Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


13.-17. juuni 2011
Print

eelmine
   
E-nädalakiri 18/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Horvaatia saab 28ks Euroopa Liidu liikmeks.
2.    Liikmesriikide parlamentide roll subsidiaarsuse põhimõtte jälgimisel.
3.    Selgusid 2011. aasta ELi kultuuripärandi auhinna / Europa Nostra auhindade võitjad.
4.    Komisjoni aruandes rõhutatakse vajadust edendada innovatsiooni Euroopas ja analüüsitakse liikmesriikide edusamme.
5.    Konsultatsioon Regioonide Komitee arvamuse „Majandusliku ja sotsiaalse kasvu erinevusi vähendavate riiklike ja Euroopa Liidu meetmete vastastikune täiendavus” ettevalmistamise teemal.
6.    Läänemere äärsete riikide regionaalsete esinduste seminar ja suvevastuvõtt.
7.    Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) loob uue fookusgrupi õhu kvaliteedi teemal.
8.    Euroopa energiarevolutsioon-kes vastutab?
9.    Suplusvee kvaliteet on jätkuvalt kõrge kogu Euroopa Liidus.
10.    Eesti ei täida EL jäätmete raamdirektiivi nõudeid.
11.    Pensionifondid: komisjon kaebab Poola kohtusse ja kutsub Eestit üles järgima ELi eeskirju
12.    Eesti ei täida keskkonnasõbraliku sõidukihanke nõudeid.
13.    Komisjon nõuab Eestilt mitteresidendist investeerimisfondidega seonduvate diskrimineerivate maksustamiseeskirjade muutmist.
14.    Kallas soovib muuta raudtee turu konkurentsivõimelisemaks.


1.    Horvaatia saab 28ks Euroopa Liidu liikmeks.

10. juunil tegi  Euroopa Komisjon EL ministrite Nõukogule ettepaneku sulgeda Horvaatia neli viimast liitumisläbirääkimiste peatükki, mis tähendab seda, et alates 1. juulist 2013 saab Horvaatiast 28s liidu liige.

Euroopa Komisjoni pressiteade: pressiteade
Regioonide Komitee pressiteade: pressiteade

See tähendab ka vajadust tagada Horvaatia delegatsioonile vajalik arv kohti Regioonide Komitees ning muuta teiste delegatsioonide suurust vastavalt eelmisel aasta 4.-6. oktoobri täiskogu istungil vastu võetud otsusele - http://portaal.ell.ee/15432

2.    Liikmesriikide parlamentide roll subsidiaarsuse põhimõtte jälgimisel.

President Barroso 2006. aastal esitatud poliitilise algatuse tulemusena on liikmesriikide parlamentidel nüüd Euroopa poliitika kujundamises senisest suurem vastutus, nii nagu see on ette nähtud Lissaboni lepinguga. 10.juunil võeti vastu komisjoni aastaaruandest komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta nähtub, et riikide parlamendid kasutavad seda võimalust, et osaleda Euroopa asjades senisest aktiivsemalt ja konstruktiivsemalt. Riikide parlamendid esitasid 2010. aastal mitmesugustel teemadel 387 arvamust, mis märgib ligi 60% kasvu.

2010. aastal seati poliitilise dialoogi raames sisse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism, mis on andnud parlamentidele olulise rolli sellest aluspõhimõttest kinnipidamise kontrollimisel.

Vastavalt aruandele on eesti parlament kasutanud seda võimalust vaid ühe korra, 2008. aastal, mil esitati ettepanek Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohta, mis käsitles siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteeti- ja ohutusstandardeid.{COM(2008) 819 lõplik} {SEC(2008)2956} {SEC(2008)2957}. Teiste liikmesriikide paralamendid on seda võimalust märksa sagedamini kasutanud.

Link aruandele: aruanne

3.    Selgusid 2011. aasta ELi kultuuripärandi auhinna / Europa Nostra auhindade võitjad.

2011. aasta ELi kultuuripärandi auhinna / Europa Nostra auhindade 27 võitja auks toimus 10.juuni õhtul  tseremoonia Amsterdami ajaloolises kontserdisaalis (Concertgebouw).

Auhindu andsid üle hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou ning maailmakuulus tenor ja Europa Nostra eesistuja Plácido Domingo.

Kuus peapreemiat võitsid:
Antverpeni raudteejaam, Belgia
Industriaalühiskonna eelsed ehitised Ademuzis / Sesga, Ademuz, Valencia, Hispaania
Hackfalli metsapark, Grewelthorpe, North Yorkshire, Ühendkuningriik
Nicosia vanalinna puhvervööndi arhitektuuripärand, Küpros
Szymon Modrzejewski, Uscie Gorlickie, Poola
Weald & Downlandi vabaõhumuuseum, Chichester, West Sussex, Ühendkuninrgiik

Kultuuripärand annab olulise - ent tihti alahinnatud - panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. See sektor on kultuuri- ja loomemajanduse oluline osa, mis annab ELis tööd 8,5 miljonile inimesele ning mille osakaal Euroopa SKPs on 4,5%. Riiklik ja erasektor kulutavad kultuuripärandi säilitamisele hinnanguliselt 5 miljardit eurot aastas. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud andmed näitavad, et 40% rahvusvahelisest turismist evib kultuurilist mõõdet. Kultuuripärand on ka oluline säästva arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse allikas.

Lisateave:
http://ec.europa.eu/culture/our-programmes-and-actions/doc623_en.htm
http://ec.europa.eu/culture
http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/vassiliou/index_en.htm
http://www.europanostra.org

4.    Komisjoni aruandes rõhutatakse vajadust edendada innovatsiooni Euroopas ja analüüsitakse liikmesriikide edusamme.


Aruande põhijäreldused
·    Euroopa peab suurendama investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni. EL teeb järjekindlalt jõupingutusi, et saavutada eesmärk investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% SKPst (2009. aastal oli vastav näitaja 2,01%), kuid mahajäämus peamistest konkurentidest suureneb, peamiselt ettevõtete nõrgema teadus- ja arendustegevuse tõttu. 2008. aastal jäi ELi arvele 24% maailma teadus- ja arendustegevuse kuludest (1995. aastal oli see näitaja 29%). Ettevõtete investeeringud SKP suhtes vaadelduna on Jaapanis või Lõuna-Koreas kaks korda suuremad kui Euroopas.

·    Majanduskriisi ajal on teadustegevusse ja innovatsiooni tehtud investeeringutel antitsükliline mõju. Riikidel, kes on suurendanud investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni, on paremad võimalused kriisist väljumiseks. 2009. aastal suutsid 17 liikmesriiki hoida investeeringud teadus- ja arendustegevusse samal tasemel või isegi neid suurendada, samas kui 2010. aastal suutsid seda teha 16 liikmesriiki.

·    Innovatsiooni tehtavad investeeringud peavad olema „arukamad”. Innovatsiooni vallas kõige edukamad riigid on koondanud oma investeeringud aruka spetsialiseerumise strateegia raames, ühendades pakkumispoole poliitika (nt riiklikud toetused kõrgharidusele, ettevõtete teadus- ja arendustegevus, riskikapital ning teadus- ja tehnoloogiainfrastruktuur) nõudluspoole poliitikaga (nt uuenduslike toodete riigihanked, tulemuspõhine standardimine ja konkurentsi edendavad tooteturu eeskirjad).

·    Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ettevalmistamine peab vastama ettevõtete vajadustele. Ainult 46% ELi teadlastest töötab ettevõtlussektoris (USAs 80%). Et suurendada teadustöötajate ettevalmistamist nii, et see paremini vastaks ettevõtete vajadustele, peaksid liikmesriigid kohandama oma haridussüsteemi.

·    Teadustegevuse integreerimine ja selle muutmine rahvusvaheliseks suurendab investeeringute tootlust. Rahvusvaheliseks muutmine ja tipptasemel teaduse tegemine on vastastikku tugevdava mõjuga. Teadmiste vahetamine (nt vahetusüliõpilased, koostööväljaanded, patendialane koostöö) on Euroopa tugev külg, mida aitab veelgi edendada Euroopa teadusruumi lõpuleviimine. Kuid see on peamiselt koondunud vähestesse Lääne-Euroopa riikidesse.

·    Nõrgad raamtingimused takistavad teadmiste kasutamist turustatavate toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Euroopa hakkab uurimistulemuste rakendamisel maha jääma. EL on suurim eelneva eksperdihinnangu saanud teadusväljaannete avaldaja maailmas (29% väljaannetest 2009. aastal), kuid patendikoostöölepingu raames esitatavate patenditaotluste arv suureneb Jaapanis ja Lõuna-Koreas ligikaudu kaks korda kiiremini kui ELis. Pooled liikmesriigid ei ole Euroopa Patendiameti kõrgtehnoloogilisi patente üldse välja andnud. Tuleb võtta täiendavaid meetmeid intellektuaalomandi kulutõhusamaks kaitseks ja haldamiseks. ELi patent, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi, oleks oluline algatus.

·    Euroopal on suur potentsiaal ühiskondlike probleemide lahendamiseks vajalike tehnoloogiliste leiutiste väljatöötamiseks. ELi arvele jäi 2007. aastal 40% kliimamuutustealaste tehnoloogiatega seotud patentidest. See näitab, et sihipärane teadustegevus ja näidisinvesteeringud peamistes valdkondades koos turu toetusmeetmetega võivad viia uute tehnoloogiate ja uuendusteni. See on juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames käivitatud Euroopa innovatsioonialaste partnerluste eesmärk.

·    Vajame uuenduslikumaid ja kiiremini kasvavaid VKEsid. Kesk- ja kõrgtehnoloogilist tööstust hõlmavas teadustegevuses peab EL USA-le järele jõudma. Teisisõnu vajab EL struktuurimuutusi nii sektorisiseselt kui ka sektoriüleselt. Mõned Euroopa riigid (nt Austria ja Taani) on teinud struktuurimuutusi teadmistepõhise majanduse suunas. Paljud neist riikidest on suutnud ka paremini väljuda majanduskriisist. Edu taga on sellised ühistegurid nagu uuenduslikud ja kiiresti kasvavad VKEd, tipptasemel riiklik teadustegevus ja soodsad raamtingimused uute tehnoloogiate turule toomiseks.

Innovaatiline liit: komisjoni kodulehekülg
Komisjoni aruanne: liikmesriikide aruanded


5.    Konsultatsioon Regioonide Komitee arvamuse „Majandusliku ja sotsiaalse kasvu erinevusi vähendavate riiklike ja Euroopa Liidu meetmete vastastikune täiendavus” ettevalmistamise teemal.


Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse komisjoni (COTER) 19. mai 2011 istungil tutvustas raportöör Francesco Musotto (IT/EA) arvamuse eelnõu „Majandusliku ja sotsiaalse kasvu erinevusi vähendavate riiklike ja Euroopa Liidu meetmete vastastikune täiendavus”.
Ülevaade COTER komisjoni arutlust ja esitatud küsimustest, millele oodati vastust, on leitav: http://portaal.ell.ee/15866

14. juuni pärastlõunal toimus konsultatsioon euroopa omavalitsusliitude esindajatega ja teiste partneritega Regioonide Komitee peahoones ruumis JDE 70.

Konsultatsioonil osalejaid üllatavalt vähe - enamasti itaallased, CEMR esindaja ja veel paar tükki peale minu. Kuigi raportööril oli kaasas vähemalt viis eksperti Sitsiiliast, siis ei võtnud nad ükski sõna ja sisuliselt raportöör luges ette eelmisel COTER komisjoni istungil tutvustatud esialgse tööversiooni. Ainuke, kes sõna võttis, oli CEMR esindaja, kes tutvustas CEMR seisukohti ja ettepanekuid. Kuna olen ka CEMR seisukohtade kujundamisest osa võtnud, siis polnud mul eriti midagi lisada.

Mõtlesin, et lisaks administratiivse suutlikkuse tõstmisele võiks rääkida ka näiteks avalike hangetega seotud probleemidest. Sageli viibivad ju suuremahulised projektid just tänu sellele, et avaliku hanke tulemused vaidlustatakse ja seetõttu on oht, et rahad jäävadki kasutamata. Ehk oleks see üks uus aspekt mida seoses ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisega pole seni piisavalt käsitletud.

Oma ettepanekutest raporti eelnõu täiendamiseks tuleb informeerida COTER komisjoni sekretariaati. Arvamus tuleb arutlusele 4. juulil toimuval COTER komisjoni koosolekul.

6.    Läänemere äärsete riikide regionaalsete esinduste seminar ja suvevastuvõtt.

Selle aasta Läänemere Strateegia alane konverents ja suvevastuvõtt toimus 15. juunil Mecklenburg-Vorpommern EL esinduses - programm

Avasõnad ütlesid meie Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ja Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraadi peadirektor Dirk Ahner (alates selle aasta maist on Kadri Uustal tema nõunik).

Mis on ühe strateegia edu võti? Selleks on poliitiline tahe + rahastamine + omaniku tunne.

Dirk Ahner Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadi peadirektor ütles, et regionaalse tasandi kaasamine on edu võti. Kui riiklikul tasandil inimesed vahetuvad (need, kes olid selle strateegia loomise juures ja entusiastlikult vedasid kogu teemat), siis uued inimesed ei ole enam kursis ja seega on raske tagada jätkusuutlikkust. Rõhutas ka Läänemere äärsete Venemaa regioonide kaasamise olulisust. Tema sõnul on vaja nendega jagada teadmisi ning rahastada nende projekte.

Ahneri sõnul on levinud arusaam, et strateegia, liikmesriikide ja regioonide arenguprogrammid ja eesmärgid on erinevad. Vaja on tagada nende suurem integreeritus. Komisjon soovib võimalikult ruttu võtta kasutusele raha, mis täna on juba koostööprogrammides olemas.

Komisjon avaldab juuni lõpus raporti, kus tehakse kokkuvõtteid senisest tegevusest ja pakutakse välja uusi lähenemisi, eelkõige strateegia paremaks sidumiseks EU2020 strateegiaga. Samuti soovib komisjon kaasata nendesse aruteludesse Euroopa Liidu institutsioone. Idee on ka välja töötada indikaatorid saavutatu mõõtmiseks.

Komisjon on mures, et strateegia edu sõltub liiga palju üksikisikutest ja seetõttu nad soovivad seda viia rohkem regionaalsele tasandile.

Euroopa Investeerimispank ja Nordic Investeerimispank tegid ühise ettekande. Siiani on Läänemere strateegia raames tehtud tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga nii strateegia ettevalmistamisel kui ka rakendamisel. Loodud on spetsiaalsed rahastamismehhanismid suurte projektide toetamiseks.

Finantsinstitutsioonide  prioriteedid on:
·    Vähendada mere saastatust;
·    Toetada “rohelist” laevandust;
·    Kliimamuutused;
·    Innovatsioon ja uued tehnoloogiad.

Ettekandes andsid nad ülevaate oma senisest tegevusest ja rahastamise mahtudest. Balti riigid on ka üksikuna võttes liiga väikesed nende rahastamisinstrumentide jaoks.

Nende sõnul on põhilised tingimused LS edukaks rakendamiseks:
·    Olemasolevate instrumentide ja struktuuride parem ärakasutamine;
·    Selged juhised projektide abikõlbulikkuse määramiseks;
·    Selge projektide prioritiseerimine;
·    Institutsionaalse suutlikkuse tõstmine;
·    Heade praktikate vahetus ja koostöö parandamine;
·    Erinevate finantsinstrumentide kasutamine;
·    Selge ülevaade projekti kestvusest ja staadiumidest.

SIDA Läänemere üksuse juhataja ütles, et edu võti on suhtumise muutmine + kaasamine + identiteedi loomine.

Tõi välja tänased puudused, nagu:
·    Enamus pole strateegiast midagi kuulnud;
·    Nõrk organisatsioon;
·    Vähene rahvusvaheline kogemus;
·    Keerulised rahastamismehhanismid;
·    Kättesaamatu informatsioon;
·    Avatud võrgustike puudumine.

Nende koostööpartnerid on Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa. Eelarve on 4,2 miljonit eurot, sellest 2,5 miljonit on projektide toetamiseks. 2010 aastal rahastati 113 projekti. Rahastamine väheneb 2012- 2013 aastal.
Rohkem infot: www.sida.se/balticseaunit

Lisaks tutvustati veel erinevaid projekte. Näiteks Poola veepuhastusprojekt, mis algas juba 2000 aastal ?! kui Läänemere Strateegiat ei olnud veel olemas ja Soome lairibaühenduste kontseptsioon (kas seda oleks tehtud ka ilma Läänemere strateegiata?).

Hakan Brynielsson Kalmar Regioonist Rootsis tutvustas projekti “Involve”, mis keskendub mitmetasandilise valitsemise põhimõtete rakendamisele strateegias. Mõte sai alguse 2010 aasta oktoobris Tallinnas toimunud Läänemere Strateegia alasel esimesel foorumil. Ideed toetas ka Euroopa Komisjon. Kuigi aruteludokument sai heakskiidu juba 2010 aasta detsembris, siis ei ole väga palju reaalseid tegevusi sellele järgnenud. Projekt põhineb kolmel komponendil:
·    Dialoog ja info levitamine;
·    Head näited
·    Kohalik paneel.

Tegelikult oli pilt ikka üsna nukker - ei olnud midagi suurt näidata. Muidugi oli probleem ka selles, et strateegia võeti vastu finantsperioodi  (2007-2013) keskel, kus sisuliselt olid juba rakenduskavad koostatud ja rahastamisotsused tehtud. Nüüd vaatavad kõik lootusrikkalt järgmise finantsperioodi poole (2014-2020), sest praegu on õige aeg hakata planeerima rahade kasutust. Küsimus on - kuivõrd liikmesriigid arvestavad uue perioodi rahade kasutamise planeerimisel Läänemere Strateegiaga?

Minu arvates räägitakse liiga palju jätkuvalt keskkonnast ja liiga vähe piirkonna konkurentsivõime tõstmisest. Mulle tundub ka, et tegevusi on liiga palju ja ei ole ühte kindlat prioriteeti, mis oleks number 1.

Lisatud on ka Läänemere Strateegia juuni kuu uudiskiri.

7.    Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) loob uue fookusgrupi õhu kvaliteedi teemal.

CEMR on otsustanud luua uue fookusgrupi õhu kvaliteedi teemal, kuna Euroopa Komisjoni tööprogramm näeb ette õhukvaliteedi direktiivi ülevaatamist aastaks 2013.

Kuigi teema ise on keskkonna töörühma temaatikate hulgas, oodatakse töörühma töös osalema ka teiste töörühmade, nagu transport, energia jne esindajaid.

Õhukvaliteet on suur probleem paljudes Euroopa kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes, mitte ainult suurtes linnades.

Töörühma tööd koordineerib Ulrich Haarmann Saksamaa Linnade Liidust. Grupp alustab oma tööd kohe, sest Euroopa Komisjon kavatseb 15. juunil luua elektroonilise konsultatsiooni kanali. Konsultatsioon lõpeb arvatavasti enne sügist.

Seega, ettepanekuid töörühma töös osalemiseks oodatakse kuni 20. juunini. Töörühma liikmed peaksid tagama ka geograafilise esindatuse EL eri paigust.

Aruandele on lisatud  ka temaatika lühikirjeldus.

8.    Euroopa energiarevolutsioon - kes vastutab?

Ümarlaud toimus 16. juunil Regioonide Komitee peahoones.

Debatil osalesid Regioonide Komitee ENVE komisjoni liige Neil Swannick ja sõltumatu konsultant Gerd Harms (Entertrag).  Moderaator oli Mark Rogerson ( Consilia LTD).

Informatsioon ürituse kohta: http://www.pes.cor.europa.eu/events.html

Energiarevolutsiooni läbiviimine on nende sõnul erinevate avaliku sektori partnerite kaasvastutus, kaasa arvatud Euroopa Komisjon. Taastuvenergiatest kõige vähem maksavad investeeringud tuuleenergia tootmisse, kõige kallimad on investeeringud aatomienergia ja päikeseenergia infrastruktuuri loomiseks.

Kõik olid seda meelt, et investeeringute vajadus on tohutu, kuid neil on sinisilmne arvamus, et sellega seoses loodud uued töökohad (keegi ei rääkinud sellest kui palju vanu töökohti kaotatakse) kompenseerivad tehtud kulutused.

Leiti ka, et tuleb maksustada CO2st tulenevat saastatust.

Saksamaal on Gerd Harms sõnul palju panustatud taastuvenergia tootmisse ja vastava infrastruktuuri loomisesse. Tema sõnul on nende paljud majaomanikud ka kasutanud päikeseenergia paneele, et toota energiat oma majapidamise tarvis. Eesmärk oleks, et iga koduomanik toodab ise selle energia mida tal igapäevaselt vaja läheb. Tema hinnangul on investeeringute tasuvusaeg 15-20 aastat (mis on aga liialt pikk).  

Loomulikult räägiti ka tarbimisharjumuste muutmise vajadusest ja energia kokkuhoiust.
 
9.    Suplusvee kvaliteet on jätkuvalt kõrge kogu Euroopa Liidus.

Aruanne annab põhjaliku ülevaate ELi liikmesriikide suplusvee kvaliteedi kohta 2010. aasta suplushooajal, nii et ujujad näevad, kus peaks vee kvaliteet olema hea 2011. aastal. Samuti on selles esitatud suplusvee kvaliteedi trendid alates 1990. aastast.

Analüüs võtab kokku rohkem kui 21 000 Euroopa supluskoha (umbes 70% rannikul ja ülejäänud sisemaal) andmed. Supluskohad on klassifitseeritud kolmeks:
- vastavad kohustuslikele nõuetele,
- vastavad rangematele soovituslikele nõuetele,
- ei vasta nõuetele.

2010. aastal vastas 92,1% Euroopa rannikuäärsest suplusveest ja 90,2% sisemaa suplusveest kvaliteedi miinimumnõuetele. Ainult 1,2% rannikuäärsest suplusveest ja 2,8% sisemaa suplusveest ei vastanud nõuetele. Ülejäänud ei ole klassifitseeritud andmete ebapiisavuse tõttu.

Lisateave:
2011. aasta aruanne ELi suplusvee kohta, sealhulgas andme- ja kaardivaaturid
Euroopa Komisjoni suplusvee veebisait

Uued märgid allalaadimiseks:
http://ec.europa.eu/environment/water/water-bathing/report_2011.html
http://ec.europa.eu/environment/water/water-bathing/signs.htm

10.    Eesti ei täida EL jäätmete raamdirektiivi nõudeid.

Euroopa Komisjon kutsub viit liikmesriiki üles täitma ELi jäätmete raamdirektiivi. Bulgaaria, Küpros, Eesti, Kreeka ja Poola ei ole komisjonile teatanud kõnealuse õigusakti ülevõtmisest siseriiklikusse õigusesse, mida oleks tulnud teha 12. detsembriks 2010. Keskkonnavolinik Janez Potočniki soovitusel saadab komisjon kõnealustele liikmesriikidele põhjendatud arvamuse. Liikmesriikidel on nõuetele vastavuse tagamiseks aega kaks kuud. Vastasel korral võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse ja paluda kohtul määrata rahalised karistused, ilma et oleks tarvis teist kohtuotsust.

Täpsem teave: pressiteade

11.    Pensionifondid: komisjon kaebab Poola kohtusse ja kutsub Eestit üles järgima ELi eeskirju


Euroopa komisjon on saatnud Eestile põhjendatud arvamuse seoses direktiivi mittetäieliku ülevõtmisega riigi õigusesse. Kui Eesti ei võta kahe kuu jooksul asjakohaseid meetmeid, võib komisjon otsustada kaevata Euroopa Kohtusse ka Eesti.

Kuidas Poola ja Eesti eeskirju rikuvad? Kogu direktiivi riigi õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 23. september 2005, kuid kumbki liikmesriik ei ole direktiivi mitmeid sätteid rakendanud. See tähendab, et Eesti tööandjapensionifondide liikmetele ja soodustatud isikutele ei pruugi olla tagatud samal tasemel kaitse, õiguskindlus ja tagatised nagu mujal ELis.

Lisateave:
Tööandjapensionid:
http://ec.europa.eu/internal_market/pensions/index_en.htm
Värskeim teave kõigi liikmesriikidega seotud rikkumismenetluste kohta:
http://ec.europa.eu/community_law/index_en.htm

12.    Eesti ei täida keskkonnasõbraliku sõidukihanke nõudeid.

Euroopa Komisjon nõuab, et Austria, Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Sloveenia, Slovakkia, Rootsi ja Ühendkuningriik rakendaksid Euroopa Liidu õigusest tulenevatele kohustustele direktiivi keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite edendamise kohta. Direktiivi rakendamise tähtaeg oli 4. detsember 2010. Komisjon esitas palve ELi rikkumismenetluse kohase põhjendatud arvamuse vormis. Kui liikmesriigid ei teata komisjonile kahe kuu jooksul meetmetest, mis on võetud ELi õiguse järgimise tagamiseks kõnealuses küsimuses, võib Euroopa Komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole.

Täpsem teave: pressiteade

13.    Komisjon nõuab Eestilt mitteresidendist investeerimisfondidega seonduvate diskrimineerivate maksustamiseeskirjade muutmist.

Eesti maksuõiguse järgi koheldakse omamaiseid investeerimisfonde soodsamalt kui ELi muudes liikmesriikides või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides asutatud võrreldavaid investeerimisfonde. Reaalselt tähendab see seda, et residentidest fondidel on õigus saada maksuvabastust kinnisvaratulult, samas kui ELi muudes liikmesriikides ja EMP riikides asutatud võrreldavaid fonde maksustatakse, tekitades neile seega kõrgema maksukoormuse.

Pressiteated maksustamise või tolli valdkonnas algatatud rikkumismenetluste kohta:
http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/infringements/infringement_cases/index_en.htm

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluste kohta vt MEMO/11/408.

Ajakohaseim üldteave liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetluste kohta:
http://ec.europa.eu/eu_law/infringements/infringements_et.htm

14.    Kallas soovib muuta raudtee turu konkurentsivõimelisemaks.

Euroopa Liidu transpordiministrid nõustusid uute reeglitega raudteeturul, et kindlustada õiglane juurdepääs raudtee infrastruktuurile ja –teenustele, tugevdada rahvuslike operaatorite võimu ning parandada raudtee infrastruktuuri investeeringute raamistikku.

Uued reeglid võimaldavad ka uutel tulijate turule tulla ning pakkuda uusi ja innovaatilisi teenuseid. 2012 aasta lõpuks tullakse välja uute meetmete paketiga.

Täpsem teave: pressiteade
http://ec.europa.eu/transport/rail/market/market_en.htm

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

17.06.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit