Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


06.-10. juuni 2011
Print

eelmine
   
E-nädalakiri 17/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Kallas algatab Euroopa reisiplaneerija konkursi.
2.    Komisjon tõhustab võitlust korruptsiooniga.
3.    Kümme aastat eurot.
4.    ELAN võrgustiku koosolek.
5.    Majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimine: komisjon esitab igale liikmesriigile 2011. aasta soovitused.
6.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) koosolek.
7.    Muudatusettepanekud Regioonide Komitee täiskogul 30.06-01.07 arutlusele tulevate raportite kohta.
8.    Euroopa Parlament järgmise perioodi eelarvest.
9.    Euroopa Parlamendi istungi avamisel mälestati Baltimaadest küüditatuid.


1.    Kallas algatab Euroopa reisiplaneerija konkursi

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas kutsub transpordisektorit üles looma üleeuroopalist kõiki riike ja transpordiliike hõlmavat reisiplaneerijat. Kuigi üle 100 reisiplaneerija on juba olemas, ei ole nende hulgas ühtki, mis lubaks leida teavet või reserveerida piletit mitut Euroopa riiki ja eri transpordiliike hõlmava reisi kavandamisel. Transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas algatas 6. juunil 2011 arukaid transpordisüsteeme käsitleval konverentsil sellekohase konkursi. Avalikkust kutsutakse üles valima konkursi lõppedes kõige sobivam lahendus.

Ideid saab konkursile esitada kuni 9. septembrini 2011. Ajavahemikul 15. oktoobrist kuni 15. novembrini 2011 toimub liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi veebisaidil avalik hääletus, mille käigus hinnatakse eelnevalt välja valitud töötavaid reisiplaneerijaid. Samal ajal hindab asjatundjatest koosnev ¸ürii ideid uute reisiplaneerijate loomiseks.
Pressiteade: pressiteade

2.    Komisjon tõhustab võitlust korruptsiooniga

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/11/678&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=fr
Komisjon  esitas meetmete kogu, et tugevdada võitlust korruptsiooniga, mis kahjustab oluliselt Euroopa riike nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka poliitiliselt. Neli viiendikku ELi kodanikest peab korruptsiooni oma liikmesriigis oluliseks probleemiks. Korruptsioon läheb ELi majandusele hinnanguliselt maksma 120 miljardit eurot aastas, moodustades 1% ELi SKPst, mis on vaid pisut vähem kui Euroopa Liidu aastaeelarve. On selge, et sellise nähtusega võitlemiseks on vaja selget poliitilist tahet.

Tänastes algatustes on kesksel kohal uue hindamismehhanismi loomine, et hinnata korruptsioonivastast võitlust ELis. ELi korruptsioonivastase võitluse aruandes tehakse kindlaks suundumused ja kõrvaldamist vajavad puudused ning edendatakse üksteise kogemustest õppimist ja hea tava vahetamist. Alates 2013. aastast annab komisjon aruannet välja üle aasta. Aruanne põhineb erinevatel allikatel, sealhulgas olemasolevad (Euroopa Nõukogu, OECD ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) järelevalvemehhanismid, sõltumatud eksperdid, sidusrühmad ja kodanikuühiskond. Samaaegselt peaks EL pidama läbirääkimisi ühinemiseks Euroopa Nõukogu juures tegutseva korruptsioonivastase riikide ühendusega (GRECO), et luua mõlema mehhanismi vahel koostoimet.

Vastuvõetud korruptsioonivastane pakett koosneb järgmistest dokumentidest:
·    teatis, mis käsitleb võitlust korruptsiooniga Euroopa Liidus ja milles esitatakse ELi korruptsioonivastase võitluse aruande eesmärgid ja selle toimimise praktilised aspektid. Teatises selgitatakse ka, kuidas EL peaks pöörama suuremat tähelepanu võitlusele korruptsiooniga asjaomastes sise- ja välipoliitikavaldkondades;

·    komisjoni otsus, millega luuakse ELi korruptsioonivastase võitluse aruandluse mehhanism;

·    aruanne nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris) rakendamise kohta;

·    aruanne ELi Euroopa Nõukogu juures tegutseva korruptsioonivastase riikide ühendusega (GRECO) ühinemise korra kohta.

Täpsem teave: komisjon

3.    Kümme aastat eurot

17 euroalasse kuuluva liikmesriigi kodanikud ja residendid saavad avaldada internetihääletusel oma arvamust uue 2-eurose mündi kujunduse kohta. Uus euromünt emiteeritakse kõigis euroala liikmesriikides 2012. aasta alguses, et tähistada 10 aasta möödumist euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtust ning euro muutumist igapäevaelu osaks. Hääle saab anda ühele viiest kujundusest, mille valib euroala riikidest laekunud võistlustööde hulgast eelnevalt välja professionaalne ¸ürii.

Kõik mälestusmündid on alati 2-eurosed ning mõeldud kasutamiseks kogu euroalal, ehkki need pakuvad sageli suurt huvi ka kollektsionääridele.

Hääletada saab veebisaidil:
http://www.eurocoin-competition.eu/et/vote

Lisateavet euro kohta leiab aadressil:
http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/index_en.htm

4.    ELAN võrgustiku koosolek

7. juunil toimuva ELAN võrgustiku koosoleku korraldajateks olid Eesti, Läti ja Leedu omavalitsusliitude Brüsseli esindused (kutse lisatud).
 
Peaesinejaks oli Elisa Roller Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadist, kes andis oma ettekandes ülevaate hiljutistest arengutest ühtekuuluvuspoliitika ja eelarve osas. Konsultatsiooni tulemused avalikustati 13.mail. Konsultatsiooni käigus saadi 444 sisendit, nendest 26 liikmesriikide poolt (välja arvatud üks liikmesriik, kelle nime ta ei avalikustanud).

Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste poolne sisend erines oluliselt liikmesriikide omadest, eriti mis puudutas partnerluse ja kohaliku arengu küsimusi. Ta ütles, et ka liikmesriigiti oli erinevates küsimustes väga lahknevad arvamused.

20. mail toimunud ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel Ungaris Gödöllös saavutati ühine arusaamine tingimuslikkuse osas:
http://ec.europa.eu/regional_policy/newsroom/pdf/201105_godollo.pdf

On oluline, et õiguslikud ettepanekud 2013+ perioodi osas esitataks juba selle aasta suvel, et oleks võimalik läbi viia vajalikud ettevalmistused ning alustada uue perioodiga  2014 aasta alguses.

Kuigi lihtsustamisele ja administratiivse koormuse vähendamise ideele on üleüldine toetus olemas, on neid eesmärke keeruline ellu viia, kuna taotlejad on nii erinevad, projektid on erinevad ja liikmesriigiti on erinevad praktikad näiteks käibemaksu osas.

Kuigi järgmiseks rahastamisperioodiks oli esilagu kavandatud kolm erinevat kategooriat:
·    Regioonid, kelle SKP jääb alla 75% EU keskmisest
·    Regioonid, kelle SKP jääb 75% ja 90% vahele EU keskmisest (nn üleminekuregioonid)
·    Regioonid, kelle SKP on üle 90% EU keskmisest.

Hetkel tundub, et üleminekuregioonide idee ei leia toetust. Seetõttu on kavas vähendada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ja luua Infrastruktuuri Fond, millest saavad raha kõik 27 liikmesriiki. Sellest fondist rahastatakse energia-, IKT- ja transpordialaseid infrastruktuuri projekte. Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastataks ühtekuuluvusregioonides suuremat arvu tegevusi (avatud on kõik 15 prioriteetset valdkonda) ja võimaldatakse ka baasinfrastruktuuri investeeringuid, seevastu konkurentsi regioonides oleks võimalik saada toetust nende poolt valitud 2-5 prioriteetses valdkonnas (välja arvatud investeeringud infrastruktuuri). Valitud prioriteetsed valdkonnad ja nende eesmärgid peavad olema määratletud läbi indikaatorite. Kõige raskem küsimus on kuidas mõõta saavutatud tulemusi regionaalsel tasandil. Kaalumisel on ka idee sätestada miinimumtase, mis peab olema suunatud EU2020 strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Territoriaalse koostöö osas kavandab komisjon EL ülest programmipõhist lähenemist (käesoleval perioodil on vahendid jaotatud liikmesriikide vahel). Mäletatavasti oli meie riiklik seisukoht, et piiriülese koostöö vahendid peaksid jääma liikmesriikide otsustada ja raha jaotuse muutmist erinevate programmide vahel.

Kavas on sätestada miinimummaht, mis peaks minema ESF projektidesse.

On selge seos rahvuslike reformiprogrammide ja ühtekuuluvusfondi kasutamise vahel.

Liikmesriikidega sõlmitakse partnerluslepingud, milles kajastatakse nii tegevusvaldkonnad kui rahastamine ja muud tingimused.

Ta kutsus ka kõiki liituma RegioNetwork 2020 foorumiga:
https://webgate.ec.europa.eu/regionetwork2020/og/all

Lisaks anti koosolekul ülevaade ELAN võrgustiku teistest prioriteetsetest valdkondadest nagu avalikud hanked ja valitsemine.

Avalike hangete osas on põhilised teemad:

·    Avalike hangete direktiivi ülevaatamine. Komisjoni poolt välja antud rohelisele raamatule on ka CEMR koostanud omapoolse sisendi (olen seda teemat kajastanud oma varasemates aruannetes). Komisjon kavatseb õiguslike ettepanekutega välja tulla kas selle aasta lõpus või järgmise aasta kevadel. Juunis korraldab Euroopa Komisjon selleteemalise konverentsi, kus ka CEMR poolne esindaja sõna saab. Uute liikmesriikide nimel esineb Läti liidust Maris Pukis.
Konsultatsioon riigihankepoliitika ajakohastamise kohta ELis

http://www.ccre.org/docs/public_procurement_cemr_key_points_en.pdf

·    Üldhuviteenuste ja riigiabi eeskirjade ülevaatamine. Oluline küsimus on omavalitsuste jaoks millised avalikud teenused ei kuulu üldhuviteenuste  regulatsiooni alla.

·    Käibemaksu küsimus. Kajastasin seda teemat pikemalt oma eelmises aruandes. Rootsi omavalitsusliidu esindaja ütles, et lisaks käibemaksu teemale puudutab see ka tööjõu maksustamist (üksikisiku tulumaks) küsimusi ja Rootsile omavalitsustele on see eriti oluline teema, sest üksikisiku tulumaks on kohalik maks ning omavalitsustel on õigus ka maksumäärade muutmiseks etteantud piirides. Nende puhul asetavad komisjoni ettepanekud küsimuse alla omavalitsuste finantsautonoomia.

·    Valitsemise osas andis arengutest ülevaate Boris Tonhauser. CEMR on loonud mitmetasandelise valitsemise küsimustega tegelemiseks fookusgrupi, mida juhib Hollandi liidu esindaja Bas. Eesmärgiks on konkreetsete meetmete väljatöötamine mitmetasandelise valitsemise põhimõtte rakendamiseks järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitikas. 8. juuni pealelõunal toimus CEMR majas kohtumine Luc Van den Brande, kes on eelmine Regioonide Komitee president ja praegune CIVEX komisjoni esimees. Kirjutasin oma ühes eelmises aruandes, kui kajastasin volinik Hahn´iga kohtumise tulemusi, et Brande on eksperdiks komisjoni regulatsioonides partnerlust käsitleva peatüki sõnastamisel.

CEMR tutvustas kohtumisel nende poolt koostatud dokumendi eelnõu ja Brande omaltpoolt selgitas milline on tema nägemus mitmetasandelise valitsemise osas üldiselt ja järgmise perioodi finantsraamistiku raames. Nõustun täielikult, et tuleb vahet teha partnerlusel üldiselt, mis reeglina tähendab sotsiaal- ja majanduslike partnerite kaasamist ja mitmetasandilisel valitsemisel, mis tähendab partnerlust erinevate valitsemistasandite vahel.

Brande ütles, et tegemist on funktsionaalse, mitte institutsionaalse lähenemisega. Tema sõnul on oluline välja töötada indikaatorid, mis aitaksid reaalselt hinnata kuidas partnerluse ja mitmetasandelise valitsemise põhimõtteid on rakendatud erinevates etappides. Kuna Brande rääkis eelkõige regioonide kaasamisest ja suurtest liikmesriikidest, kus on regioonidel erinev staatus ja roll, siis pidasin vajalikuks rõhutada ka väikeste liikmesriikide, nagu Eesti, olukorda, kus ühtekuuluvuspoliitika mõistes on riik üks regioon ja seega meid ainult regioonide kaasamine ei aita, vaid vaja on ka rääkida kohaliku tasandi kaasamisest. Brande nõustus sellega ja lubas seda aspekti komisjoni vastava regulatsiooni koostamisel arvestada.

20.-21. juunil toimub  Strasbourgis konverents teemal "Crisis and Recovery: Bringing Solutions in Partnership" (kutse lisatud), kuhu on oodatud osalema ka eksperdid, kes saadetud küsimustikele vastasid. Meilt siis on kutsutud osalema Tiit Kirss ja Märt Moll.

29.09-01.10. 2011 toimub suur konverents kodakondsuse ja sõprusomavalitsuste teemal Rybnik´is - http://www.rybnik2011.eu/

Lisaks tutvustati CEMR uut töötajat, kelle poliitikavaldkondadeks on ühtekuuluvuspoliitika,  infoühiskond ja e-valitsemine - Alessandro Proia.

5.    Majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimine: komisjon esitab igale liikmesriigile 2011. aasta soovitused


http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/11/685&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

Need soovitused on osa Euroopa poolaastast, mille raames (esimest korda sel aastal) liikmesriigid ja komisjon koordineerivad majandus- ja eelarvepoliitikat. Pärast prioriteetide seadmist ELi tasandil, esitasid liikmesriigid oma riiklikud programmid, mida komisjon on põhjalikult hinnanud ning mille alusel on esitanud riikide eripära arvesse võtvad, sihipärased ja mõõdetavad soovitused.

Riigipõhiste soovituste vastuvõtmine on eelviimane samm kuue kuu pikkuses protsessis, mille raames EL ja liikmesriigid aktiivselt koordineerivad majanduspoliitikat ning mida nimetatakse Euroopa poolaastaks. See algas jaanuaris, mil komisjon esitas iga-aastase majanduskasvu analüüsi (pressiteade), milles määrati kindlaks ELi majanduspoliitilised prioriteedid järgmiseks aastaks. Riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid kõnealused prioriteedid märtsi Euroopa Ülemkogul.

Liikmesriigid esitasid aprillis ja mais stabiilsus- või lähenemisprogrammid (riigi rahanduse kohta) ja riiklikud reformikavad (struktuurireformide ja majanduskasvu edendavate meetmete kohta), mille alusel komisjon esitab nüüd igale riigile soovitused. Samuti hindab komisjon laiendatud euroala paktiga ühinenud 23 liikmesriigi võetud kohustusi ja võtab neid arvesse soovituste koostamisel.

Liikmesriigid peaksid soovitused rakendama 12–18 kuu jooksul. Nendes kutsutakse liikmesriike üles võtma aegsasti meetmeid, et liikuda ELi pikaajalise majandusstrateegia Euroopa 2020 raames seatud eesmärkide suunas. Euroopa 2020. aasta strateegiaga (pressiteade) on seatud sellised ambitsioonikad kogu ELi hõlmavad eesmärgid tööhõive, innovatsiooni, hariduse, energia ja sotsiaalse kaasatuse vallas, mis tuleb saavutada kümnendi lõpuks.

Soovituste puhul on tegemist ELi panusega liikmesriikide poliitika kujundamisse.

Liikmesriigid vastutavad jätkuvalt majanduspoliitika kujundamise ja riigieelarve koostamise eest. Samas ollakse ühte meelt, et majanduspoliitilistes küsimustes ollakse vastastikku sõltuvad ELis üldiselt ja eelkõige euroalas. Seepärast on liikmesriigid kindlaks määranud ELi ühtsed majandusprioriteedid ja kohustunud neid rakendama riiklikul tasandil.

Soovitused kinnitatakse riigipeade ja valitsusjuhtide poolt, mis kajastab ELi ühist majandusjuhtimist ja asjaolu, et EL on ühtne majandusruum, mitte lihtsalt 27 eraldiseisva majanduse kogum. Jätkates esimese Euroopa poolaasta rakendamist, tunnistab ELi vastastikust majanduslikku sõltuvust ning annab igale liikmesriigile kollektiivsed juhised tulevase eelarve-, majandus- ja sotsiaalpoliitika kohta.

Kõik soovitused põhinevad asjaomase liikmesriigi majandusolukorra põhjalikul analüüsil, mis on esitatud 8. juunil avaldatavas komisjoni talituste töödokumendis. Makromajanduslike prognooside hindamisel on võrdlusaluseks võetud komisjoni kevadprognoosid. Põhjalikult on hinnatud seda, kas programmis loetletud riiklikud meetmed on konkreetsete probleemide lahendamiseks asjakohased.

Soovituste üle peetakse aru ja need kinnitatakse 23.–24. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul, pärast arutelu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus. Soovituste rakendamist kontrollivad järgneva aasta jooksul range ja pideva vastastikuse analüüsi raames komisjon ja liikmesriigid.

Komisjon hindab edusamme ELi tasandil järgmises iga-aastases majanduskasvu analüüsis 2012. aasta jaanuaris ning iga liikmesriigi puhul 2012. aasta juunis esitatavates järgmistes riigipõhistes soovitustes.

Soovitustega liikmesriikide kaupa  on võimalik tutvuda: soovitused
Soovitused Eestile:
http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/recommendations_2011/csr_estonia_et.pdf

Konkreetselt soovitatakse Eestil võtta aastatel 2011–2012 järgmisi meetmeid:

(1) Saavutada hiljemalt 2013. aastaks struktuurne ülejääk, piirates eelarvepuudujääki
2012. aastal kõige rohkem 2,1 %ni SKPst, hoides kulutused rangelt kontrolli all ja veelgi kärpides avaliku sektori kulutusi.

(2) Võtta meetmeid tööjõunõudluse toetamiseks, vähendades eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust ja sotsiaalmakseid eelarve seisukohast neutraalselt. Tõhustada aktiivset tööturupoliitikat, võttes meetmeid, mis hõlmavad noori ja pikaajalisi töötuid ning suure tööpuudusega piirkondi, et vähendada vaesusriski.

(3) Tagada kavandatud stiimulite rakendamine energiamahukuse vähendamiseks ja
majanduse energiatõhususe suurendamiseks eelkõige ehitus- ja transpordisektoris, tagades muu hulgas turu parema toimimise.

(4) Seada haridussüsteemi reformi rakendamisel prioriteediks alus- ja kutsehariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamise ning tugevdada kutsekvalifikatsioonide süsteemi. Viia haridustulemused paremini kooskõlla tööturu vajadustega ja luua madala kvalifikatsiooniga töötajatele võimalusi elukestvas õppes osalemiseks.

6.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) koosolek 9. juunil.

Koosolek toimus 9. juunil Brüsselis. Koosolekul osalesid Kersti Kõosaar ja Kersti Sarapuu. Paljude Regioonide Komitee EDUC komisjoni liikmed hilinesid, sest Brüsselis  oli lennujaama töötajate streik.

Edasine töökorralduse osas  otsustati
·    Teha ettepanek omaalgatusliku arvamuse koostamiseks teemal “Piirkondade roll isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsel”. Kõnealuse ettepaneku esitas Dudeştii Noi linnapea Alin Adrian Nica (RO/ALDE).

·    Järgmisel EDUC komisjonis Sofias 28.-29. septembril arutatakse omaalgatuslikku arvamust kultuuripealinnade teemal.

Ettekandega esines Daiva Matoniene, Rahvusvaheline Ühendus Sport Kõigile (TAFISA – Association For International Sport for All) liige. Mängud toimuvad 2012 aasta juulis Sialuliais, Leedus.

See on uus algatus, mis põhineb veendumusel, et sport aitab kaasa parema tervisega ja aktiivsete kodanike kujundamisel. On esindatud tavapärased spordialad kui ka ekstreemsed spordialad. Oodatakse osalema 30 000 külalist ja 10 000 osalejat mängudel. Üritust aitab korraldada hinnanguliselt 1500 vabatahtlikku. Osalejaid on oodata 100 erinevast riigist.

,Arvamus teemal „Euroopa mõõtme arendamine spordis”,   
KOM(2011) 12 lõplik, EDUC-V-013 – CdR 66/2011 rev. 1.
Raportöör: Roberto Pella (IT/EPP).

Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid otseselt kaasatud edasistesse uurimisprojektidesse, kuna nemad toetavad sporditegevust kodanikele kõige lähemal tasandil. Raportis tehakse komisjonile ettepanek luua koostöös Regioonide Komitee, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja riiklike olümpiakomiteede piirkondlike harudega Euroopa sidusrühmade arvamustevahetuse ja dialoogi platvorm.

Samuti soovib Regioonide Komitee, et nad oleksid kaasatud aruteludesse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamise üle, et jätkata innustavaid meetmeid, mis võeti spordisektoris käivitatud projektide toetuseks või kavandati olemasolevate programmide raames, mis hõlmavad eri valdkondi, nagu elukestev õpe, rahvatervis, noored, kodakondsus, teadusuuringud, sotsiaalne kaasamine, rassismivastane võitlus.

Soovitakse jätkata tegelemist dopinguprobleemidega lisaks võistlusspordile ka harrastusspordi valdkonnas.

Raportöör leiab, et kõnealuses kontekstis oleks tõhus meede esmalt korrapärase kontrolli sisseviimine mitteprofessionaalsetes ringkondades ja seejärel karistuste raskendamine, sarnaselt narkootikumide puhul rakendatavate meetmetega. Samuti soovitakse keelustada ebaseaduslikud kihlveod ning et juba koolis õpetataks kaotust taluma (arvestades vägivaldseid meeleavaldusi peale teatud spordivõistlusi).

Raportis tehakse ettepanek luua tippsportlastele Euroopa spordisaadiku roll ja seda edendada nii sportlaskarjääri jooksul kui ka pärast selle lõppu ja solidaarsusfond neile sportlastele, kes on spordi tegemise tagajärjel invaliidistunud.

Soovib kehtestada maksusoodustusi amatöörspordiühingutele ja toetada puuetega inimeste sporditegevust. Ja nagu ikka luua jällegi uus agentuur.

Arvamus toob esile ka spordi majandusliku mõõtme. Soovib, et spordivaldkonnas võetud meetmeid rahastataks programmidest, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ning fondid, mis on praegu pühendatud üksnes kultuurile või turismile ja soovib, lõdvendada eelkõige stabiilsuspakti tingimusi spordiinfrastruktuuridega seonduvate kulude osas nii olemasolevate rajatiste ohutuks muutmisel kui ka uute rajatiste ehitamisel.

Arvamus toetab vajadust tõhustada konkreetse rahalise toetuse abil ja Euroopa kultuuripealinna, Euroopa rohelise pealinna, Euroopa noorte pealinna algatuse eeskujul algatust Euroopa spordipealinn.

Valge raamat spordi kohta on leitav:

http://ec.europa.eu/sport/white-paper/index_en.htm

Sellest, et teema on oluline, annab tunnistust esitatud muudatusettepanekute arv - 93. Rootsi delegatsiooni liige ütles, et arvamus on natuke liiga ambitsioonikas ja soovib teha ettekirjutusi valdkonnas, mis ei kuulu ei Regioonide Komitee ega Euroopa Komisjoni pädevusse, eriti mis puudutab kohalikul tasandil tehtud otsuseid spordi toetamiseks. Enamus Renströmi ja Männele poolt esitatud ettepanekud lükati EDUC komisjoni poolt tagasi. Suur vaidlus oli ka selle üle kas Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond jt peaksid samuti rahastama sporti.

Võeti vastu muudatusettepanek 53, mille tõttu langesid teised sarnased ettepanekud ära.

Muudatusettepanekus, kus pakutakse välja, et uuel rahastusperioodil loodaks uus spordi raamprogramm, mis on kooskõlas ka EK ettepanekutega, võeti vastu.

Võeti vastu muudatusettepanekud nr 57 ja 62, kuigi raportöör oli nendele vastu. Oluline oli ka hääletus muudatusettepaneku nr 85 üle, mis lükati tagasi häältega +13/-13. 

Muudatusettepaneku sisu oli mitte teha erandeid spordiinfrastruktuuri rajamisel ja samamoodi arvestada stabiilsuspakti nõudeid. Samuti lükati tagasi ettepanek, mis soovis ühtlustada spordi maksustamise süsteeme, eelkõige professionaalse spordi valdkonnas.

Kogu arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Ungari eesistujariigi esindaja  ütles oma sõnavõtus, et arvamuse koostamisel on ta teinud arvamuse koostajaga tihedat koostööd. Euroopa Komisjoni ettepanekud kiideti heaks juba liikmesriikide spordiministrite kohtumisel mais. Seega on määratud kindlaks tegevused järgmiseks kolmeks aastaks. Nüüd järgnevad arutelud nii Euroopa Parlamendis kui liikmesriikide vahel, et arutada järgmisel eelarveperioodil spordi toetuseks ette nähtud vahendite suuruse üle.

Üks teema on aus sport, spordi sotsiaalne väärtus ja spordi majanduslikud aspektid, et tagada eriti rohujuure tasandil spordi jätkusuutlik rahastamine.

Liikmesriigid ja komisjon otsustasid luua 6 ekspertrühma, kes hakkavad neid teemasid arutama. Nõukogu hindab põhjalikult 20.mail vastu võetud tegevuskava.

Osaliselt on 6 töörühma töö omavahel seotud ja kavatsetakse välja töötada ettepanekud meetmetest erinevates valdkondades. Otsusega on võimalik tutvuda Euroopa Liidu teataja kaudu oma emakeeles.

Liikmesriikide osalemine töörühmas on vabatahtlik. Liikmesriigid peavad tagama, et nende ekspertidel on piisavad teadmised selles valdkonnas kaasa rääkimiseks. Iga liikmesriik võib samuti kutsuda osalema ka teisi esindajaid.  Arvas, et Regioonide Komitee võib osaleda eksperdina just mitmetasandelise valitsemise põhimõtte osas. Kõikide ekspertrühmade koondarvamuse koostab Euroopa Komisjon. Selleks, et osaleda nende ekspertkomisjonide töös, on vaja kontakteeruda oma liikmesriikide esindustega või vastava ministeeriumiga oma riigis.

Ta ütles, et suureks ohuks on ebaseaduslikud kihlveod (eriti internetipõhised kihlveod). Seda teemat jätkab Poola oma eesistumise raames.

Lõppkonverents toimub juuni lõpus Gödöllos, Ungaris.

Arvamus teemal „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015”,   
KOM(2010) 743 lõplik, EDUC-V-012 – CdR 65/2011 rev. 1.
Raportöör: Ján Oravec (SK/EPP)

Arvamuses leitakse, et uute liikmesriikide puhul on IKT parema kasutamise peamine eeldus kõrvaldada inimeste vahel erinevused tehnilistele seadmetele juurdepääsul ja nendega varustatusel. See puudutab eriti kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kus erinevused ei ole täheldatavad mitte ainult riigi eri piirkondade vahel, vaid ka omavalitsuste vahel sõltuvalt nende suurustest. Kui tuleb koguda tehnilist, organisatsioonilist ja personalialast suutlikkust, mida IKT kasutamise levitamiseks vaja on, siis jäävad väikesed linnad ja külad kaugele maha. Seetõttu tuleb alustada ühendatud platvormide loomist, mis pakuksid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tarkvara teenuste kujul (software as a service – SaaS).

Sellega seoses tuleks kasutada tänapäevaseid IT suundumusi nagu virtualiseerimine või pilvandmetöötlus, mis vähendavad kulusid ja projektide elluviimiseks kuluvat aega.

Soovitab kasutada täielikult ära Euroopa kogu potentsiaal arendada IKT teenuseid avalikus ja erasektoris ning et IKT-d kasutataks seega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teenuste parandamise vahendina valdkondades nagu tervishoid, haridus, riigihanked, turvalisus ja sotsiaalteenused.

Euroopa Liidu toetatav avaliku ja erasektori partnerlus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning väikeste ja keskmise suurusega IKT ettevõtete vahel avalike IKT teenuste valdkonnas võib olla suurepärane nurgakivi kohalike pädevuste ja teadmiste kujundamiseks kogu Elis.

Näeb ette vajadust pakkuda koolitust neile kes seda vajavad, tõsta teadlikkust ja kasutada IKT võimalusi vananeva ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Oluline on tagada turvalisus e-teenuste kasutamisel, vastasel korral kaotavad kodanikud usalduse selle süsteemi vastu.

Vaja on ka rääkida kas juurdepääsust e-teenustele - kas see on tasuline või tasuta - see on veel lahtine.

Komisjoni kodulehekülg: e-valitsemise tegevuskava

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut, millest enamikuna raportöör ka nõustus. Ainult 3 lükati tagasi.  Muudatusettepaneku nr 23 osas toimus elektrooniline hääletus ja see võeti vastu häältega +19/-11.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Omaalgatuslik arvamus teemal „ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teenistujate liikuvus Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil”,   
EDUC-V-015 – CdR 114/2011.
Raportöör: Mireille Lacombe (FR/PES).

Arvamuses leitakse, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate liikuvus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil võib aidata Euroopa Liidu liikmesriikidel kujundada välja tänapäevased ja tõhusad ametiasutused, millel on ELi õigustiku rakendamiseks vajalikud struktuurid, inimressursid ja juhtimisoskused.

Raport kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama kohalike ja piirkondlike ametnike liikuvust Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil linnade ja piirkondade koostöö parandamise eesmärgil, koostades internetiportaali kujul toimiva andmebaasi, kuhu koondatakse teave heade tavade, projektide, liikumisusvõimaluste ning asjaomaste juriidiliste ja majanduslike tingimuste kohta.

Euroopa Komisjon võiks tugineda riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil olemasolevale teabele ning muuta selle kättesaadavaks kohalikele ja piirkondlikele ametnikele ja teenistujatele. Samas teeb ettepaneku, et ka ELi institutsioonide ametnikke võiks lähetada kohalikesse ja piirkondlikesse omavalitsustesse ja kutsub komisjoni innustama liikmesriike välja töötama vastavat õigusraamistikku.

Nõutakse, et ELi uutes finantsperspektiivides säilitataks rahaline toetus kohalike ja piirkondlike teenistujate liikuvusele (praegu selliste programmide raames nagu INTERREG IVC, URBACT ja CARDS).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 8 muudatusettepanekut ja 1 raportööri enda muudatusettepanek. Arutelu toimus ainult muudatusettepanek nr 6 üle, kus raportöör oli esitanud omapoolse sõnastuse. Peale seda hääletati kõiki muudatusettepanekuid blokis. Kõik ettepanekud võeti vastu. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.
 
Järgmise koosoleku toimub 29. septembril 2011 Bulgaarias, Sofias, sellele eelneb seminar.

7.    Muudatusettepanekud Regioonide Komitee täiskogul 30.06-01.07 arutlusele tulevate raportite kohta

Koostasin ettepanekud (lisatud) järgmisel Regioonide Komitee täiskogu istungil  arutlusele tulevate raportite kohta, nagu:

·    Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda;

·    Ajalooliselt väljakujunenud keeleliste vähemuste kaitse ja areng lissaboni lepingu raames;

·    Kliimamuutuste poliitika integreerimine ja tulevane ELi eelarve;

·    Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus innovaatiline liit.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 16.juuni 2011.

8.    Euroopa Parlament järgmise perioodi eelarvest

Euroopa Parlament esitas väljakutse liikmesriikidele, kes soovivad külmutada ELi järgmist mitmeaastast eelarvet (2014-2020). Need liikmesriigid peaksid selgelt ütlema, millistest prioriteetidest nad eelarve külmutamise tulemusel loobuksid. Kõikide kokku lepitud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks peab eelarve 2013. aasta eelarvega võrreldes suurenema vähemalt 5%, lisavad saadikud.

Parlament on esimene ELi institutsioon, mis pani paika oma seisukoha järgmise pikaajalise eelarve kohta. 29. juunil esitab Euroopa Komisjon kaks ettepanekut - järgmise mitmeaastase raamistiku ning omavahendite ettepanekud. Seejärel algavad läbirääkimised. Praegune mitmeaastane finantsraamistik lõpeb 2013. aastal.

Täpsem teave: pressiteade

9.    Euroopa Parlamendi istungi avamisel mälestati Baltimaadest küüditatuid

Istungit avades tegi parlamendi president avalduse Baltimaadest küüditatute kohta märkides, et käesoleval kuul tähistame 70 aasta möödumist 1941. aasta massilisest küüditamisest. President avaldas toetust Balti riikide elanikele ning seejärel said sõna fraktsioonide esindajad.

Rahvapartei fraktsiooni nimel ütles Tunne Kelam (Eesti), et 70 aastat tagasi küüditati umbes 50 000 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku, kusjuures nende riikide elanikkond kokku oli 5,5 miljonit inimest. Ühendkuningriigi puhul oleks see tähendanud 432 000 inimest ja Prantsusmaa puhul 363 00 inimest.

Kelam lisas, et inimesed viidi Siberisse, kusjuures mehed eraldati peredest ja viidi vangilaagritesse. Paljudes kohtades suri 50% küüditatutest ning küüditamine andis kodanikühiskonnale hävitava löögi. Tegemist oli inimsusevastase kuriteoga ning selge teadmine sellest peab saama osaks meie ühisest Euroopa ajaloost, rõhutas Kelam lõpetuseks.

Täpsem info: pressiteade

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis
 

15.06.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit