ettepanek.

S. Kiisler: me oleme praegu vaheprotokolli faasis, kus on mõlema poole seisukohad, mitte kokkulepped, selline on praegu valitsuskomisjoni seisukoht, eks järgmises etapis vaatame, kas selles osas tuleb mingit selgust.

H. Liiv: Esitage kindlasti taotlused KIKi nõukogule, siis selgub milline projekt abi saab ja peaks saama. Siis selgub millised projektid vajavad ja millised saavad kindlasti abi. Praegu ei ole konkreetset materjali, mille põhjal rääkida, kas need konkreetsed juhtumid on rahastatavad laenuga või peaksid saama abi. Me peame selle paari aasta jooksul ära tegema ja see on praegu meie suurim mure.

M. Järvik: Kas esitatud taotluse puhul võib tulla täiendava abitaotlusega KIKi?

H. Liiv: Jah.

Teehoid, ühistransport
I. Tedrema: Kas valitsuskomisjoni seisukohtades sisalduv 10% on ministeeriumi põhitaotluses sees?

A. Uusma: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2012. aasta eelarve läbirääkimised ametnike (kantslerite) tasemel toimuvad 8.07. ja ministrite vahel 22.07. Kohalike teede rahastamiseks on 5% teede rahadest kavandatud Rahandusministeeriumi poolt etteantud piirsummades ja 5% esitatud täiendava lisataotlusena, kokku taotleme 10% kohalike teede rahastamiseks.

Infotehnoloogia Kommunikatsiooni valdkond
J. Landberg: Jääme oma esitatud seisukohtade juurde ja lisaks on meil palve, et lõpetaks enne vanad IKT projektid korralikult ära ja siis läheks uutega edasi, et need mis praegu käivad ei veniks, saaks need käima korralikult.

S. Kiisler: Seal on palju müra ka, aga nõustun, et seal on ka probleeme.

Muude küsimuste blokk, sotsiaaltöö ja tervishoiu valdkond:
J. Landberg palus selgitust valitsuskomisjoni punkt 2.5 põhimõte kohta, (mille kohaselt „riik toetab täna lapsehoiuteenuste ülejääkide kaudu puudega lastele suunatud teenuste pakkumist, kuid Sotsiaalministeeriumi eesmärk ei ole hakata rahastama kõiki täna kohalike omavalitsuste vastutusel olevaid puudega lastele suunatud hoolekandeteenuseid ega ka maksma toetusi. Eesmärk on pakkuda pere ja tööelu ühildamise toetamiseks puudega lastele lapsehoiu võimalusi“), millest jääb mulje, et puudega lastehoiu rahastamine ei ole riigi eesmärk. Puudega laste probleem peaks olema üks sotsiaalministeeriumi eesmärkidest.

R. Rahuoja: Kuna KTK seisukohti on võrreldes esialgsega korrigeeritud, kus KTK taotles puuetega lastele riigi eelarvest rahastatavate teenuste laiendamist, siis võib valitsuskomisjoni poolsest seisukohast selle lause välja jätta. Meil oli töörühmas arutlusel, et kui KOV ei kasuta ära seda raha puudega laste teenusteks võib ta volikogu otsusega suunata need vahendid muudeks teenusteks, mida me ei toetaks. Meie seisukoht on puudega lapsehoiuteenuse kättesaadavuse parandamine ja selles on probleemiks hoidjate vähesus.

J. Landberg: mida punktis 10.1 on mõeldud, kuidas KOVid saavad varjupaiga taotlejate osas koostööd teha?

R. Rahuoja: me räägime siin varjupaiga taotlejatest, kelle taotlus on rahuldatud ja kellele on antud legaalne õigus Eestis elada, tahame koostöös KOVidega nad erinevatesse KOVidesse ära paigutada. Täna on neil küll on peamiselt huvi Tallinnasse tulla. Aga tegemist on igati elujõulise elanikkonnaga, kellest iga omavalitsus võiks huvitatud olla, järjekorras on ka paar perekonda. Praegu me ei kavatse siin seadust muuta veel olemasoleva korralduse muutmiseks.

J. Landberg: 10.3 viimane lause, et hooldada inimesi kodu lähedal „antud lähenemine lisarahasid ei nõua, pigem saab hooldekodude ehitamiseks taotletavad/kavandatavad vahendid suunata toetavate teenuste arendamiseks“. Väljatöötatud teenustel on alati püsikulud. Eriti maapiirkonnas puudega inimeste toetamine on kallis ja rahanõudev asi, selle süsteemi väljatöötamine eeldab infosüsteemi vms väljatöötamist ja sellel on kulud.

R. Rahuoja: Meie mõte on toetada pigem koduhooldust kui institutsionaalset hooldust. Ööpäevaringse hoolduse kohti on välja ehitatud rohkem kui on vajadus nende järgi - üle 500. Ja täna KOVid taotlevad juurde uusi institutsionaalse hoolduse väljaehitamise võimalusi, meie toetame selle asemel koduteenuste väljaarendamist ja töötamist. See, et see lisarahasid ei nõua oli mõeldud tähenduses, et selleks võib kasutada institutsionaalse hoolduse väljaehitamiseks kavandatud vahendeid, kuna tühje kohti on juba päris palju.

I. Tedrema: Maapiirkonnas ei pruugi koduhooldus olla odav.

R. Rahuoja: Olen nõus, et koduhoolduse puhul võib olla oluline hinnaerinevus, aga täna meie arvutused näitavad, et siiski on koduhooldus odavam kui institutsionaalne teenus. Lisaks näiteks institutsionaalse hooldusel on 65% inimese omaosalus ja 35 % maksab kinni vald, koduteenusel maksab täna vald kinni 95% ja siin on mõtlemise koht, kas selles suurendada isiku omaosalust.

K. Sarapuu juhtis tähelepanu probleemidele koduhooldusel olevate vanuritega ning statsionaarsete hooldusteenuste vajaduse järele kodu lähedal ja omavalitsustes võiksid väiksemad hooldusasutused olla, kuigi nende tasuvus ei ole ilmselt hea.

R. Rahuoja: hinnang teenusevajaduse kohta on individuaalne. Täna oleme hooldusravi arendamise meetme alt toetanud vastavalt hooldusravi maakondlikele arengukavadele päris palju lisaks hooldusravi kohtadele ka hoolduskohti maakonnakeskustes, mis tekitab kodulähedasi kohti juurde.

A. Kallakmaa: Sotsiaalministeerium näeb ühe võimalusena puudega eakate riikliku toetuse maksmise lõpetamist ja antud vahendite suunamist teenuste osutamiseks ja toetuste maksmist läbi kohalike omavalitsuste.

R. Rahuoja: Jah me oleme töörühmas seda arutanud ja sotsiaaltoetuste kontseptsiooni kohaselt me annaks selle toetusemaksmise üle KOVIdele, KOVid on sellesse seni suhtunud soosivalt, seni on olnud tehnilisi küsimusi seoses puude määramise ja ebaühtlase jaotusega omavalitsuste vahel. See summa, millest me räägime on 379 miljonit kroonides ja seda protsessi ei viida lõpule 1-2 aastaga, vaid see on pikem protsess. Meie ettepanek on 4-5 KOVis piloteerida üleandmist ja vaadata kas need inimesed saavad piisavalt abi ja kas see on mõistlik. See eeldab seaduse muutmist. Piloot, et tuua välja probleemid mida üleandmise käigus lahendada. Näeme, et see võiks minna teenusekeskselt. Me ei ole seda väga detailselt veel arutanud, aga siin on kohalikul omavalitsusel väga suur sõnaõigus, milleks seda vaja on.

Maakasutus ja keskkonnahoid:
Keskkonna osas lisandus KTK punkt, võeti teadmiseks.

KTK avaldas soovi, et MKMi poolt härra Tatter võtaks initsiatiivi töörühma vedamise kohta taas.

Muud küsimused:
J. Landberg: Rääkisime eelmine kord läbirääkimiste seadustamisest, et kuna praegu saame läbi rääkida ainult tasandusfondi suuruse üle, tuleks sätestada riigieelarve seaduses eelarveläbirääkimiste ulatuse ning täpsustada eelarveläbirääkimiste protsessi. Rahandusministeerium pidi tegema selle kohta konkreetsed ettepanekud, mis ajaks need tehakse?

S. Liivik: Põhimõtteliselt oleme seda küsimust vaadanud, aga riigieelarve seaduses seda reguleerida ei saa, õiguslikus vaates ei ole võimalik, kuna see reguleerib riigieelarve koostamist,mitte tulubaasi kujundamist, teine variant on see reguleerida KOFSis, aga see reguleerib KOV tasandi tegevusi, kolmandana on võimalik täiesti uus seadus, aga sellele on oma kriteeriumid uue seaduse koostamiseks, mahupiirangud jne. Täna ei ole õiguslikus vaates lahendust, kuna riigieelarve seaduses saab rääkida tasandusfondist ja riigieelarve eraldistest, seal ei saa rääkida tulubaasist kui sellisest

S. Kiisler: Eelarveläbirääkimiste mehhanismist me saame ju rääkida.

S. Liivik: mehhanismi saame kirjutada tasandusfondi ja toetusfondi osas, aga nad tahavad rääkida tulubaasist laiemalt, sellest võib reglemendi mõttes rääkida aga riigieelarve baasseadusesse me ei saa kirjutada seda õiguslikku regulatsiooni, et kui kokkulepet ei saavutada, mis siis toimub jne. Juristide sõnul räägib riigieelarve seadus riigieelarve koostamisest ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu osa ei ole riigieelarve koostamine. Põhimõtteliselt meil on see paber olemas, võime augustis kohtudes neid põhjuseid ja seisukohti, miks seda nii lahendada ei saa, arutada.

S. Kiisler: jätkame seda valitsuskomisjoni siseselt. Siin on kaks etappi, üks on see mida me siin omavalitsusliitudega teeme ja teine pärast Riigikogu etapp ja selle osas on väga keeruline hakata ette kirjutama kuidas seda reguleerida. Selleks peaksime ka valitsuskomisjoni sees eraldi kohtuma, et neid võimalusi vaadata. Mis puudutab kriisireguleerimist, siis teen ettepanekut omavalitsusliitudega koos siseministriga eraldi kohtuda, kuna meil ei ole ühtegi töörühma kuhu seda kanaliseerida. Võtame selle enda peale, et kohtumine koos KTK esindajatega kokku leppida.

Otsus: lõpetada arutelu „Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vahe-protokoll 2012. aasta riigieelarve osas“ ja võtta sellega seonduv teadmiseks.

2. „Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vahe-protokoll 2012. aasta riigieelarve osas“ allkirjastamine

Otsus: Allkirjastada „ Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vaheprotokoll 2012. aasta riigieelarve osas.“

3. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni tegevustest seonduvalt Riigikohtu lahendiga.

S. Kiisler: Räägin sellest teemast taaskord, kuna oleme praeguseks ühe ringi ära käinud. Analüüs ja metoodika on olemas, metoodika osas oleme isegi Riigikohtu käest kiita saanud, aga kriitikat on palju olnud tulemuse suhtes. Justkui oleks kahtlus, et on veel riiklikke ülesandeid, aga neid ei õnnestu tuvastada. Meie ettepanek on, et töörühmades see veelkord läbi analüüsida, et tuvastada võimalikud omavalitsuste ülesanded, mis võiksid olla riiklikud.
Töörühmad vaataksid veelkord ülesanded läbi ja kui on erimeelsusi, siis tuua need siia läbirääkimiste laua taha. Me ei ole vastu, et see loetelu pikem oleks, aga keegi ei ole konkreetseid veenvaid ettepanekuid teinud, mis seal peaks olema. Meie konkreetne ettepanek on igas valdkondlikus töörühmas need ülesanded täiendavalt läbi vaadata.
Töörühm võib vajaduse korral ka eksperte kaasata.

S. Liivik: Kuidas see korralduslikult välja näeb, KOV pool toob välja oma seisukoha ja siis vaieldakse? Kui kumbki pool ei tõesta vastupidist, kas siis jääb olemasolev olukord? Kas keegi teeb eeltöö, tekitab nimekirja mis on arutelude aluseks?

S. Kiisler: Saadame töörühmadele ette materjalid, loetelu nendest ülesannetest, mille puhul on avaldatud kahtlust, et need ei ole omavalitsuslikud. Oleme arutanud ka täieliku loetelu tekitamist, aga kuna neid ülesandeid on palju ja erinevates seadustes, siis praegu ei saa me lubada, et meil see järgmisteks töörühmade kogunemiseks tehtud on. Ilmselt mingi hetk me peaksime selleni jõudma. Praegu saame koondada töörühmade lõikes need teemad, mille osa on ettepanekud tehtud osapoolte, Riigikontrolli vt poolt. Nii et sobib, panete töörühmade päevakordadesse?

J. Landberg: Üks küsimus on ka see, et kas tuvastatud riiklikud ülesanded on õiglaselt tasustatud.

S. Kiisler: Jah, ka seda võib ka täiendavalt arutada, kas riiklike ülesannete kompenseerimine on adekvaatne.

A. Kallakmaa: Seda on keeruline teha kui nimekirja ees ei ole.

S. Kiisler: Vaidlusküsimuste nimekirja anname ette, kutsun ka KTK üles märku andma kui teie hinnangul on mõni ülesanne vales kategoorias.

S. Liivik: Tooge kõik märkused välja, kõiki neid ettepanekuid räägime läbi ka rahanduse töörühmas. Kuna teie olete praktikud, siis teie teate, kuidas mingi ülesanne toimib päriselt. Ei ole reaalne, et me hakkame Riigi Teataja järgi neid ritta panema, siis tekib vaidlus metoodika osas kuidas ülesandest aru saada, ülesandel on alamülesanded - korraldada ja koordineerida jne, tuleb kokku leppida metoodika mille järgi me neid hakkame kirja panema ja läbi praktilise kogemuse oleks mõistlik seda loetelu tekitada.

S. Kiisler: Ühesõnaga, kui teil on väide, et mõni kohaliku omavalitsuse ülesannetest on riikliku iseloomuga, siis andke palun teada.

Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks edasiste töörühmade töö korraldamiseks.

4. Muud küsimused

J. Landberg: Küsimus veel, millal saab täpsemad indikatsioonid järgmise aasta kohta?

S. Liivik: Augusti lõpus nagu alati, kuskil 23-24. augusti paiku avalikustatakse suvine majandusprognoos. Prognoosi pealt vaadatakse ainult seda, kas saab täiendavaid taotlusi rahuldada, see on ainult selles kontekstis oluline. Kui eelmine aasta hakkas põhiprotsess peale alles siis kui prognoos oli olemas, siis see aasta toodi eelarveprotsess tunduvalt ettepoole, selleks ajaks on kõik ministrid käinud rahandusministri juures ära, põhibaas on lukus ja sealt võib tulla ainult täiendavad vahendeid.

K. Härk: Küsimus seoses eelarve koostamisega ja KOFSist tuleneva finantsstrateegiate koostamise kohta, et 2012. aasta kohta ei pea veel olema olemas. Kuidas te seda tõlgendate?

S. Liivik: 2012. aasta 1. oktoobriks peab olema olemas, kehtima hakkab see säte 01.01.2013.

Otsus: Informatsioon teadmiseks võtta.

Regionaalminister tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.

Siim Kiisler
Komisjoni esimees
(allkirjastatud digitaalselt)

26.07.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit