Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


27. juuni – 01. juuli 2011
Print

eelmine  
E-nädalakiri 19/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuse töörühma koosolek.
2.    ELAN võrgustiku koosolek.
3.    Regioonide Komitee rahvuslike delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
4.    Regioonide Komitee juhatuse koosolek.
5.    Regioonide Komitee täiskogu istung.


1.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuse töörühma koosolek.

Koosolek toimus 27.– 28. juunil CEMR-i majas Brüsselis.

Ülevaate CEMR lobby´st andis ülevaate Serafin PAZOS-VIDAL, kes on CEMR Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika  fookusgrupi koordinaator.

Olen protsessi käigus ja fookusgrupis osalemise läbi informeerinud nendest tegevustest ka üleriigilisi omavalitsusliite. Serafin ütles, et koos tegutsedes oleme saavutanud rohkem kui iganes oleks võimalik üksikult tegutsedes. Peaksime samasugust tegevust jätkama ka tulevikus.

Calin CHIRA ja Bas van den BARG andsid ülevaate arutelude käigust Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides.

Üks põhilisi diskussioone parlamendis on üleminekuregioonide idee. Vaja on luua side arutelede  ühtekuuluvuspoliitika ja järgmise perioodi eelarve üle. Barroso laual on kaks kirja - üks liikmesriikide poolt, kes soovivad El eelarvet vähendada ja 12 uue liikmesriigi poolt saadetud kirja, kes soovivad tugevat ühtekuuluvuspoliitikat järgmiseks perioodiks ja piisavat rahastust.

Euroopa Parlament soovib järgmise aasta eelarvet suurendada 5% võrra, mis ei rõõmusta mõningaid liikmesriike. Kallas ja Hahn on kokku leppinud, et osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest läheb transpordi rahastamiseks (TEN-T).  Esialgu on see saladus, sest ka paljud teised valdkonnad soovivad sektoripõhist rahastamist. Poola eesistumine algab 1. juulil, kuid arvatakse, et Poola eesistumise jooksul ei jõuta kokkulepeteni ja lõplikud otsused jäävad Taani eesistumise aega.

Maaelu arengu tulevikust andsid ülevaate Carsten HANSEN.

CEMR seisukohad maaelu arengu kohta.  Carsten väljendas pettumust paralamendi raporti suhtes, sest see ei arvestanud eriti CEMR poolsete ettepanekutega.  Parlamendi raport keskendus rohkem põllumajandusele mitte niivõrd maaelu arengule. Tema sõnul peaksid rahul olema uued liikmesriigid, kuna otsetoetuste ühtlustamine oli üks oluline teema.

Parlament kutsub üles subregionaalse tasandi paremale kaasamisele, mis on üks positiivsetest sõnumitest. Samuti soovitakse kaasata rohkem erafinantseeringuid, sest kohalikud ja regionaalsed omavalitsused on pidanud oma eelarveid kärpima. On liikumas kuuldused, et teise samba vahendite mahtu soovitakse järgmisel eelarveperioodil kärpida. On võimalus kasutada kohaliku arengu meetodit ka põllumajanduse valdkonnas (LEADER-programm).

Tsehhi esindaja sõnul näitab nende kogemus, et järgmisel perioodil räägitakse ainult põllumajandusest, aga mitte maaelu arengust. Kohaliku arengu dimensioon on vastupidi vähenemas.

Wladyslaw PISKORZ Euroopa Komisjonist (Head of Unit Urban Development, Territorial Cohesion, DG REGIO, European Commission), tutvustas uut algatust, mille sisuks on partnerlus kohalikul tasandil.

OECD plaanib korraldada lõppkonverentsi linna ja maaelu arengu ja nende seotuse  teemal, mis toimub Leedu eesistumise ajal. Konverentsil tutvustatakse läbiviidud uuringu tulemusi, mis avaldatakse ka kõigis EL ametlikes keeltes. Uuringus keskendutakse arengu majanduslikele tulemustele. Komisjon plaanib korraldada lisaks vähemalt  kaks seminari samal teemal. Eriti tugevalt on rõhutatud linna ja maaelu arengu seoseid uute liikmesriikide poolt. Küsimus on kuidas arvestada linna ja maaelu vajadusi järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitikas, ESF ja põllumajanduspoliitikas.

Kohaliku arengu dimensioon järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitikas keskendub kohaliku kogukonna kaasamisele ja partnerlusele. Eesmärk on luua erinevate fondide ühtne raamistik, mis hõlbustaks nende vahendite integreeritud kasutamist kohtadel. Vastavalt territooriumide vajadustele määratakse juhtfond, mis katab ka jooksavad projekti ettevalmistamise kulud. Ilmselt kasutatakse LEADER programmi eeskuju. Küsimus on kuidas muuta selline raha kasutamise viis liikmesriikidele vastuvõetavaks. Kohtadel peaks olema suurem vabadus otsustada milleks täpselt raha kasutada, arvestades EU2020 strateegia prioriteete ja tarka arengut. Nende idee on, et linnad elanikuga alla 150 000 elaniku võiksid seda meetodit kasutada. Ühine strateegiline raamistik keskendub tugevalt linnalisele dimensioonile.

Soovitakse rakendada integreeritud investeeringuid linnades. Idee on selles, et linnad saavad paketi, mille osas on nad kohustatud rakendama integreeritud lahendusi ja andma tagasisidet selle kohta kuidas seda raha on kasutatud erinevate eesmärkide ellurakendamiseks.

Hea küsimus oli töörühma poliitiliselt raportöörilt kes küsis et kuidas veenda kohalikku omavalitsust kaasrahastama kogukonna poolt kokku lepitud projekte.

Euroopa Regionaalpoliitika  ja innovatsiooni seoseid järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitikas tutvustas Pierre GODIN Euroopa Komisjonist (Policy Analyst, Unit Thematic coordination and Innovation, DG REGIO, European Commission).

Miks on regionaalne tase just see õige? Seetõttu, et just sellele tasemel toimub kõige parem koostöö erinevate partnerite vahel, sealhulgas teadusasutuste vahel ja sellel tasandil on ka piisavalt raha ja teadmisi seda rakendada.  Ettekanne on lisatud aruandele.

Pierre ütles, et ta oli hiljuti Eestis ja kuna Eesti on nii väike, siis ei nõua komisjon erinevate regionaalsete programmide väljatöötamist. Eestis saab olema üks programm kogu Eesti jaoks. Meie jaoks on oluline, et nende programmide koostamisse oleksid kaasatud ka kohalikud omavalitsused, sest innovatsioon ei seisne ainult tehnoloogilistes uuendustes vaid ka sotsiaalses innovatsioonis, mis hõlmab ka teenuste pakkumist kodanikele.

Eveline Petrat-Charlety Euroopa Komisjonist meenutas mis on põhikomponendid ühtekuuluvuspoliitika reformis - seotus EU2020, strateegiline planeerimine, temaatiline kontsentreerumine, tingimuslikkus, suurem keskendumine tulemustele, lihtsam jaotussüsteem (ettekanne lisatud). Oluline on partnerluslepingud liikmesriikidega, kus kirjeldatakse seatud eesmärke, võetud kohustusi ja tingimuslikkust, ühtekuuluvusvahendite seotust teiste EL fondidega jne. Osalejate poolt tõstatati küsimus kuidas kaasatakse regionaalsed ja kohalikud omavalitsused nende partnerluslepingute koostamisse. Vaja oleks selget regulatsiooni kuidas partnerid on kaasatud.  Koostatud on menüü investeerimisprioriteetidest. See nimekiri on pikem vähem arenenud regioonide jaoks ja lühem rikaste regioonide jaoks. Oma ettekandes andis ta ülevaate sellest mida üks või teine reformi komponent tähendab. Ettekanne sisaldab ka tulevaste tegevuste ajakava.

Euroopa Sotsiaalfondi tulevikust (ESF)  andis ülevaate Thomas Bender Euroopa Komisjoni sotsiaalfondi koordinatsiooni osakonnast. Prioriteetide hulgas ei ole kavandatud suuri muutusi, kuid loomulikult peavad need olema kooskõlas EU2020 strateegia eesmärkidega. Järgmise perioodi prioriteetsed valdkonnad on:
·    Tööhõive suurendamine;
·    Oskuste parandamine ja elukestev õpe;
·    Sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vastu võitlemine;
·    Institutsionaalse suutlikkuse tõstmine.

Nendes neljas valdkonnas määratakse ka investeerimisprioriteedid (18 prioriteeti), kuid nende osas ei ole kohustuslikke prioriteete. Oluline teema on jätkuvalt sooline võrdõiguslikkus ja selle edendamine.

Tulemustele orienteerituse osas on küsimus eelkõige ühistes indikaatorites. Need peaksid olema seotud ka saavutatud tulemustega eelkõige tööhõive valdkonnas. Idee on ka alamprogrammi tasemel mõõta saavutatud tulemusi. Programmis kirjeldatakse tegevused ja oodatavad tulemused.

Lihtsustamine on vajalik, sest paljud kasusaajad on väikesed ja projekti administreerimise kulud on liiga suured. Üks idee on kulude tõestamise lihtsustamine, määrates teatud kulude % mida saab ilma iga üksiku kulu tõestava dokumendita  kuludesse kanda (toimib juba ka sel perioodil). Püütakse samuti rakendada kohaliku arengu printsiipi koostöös teiste EL programmidega.

Lucia Pacillo Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraadist tutvustas uuringut kohaliku arengu printsiibi rakendamisest eelmistel finantsperioodidel (ettekanne lisatud).

Angelika Poth-Mögele tutvustas linnade võrdlusraamistikku ja selle ettevalmistamisega seotud tegevusi. Aluseks on säästvate linnade Leipzigi Harta. Ettevalmistused algasid juba 2009 aastal, kuhu enamasti kuulusid liikmesriikide esindajad. Välja on valitud 60 linna (valitud liikmesriikide poolt), kes olid valmis testima väljatöötatud võrdlusraamistikku. Eestist kuulub nende linnade hulka Jõgeva.

Testimine lõpeb selle aasta augusti lõpus, mille tulemusel koondatakse saadud tagasaside ning lõppkonverents toimub selle aasta oktoobris Poznanis. Võrdlusraamistiku märksõnaks on integreeritud jätkusuutlik areng. See võrdlusraamistik on vabatahtlik vahend linnadele, kes soovivad seda kasutada ja ta ei ole seotud ühtekuuluvusvahendite kasutamise tingimustega.

See võrdlusraamistik on aidanud parandada koostööd linna erinevate osakondade ja valdkondade vahel. Samamoodi võimaldab see võrdlusraamistik leida linnu samasuguste probleemidega ning saada seeläbi nõuandeid probleemide lahendamiseks.

Järgneval perioodil oleks vaja:
·    Teha kindlaks millised prioriteedid liikmesriik valib võimalike valikute hulgast. Praegu on unikaalne võimalus pakkuda omapoolseid ettepanekuid;

·    Kohaliku arengu printsiibi rakendamine liikmesriigis;

·    Ühine strateegiline raamistik

·    Saata CEMR poolt seisukohad ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta Euroopa Komisjoni regionaalvolinikule, aga ka osakondadele, kes valmistavad ette vastavaid regulatsioone.

·    Püüda Läänemere strateegia elluviimisel rakendada mitmetasandelise valitsemise printsiipi.

Järgmine töörühma koosolek toimumise aega ei ole teada, sest loodeti CEMR töö ümber korraldada.  Suurem rõhk saab olema fookusgruppidel ja järgmisel poolaastal ei ole planeeritud ühtegi traditsioonilise töörühma koosolekut.

Hollandi liidust Bas van den BARG ütles, et töörühmade koosolekud jätkuvad, kuid mitte enam CEMR raames. Hollandi liit võtab ühtekuuluvuspoliitika töörühma töö korraldamise enda kanda. Ta ütles, et need töörühmad ja nende töö on liiga väärtuslik, et seda lõpetada. Oluline on kutsuda jätkuvalt Euroopa Komisjoni töötajaid tutvustama oma plaane ja konsulteerima kohalike ja regionaalse tasandi omavalitsuse ekspertidega Euroopa Liidu tasandi tegevuste mõjust kohalikule tasandile.

2.    ELAN võrgustiku koosolek.

ELAN võrgustiku koosolek toimus 29. juunil CEMR-i majas Brüsselis. Koosoleku korraldajaks oli seekord CEMR. Koosolekul anti ülevaade ELAN võrgustiku prioriteetsetest teemadest nagu:
·    Keskkond. On kaks olulist teemat - õhu kvaliteet ja tarkade linnade initsiatiiv.  
Õhu kvaliteedi osas toimub kehtivate direktiivide laiaulatuslik ülevaatamine ja CEMR on loonud ka eraldi fookusgrupi õhu kvaliteedi teemal. Jätkuvalt on võimalik liituda fookusgrupiga, et rääkida kaasa CEMR poolse seisukoha kujundamises. Eestit esindab selles fookusgrupis Tallinna linna esindaja. Komisjon on ettevalmistanud kaks teatist, mille osas komisjon on alustanud konsultatsiooni. 19. juulil avab komisjon projektide taotlusvooru tarkade linnade teemal. Esimesed projektid peaksid rakenduma 2012 aasta algul. Võivad osaleda linnad, mille elanike arv on üle 40 000 elaniku.

·    Energia. Välja on pakutud kaks uut finantsinstrumenti ELENA ja CBB, mis katab kõik 27 liikmesriiki ja võimalik on saada laenu ka väiksemas mahus kui pakub ELENA.
Täpsemad detailid kuidas see uus rahastamisinstrument tööle hakkab, selguvad järgmise kahe nädala jooksul. CEMR on loonud fookusgrupi energia efektiivsuse teemal, sest komisjonil on kavas kehtestada kohustuslikud normid avaliku sektori omanduses olevate hoonete energiatõhususe suurendamiseks. Linnapeade Pakti osas on toimunud huvitavaid arenguid - ühe rohkem soovitakse lisatakse sinna ka jäätmemajanduse, vee, õhukvaliteedi, transpordi  jne teemad.
Linnapeade Pakti sekretariaat kavatseb läbi viia küsimustikku paktiga liitunud linnade hulgas, et saada teada kas toetatakse neid arenguid. Regioonide Komitee soovib saada omale koordineerivat rolli selle algatuse osas, sest see annab võimaluse suurendada nende poliitilist nähtavust, sest senine algatus on olnud edukas. Kuna Bresso on saatnud Regioonide Komitee nimel kirja Barrosole, siis võiks kaaluda ka CEMR poolt kirja saatmist Barrosole, et selgitada, et oluline on mitmetasandelise valitsemise põhimõtte rakendamine erineva EL seadusandluse rakendamisel, mitte püüda erinevat seadusandlust rakendada üksikute sektoraalsete initsiatiivide raames.

·    Transport. CEMR valmistab ette oma seisukohti seoses transpordi valge raamatuga.
Fookusgrupp on ette valmistanud CEMR seisukohtade arvamuse eelnõu, milles nad leiavad, et valges raamatus seatud eesmärgid on väga ambitsioonikad ja toovad välja kohalike ja regionaalsete omavalitsuste jaoks murettekitavad aspektid. Olen seda arvamuse projekti tutvustanud ka oma eelnevas aruandes.

·    Tööhõive, sotsiaalvaldkond ja tervishoid. Euroopa Parlamendis menetleti arvamust üldhuviteenuste teemal. CEMR saatis ka selle kohta omapoolsed ettepanekud.

Lisaks tutvustas Ase Erdal, Hollandi Brüsselis esinduse juht, kavandatud muudatusi ELAN võrgustiku töös. Vaja on täpsustada CEMR rolli ELAN võrgustiku töös, arvestades ka nende finantsvõimalusi ja nende töö ümberkorraldusi (keskendumine rohkem tööle  fookusgruppides seniste töörühmade asemel). Hetkel küsib 8 esindust kümnest kui nad korraldavad ELAN võrgustiku koosoleku, nõu CEMR töötajate käest. ELAN võrgustik ei tohiks konkureerida CEMRga  ja seetõttu peakski olema tihedam koostöö esinejate kutsumisel ELAN võrgustiku koosolekutele. Samuti on Brüsselis esindustel erinevad ülesanded ja ka administratiivne suutlikkus.

Selleks, et ELAN oleks huvitav kõigile, tuleks arvestada ka Brüsseli esinduste erinevat rolli. ELAN võrgustik ise ei täida lobby rolli, seda teeb CEMR. ELAN on koostööplatvorm CEMR liikmete vahel. Kavas on enne suvepuhkust korraldada veel üks kohtumine ja alustada kõikide Brüsseli esindustega konsultatsiooni, et lõplikult välja tulla ettepanekutega ELAN võrgustiku töö ümberkorraldamise osas.

Vaadati üle senised ELAN võrgustiku prioriteedid ja kutsuti osalejaid mõtlema selle aasta II poolaasta peale ja võimalikele muutustele ELAN prioriteetide hulgas.

3.    Regioonide Komitee rahvuslike delegatsioonide koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega 29. juunil

Kohtumisel osalesid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Kohtumisel arutleti nagu tavaliselt juhatuse päevakorras olevate teemade üle, aga sumuti küsimusi seoses täiskogu istungiga.

Juhatuse päevakorrast pälvis suuremat tähelepanu Regioonide Komitee poolt koostatud mõjuanalüüs. Üldiselt oldi sellega rahul, kuid leiti, et puudu on poliitilisest analüüsist.

Juhatusele on esitatud dokument, mis muudab Regioonide Komitee protseduurireegleid. Leiti, et vaja oleks näidata mida täpselt on muudetud ja selleks oleks vaja näidata ära olemasolevas tekstis mida täpselt on muudetud. Administratsiooni sõnul on see dokument olemas juhul kui keegi soovib sellega tutvuda.

Kui juhatus kiidab heaks välja pakutud juhatuse ja täiskogu istungite kava 2012 aastaks, siis tehakse avalikuks ka kõikide komiteede planeeritud koosolekute kava järgmisel aastal. Linda, Tsehhi delegatsiooni koordinaator, palus selgitada miks 2012 aasta täiskogu on planeeritud juuli kuusse, kus paljudes riikides on juba suvepuhkuste aeg.

Sellele täiskogule on esitatud kokku kõikide arvamuste kohta 328 muudatusettepanekut. Selleks, et nendega toime tulla, on koostatud väga täpne ajakava ning ülevaade sellest mida toetada või mida mitte. Paluti, et kui on välja pakkuda kompromissettepanekuid, siis esitada need kirjalikult enne täiskogu algust. Birgit, taani delegatsiooni koordinaator, küsis, miks menetletakse mõnesid olulisi arvamusi (nagu riigiabi eeskirjad) täiskogul, ilma eelneva aruteluta komisjonis. Liikmed ei ole sellega rahul. Samuti avaldati rahulolematust sellega, et ei ole piisavalt aega muudatusettepanekute esitamiseks komisjonides ja see võib olla üks põhjus miks täiskogul on niipalju muudatusettepanekuid.
Administratsiooni esindaja ütles, et vahel on dokument enne kättesadav TOADis enne kui see saadetakse meiliga liikmetele. Veel selgitati, et reeglina on viitused tingitud sellest, et raport esitatakse liiga hilja komisjonile, kuigi tõlketeenistus teeb endast kõik oleneva, et seda võimalikult kiiresti tõlkida kõikidesse keeltesse.

Regioonide Komitee kavatseb rakendada uut muudatusettepanekute esitamise elektroonilist süsteemi alates 2012 aastast. IT teenistus andis sellest uuest süsteemist kiire ülevaate. Kõik võivad teada anda kui nad soovivad selle uue süsteemi katsetamisel osaleda, mis toimub 4-7 juulini.

Lisaks tutvustati ettepanekuid kuidas parandada koostööd Euroopa Komisjoniga Poola eesistumise ajal. Selleks on Regioonide Komitee välja andnud eraldi brzüüri, kus on ära toodud Poola regionaalsete esinduste andmed, Regioonide Komitee liikmed jne.

4.    Regioonide Komitee juhatuse koosolek 29. juunil

Juhatuse koosolekul osales Kurmet Müürsepp.

10.-12. oktoobril 2011 toimuva 92. täiskogu istungi ettevalmistamine.

10.–12. oktoobril 2011 toimuv täiskogu 92. istungjärk algab esmaspäeval, 10. oktoobril kell 15.00 Euroopa Parlamendi suures istungitesaalis (Hemicycle) ja jätkub kuni kella 17.30ni.
Tegemist on ürituse OPEN DAYS avaistungiga.
Istungjärk jätkub teisipäeval, 11. oktoobril kell 15.00 ja kolmapäeval, 12. oktoobril kell 9.00–13.00 Euroopa Komisjoni Charlemagne'i hoones vastavalt kavandatud programmile.
Istungjärgul tuleb arutusele 12 arvamust.
Istungjärgul osaleb Euroopa Komisjoni asepresident, tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani.

Esmaspäev, 10. oktoober
13.00–14.30    Fraktsioonide juhatuste koosolekud    JDE hoone
15.00–17.30    Täiskogu istung/Ürituse OPEN DAYS avamine    Suur istungitesaal
17.30–18.30    Fraktsioonide esimeeste koosolek    JDE hoone
18.30–20.30    Juhatuse koosolek    JDE hoone

Teisipäev, 11. oktoober
10.30–13.00    Fraktsioonide koosolekud    JDE hoone
13.00–14.30    Riikide delegatsioonide koosolekud     JDE hoone
15.00–20.00    Täiskogu istung    Charlemagne'i hoone
20.30    Vastuvõtt ürituse OPEN DAYS puhul    JDE hoone

Kolmapäev, 12. oktoober
9.00–13.00    Täiskogu istung    Charlemagne'i hoone

Regionaalarengu ministri Elżbieta Bieńkowska sõnavõtt eesistujariigi Poola prioriteetide teemal

Poola eesistumisajaga algab 1. juulil 2011 neljas kolme riigi kaupa rühmitatud nõukogu eesistumise aeg, mis hõlmab ka Taani ja Küprose eesistumist 2012. aastal.

Poola poliitikat on alates 2007. aastal toimunud korralistest parlamendivalimistest juhtinud valitsus, keda toetab Euroopa integratsiooni pooldav parlamendienamus. Järgmised valimised toimuvad hiljemalt käesoleva aasta oktoobris. Poola põhiseadust arvestades võib aga siiski eeldada, et praegune valitsus täidab eesistujariigi ülesandeid kuni eesistumisaja lõpuni, sest uus valitsus ei astuks ametisse enne käesoleva aasta detsembri keskpaika.
Poola eesistumisaja programmis keskendutakse konkreetsemalt kolmele järgmisele prioriteedile:
1) Euroopa integratsioon majanduskasvu allikana,
2) turvaline Euroopa,
3) avatusest võitev Euroopa.

Tulevane, 2013. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik peab eesistujariigi arvates olema investeerimisvahendiks, mis aitab viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegiat, tunnustades seejuures ühtekuuluvuspoliitikat kui ELi aluspoliitikat, millest kõik liikmesriigid kasu saavad.

Ühtekuuluvuspoliitika reformi küsimuses peaks eesistujariik suunama arutelusid struktuurifondide edaspidist reguleerimist käsitlevate komisjoni ettepanekute üle, mida on oodata käesoleva aasta sügisel. Arutelud toimuvad muu hulgas regionaalpoliitika ministrite ja ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite ühisel mitteametlikul kohtumisel, mis peaks toimuma 24.–25. novembril; kõnealuse poliitika reform on üldasjade nõukogu päevakorras ka 5.–6. detsembril.

Lisaks korraldab eesistujariik rea 2013. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevaid seminare järgmistel teemadel:
„Faktipõhine ühtekuuluvuspoliitika” (Gdańsk, 7.–8. juuli),
„Euroopa Sotsiaalfondi territoriaalne mõõde” (Varssavi, 29.–30. september),
„Tõhusad territoriaalse arengu vahendid” (Varssavi, 24.–25. oktoober) ja
„Arengu terviklik käsitlemine” (Poznań, 24. november).

Pärast majandusjuhtimise uute reeglite vastuvõtmist kavatseb Poola oma eesistumispoolaastal esitleda uut kasvumudelit, mis ei piirdu pelgalt riigi rahanduse konsolideerimisega. Sellele mõeldes toetab Poola algatusi ja ettepanekuid, mille eesmärk on parandada finantsturgude reguleerimist ja järelevalvet ning kriisiohjamist. Poola eesistumisajal tuleb ellu viia laiendatud euroala pakt ning viia lõpule riikide menetlused Euroopa stabiilsusmehhanismi käsitlevate lepingumuudatuste ratifitseerimiseks.

Otsemaksete ja maaelu toetuste küsimused on eesistujariigi jaoks uuendatud ÜPP põhielemendid. Sellest tulenevalt kavatseb Poola korraldada 11.–13. septembril 2011 põllumajandusministrite mitteametliku kohtumise.

Eesistujariik Poola soovib luua ELi energiaalase välispoliitika alused. Poola leiab, et ELi positsiooni energiatootmiseks kasutatava toorme tootjate, tarbijate ja transiidiriikide suhtes on võimalik tunduvalt parandada, kui võtta meetmeid, mis võimaldaksid ELil toimida rahvusvahelisel energiaareenil tõhusamalt.

Välispiiride turvalisemaks muutmiseks soovib eesistujariik viia lõpule töö Frontexi määruse muutmiseks, mille eesmärk on tagada sellele vajalikud vahendid liikmesriikide tõhusamaks toetamiseks rändevoogudest tulenevas kriisiolukorras ja mis peaks viima aruteludeni Schengeni kokkulepete kohandamise üle.

Seoses laienemisprotsessiga on eesistujariigi Poola üks peamisi eesmärke viia lõpule ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga ja allkirjastada ühinemisleping. Poola soovib jätkata ühinemisläbirääkimisi Türgiga, edendada ühinemisläbirääkimisi Islandiga ja toetada Lääne-Balkani riikide püüdlusi seoses Euroopa Liiduga.

Idanaabruse poliitika raames juhatab eesistujariik Poola 29.–30. septembril Varssavis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist. Samuti soovib Poola luua uusi koostööraamistikke ELi ja Venemaa vahel ning soovib teha algatuse uue koostöölepinguni jõudmiseks Venemaaga, et arendada ELi ja Venemaa partnerlust ajakohastamise eesmärgil

Regioonide Komitee poolt kavandatud tegevustest seoses Poola kui eesistujariigi prioriteetidega saate lugeda aruandele lisatud dokumendist.

Regioonide Komitee esindajate määramine Euroopa Nõukogu ülemaailmse vastastikuse sõltuvuse ja solidaarsuse Euroopa keskuse täidesaatvasse komiteesse (Põhja – Lõuna Keskus)

Neljast kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eraldatud kohast kaks kohta on ette nähtud  Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressile ja kaks kohta Regioonide Komiteele.

Täidesaatev komitee korraldab kaks koosolekut aastast (kevadel ja sügisel), tavaliselt Lissabonis ja Strasbourgis.

Pärast fraktsioonide esimeestega konsulteerimist on tehtud ettepanek, et Regioonide Komiteed esindaksid Christophe Rouillon (FR/PES) ja Jesús Gamallo Aller (ES/EPP), kes on mõlemad CIVEXi liikmed ning Euroopa Liidu arengupoliitika ja Põhja – Lõuna suhetega seotud teemade raportöörid.

Euroopa ettevõtluspiirkonna edukas katseperiood toimus 2009. ja 2010. aastal. Siiani on antud Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitel kuuele piirkonnale: kolmele 2011. aastaks (Brandenburg (DE), Kerry krahvkond (IE), Murcia (ES)) ja kolmele 2012. aastaks (Kataloonia (ES), Trnava (SK), Helsinki-Uusimaa (FI)).

Kuna piirkondadel on osalemise vastu üha suurem huvi, esitab Regioonide Komitee 30. juunil 2011 kutse 2013. aasta Euroopa ettevõtluspiirkonnaks kandideerimiseks.

Kutse 2013. aasta Euroopa ettevõtluspiirkonnaks kandideerimiseks – kuidas kandideerida?

Esitada tuleb taotlus, mis hõlmab järgmist: visioonikava ja tegevuskava, sh rakendamis-/juhtimismeetmed ja kavandatav teavitustegevus. Taotluses tuleb näidata, et Euroopa ettevõtluspiirkonna strateegiat toetab nt piirkondliku volikogu, piirkondliku valitsuse või muu pädeva asutuse võetud poliitiline kohustus see visioon ellu viia.

Piirkonnad peaksid selgelt näitama, millised osalejad vastutavad konkreetsete meetmete rakendamise eest. Kõige olulisem on piirkonna ettevõtluspotentsiaali arendamine.

Kandideerimisavaldus ja täiendav teave on saadaval Euroopa ettevõtluspiirkonna veebilehel: www.cor.europa.eu/eer

Osalema on oodatud kõik piirkonnad, kellel on poliitilise tasandi pädevus ja kes suudavad ellu viia üldist ettevõtlusvisiooni. Mõiste „piirkond” määratletakse selle laiemas tähenduses: piirkonnad, liidumaad, vallad, autonoomsed piirkonnad, departemangud, provintsid, maakonnad, suurlinnapiirkonnad ja mis tahes muud poliitilised tasandid, millel on oma kohustuste täitmiseks vajalik pädevus.

2013. aasta Euroopa ettevõtluspiirkonnaks kandideerimise kava

·    30. juuni 2011: projekti käivitamine Regioonide Komitee täiskogu istungil

·    10. november 2011: kandideerimisavalduste esitamise tähtpäev; seejärel hindab avaldusi ¸ürii

·    2012. aasta algus: Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli auhinnatseremoonia
Avaldus 2013.aasta Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlile kandideerimiseks ja poliitilist kohustust kinnitav dokument tuleb esitada e-postiga aadressil eer-cdr@cor.europa.eu.

Juhatus kiitis heaks 2012 aasta koosolekute ajakava:

Teisipäev, 14. veebruar    Juhatuse koosolek
Kolmapäev, 15. veebruar ja neljapäev, 16. veebruar    Täiskogu istungjärk
Neljapäev, 22. märts    Juhatuse väljaspool Brüsselit toimuv koosolek Kopenhaagenis, Taanis
Reede, 23. märts    Piirkondade ja linnade viies tippkohtumine, Kopenhaagen, Taani
Kolmapäev, 2. mai    Juhatuse koosolek
Neljapäev, 3. mai ja reede, 4. mai    Täiskogu istungjärk
Teisipäev, 17. juuli    Juhatuse koosolek
Kolmapäev, 18. juuli ja neljapäev, 19. juuli    Täiskogu istungjärk ametiaja teise poole koosseisu valimisega
Neljapäev, 6. september ja reede, 7. september    Juhatuse väljaspool Brüsselit toimuv koosolek Küprosel
Esmaspäev, 8. oktoober    Juhatuse koosolek
Teisipäev, 9. oktoober ja kolmapäev, 10. oktoober    Täiskogu istungjärk / Open Days
Kolmapäev, 28. november    Juhatuse koosolek
Neljapäev, 29. november ja reede, 30. november    Täiskogu istungjärk

Juhatuse väljaspool Brüsselit toimuvate koosolekute kuupäevad kinnitavad hiljem selle hetke eesistujariigid.

Omaalgatuslike arvamuste koostamine.
Juhatus kiitis heaks koostada omaalgatuslik arvamus teemal: “Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat”, määrates raportööriks Flo Clucas (UK/ALDE).

Arvamuse koostamisega hakkab tegelema  ELi eelarve läbivaatamise ajutine komisjon.

Euroopa Komisjonile esitatud taotlused konsulteerimiseks.


ENVE komisjon on teinud ettepaneku konsulteerida Regioonide Komiteega Komisjoni teatis osas „Energia tegevuskava 2050. aastani”, kuna teatises, mille Euroopa Komisjon võtab eeldatavasti vastu 2011. aasta neljandas kvartalis, esitatakse erinevad võimalikud arenguteed ELi energiasüsteemi jaoks 2050. aastani. Eesmärk on saavutada vähese CO2-heitega, ressursitõhus energiasüsteem. Teatis võimaldab paremini hinnata praeguste otsuste mõju ja paremini mõista praegu vajalikke, strateegilise tähtsusega otsuseid (nt infrastruktuuri planeerimine).

See annaks Regioonide Komiteele hea võimaluse väljendada oma seisukohta antud küsimuses poliitikakujundamise varases etapis kooskõlas ENVE komisjoni 2011. aasta tööprogrammiga, mille kohaselt tuleb kohalike ja piirkondlike omavalitsuse seisukohast tähelepanu pöörata energiapoliitikale vähese CO2-heitega majanduse kontekstis seoses energiavarustuse kindluse ning energeetika jätkusuutlikkuse ja energia taskukohasusega.

Juhatus kiitis selle ettepaneku heaks.

Juhatus võttis samuti teadmiseks esitatud konsulteerimistaotlused ning õigusaktide ettepanekud ja muud kui õigusaktide ettepanekud, mille kohta Regioonide Komitee on otsustanud arvamust mitte koostada.

Euroopa piirkondade ja linnade viies tippkohtumine 2012. aastal.

Regioonide Komitee korraldab koostöös Kopenhaageni linna ja Taani pealinna piirkonnaga piirkondade ja linnade viienda tippkohtumise 22.–23. märtsil 2012 Kopenhaagenis.
Taani ELi eesistumise aja ja ELi poliitilise tegevuskava valguses on kohtumise eesmärgid järgmised:
·    tutvustada ja arutada Euroopa linna (kui linnakeskkonna) mudelit, mida pooldab Regioonide Komitee;

·    hinnata ELi poliitika mõju linnadele ja teha ettepanekuid tulevikuks;

·    tuua kõnealuse tippkohtumise järeldused ÜRO Rio+20 konverentsi kaudu maailma areenile.

Kooskõlas nimetatud eesmärkidega palutakse Euroopa linnapeadel ja piirkondade presidentidel esitada oma seisukohad seoses nende ees seisvate arvukate väljakutsetega ning tutvustada mõningaid praktilisi lahendusi ja uusi lähenemisviise.

Poliitilise avalduse vastuvõtmine tippkohtumisel rõhutab Euroopa piirkondade ja linnade eesmärke ning nende juhtide poliitilist pühendumust.

Tippkohtumine ühendatakse Regioonide Komitee juhatuse väljaspool Brüsselit toimuva koosolekuga Taani eesistumise ajal. Koosolek toimub 22. märtsi hommikul. Juhatuse koosolek korraldatakse koos Taani kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega „Taani piirkonnad” ja „Taani kohalik omavalitsus”.

2011 aasta Avatud Päevad


2011. aastal teevad Regioonide Komitee ja regionaalpoliitika peadirektoraat koostööd 206 piirkonna ja linnaga 35 riigist, kes on grupeerunud 23 geograafilisse ja temaatilisse partnerlusse, samuti finantsasutustega ja Euroopa assotsiatsioonide ja ettevõtetega.

Ligikaudu 100 seminarile ja arutelule Brüsselis oodatakse umbes 6000 poliitikut, kohalikku ja piirkondlikku eksperti ja akadeemikut. Lisaks korraldatakse septembrist novembrini üle kogu Euroopa enam kui 200 kohalikku üritust – 35 riigis toimuvatele seminaridele ühisnimetusega „Euroopa minu piirkonnas/linnas” oodatakse osalema 25 000 inimest.

Ürituse „OPEN DAYS 2011” pealkiri on „Investeering Euroopa tulevikku: linnad ja piirkonnad edendavad arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu” ning üritus toimub ajal, mil poliitilises tegevuskavas on kesksel kohal Euroopa Komisjoni õigusakti ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika kohta pärast 2013. aastat ning arutelu eelseisva mitmeaastase finantsraamistiku suuruse, kestuse ja prioriteetide üle.

Peamine seltskondlik üritus on ametlik vastuvõtt, mis kava kohaselt toimub 11. oktoobril kell 20.00. Selle jaoks sõlmiti partnerlus Euroopa kokkade organisatsiooniga Euro-Toque, mis propageerib kohalike toiduainete kasutamist ja kaitseb traditsioonilist kokakunsti.

Organisatsioon korraldab Regioonide Komitee ruumides „kulinaarse reisi läbi Euroopa”, kus kasutatakse 14 erineva piirkonna tooteid.

Järgmine juhatuse koosolek toimub 10.oktoobril.

Peale juhatuse istungit toimus CdR eesti delegatsiooni liikmetele vastuvõtt suursaadiku EL juures Raul Mälk residentsis.
 
5.    Regioonide Komitee täiskogu istung

Eesti delegatsiooni liikmetest osalesid Väino Hallikmägi, Kurmet Müürsepp, Jüri Pihl, Uno Silberg, Kaido Kaasik, Teet Kallasvee ja Toomas Vitsut.

Meie delegatsiooni liikmete poolt esitatud muudatusettepanekud olid lisatud eelmisele nädalaaruandele.

Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni aseesimehe Jutta Haugi sõnavõtt Euroopa Komisjoni järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva teatise teemal.

Eile õhtul, kui Barroso tutvustas Euroopa Komisjoni uut mitmeaastast finantsraamistikku, ütles ta, et see on ambitsioonikas eelarve, millega aga Euroopa Parlament nõustuda ei saa.

Komisjoni ettepanekus mitmeaastase eelarve kohta ajavahemikuks 2014–2020 reageeritakse nii tänastele probleemidele kui ka homsetele vajadustele. Eelarves keskendutakse ELi tasandil toimuvale prioriteetsete valdkondade rahastamisele, millel on suur lisaväärtus. Mõne näitena komisjoni uuest ettepanekust võib tuua Euroopa ühendamise rahastamisvahendi, millega toetatakse siseturu alustalade tugevdamiseks piiriüleseid energeetika-, transpordi- ja infotehnoloogiaprojekte, märkimisväärselt kasvanud summad teadus- ja arendustegevusele, et edendada investeeringuid konkurentsivõimesse ja suuremad rahastamisvõimalused Euroopa noorsoole.

Samal ajal on ELi uuendusliku eelarve eesmärgid konkreetsed: järgmiseks seitsmeks aastaks kavandatakse kulukohustustena 1 025 miljardit eurot (1,05% ELi kogurahvatulust) ja maksetena 972,2 miljardit eurot (1% ELi kogurahvatulust). Täpsem teave:
http://ec.europa.eu/budget/reform/index_en.htm

Euroopa Komisjoni pressiteade: pressiteade

Neil on olnud mitmeid lahkarvamusi Euroopa Komisjoniga. Esiteks nad ei nõustu välja pakutud struktuuriga, sest Euroopa Parlament soovib suuremat keskendatust EU2020 strateegiale. Eelarve struktuur peab vastama rohkem EU 2020 strateegiale ja seetõttu pakub parlament välja omapoolse struktuuri. Ta on seisukohal, et kõik liikmesriikide strateegiad peaksid olema seotud EU2020 strateegiaga ja ainult.

Teine on välispoliitika ja kolmas haldusküsimused.

Parlament arvab, et järgmisel perioodil peab olema vähemalt sama palju raha kui sel perioodil, et saavutada EL eesmärke. Nad toetavad ka seitsmeaastast finantsraamistikku, sest see kattub EU2020 strateegia ajaraamistikuga. Parlament soovib üle vaadata eelarve tulude poole ja et oleks olemas kõik ressursid ja kasutataks rohkem omavahendeid.

Euroopa maksu ei soovita kehtestada ja palub see oma regioonides selgeks teha. Vaja on mõelda kuidas suunata osa riiklikust käibemaksust EL eelarve tuludesse. Vaja on, et liikmesriigid loeksid põhjalikult aluslepingut. Näiteks Saksamaal on käibemaks 19%. Edaspidi võiks olla nii, et 18% sellest jääks Saksamaale ja 1% sellest suunataks EL eelarvesse. Põhimõtteliselt on selle ettepanekuga nõus ka Euroopa Komisjon.

Teine võimalik maks on finantstehingute maks. Läbiviidud uuringute kohaselt pooldab seda 67% elanikest. Sellel on mõte ainult siis, kui kõik 27 liikmesriiki kiidavad selle otsuse heaks. EL puudub pädevus maksustada liikmesriike. Komisjoni ettepaneku kohaselt asendaks see liikmesriikide maksed ainult osaliselt, kuid parlament pooldab, et see asendaks täiel määral liikmesriikide muud maksed.

Parlament on seisukohal, et esitatud eelarve ei ole piisavalt ambitsioonikas (toetab eelarve suurendamist 1,2% võrra). Paralament ei ole rahul kärbetega põllumajanduses ja raha ei ole suunatud innovatsiooni ja teaduse arendamisse. Ta ütles, et väljapakutud eelarve räägib struktuuripoliitikate rahastamise vähenemisest.

Schneider rõhutas territoriaalse pakti ideed ja tervitas, et selles mainitakse ka kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rolli. Ta ütles ka, et on rahul, et vahendite maht ühtekuuluvuspoliitikale on endiselt suurim. Avaldas rahulolu ka sellega, et üleminekupiirkondade toetus on selles ettepanekus ette nähtud. Avaldas rahulolu komisjoni ettepanekuga.

Lambert ütles, et meid ootab ees mitu kuud kestev arutelu. Tema arvas, et esitatud ettepanek ei ole piisavalt ambitsioonikas. Arvas, et jätkuvalt on oluline ühtekuuluvuspoliitika ja ei ole õige rääkida ainult innovatsioonist ja teadusarengust. Vaja on luua infrastruktuuri fond, mis aitaks rahastada piiriüleseid suuremahulisi infrastruktuuriprojekte. Lubas toetada Euroopa Parlamenti nende ettepanekutes seoses omavahendite osaluse suurendamisega.

Glucas ütles, et on vaja rohkem Euroopat, kuid see  peab olema selline Euroopa, mis aitab kaasa uute töökohtade loomisele ja kliimamuutustega võitemisele. Vaja on uut majandust. Toetas ka omavahendite ideed. Vaja on luua võrdsed tingimused vaesemate regioonide toetuseks. Eelarve peab tagama seda, et ka vaesemad regioonid omavad lootust tulevikus mitte ainult seda, et rikkamad muutuvad veelgi rikkamaks.

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja transpordivoliniku Siim Kallase sõnavõtt ELi transpordipoliitikat käsitleva valge raamatu kohta.

Kallas ütles, et valge raamatu tagasiside on olnud valdavalt positiivne. Kuigi on eriarvamusi huvigruppide vahel, on siiski kujunemas ühine arusaam sellest mis suunas transport peab arenema. Avaldas rahulolu sellega, et transpordi infrastruktuuri rahastamine on ette nähtud komisjoni järgmise perioodi finantsraamistikus. Rõhutas vajadust siduda Ida ja Lääne Euroopa. Kõige rohkem saavad uuest transpordikavast kasu kõige kaugemal asuvad regioonid. Valge raamat pöörab ka suurt tähelepanu linna- ja kohalikule transpordile. Lõpuks algavad ja lõpevad paljud sõidud just linnades.

Regioonide Komitee asepresident Siso küsis kas komisjonis on plaanis mingi kompensatsioonimehhanismi rakendamine ja tasakaalustatud süsteemi loomine kaugemate regioonide jaoks?
Kallas ütles, et transiitriikide maksumaksjad ei olnud nõus katma teede korrashoiu kulusid ja eurivignett´i direktiiv on siin ainuke lahendus. Teine võimalus on rakendada vabaturu mehhanismi, mis lööb kaugemaid piirkondi veelgi valusamalt.

Bore küsis linnade transpordikavade kohta ja võimalust kaasrahastada linnaliiklusplaane.
Kallas ütles, et tema käest on nende linnaliikluskavade kohta sageli küsitud, sest see ei ole tegelikult EL pädevuses. Kallase sõnul nad hõlbustavad lahenduste leidmist linnatranspordi korraldamisel ja seetõttu on vaja rakendada teatud standardeid linnades (hea näide on piletisüsteemide ühtlustamine). Intelligentne linn, intelligentne transport- see on valdkond mida on võimalik EL tasandil edendada.

Eesti delegatsiooni liikmetest said sõna Uno Silberg ja Väino Hallikmägi  (Uno sõnavõtt ja pressiteade lisatud).
Väino Hallikmägi ütles, et majanduse arengu eelduseks on efektiivsed transpordivõrgud, eelkõige maanteed ja raudteed, kuid probleem ei ole eelkõige mitte raudtee erinevas laiuses vaid mõttelaadi erinevuses, mis takistab valge raamatu eesmärkide ellurakendamist. Järjest olulisem on kuidas ühendada omavahel planeerimine siseriiklikul ja üksikute riikide vaateväljast laiemaid eesmärke Euroopa tasandil. Ta ütles ka, et EL eelarves transpordile eraldatud rahalised vahendid peaksid vastama EL ambitsioonidele.

Täiskogul võeti vastu järgmised arvamused:
„ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”,
Roheline raamat, KOM(2011) 48 lõplik, CdR 67/2011 rev. 1 – EDUC-V-014.
Raportöör: Claude Gewerc (Picardie piirkonna volikogu esimees, FR/PES).

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu EDUC komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 11/2011

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut ja 3 raportööri kompromissettepanekut.  Meie delegatsiooni poolt selle arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei olnud. Kõik esitatud muudatusettepanekud võeti vastu, nendest osa raportööri poolt pakutud kompromissidena. Ainuke elektrooniline hääletus toimus muudatusettepaneku nr 9 osas, kus sooviti, et teadus- ja arendustegevuse teenuste hanked liidetakse riigihangetega seotud menetlusega, kuid samas ei tohiks see põhjustada seda, et kõnealused teenused peavad hakkama alluma konkurentsitingimustele. Muudatusettepanek võeti vastu häältega +85/-55.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

„Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”.
Valge raamat, KOM(2011) 144 lõplik, CdR 101/2011 rev. 1 – COTER-V-014.
Raportöör: António Costa (Lissaboni linnapea, PT/PES)

Ülevaade arvamuse eelnõust ja arutelust komisjonis on antud ülevaade nädalakirjas nr 14/2011

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 45 muudatusettepanekut. Meie delegatsiooni poolt selle arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

„Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll jätkusuutliku veemajanduse edendamisel”.
Eesistujariigi Ungari taotlusel koostatud perspektiivarvamus, CdR 5/2011 rev. 2 – ENVE-V-008.
Raportöör: Nichi Vendola (Apuulia maavanem, IT/PES).

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu ENVE komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 12/2011

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 29 muudatusettepanekut ja 9 raportööri poolt pakutud kompromissettepanekut. Meie delegatsiooni poolt selle arvamuse kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud.

Arvamus võeti vastu 4 vastuhäälega.

„Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit”.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2010) 546 lõplik, CdR 373/2010 rev. 2 – EDUC-V-010.
Raportöör: Roger Knox (East Lothiani piirkonna aselinnapea, UK/EA).

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu EDUC komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 11/2011

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 36 muudatusettepanekut ja 2 raportööri kompromissettepanekut. Üks muudatusettepanek oli esitatud meie delegatsiooni poolt. Meie muudatusettepanek võeti  vastu.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

„Kliimamuutuste poliitika integreerimine ja tulevane ELi eelarve”.
Euroopa Komisjoni taotlusel koostatud perspektiivarvamus, CdR 104/2011 rev. 1 – ENVE-V-012.
Pearaportöör: Ilmar Reepalu (Malmö linnavolikogu liige, SV/PES).

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu ENVE komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 12/2011.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 51 muudatusettepanekut ja raportööri kompromissettepanekut. Meie delegatsiooni poolt oli esitatud kaks muudatusettepanekut.

Meie ühe ettepaneku osas ei saanud raportöör aru mida muudatusettepanekuga soovitakse saavutada. Kahjuks ei olnud meilt keegi saalis kes oleks soovinud ettepaneku sisu täpsustada.

„Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2010) 682 lõplik, CdR 401/2010 rev. 2 – ECOS-V-011.
Raportöör: Henk Kool (Haagi linnavolikogu liige, NL/PES).

Raport soovitab tungivalt kõigil liikmesriikidel seada riiklikud kvantitatiivsed eesmärgid kõigile Euroopa 2020. aasta strateegia juhteesmärkidele, eelkõige neile, mis on otseselt seotud uute oskuste ja töökohtade tegevuskavaga, et suurendada vastutust riiklike reformikavade eest, näidata rakendatava poliitika poliitilist ambitsioonikust ning võimaldada poliitika tulemuslikkuse läbipaistvat hindamist.

Raport  toetab sellist oskuste ja töökohtade käsitust, mis
a) julgustab kohalikke või piirkondlikke partnereid töötama välja sekkumismeetmeid ja suunama vahendeid kohaliku või piirkondliku tööandja vajadustele vastamiseks ning tööjõu teatud sihtrühmadele keskendumiseks;
b) loob raamistiku teenuste ühendamiseks nende osutamise hetkel ning kujundab konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele probleemidele kohandatud lahendusi.

Komitee toetab üleskutset ELi rahastute paremale kasutamisele ja suurema sünergia saavutamisele, nagu on sedastatud teatises eelarve läbivaatamise kohta, leiab siiski, et seda on kõige paremini võimalik saavutada järgmiste lähenemisviiside kaudu:
·    Asukohapõhised lähenemisviisid;
·    Mitmetasandilise valitsemise lähenemisviis;
·    Tulemustepõhine lähenemisviis;

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 15 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 9, mis oli esitatud Taani delegatsiooni poolt, soovis jätta liikmesriikidele vabadust direktiivide rakendamisel, arvestades kohaliku olukorraga. See muudatusettepanek võeti vastu, kuigi raportöör ei toetanud seda. See punkt rääkis ühtsest tööturust.

Elektroonilise hääletuse tulemusel +46/-49 lükati tagasi muudatusettepanek nr 14, mis soovis säilitada kaitstud töökohti.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

„Ajalooliselt väljakujunenud keeleliste vähemuste kaitse ja areng Lissaboni lepingu raames”.
Omaalgatuslik arvamus, CdR 400/2010 rev. 2 – EDUC-V-011.
Raportöör: Luciano Caveri (Valle d’Aosta autonoomse maakonna volikogu liige, IT/ALDE).

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu EDUC komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 11/2011.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 5 muudatusettepanekut, nendest 1 meie delegatsiooni poolt. Raportöör palus meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepaneku tagasi võtta ja Uno Silberg nõustus sellega.

Kogu raport võeti vastu ühehäälselt.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamine”.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2011) 146 lõplik, CdR 150/2011 – ECOS-V-016.
Raportöör: Karl-Heinz Lambertz (Belgia saksakeelse kogukonna peaminister, BE/PES).

Raportöör leiab, et õigusloome paketi läbivaatamine peab toimuma ranges kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning tagama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste valiku- ja haldusvabaduse seoses avalike teenuste korralduse, rahastamise ja omavalitsuste eelisõiguste teostamisega avalike teenuste valdkonnas, vastavalt riiklike või piirkondlike õigusaktide sätetele.

Suur manööverdamisruum, mis kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel vastavalt Lissaboni lepingule peab olema, nõuab rakendamiseks õiguslikku alust teiseste õigusaktide sätetena, milles määratletakse vastastikused mõjud teiste ELi poliitikavaldkondadega. Raportööri arvates on üks põhjus, miks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused komisjoni 2005. aasta otsust nii vähesel määral rakendasid – lisaks sellest tulenevatele tehingukuludele – seisneb raskuses mõista kohalikul tasandil selles otsuses sisalduvaid ELi kontseptsioone ja mõisteid , eelkõige selliseid vähe kasutatud mõisteid nagu
„tegevuse majanduslik olemus”,
„ettevõtjad”,
„ühendusesisese kauplemise mõjutamine”,
„majanduslik eelis”,
„ülesande andmise akt”,
„keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja asjassepuutuva avaliku teenindamise nõudluse rahuldamiseks vajalike sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõtja” või
„mõistlik kasum”.

Tõelist probleemi kõnealuste mõistete omandamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks raskendab veelgi asjaolu, et nende kohaldamine teatud liiki avalikele teenustele ei ole ühtne, vaid sõltub otseselt korraldusvormist ja lepingulistest üksikasjadest, mis on eri kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes erinevad isegi ühe liikmesriigi piires. Raport kutsub komisjoni üles:
·    esitama koos läbivaadatud otsuse eelnõuga suunava ja mittesiduva avalike teenuste registri vastavalt liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste määratlustele, milles täpsustatakse iga korraldusvormi puhul tegevuse majanduslikku ja mittemajanduslikku olemust;

·    laiendama kõnealust selgitusprotsessi ELi ühistele väärtustele avalike teenuste valdkonnas vastavalt nende määratlusele Lissaboni lepingus, kus neid iseloomustab kõrge kvaliteet, ohutus ja taskukohane hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine;

·    kaasama oma analüüsi ja läbivaatamise ettepanekutesse kõik avalike teenuste hüvitamise vormid, arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatuslikku suvaõigust avalike teenuste rahastamisel; sealhulgas riigiabina antav hüvitis pikaajaliste investeeringute jaoks, mis on vajalikud kohalike avalike teenuste infrastruktuuride rahastamiseks (haiglad, sotsiaalkorterid, majutuskeskused, kultuurikeskused jms), ning mitte piirduma üksnes iga-aastaste kasutamistoetustega, mida võib üleliigse hüvitamise korral aastast aastasse üle kanda, ning täpsustama üleliigse hüvitamise puudumise hindamise tingimusi pikaajalistele investeeringutele antava riigiabi puhul, eelkõige kinnisvara infrastruktuur;

Raport kutsub komisjoni üles lahutama võimalike üleliigse hüvitamiste ennetamise, järelevalve ja tagasimaksmise küsimuse, mis tuleneb riigiabi keelustamise põhimõttest ning moonutusteta konkurentsi tagamise järgimisest, riiklike ametiasutuste poolt nende ettevõtjate valimise ja nendega lepingu sõlmimise tingimuste küsimusest, kellele võidakse teha ülesandeks avalike teenuste osutamine ning kes vastavalt riikliku ametiasutuse valitud korraldusvormile alluvad kas lepingu mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse üldpõhimõtetele, juhul kui tegemist on näiteks teenuste kontsessioonidega või ainu- või eriõiguste andmisega, või riigihangete direktiivi sätetele.

Soovitan tutvuda selle arvamuse eelnõuga, sest lisaks aruandes toodud ettepanekutele sisaldab see veel terve rida ettepanekuid, mis on olulised just kohalike ja regionaalsete omavalitsuste seisukohast.

Kuna seda arvamuse eelnõu ei arutatud komisjonis, siis oli selle arvamuse eelnõu kohta esitatud 54 muudatusettepanekut ja 8 raportööri kompromissettepanekut. Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

„Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda”.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2010) 677 lõplik, CdR 7/2011 rev. 2 – ENVE-V-010.
Raportöör: Michel Lebrun (Belgia prantsuskeelse kogukonna parlamendi liige, BE/EPP).

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu ENVE komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 12/2011.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 19 muudatusettepanekut, nendest üks meie delegatsiooni poolt ja 5 raportööri kompromissettepanekut. Meie kolm delegatsiooni liiget toetasid ka muudatusettepanekut nr 6, mis toetas Euroopa Komisjoni ideed luua Euroopa Infrastruktuurifond, et toetada suuri infrastruktuuriprojekte.

Selle muudatusettepaneku osas toimus elektrooniline hääletus, kus tulemusega +45/-40 võeti see ka vastu. Meie teine ettepanek leidis ka toetust.

Napi hääleenamusega +51/-49 võeti vastu ka muudatusettepanek nr 17.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

„ELi LIFE-programm – edasine tegevus”.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule , KOM(2010) 516 lõplik, CdR 6/2011 rev. 2 – ENVE-V-009.
Raportöör: Daiva Matonienė (¦iauliai linnavolikogu liige – aselinnapea, LT/EA)

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu ENVE komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 12/2011.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut ja üks raportööri kompromissettepanek.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

„Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2010-2011”.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, KOM(2010) 660 lõplik, CdR 405/2010 rev. 2 – CIVEX-V-016.
Raportöör: Franz Schausberger (Salzburgi liidumaa esindaja Regioonide Komitees, AT/EPP).

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu CIVEX komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 10/2011.

Raportöör tervitas Horvaatia kolleege ja Horvaatiat selle eest, et laienemisläbirääkimised on lõpule jõudnud.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 28 muudatusettepanekut ja 5 raportööri kompromissettepanekut. Pikem arutelu toimus muudatusettepanekute osas, mis puudutasid Türgi ja Küprose suhteid.

Raportöör muutis punkti 8 sõnastust vastavalt hiljutistele arengutele seoses liitumisläbirääkimiste tulemustele Horvaatiaga.

Kogu arvamus võeti häälteenamusega vastu.

„ELi sisejulgeoleku strateegia”.
Euroopa Komisjoni teatis, KOM(2010) 673 lõplik, CdR 407/2010 rev. 2 – CIVEX-V-018.
Raportöör: Giuseppe Varacalli (Gerace linnapea, IT/ALDE).

Arvamuse eelnõu ja toimunud arutelu CIVEX komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 10/2011.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 22 muudatusettepanekut ja raportööri kompromissettepanek. Arutelu toimus näiteks küsimuse üle  (AM 11) mida teha konfiskeeritud varaga- kas müüa see oksjonil või mitte. Elektrooniline hääletus toimus ka muudatusettepaneku nr 21 osas, mis lükati tulemusega +43/-51 tagasi.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Täiskogu istungjärgule eelnes 29. juunil Regioonide Komitee foorum „Tööstuse konkurentsivõime: piirkondlikud vastused globaalsetele väljakutsetele”.

Täiendav teave:
-        Täiskogu istungjärgu päevakord
-        Meediaprogramm
 
Arutelud kanti reaalajas üle aadressil www.cor.europa.eu neljapäeval, 30. juunil kell 15.00–21.00 ja reedel, 1. juulil kell 9.00–13.00.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis
 

05.07.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit