Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


01.-03. juuni 2011
Print

eelmine
 
E-nädalakiri 16/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika, tuumaohutus ja majanduse taastamine olid peateemadeks Prantsusmaal Deauville'is 26.-27. maini toimunud G8 liidrite tippkohtumisel.
2.    Komisjon edendab Euroopa standardeid, et ergutada Euroopa konkurentsivõimet ja suurendada tarbijahuvi.
3.    Euroopa Õigusinstituudi loomine.
4.    Euroopa Parlamendi raport SKP täiendamise kohta.
5.    Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta.
6.    Euroopa Parlamendi resolutsioon tulevikku investeerimise ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel, kohta.
7.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) seisukohad Euroopa Komisjoni transpordi valge raamatu kohta.
8.    31. mail lõppes konsultatsioon käibemaksu tuleviku kohta.


1.    Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika, tuumaohutus ja majanduse taastamine olid peateemadeks Prantsusmaal Deauville'is 26.-27. maini toimunud G8 liidrite tippkohtumisel.

http://ec.europa.eu/news/external_relations/110530_et.htm

Uue Deauville'i partnerluse deklaratsiooni raames teevad G8 riigid koostööd Vahemere lõunapiirkonna partneritega, keda ootavad ees poliitilised ja majanduslikud reformid. Samaaegselt toetab EL asjaomast piirkonda ka järgmise partnerluse raames: partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel teatis G8 riigid ja mitmepoolsed arengupangad eraldasid 20 miljardit USA dollarit demokraatlike reformide toetamiseks, samas kui EL pakkus uut liiki rahastamist - täiendavalt 1,24 miljardit eurot toetustena aastani 2013. See on osa ELi läbivaadatud naabruspoliitikast.

Tuumaenergia ohutusstandardite edendamine

G8 kiitis heaks ELi üleskutse tuumaelektrijaamade stressitestide ülemaailmseks läbiviimiseks, mis on osa rahvusvaheliste ohutusstandardite läbivaatamisest. Kõigis 143 ELi tuumaelektrijaamas viiakse juunis läbi stressitestid.

Suhete tugevdamine Aafrikaga
Esimeses Aafrika riigijuhtidega sõlmitud ühisdeklaratsioonis deklaratsioon inimõiguste, demokraatlike valitsemistavade ja jätkusuutliku arengu kohta, väljendatakse ELi soovi partnerluse järele, mis tugineb vastastikusel vastutusel ja läbipaistvusel. Komisjon esitab oktoobris õigusakti ettepanekud, mis kohustavad ettevõtteid avaldama teavet oma tegevuse kohta Aafrika riikides.

Mitmepoolsuse ja ja ülemaailmse tasandi poliitikakujundamise täiustamine
G8 partnerid jagasid ELi otsust tugevdada mitmepoolset süsteemi ja liberaliseerida vabakaubandus kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni 2001. aasta Doha mandaadiga, mis kutsub üles õiglasele ülemaailmsele kaubandusele.

1975. aastal loodud G8 on arenenud majandusega riikide mitteametlik rühm, mis kohtub ühel korral aastas, et arutada vastastikuselt ja ülemaailmselt huvipakkuvaid küsimusi. Sellest võtab osa nii EL, kui ka järgmised riigid: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik.
Van Rompuy ja Barroso ühisavaldus: pressiteade

2.    Komisjon edendab Euroopa standardeid, et ergutada Euroopa konkurentsivõimet ja suurendada tarbijahuvi.

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/11/668&format=DOC&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

Euroopa Komisjon tutvustas meetmeid, mille abil komisjon kavatseb tugevdada Euroopa standardimisprotsessi ja viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatused (tööstuspoliitika, innovaatiline liit, digitaalarengu tegevuskava ja ühtse turu akt).

Komisjon tegi järgmised ettepanekud:
·    Euroopa peaks edendama rahvusvaheliste standardite väljatöötamist nendes majandussektorites, milles tal on ülemaailmne juhtpositsioon.

·    Kõrgetehnoloogilisi tooteid müüakse tihti koos hooldusteenustega. Kuigi toodete jaoks on olemas palju Euroopa standardeid, napib neid teenuste osas. Seetõttu tuleks arendada rohkem turupõhiseid Euroopa teenusstandardeid, mis annaksid ettevõtetele kaubanduslikud eelised.

·    Tuleb leida lihtne ja kiire viis ülemaailmsete IKT standardiorganisatsioonide (nt internetistandardite loojate) väljatöötatud info- ja sidetehnoloogia standardite tunnustamiseks, et kasutada neid riigihangetes, ELi poliitikavaldkondades ja seadusloomes. Need standardid muutuvad üha olulisemaks ning aitaksid ergutada innovatsiooni, vähendada halduskulusid ja luua tõelise digitaalühiskonna, soodustades seadmete, rakenduste, andmepankade, teenuste ja võrgustike koostalitusvõimet.

·    Komisjon kavatseb tugevdada koostööd Euroopa juhtivate standardiorganisatsioonidega (CEN, CENELEC ja ETSI), et teha nende standardid kiiremini kättesaadavaks. Neid kasutavad ettevõtted saavad suurendada oma toodete ühilduvust teiste toodetega, tagades tarbijale laiema valiku madalal hinnatasemel.

Euroopa standardid tuleb koostada selliste organisatsioonide abiga, kes esindavad neid, keda asjaomased standardid enim mõjutavad või puudutavad – tarbijad, väikeettevõtjad, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonid.

Uus standard universaalse mobiiltelefonilaadija jaoks, mis sobib kõigile mudelitele, on suurepärane näide selle kohta, kui olulist rolli mängivad Euroopa standardid meie igapäevaelus.

Mõned tutvustatud meetmetest rakendatakse kohe, kuid teiste puhul on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiit.

Lisateave: komisjoni poliitika

3.    Euroopa Õigusinstituudi loomine

http://euroopakomisjoniesinduseestis.createsend5.com/t/ViewEmail/r/F2E1E7D7D0A9ED50#6D238C8108823DD4

Euroopa õigusel on suur mõju Euroopa kodanike ja ettevõtjate igapäevaelule ning riiklikele poliitilis-õiguslikele struktuuridele. Euroopa õiguse kõigi valdkondade (tsiviil-, kriminaal-, või haldusõigus) edasiseks arendamiseks ja kindlustamiseks on vaja akadeemilist uurimistegevust ja juriidilist koolitust.

Instituut aitab analüüsida juriidilistel ametikohtadel töötajate kogetavaid raskusi, teha kindlaks võimalikud lahendused ELi õiguse paremaks kohaldamiseks ning töötada välja ELi õigusaktide reformiettepanekud kõikides valdkondades. Instituut on ka juristide, õppejõudude ja spetsialistide kogemuste vahetamise foorum.

Euroopa Õigusinstituut:
·    hindab ja ergutab ELi õiguse, õiguspoliitika ja -praktika arendamist;

·    teeb ettepanekuid ELi õigustiku edasiseks arendamiseks ja liikmesriikides ELi õiguse rakendamise tõhustamiseks;

·    määrab kindlaks ja analüüsib seadusandlikku arengut liikmesriikide sellistes pädevusvaldkondades, mis on olulised ELi tasandil;

·    teostab uuringuid ELi käsitluste kohta seoses rahvusvahelise õigusega ning edendab ELi õiguse võimalikku ülemaailmset osa, nt rahvusvaheliste dokumentide või näidiseeskirjade koostamisel;

·    korraldab ja hõlbustab sellist üleeuroopalist teadustegevust nagu Euroopa õigussüsteemide ühiste põhimõtete ja eeskirjade väljatöötamine, hindamine ja parandamine;

·    pakub eri õigustraditsioonidega juristidele (õppejõud, kohtunikud, advokaadid ning muud õigusvaldkonna spetsialistid) foorumit arutelude korraldamiseks.

Instituudi nõukogu võib omal algatusel või kandidaatide esitatud taotluse alusel määrata liikmeid ja vaatlejaid. Instituudi nõukogu asukoht on Austria pealinnas Viinis.

Täpsem informatsioon: õigusinstituut

4.    Euroopa Parlamendi raport SKP täiendamise kohta.

Järgmisel Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, mis toimub 6- 8 juunini 2011 toimub raporti “SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” (raportöör Anna Rosbach) arutelu.

Kuigi raporti koostaja on ENVE komisjon, on ka teised parlamendi komisjonid teinud omapoolsed ettepanekud raporti täiendamiseks (komisjonid on olnud oma sõnumites väga üksmeelsed- vastu või erapooletud on olnud ainult üksikud saadikud).

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kujutab endast kõigi rahas mõõdetavate majandustegevustega loodud lisandväärtuse summat. SKP on makromajanduse tuntuim mõõdupuu. See töötati välja 1930. aastatel ning poliitiliste otsuste tegijad kasutavad seda kogu maailmas ja seda käsitletakse avalikel aruteludel.

Praeguseks on SKPd hakatud pidama ühiskonna üldise arengu ja edusammude kõikehõlmavaks näitajaks. SKP ei sobi siiski kõigi poliitiliste arutelude toetamiseks. Ennekõike ei võimalda SKP mõõta keskkonnasäästlikkust ega sotsiaalset kaasatust.

SKP kui ainsa statistilise näitaja diskuteeritavus ja täiendavate näitajate kasutuselevõtt annab riigi ja Euroopa tasandi majanduspoliitikale uue suuna, millega lisanduvad uued aspektid, mis on seotud arengu kvaliteedi ja kodanike jõukusega.

Raportööri arvates on Komisjoni teatises  kavandatud rida üksikmeetmeid, mida on raske hinnata. Need algatused ei ole osa terviklikumast mitmeastmelisest strateegiast, mis näitaks selgelt, kuidas uut SKP täiendamise algatust kasutada saaks.

Raportis kutsutakse komisjoni üles esitama SKP täiendamise algatuse jaoks mitmeastmelist strateegiat, milles selgitatakse, kuidas uut algatust igapäevases poliitilises töös praktiliselt kasutada. Kuni antud küsimuses puudub selgus, on raportööri arvates selles arutelus raske edu saavutada. Vaja on usaldusväärseid andmeid.

Näiteks majandus- ja rahanduskomisjon leiab, et “ SKP on peamine näitaja, mis suudab endas ühendada keskkonnaalased ja sotsiaalsed, majanduslikud ja transpordialased kriteeriumid heaolu mõõtmiseks ELi kõikidel tasanditel; näeb täiendavate näitajate liigsel esiletõstmisel omavoli, suvalisuse ja ebaproportsionaalse bürokraatia ohtu, mille all kannatajateks võivad osutuda võrdsusele suunatud poliitika eesmärgid ning seega kõige vaesemad ja geograafiliselt ebasoodsas olukorras piirkonnad Euroopas;” Nad on ka seisukohal, et SKP kui ainsa statistilise näitaja diskuteeritavus ja täiendavate näitajate kasutuselevõtt annab riigi ja Euroopa tasandi majanduspoliitikale uue suuna, millega lisanduvad uued aspektid, mis on seotud arengu kvaliteedi ja kodanike jõukusega.

Parlamendi regionaalarengukomisjon palub samuti, “seetõttu mitte loobuda SKPst ja jätkuvalt viidata sellele kui põhinäitajale Euroopa tasandil regionaalpoliitilise abikõlblikkuse määratlemisel eelseisval programmiperioodil 2014–2020; juhib tähelepanu, et eelnimetatuga seoses ning selleks, et saada piirkondlikust ühtekuuluvuspoliitikast terviklikum ülevaade, tuleb ELi poliitika kavandamisel ja rakendamisel jätta riiklikele ametiasutustele võimalus kasutada otsustusprotsessi asjakohasel tasandil muid näitajaid; on seisukohal, et seoses piirkondlike programmide rakendamisega vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele võiks arutelu SKPd täiendavate lihtsate ja täpselt mõõdetavate näitajate kasutamise üle anda piirkondade ühtekuuluvuspoliitika tulemustest terviklikuma ülevaate, nii et riigi tasandil saadud kogemused vastaksid olulistele ELi tasandi eesmärkidele;”

Mäletatavasti on teema olnud pikka aega aktuaalne juba seoses aruteludega ühtekuuluvuspoliitika 2013+ aruteludes. Ka Regioonide Komitee on seda teemat arutanud ja omapoolsed ettepanekud esitanud. Meie delegatsioon on oma ettepanekutes samuti rõhutanud täiendavate näitajate usaldusväärsuse tähtsust ning leidnud samuti nagu Euroopa parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon, et uute näitajate kasutuselevõtt suunab vahendid piirkondade vahel ümber ning et seetõttu ilmselt väheneb ka meile eraldatava toetuse määr.

Olen nendest aruteludest ja ka meie ettepanekutest kirjutanud pikemalt oma varasemates aruannetes.

Parlamendi raport on leitav: raport

5.    Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta.

Teine meie jaoks oluline teema, mida Euroopa Parlament hakkab oma eeloleval täiskogul arutama, on Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta.

Parlament on oma arvamusele lisatud seletuskirjas väga kriitiline ning loodab, et ajaloolased selgitavad välja, mis juhtus sellel raskel aastakümnel 2000–2010, millega tõenäoliselt lõppes rahu, jõukuse ja vendluse aeg Euroopa rahvaste vahel, mis oli alanud pärast teist maailmasõda ja lõppes Berliini müüri langemise ja selle tagajärgedega.

See aastakümme algas euro kehtestamise ja suure lootusega rahastabiilsusele, mis muutus aga tohutuks eelarvefiaskoks, kuna  unustati, et ei saa olla rahaliitu ilma majandusliiduta ja samuti olukorras, kus riigid ei pea kinni stabiilsuspaktist, mille nad allkirjastasid. Leitakse, et kui 2005 aastal oleks läbi viidud referendum, siis oleks rohkem kui kahes riigis “ei” vastatud.
Olles üle saanud impeeriumite nostalgiast on riigid aegamisi mõistnud, et nad on liiga väikesed ja peavad ühinema. Euroopal läheb veel aega mõistmaks, et me ei ole enam suur kontinent ja ta peab aru saama, et tema konkurendid on kontinentaalsed riigid: Hiina, Venemaa, India, Brasiilia, rääkimata Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast.

Raport leiab, et 7. raamprogramm on Euroopa Liidu jaoks võimalus viia oma teaduspoliitika vastavusse majanduslike ja sotsiaalsete ambitsioonidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. 7. raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on aastate jooksul muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on Euroopa Liidu teaduspoliitika peamine töövahend.

Kindlaks on määratud neli peamist eesmärki ja nendele vastab neli spetsiifilist programmi, mis peavad struktureerima Euroopa teadustegevuse alaseid jõupingutusi:
- programm „Koostöö”,
- programm „Ideed”,
- programm „Inimesed” ja
- programm „Võimekus”.

Eesmärgiks on võimaldada Euroopa Liidul vastata peamistele ühiskondlikele väljakutsetele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata (demograafiline vananemine ja tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutus jne), ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda innovatiivsemateks ja suurendada oma konkurentsivõimet.

Täpsemalt lugege: raport

6.    Euroopa Parlamendi resolutsioon tulevikku investeerimise ning uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel, kohta.

Resolutsioon väljendab veendumust, et kriisi lahendamiseks on vaja „rohkem, aga mitte vähem Euroopat” ning leiab, et „jätkusuutlikud ressursid Euroopa Liidu jaoks” tähendab eelkõige ELi eelarve „ressursisüsteemi“ ülevaatamist, et asendada praegused liikmesriikide osamaksud tõeliste Euroopa ressurssidega. Toetab ideed, et euroala vajab julgemat majandusjuhtimist ning et rahapoliitika ei saa ilma sotsiaal- ja majanduspoliitikata tulemuslik olla. Samuti peab hädavajalikuks, et liit tugevdaks oma majandusjuhtimise süsteemi, et tagada ELi 2020. aasta strateegia rakendamine (taastada ja kaitsta pikaajalise majanduskasvu määra), hoida ära praeguse kriisi kordumine ja kaitsta Euroopa projekti.

Raport toob välja seisukohad seoses:
·    Teadmistepõhise ühiskonna ülesehitusega;
·    Töötusega;
·    Demograafiliste probleemidega;
·    Kliima ja ressurssidega seotud probleemidega;
·    Sise- ja välisjulgeolekuga;
·    Euroopa kohaga maailmas;
·    Valitsemistavaga;

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks kajastama Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, ning on otsustanud teha komisjoni ja liikmesriikidega koostööd, et luua usaldusväärne rahastamisraamistik, mis tagaks eelkõige selle juhtalgatuste ja peamiste eesmärkide piisava rahastamise. Raport väidab sellega seoses, et ülesanded, ressursid ja kohustused peavad olema liidu ja selle liikmesriikide, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel hästi kooskõlastatud ja selgesti määratletud. Soovitakse komisjonilt selgitust juhtalgatuste eelarve kohta, sest need esmatähtsad tegevuskavad hõlmavad kõiki ELi eelarvest rahastatavaid poliitikavaldkondi.
Leitakse ka, et tuleviku eelarve nõuaks olulise osa liikmesriikide praeguste kulutuste asendamist liidu kulutustega, et võtta nõuetekohaselt arvesse ühenduse meetodit ning anda euroalale ja ELile võlakriisist ülesaamiseks vajaliku eelarvestabiilsus.  Palutakse teha  komisjonil kindlaks eurovõlakirjade süsteemi võimalik mõju ELi eelarvele.

Raport on on veendunud, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma kogu ELi hõlmavaks poliitikaks, mis võimaldab kõikidele ELi piirkondadele ligipääsu vahenditele, kogemustele ja abile ja on veendunud, et kõiki territoriaalse koostöö vorme (piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline) tuleb tugevdad, samuti  toonitatakse makropiirkondlikku koostöö ja strateegiate olulisust. Samuti tuletab meelde, et ELi ühtekuuluvuspoliitikal on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatule oma missioon ja eesmärgid, mis on ulatuslikumad kui Euroopa 2020. aasta strateegia ja rõhutab, et need tuleks säilitada järgmises programmitöö perioodis, võttes eelkõige arvesse liidu kestvat majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse lähenemise vajadust. Tuletab meelde oma seisukohta, et SKP elaniku kohta peab jääma peamiseks kriteeriumiks regionaalpoliitilise abikõlblikkuse määramisel.

Leitakse, et on vaja parandada kooskõlastamist, vähendada tarbetuid kattumisi ja luua Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandusfondi vahel suurem sünergia.

Väljendatakse seisukohta, et linnapiirkonnad võivad kohtadena, kuhu on koondunud palju probleeme (töötus, sotsiaalne tõrjutus, keskkonnaseisundi halvenemine, ränne), etendada regionaalarengus olulist rolli ning aidata kaasa kohapeal esineva majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja rõhutab seega ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtme osas vajadust nähtavama ja sihipärasema lähenemisviisi järele, kuid näeb samas vajadust tagada ka tasakaalustatud tingimused linna-, linnalähi- ja maapiirkondade sünergiliseks arenguks.

CEMR ühtekuuluvuspoliitika teemaline fookusgrupp (kus ka mina olen liige), saatis Euroopa Parlamendi saadikutele ettepanekud muudatusettepanekute toetamiseks, mis olid kooskõlas CEMR poolt väljatöötatud seisukohtadega ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta. Osalesin samuti nende muudatusettepanekute nimekirja koostamisel (kokku oli esitatud ligi 1000 muudatusettepanekut, millest valisime välja 15).

Täpsemalt raporti kohta: raport

7.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) seisukohad Euroopa Komisjoni transpordi valge raamatu kohta.

Euroopa Komisjoni valgest raamatust “Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas / KOM/2011/0144 lõplik, on kirjutatud juba ka varasemates aruannetes.

Kõige üldisemas plaanis on valge raamatu eesmärk  muuta transpordisüsteem naftast sõltumatuks, ilma et toodaks ohvriks transpordi tõhusust ja halveneks liikuvus. Kooskõlas juhtalgatusega „Ressursitõhus Euroopa”, mis on esitatud Euroopa 2020. aasta strateegias ja uues energiatõhususe 2011. aasta tegevuskavas, on Euroopa transpordipoliitika kõige olulisem eesmärk aidata luua süsteem, tänu millele oleks võimalik edendada Euroopa majandust, suurendada selle konkurentsivõimet, tagada kõrgekvaliteedilised liikuvusteenused ja samal ajal kasutada ressursse tõhusamalt. Tegelikkuses tähendab see, et transpordis tuleb kasutada vähem ja keskkonnasäästlikumat energiat, samuti tuleb ajakohastada transpordi infrastruktuur ja vähendada transpordi negatiivset mõju keskkonnale ning sellistele põhilistele loodusvaradele nagu vesi, pinnas ja ökosüsteemid.

Nüüd on CEMR ette valmistanud omapoolsete seisukohtade projekti, millele oodatakse ettepanekuid kuni 13.juunini.

Oma seisukohtade projektis üldiselt toetatakse valges raamatus seatud eesmärke, kuid rõhutatakse, et vaja oleks ka seda vaheetappide eesmärgid ja et sellised heitgaasivaba transpordiliigid nagu jalakäijate, jalgrataste ja torutransport väärivad samuti kohta valges raamatus. Soovitakse lisada kaudse maakasutuse faktorit ILUC (indirect land use change factor) ja et transpordi poolt toodetud CO2 oleks samuti lisatud CO2 kauplemise süsteemi.

CEMR toetab linna transpordikavade koostamist juhul kui see ei too kaasa kohustuslikku linnaplaneerimist. Nad soovivad, et erinevad süsteemide koostöövõime tagamist nii, et lõpuks see ei tooks kaasa olulist kulude suurenemist.

CEMR nõustub seatud eesmärgiga liiklusõnnetuste vähendamiseks, kuid nõuab, et standardite kehtestamisel arvestatuks kohalike tingimustega. Projektis leitakse, et reisijate õiguste tagamise hind peab olema proportsionaalne kasumiga nii et ka väikesemahuline avalik transport jääks kättesaadavaks.

Täpsemalt saab tutvuda CEMR seisukohtadega lisatud dokumendis ja palun siis anda teada soovidest midagi lisada või muuta kuni 13.juunini 2011.

8.    31.mail lõppes konsultatsioon käibemaksu tuleviku kohta.

Konsultatsioon Euroopa Komisjoni rohelise raamatu “Käibemaksu tuleviku kohta. Lihtsama, kindlama ja tõhusama käibemaksusüsteemi suunas”, roheline raamat lõppes 31.mail.

Komisjon otsustas pärast 40 aastat  kriitilise pilguga läbi vaadata käibemaksusüsteem, et viia see rohkem kooskõlla ühtse turuga ja suurendada maksutulusid, parandades selleks maksu majanduslikku tõhusust, kindlust ja sünergiat muude poliitikavaldkondadega, ning samas vähendades nõuete täitmisega ja maksu kogumisega seotud kulusid. Leitakse, et sel viisil võib käibemaksusüsteem toetada Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimist ja majanduskasvu, aidates ära kasutada ühtse turu kõiki eeliseid ja toetades eelarve arukat konsolideerimist liikmesriikides. Selliste muudatuste elluviimiseks tuleb luua terviklik käibemaksusüsteem, mis suudab kohanduda majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega ning on piisavalt kindel, et võidelda sellist laadi maksupettustega, nagu on esinenud viimastel aastatel. Eesmärk on samuti vaadata üle avaliku sektori teenuste käibemaksustamine.

Konsultatsiooni käigus Inglismaa omavalitsusliidu poolt saadetud arvamuses (lisatud) leitakse, et käibemaks ei tohiks olla lisakoormus avalikele eelarvetele. Avalikud teenused on rahastatud maksumaksjate rahast ja seega nad soovivad, et praegune käibemaksuga maksustamise süsteem Inglismaa omavalitsustes peaks jätkuma. Meie omalt poolt mulle teadaolevalt sisendit ei esitanud.

Õiguslikud ettepanekud läbiviidud konsultatsiooni põhjal peaksid tulema 2012 aastal.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

03.06.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit