Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


Riigikogu rahanduskomisjoni menetluses olev koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu (51 SE) kohta
Print

ELL + EMOL kiri Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele ja rahandusministrile

Lp. Sven Sester
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Lp. Jürgen Ligi
rahandusminister
                                                            Teie: 27.05.2011
                                                            Meie: 06.06.2011 nr 1-7/56


Riigikogu rahanduskomisjoni menetluses olev  koduomanike
maamaksust vabastamise seaduse eelnõu (51 SE)


Lugupeetud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Seoses koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu (51SE) menetluse käesoleva etapiga esitame Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu poolsed märkused ja seisukohad.

Tegemist on kõigi Eesti kohalike omavalitsuste jaoks olulise eelnõuga kuna see puudutab otseselt kohalike omavalitsuste tulubaasi. Täname kutse eest eelnõuga seonduvale arutelule Riigikogus, sest kahjuks oleme eelnõu menetluse käiguga pidanud senini tutvuma Riigikogu veebilehe vahendusel. Üldiselt tavaks olnud kooskõlastusringi antud eelnõu ei läbinud ning eelnõu ettevalmistamise etapis pole kohalikel omavalitsustel olnud võimalik osaleda.

I Üldised märkused

1.    Kohalike omavalitsuste võime pakkuda oma elanikkonnale kvaliteetseid avalikke
       teenuseid ning  korraldada ja arendada kohalikku elu  sõltub otseselt omavalitsuste
       tulubaasist.

2.    Lisaks majanduslanguse mõjule, mis kahandas tuntavalt omavalitsuste tulubaasi tehti
       2009. aastal eelarveaasta keskel seadusandja poolt otsus, millega vähendati
       omavalitsustele ülekantava üksikisiku tulumaksu osa seniselt 11,93 %-lt 11,4 %-ni
       üksikisiku brutotulult. Kusjuures 2008. aastal valitsuskomisjoniga peetavatel
       eelarveläbirääkimistel loobusid omavalitsused näiteks tulumaksu- ja maamaksu 
       intresside tulust tingimusel, et selle arvelt suurendatakse omavalitsustele laekuva
       tulumaksu osa.

3.    Nii tulumaksuosa vähendamise kui ka tasandusfondi kärpimise  tulemusel on kohalike
       omavalitsuste tulubaas 2010. aastal, võrreldes 2008. aastaga vähenenud -18,4%
       (vastavalt 901,4 milj eurolt  742,5 milj eurole).

       Vähenemine aastate lõikes:
       2009. aastal -38 milj eurot, sh tulumaks -17,9 milj eurot, tasandusfond –20,1 milj eurot;   
       2010. aastal -47,3 milj eurot, sh tulumaks –27,2 milj eurot, tasandusfond –20,1 milj eurot;
       2011. aastal -48,7 milj eurot, sh tulumaks -28,6 milj eurot, tasandusfond –20,1 milj eurot;
       2012. aasta prognoosi kohaselt on 2009. aastal erakorralise vähendamise mõju juba –50,4 milj eurot, sh tulumaks -30,3 milj eurot, tasandusfond –20,1 milj eurot.

4.    Maamaks moodustab täna olulise osa kohaliku omavalitsuse üksuse tulubaasist,
       omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana.

5.    Euroopa struktuurivahendite rakendamise puhul on näiteks kohalikel omavalitsustel
       kohustus teatud osa kulutustest katta omafinantseeringuga. Tulubaasi vähendamisel
       raskendatakse antud kohustuse täitmist.

6.    Rahandusministeeriumi materjalidele (http://www.fin.ee/index.php?id=12553) tuginedes
       võib väita, et omavalitsuste tulubaasi kärped on  lisanud omavalitsuste jaoks kriisist
       väljumisel ca kahe aasta pikkuse viitaja.
       Iga lisanduv kärbe raskendab omavalitsuste võimet kriisist väljuda veelgi.

Kohalikud omavalitsused on olnud viimastel aastatel raskes olukorras oma elanikkonnale teenuste osutamisel. Lisaks eelpool toodud tulubaasi vähendamise otsusele eelarveaasta keskel on fiskaalset survet suurendanud ka kaks tavapärasest külmemat ja lumerohkemat talve.

Eeltoodust tulenevalt taotlevad omavalitsusliidud kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist üksikisiku tulumaksu ja tasandusfondi erakorralise vähendamise eelsele tasemele.

Maamaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu osas oleme seisukohal, et kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude maksutulusid, sealhulgas maamaks, või kohalike maksude maksutulusid vähendavate otsuste kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus  muude maksutulude suurendamine või tulubaasi vähenemise kompenseerimine.


Omavalitsusliitude taotlused ja ettepanekud tervikuna on esitatud kahes teineteist täiendavas dokumendis:
- Omavalitsusliitude ettepanekud valitsusliidu läbirääkimisteks 2011. 09.03.2011 http://portaal.ell.ee/15734
- Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarveläbirääkimisteks 2012. aasta riigieelarve ettevalmistamise ja muudes küsimustes. 15.04.2011 http://portaal.ell.ee/15805

II Märkused

1. Õigusloome protsessi osaks peaks olema otsuste rakendamise võimalike sotsiaalsete ja majanduslike mõjude analüüs. Antud eelnõu puhul  on äärmiselt nõrgaks jäänud kavandatava maksumuudatuse võimaliku  mõju hindamine majandusprotsessidele, sh näiteks mõju kinnisvaraarenduse protsessidele ning tulevaste kodu luua soovijate väljavaadetele. Milline näiteks võiks prognoositavalt olla mõju olemasoleva kinnisvara (elamud, korterid) müügi- ja üürihindadele maa- ja linnapiirkondades, linna lähipiirkondades, pealinnas ja kaugemates linnades, eeldades, et maamaksu komponendi surve hindade kujunemisel võrdsustatakse igal pool nulliga ega oma enam kaalu hinna kujunemisel?  Kas ja kuivõrd võimendub või väheneb tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri olemi või asukoha komponent müügi- ja üürihindades?  Kuhu ja kas koondub või hajub kinnisvaraarenduse huvi ja surve kui hinnakujunduse aluseks jääb ühekordne investeering ning kaob seni kehtinud pikaajalisena rakendatav maamaksukohustus? Kas muudatus toetab enam olemasoleva elamufondi parendamist ja renoveerimist või soosib uusehituse suunda. Kas muudatus võimendab või pidurdab valglinnastumise protsesse. Kas, kuivõrd ja kuidas mõjutab koduomanike maksukohustuse riigi ja isiku suhete spektrist välja lülitamine isiku ja riigi või isiku ja kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste suhete spektri muutumist jne.

Seepärast teeme ettepaneku seaduse eelnõu seletuskirja oluliselt täiendada, et teadvustada seadusmuudatuse rakendamise võimalik mõju nii lühemas kui ka  pikemas perspektiivis.

2. Eelnõu pealkirjast ja seletuskirjast esitatakse otseselt eelnõu eesmärk - koduomanike maamaksust vabastamine.

Kahjuks ei võimalda eelnõus fikseeritud regulatsioon ega seletuskirjas toodu sama selgelt aru saada, kuidas esitatud eesmärgi saavutamine tegelikkuses saab toimuma, sealhulgas, keda „koduomanikena“ täpsemalt võidakse käsitleda. Kas kodu mõistena hakatakse käsitlema elamispinda, mis on näiteks välja üüritud? Seetõttu puudub ka kindlus, kas eelnõu väljatöötamise eesmärk on esitatud regulatsiooniga realiseeritav ning missugused tegelikud mõjud antud maksuvabastuse rakendamisel ilmnevad. Kas residentidele ja mitteresidentidele peaks olema sama lähenemine?

Samuti märgime, et antud regulatsiooni toimimine on seotud mitmete teiste seaduste toimimisega, sh rahvastikuregistri seadusega, mis lõppkokkuvõttes teeb esitatud regulatsiooni seadusena jõustumise tagajärjed prognoosimatuks.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõus esitatud regulatsiooni täpsustada ning seosed olemasoleva õigusruumiga adekvaatselt seostada.

 
3. Nõustuda ei saa seletuskirjas toodud väitega et „Osad omavalitsused on hakanud lausa koduomanike maamaksu tõstma “, sest olemasolev maamaksu seadus sellist võimalust ei anna.

Tuletame meelde asjaolu, et maamaksu määr on kehtestatud riigi poolt ning tohib olla kuni
2, 5%.  Ükski kohalik omavalitsus ei ole saanud kehtestada kõrgemat maamaksu määra kui seadusega on kehtestatud. Tegelikkusele vastab asjaolu, et maamaks on maa maksustamishinnast sõltuv ja selle määr on kuni 2,5% maa maksustamishinnast ega ole kehtestatud omavalitsuse poolt, vaid seda on teinud seadusandja. Esitada seletuskirjas süüdistus kohalikule omavalitsust selles osas, et ta tegutseb otseselt  seadusandja kehtestatud raamides, on kohatu. Pigem tuleb tõdeda, et seadusandja on maamaksuseaduse kehtestamisel jätnud tähelepanuta võimaluse, et maamaks võib muutuda koduomanikule koormavaks, kui sõltuvalt maa hindamise aluseks olevast turusituatsioonist maa maksustamishind erinevates piirkondades võib kasvada ebaproportsionaalselt suureks võrreldes muude majandamistingimustega, sh elanike sissetulekutega.

Tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele on enamus Eesti omavalitsusi kehtestanud madalama maamaksu määra kui riigi poolt ette antud määr ning lisaks sellele teeb enamus omavalitsusi teatavatele sotsiaalsetele gruppidele soodustusi maamaksu tasumisel oma eelarveliste vahendite arvelt. Isegi eelnõus näitena toodud Tallinna linna maamaksumäär 1,5 % on madalam kui Eesti keskmine, mis omakorda on madalam kui riigi poolt lubatav määr.

Seepärast teeme ettepaneku seaduse eelnõu seletuskirja muuta, kuna see ei ole objektiivne ning on eksitav.


4. Eelnõu seletuskirjas nimetatud Rahandusministeeriumi arvestuse kohaselt väheneks kohalikele omavalitsustele laekuv maamaks 17 miljoni euro võrra. Eelnõu seletuskirja kohaselt kaetakse see riigieelarvelistest vahenditest. Oleme seisukohal, et sellest selgitusest ei piisa. Kodualuse maa maksuvabastus jaotub territoriaalselt ebaühtlaselt, seega vajab ka kompenseerimine tulubaasi vähenemise jagunemisega proportsionaalset meedet. Lisaks on riik läbi maksukorralduse seaduse muudatuse juba varasemalt sisse viinud põhimõtte, et maamaksu maksjad krediteerivad riigieelarvet.

Ka oleks soovitatav eelnõus välja tuua eelnõu rakendamisega kaasnevate  administreerimiskulude suurus, samuti avada protseduurilised ehk korralduslikud lahendid, kuidas vabastuste praktiline korraldus on kavandatud

Teeme ettepaneku seaduseelnõu edasisel menetlemisel teostada täielik seaduse rakendamiseks vajalike kulude analüüs, tuues välja tulubaasi vähenemise omavalitsusüksuste lõikes ning töötada välja kompenseerimismehhanismi sellele vastavalt.

Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)                (allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Võigemast                    Ott Kasuri
ELL tegevdirektor                    EMOL tegevdirektor
 

06.06.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit