Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


23.-25. mai 2011
Print
eelmine  
E-nädalakiri 15/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Komisjon teeb ettepaneku tagada õigusrikkumiste ohvritele minimaalne õiguste tase kõikjal Euroopa Liidus.
2.    Pooled Euroopa noored oleksid nõus välismaal töötama.
3.    Komisjon küsib arvamust selle kohta, kuidas pilvandmetöötlust Euroopas kõige paremini rakendada.
4.    Tallinn koos Turu ja Hamburgi linnaga esitasid näiteid kuidas kultuur aitab kaasa säästlikule elukorraldusele.
5.    Euroopa suurim iga-aastane keskkonnakonverents võtab vaatluse alla ressursitõhususe valdkonna kogu selle ulatuses.
6.    Konverents spordi rollist regionaalpoliitikas.
7.    Olulised teemad Euroopa Parlamendi Regionaalarengu komisjonis.
8.    Järgmised sammud Euroopa Liidu tõhusa, õiglase ja usaldusväärse rändepoliitika kujundamise teel.
9.    Komisjon soovib loometöö ja innovaatilisuse toetamiseks uuendada intellektuaalomandiõiguste süsteemi.
10.    Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase avaldus seoses tuhapilvega.
11.    Tulevased üritused.

1.    Komisjon teeb ettepaneku tagada õigusrikkumiste ohvritele minimaalne õiguste tase kõikjal Euroopa Liidus.


Liikmesriikide õigusaktid kõnealuses valdkonnas on seni ebavõrdsed. Seetõttu esitab komisjon meetmepaketi komisjoni teatis mis tagab ohvritele kõikides ELi liikmesriikides samasuguse kaitsetaseme, abi ja juurdepääsu õiguskaitsele.

Kõnealuste meetmete eesmärk on:
·    tagada, et õigusala töötajad ning politseiametnikud oleksid läbinud asjaomase koolituse, et suhelda ohvrite ja nende lähedastega lugupidavalt ning teavitada neid nõuetekohaselt nende õigustest;

·    pakkuda kõige tundlikumatele ohvritele, nagu lapsed, puudega isikud või vägivallaohvrid, erilist kaitset. Neil võimaldataks näiteks anda tunnistusi videokonverentsi vahendusel, et nad ei peaks õigusrikkujaga silmitsi seisma;

·    pakkuda ohvritele psühholoogilist ja praktilist abi. Näiteks võib perekond nende koju sissemurdmise järel saada abi lukksepa palkamiseks;

·    anda ohvritele teavet keeles, millest nad aru saavad. Vajadusel võivad ohvrid saada juriidilist ja finantsabi, et katta nende sõidukulud, mis on tehtud kohtumenetluses osalemiseks.

Komisjon teeb samuti ettepaneku kaitsemeetmete vastastikuseks tunnustamiseks - komisjoni teatis

Järgnevatel aastatel on kavas tõhustada ka ELi eeskirju seoses hüvitistega, eelkõige liiklusõnnetuse puhul.

2.    Pooled Euroopa noored oleksid nõus välismaal töötama

Eurobaromeetri uuringu kohaselt on 53% Euroopa noortest huvitatud mõnes teises Euroopa riigis töötamisest, kuid rahapuudus takistab neil astumast esimesi samme ja omandamast osa haridusest välismaal. Uuringus tõstetakse esile, et noorte välismaal töötamise ihaluse ja tegeliku tööjõu liikuvuse vahel valitseb hiiglaslik lõhe: alla 3 % Euroopa töötavast elanikkonnast elab hetkel väljaspool oma kodumaad.

Uuringu põhjal soovib 37% Eesti noortest töötada ajutiselt muus riigis, 27% pikemaajaliselt ja 30% ei soovi üldse. Kõige madalam on soov töötada ja elada väljaspool oma kodumaad itaalia ja türgi noortel. Näiteks 70% türgi noortest ei soovi kuskil mujal elada ja töötada, isegi mitte lühiajaliselt. Komisjoni strateegia „Noorte liikuvus” raames tehtud uuring avaldatakse 15. maist kuni 21. maini 2011 kestva Euroopa noortenädala eel.

15.–21. maini toimuv Euroopa 5. noortenädal toob kokku foorumi, kus saab arutada täna noorte ees seisvate võimaluste ja väljakutsete üle. Nädala raames toimuvad üritused 33 riigis (27 ELi liikmesriigis, Horvaatias, Islandil, Liechtensteinis, Norras, ¦veitsis ja Türgis), kes osalevad komisjoni programmis „Euroopa noored”.

Algatuse „Noorte liikuvus” veebisait: http://europa.eu/youthonthemove

3.    Komisjon küsib arvamust selle kohta, kuidas pilvandmetöötlust Euroopas kõige paremini rakendada


Euroopa Komisjoni huvitab kodanike, ettevõtjate, riigiasutuste ja muude huvitatud isikute arvamus selle kohta, kuidas pilvandmetöötlust täielikult ära kasutada. Pilvandmetöötlus võimaldab andmetöötlusvõrke, näiteks Internetti, kasutavatel äriühingutel, riigiasutustel ja üksikisikutel oma andmetele ja tarkvarale juurde pääseda kusagil mujal asuvatest arvutitest. Tänu sellele on ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, võimalik olulisel määral vähendada oma IT-kulusid ning tänu riistvara tõhusamale kasutamisele on valitsustel võimalik teenuseid odavamalt osutada ja energiat säästa.

Pilvandmetöötlus on juba praegu laialt kasutusel, näiteks veebipõhiste e-postiteenuste puhul.

Tendents osutab kasutamise edasisele suurenemisele ning eeldatavalt peaks sellest saadav tulu ulatuma 2014. aastaks ligikaudu 35 miljardi euroni. Selleks et kodanikud ja ettevõtjad saaksid täit kasu sellisest tehnika arengust, tuleb kehtestada sobivad tingimused, nagu on muu hulgas ette nähtud Euroopa digitaalarengu tegevuskavasInternetis käivitatud avalik arutelu kestab kuni 31. augustini. Komisjon võtab saadud vastuseid arvesse Euroopa pilvandmetöötlusstrateegia ettevalmistamisel. Strateegia esitatakse 2012. aastal.

Avalikus arutelus on võimalik osaleda järgmisel veebisaidil:
http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=cloudcomputing&lang=en

Digitaalarengu tegevuskava veebisait:
http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/index_en.htm

4.    Tallinn koos Turu ja Hamburgi linnaga esitasid näiteid kuidas kultuur aitab kaasa säästlikule elukorraldusele

Tallinn (http://www.tallinn2011.ee/est) ja Turu (http://www.turku2011.fi/en/) kui 2011 aasta Euroopa kultuuripealinnad ja Hamburg (http://hamburggreencapital.eu/green-capital/) kui Euroopa Roheline pealinn, rääkisid Euroopa Rohelise nädala (http://ec.europa.eu/environment/greenweek/) raames, mis kestab 24- 27 maini, kuidas kultuur aitab kaasa säästlikule elukorraldusele.

Jüri Ratas ütles, et koostöö Balti mere äärsete riikide vahel on alati olnud oluline ja sel aastal on eriline see, et nii Euroopa 2011 aasta kultuuripealinnad kui roheline pealinn asuvad kõik selles regioonis. Koostöö kultuuri ja looduse vahel (culture nad nature) peab parandama meie elukeskkonda ning tagama jätkusuutliku arengu.

Turu 2011 Foundation esindaja ja Hamburgi linna esindaja tutvustasid oma tegemisi kultuuripealinnana ja rohelise pealinnana.

Tõnu Karu, Tallinna linna esindaja EL juures, ütles paneelis toimunud arutelu käigus, et tema jaoks on kõige üllatavam see, et Tallinna elanikud on võtnud omaks Tallinna kui kultuuripealinna ja selle raames kavandatud tegemised ning paljud osalevad ka vabatahtlikena nendes ettevõtmistes. Sama kinnitas põhimõtteliselt ka Turu linna esindaja, kelle sõnul on olulised inimeste tunded ja emotsioonid. Oluline on inimesed kaasata ja panna neid tundma osana protsessist.
Hamburgi linna esindaja nõustus samuti, et inimeste tunded ja kunst on olulised, kuid oluline on ka kultuuri ja poliitika seos. Ütles, et nende näitel ei andnud kultuuri ja poliitika sidumine oodatud tulemusi. Hamburgi kunstiteadlane väitis, et on vale kasutada kunsti poliitiliste otsuste propageerimiseks. Kultuur ise on sõnum.

Sama päeva õhtul toimus Turu linna poolt korraldatud vastuvõtt Soome alalises esinduses EL juures residentsis ”There’s nothing like culture in full bloom”, mis oli osa Turu linna poolt korraldatud tsirkuse üritustest Brüsselis  ajavahemikul 19-25.mai.

Kutsutud olid riikide suursaadikud, kultuuriata¨eed, praeguste ja tulevaste kultuuripealinnade esindajad ja kõik Euroopa Liidu institutsioonide võtmeisikud- programm lisatud.

5.    Euroopa suurim iga-aastane keskkonnakonverents võtab vaatluse alla ressursitõhususe valdkonna kogu selle ulatuses.

24. mail alganud ürituse Roheline nädal 2011 avalöögiks on elanikele suunatud üleskutse „kasuta vähem ja ela paremini”. Nelja konverentsipäeva jooksul püüab üle 3500 osaleja leida viise, kuidas kasutada meie planeedi varusid jätkusuutlikumalt. Käesoleva aasta Rohelisel nädalal osalejad on väga erineva taustaga – ELi institutsioonid, äri-, tööstus- ja valitsusvälised organisatsioonid, riigiametid, teaduskeskused, akadeemilised ja meediaringkonnad. Kavas on korraldada 30 üritust väljaspool Brüsselit, sealhulgas Sloveenias (25.–27. mai ja 2. juuni) ning Poolas (11. juuni). Konverents on tervikuna veebi vahendusel jälgitav. Ei pea sõitma Brüsselisse - võib ka oma arvuti kaudu osaleda.

Selle aasta teemaga toetatakse Euroopa 2020. aasta strateegia ressursitõhusust käsitlevat juhtalgatust, mille eesmärk on jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks edendada üleminekut ressursitõhususele ja vähese CO2-heitega majandusele. Võttes arvesse kogu komisjoni panust, on konverentsi teemade valik ulatuslikum kui kunagi varem. Lisaks tavapärastele keskkonnaaruteludele, milles käsitletakse ressursse, taaskasutust, bioloogilist mitmekesisust ja pinnast hõlmavaid küsimusi, võetakse konverentsil vaatluse alla ka sellised teemad nagu
- ressursitõhusamale majandusele üleminek;
- loodussõbralikumad kemikaalid;
- keskkonnasõbralikud kutseoskused, tööhõive ja innovatsioon;
- ökoinnovatsiooni rahastamine;
- toidujäätmed;
- jäätmete kasutamine toorainena;
- tõhus veekasutus, ehitus ja äriideed seoses ringmajandusega.

Rohelise nädala 2011 programm ja üritused reaalajas:
http://www.greenweek2011.eu/
http://www.greenweek2011.eu/content/greenweek-live

6.    Konverents spordi rollist regionaalpoliitikas.

Konverents toimus 24. mail Regioonide Komitees - konverents. Konverentsil osalesid Tallinnast Tõnu Karu, Rein Ilves ja Priit Ilves.

Lisaks spordi rollile regionaalpoliitikas arutati ka seda kuidas sport aitab kaasa Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisele ja regioonide jätkusuutlikule arengule.

Konverentsi avasõnad ütles Regioonide Komitee president Mercedes Bresso, kelle sõnul on sport rahvusvahelisel tasandil vahendiks konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.

Professionaalse spordi kõrval on oluline roll ka harrastusspordil. Rõhutas spordi multifunktsionaalset iseloomu ja selle sotsiaalset ja hariduslikku rolli kui ka integratsiooni vahendit. Sport peaks olema abikõlbulik ka järgmisel finantsperioodil. Bresso sõnul oleks vaja luua eraldi fond spordi rahastamiseks.  Samas ta parandas ennast ning rääkis et spordi rahastamine võib olla osa multifunktsionaalsest fondist.

Põhiettekanded olid Dr. Christian Helmenstein´ilt, kes on Sport Econ Austria tegevdirektor ja Octavian Morariu´lt , kes on Rumeenia Rahvusliku Olümpiakomitee president.  Nende sõnumid olid, et regionaalpoliitika ja spordipoliitika aitavad kaasa tööhõive- ja majanduskasvule.

Helmensteini sõnul on vajalikud investeeringud spordi infrastruktuuri, kuid mitte ainult. Oluline roll on ka kaudsetel investeeringutel ja vahel on see isegi olulisem. Tõi välja spordi seosed turismiga. Kui Austria korraldas taliolümpiamänge, siis selle läbi kasvas tööhõive eriti IT ja toitlustussektoris (just pikaajaliste töötute osas). Spordi, turismi ja innovatsiooni sidumine aitab ületada ka sesoonsuse turismisektoris.

Rumeenia esindaja tutvustas ettevalmistusi 2013 aasta taliolümpiamängudeks ja tehtud investeeringuid. Läbi nende investeeringute loodavad nad paremini konkureerida Austriaga turismi sektoris ning saavutada, et vähemalt pooled rumeenlastest otsustavad veeta seetõttu oma talvepuhkuse Rumeenias.

Järgmises paneelis tutvustati Soome, Hispaania ja Poola poolt läbi viidud projekte.
Hispaania projekt oli spordi, kultuuri, looduse ja turismi ühendamisest.
Soome näide oli SNOWPOLIS tehnoloogiapargist ja selle panusest piirkonna arengusse läbi erinevate ettevõtete toetamise, pakkudes neile uusi tehnoloogiaid talvespordi jaoks. Klastrite kasutamine loob eelduse ka teiste piirkondade arenguks.

Sellele järgnevas debatis osalesid Euroopa Parlamendi liige Sophie Auconie ja John Walsh Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Peadirektoraadist.

Komisjoni esindaja sõnul selgub vahendite hulk järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitikaks. Rõhutas Euroopa Komisjoni regionaalvoliniku Hahn sõnumit, et järgmise perioodi rahakasutus on seotud täielikult Euroopa 2020 strateegia eesmärkidega. Järgmisel perioodil pööratakse suuremat tähelepanu tulemuslikkusele ja seetõttu on vaja selgelt rõhutada spordi mõju majanduskasvule, tööhõivele ja innovatsioonile.

Reedesel konverentsil (konverents), kus tutvustatakse Euroopa Komisjoni poolt rahastatud spordialase projekti tulemusi, tehakse ettepanek ka Euroopa Spordipäeva loomiseks ning spordi alase võrgustiku loomiseks Euroopa tasandil, millega oodatakse liituma linnu. Võrgustiku eesmärk on heade tavade ja praktikate levitamine, aga samuti lobbi Euroopa Liidu institutsioonides.

Bartselona provintsi nõukogu esindaja Brüsselis lubas saata vastavad materjalid, et saaksime ettepanekut oma linnadele tutvustada.

Konverentsi ettekanded on leitavad CdR kodulehel

7.    Olulised teemad Euroopa Parlamendi Regionaalarengu komisjonis

25. ja 26.mail toimuval Euroopa Parlamendi Regionaalarengu komisjon arutab mitut olulist arvamuse eelnõu, nagu:

·    Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekt “Demograafiliste muutuste ja nende tagajärgede kohta ELi tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale”.

Raportöör on seisukohal, et demograafilised muutused kujutavad endast paljude ELi
piirkondade jaoks uusi ülesandeid. Seetõttu tuleb demograafilist arengut jälgida eelkõige piirkondade tasandil, kus ilmnevad väga erinevad arengusuunad. Kui paljudes maapiirkondades annab demograafilistes muutustes tooni nooremate inimeste väljaränne, siis jõukamad linnapiirkonnad saavad kasu sisserände voogudest. Suurlinnapiirkonnad, nagu London, peavad toime tulema sisserände voogudega, samal ajal kui teistest piirkondadest, näiteks uutest Saksamaa liidumaadest, Lääne-Poola ja Põhja-Hispaania piirkondadest rändavad inimesed välja. Umbes 20 Euroopa piirkonnas väheneb rahvastik rohkem kui 10% võrra.

Mitte kõik piirkonnad ei ole veel mõistnud, et demograafilistes muutustes peitub nende jaoks nii ohte kui ka võimalusi. Erinevat laadi väljakutsed tähendavad seda, et piirkondadele ja linnadele on vaja oma strateegiaid. Põhimõtteliselt on see liikmesriikide pädevuse küsimus, kuid raportöör on veendunud, et piirkonnad peavad tegema aktiivset ennetustööd ning vajavad seejuures juhtnööre ja kindlaid eesmärke.

Raportiga saab tutvuda: raport

·    Ettepanekud riigihangete ajakohastamist käsitlevasse raportisse.

Näiteks on raport seisukohal, et arvestades riiklike investeeringute järkjärgulist detsentraliseerimist ja asjaolu, et kaks kolmandikku investeeringutest tehakse riigi tasandist allapoole jäävatel valitsemistasanditel, tuleks kohalikele ja piirkondlikele hankijatele anda juhtroll Eli riigihanke-eeskirjade läbivaatamisel, sest see protsess peaks andma neile suurema vabaduse hankida seda, mida nad peavad oma vajadustele vastavaks. Ettepanekutega saab tutvuda: ettepanekud

·    Ettepanekud Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekti  Euroopa Komisjoni viienda ühtekuuluvusaruande kohta ja ühtekuuluvuspoliitika strateegia kohta pärast 2013. aastat.

Oma ettepanekutest:
-    näeb Euroopa eesmärkide elluviimises ühise vastutuse ja vahendite haldamise põhimõtte kaudu (mitmetasandilise valitsemise mudel) ühtekuuluvuspoliitika suurt eelist ja seoses sellega lisandväärtust; nõuab selle partnerluspõhimõtte edasist tugevdamist;

-    kahtleb selles, et funktsionaalsete geograafiliste üksuste, nagu suurlinnapiirkonnad, meresängid või jõed, oma rakenduskavad lisakasu toovad; näeb, nõuab selle asemel makropiirkondlike või loodusega seotud strateegiate intensiivsemat riikidevahelist kooskõlastamist;

-    rõhutab linnade võtmerolli EU2020 strateegia eesmärkide saavutamisel;
-    lükkab tagasi kvantitatiivsete lubade (kvootide) ettepaneku;
-    nõuab maa- ja linnapiirkondade partnerluse sotsiaalse ja majandusliku külje tugevamat sidumist;

täpsemalt: ettepanekud

·    Raporti projekt: “Euroopa linnade tegevuskava ja selle tulevik ühtekuuluvuspoliitikas”

Raportöör on arvamusel, et linnadele tuleks pakkuda piisavalt paindlikkust, et nad saaksid kasutada rahalisi vahendeid oma tõeliste prioriteetide täitmiseks. Arenguprojekte ei tuleks koostada selleks, et saada olemasolevaid rahalisi vahendeid, vaid selleks, et täita strateegilisi eesmärke. Piirkondlikke, riiklikke ja ELi rahastamisvõimalusi tuleks koordineerida nii, et nad kataksid kõik kindlad vajadused.

Olulised seisukohad raportis:
·    kutsub komisjoni üles muutma liikmesriikidele kohustuslikuks kaasata tähtsaimate linnapiirkondade poliitilised juhid ja kohalike ning piirkondlike asutuste ühendused formaalselt ühtekuuluvuspoliitika alaste otsuste langetamise kõigisse etappidesse (strateegiline planeerimine, kavandatud riiklike strateegilise arengu lepingute määratlemine ja läbirääkimised nende üle);

·    rõhutab, et linnapiirkonnad ei ole saared oma piirkondade sees ning nende areng peab seetõttu olema tihedalt seotud neid ümbritsevate toimivate piirkondade või maapiirkondadega; on seisukohal, et mitmetasandiline valitsemine ja partnerluse põhimõte on kõige tõhusamad vahendid, millega vältida arengupoliitika liigset keskendumist teatud valdkondadele ning killustumist;

·    soovitab, et järgmisel programmitöö perioodil kasutataks linnadimensiooni rakendamiseks riiklikul tasandil ühte järgmistest võimalustest: teatud linnapiirkondade juhitavad sõltumatud rakenduskavad või ühised rakenduskavad, mis hõlmavad teatud liikmesriigi linnapiirkondi, või üldised toetused või linnapiirkondadele mõeldud meetmete ja vahendite sihtotstarbeline kasutamine teatud piirkondlike rakenduskavade raames;

Täpsem info: raport

8.    Järgmised sammud Euroopa Liidu tõhusa, õiglase ja usaldusväärse rändepoliitika kujundamise teel.

Komisjon esitab meetmepaketi, mille abil püütakse paremini juhtida Vahemere lõunapiirkonnast pärit rändevooge, ning paneb ette muuta viisade määrust, et hoida ära viisavaba reisimise võimaluse kuritarvitamine. Äärmiselt oluline on solidaarsus rändest kõige enam mõjutatud liikmesriikidega ja tihedam koostöö kolmandate riikidega.

Täna pakutud pandud dokumendid on järgmised:
·    Teatis „Dialoog Vahemere lõunapiirkonna riikidega rännet, liikuvust ja turvalisust käsitlevates küsimustes”
·    Aastaaruanne sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste kohta (2010)
·    Ettepanek muuta viisasid käsitlevat määrust nr 539/2001- määrus

Esitatud muudatuste hulgas on sellise kaitseklausli lisamine, millega võimaldatakse teatavatel erakorralistel tingimustel kehtestada ajutiselt taas viisanõue konkreetse kolmanda riigi kodanike suhtes. Sellise mehhanismiga antakse ELile vahend, mida võib kasutada ainult eriolukordades ja millega välistatakse viisavabaduse võimalikud negatiivsed tagajärjed, eelkõige selliste ebaseaduslike rändajate või varjupaigataotlejate massiline saabumine ELi, kelle nõuded ei ole piisavalt põhjendatud. Ette pandud muudatused aitavad suurendada liikmesriikide usaldust viisapoliitika vastu ja suhtuda mõistvamalt viisare¸iimi tulevastesse lihtsustamistesse. Järgmine sammuna on kavas neid arutada justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 9. juunil ja nende abil luuakse pinnas Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitikaalasele arutelule, mida ELi riigipead ja valitsusjuhid kavatsevad pidada Brüsselis 24. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise raames.

Kirjutasin Taani soovist piirikontrolli taastada oma eelmises nädalakirjas: 14/2011.

9.    Komisjon soovib loometöö ja innovaatilisuse toetamiseks uuendada intellektuaalomandiõiguste süsteemi.

Intellektuaalomandiõigused, mis hõlmavad patente, kaubamärke, disainilahendusi ja geograafilisi tähiseid, samuti autoriõigusi ja nendega seonduvat (esitajad, tootjad ja ringhäälinguasutused), on eksisteerinud juba sajandeid. Sageli me ei märkagi nende mõju oma igapäevaelule, kus nendega on kaitstud tehnoloogia, mida kasutame (autod, mobiilitelefonid, rongid), toit, mida sööme, muusika, mida kuulame, ja filmid, mida vaatame.

Kuid viimastel aastatel on tehnoloogia arengu ja ennekõike digitaalsete teenuste kasvava osakaalu tõttu intellektuaalomandiõiguste toimekeskkond täielikult muutnud. Seni kehtinud kombinatsioon Euroopa ja liikmesriikide eeskirjadest ei sobi enam ja reguleerimist tuleb ajakohastada. Seepärast võttis komisjon 24.mail vastu ulatusliku strateegia, et anda intellektuaalomandiõiguste suhtes kohaldatavale õigusraamistikule uus kuju. Uute eeskirjadega püütakse tasakaalu viia ühelt poolt loometöö ja innovatsiooni edendamine, mille üks hoob on loovisiksuste tunnustamine ja neile rahaliste vahendite leidmine, ning teisalt võimalikult hõlpsa juurdepääsu tagamine intellektuaalomandiõigustega kaitstud kaupadele ja teenustele.

Sellise tasakaalu saavutamine tooks innovaatika valdkonda rohkem investeeringuid ning tähendaks olukorra märgatavat muutumist ettevõtjate jaoks (alates sõltumatult tegutsevatest kunstnikest kuni suurte farmaatsiaettevõteteni.

Strateegias on püütud ette näha kõiki võimalikke intellektuaalomandiõigustega seotud probleeme – alates ettevõtjatele leiutiste kaitsmiseks vajalikest patentidest kuni leiutiste ebaseadusliku kasutamiseni. Intellektuaalomandiõigusi käsitleva üldstrateegia esimesteks väljunditeks võib pidada ettepanekuid nn orbteoste lihtsama litsentsimissüsteemi kohta, tänu millele on võimalik viia paljud kultuuritooted võrku, samuti ettepanekut uue määruse kohta, millega tugevdataks tollikontrolli selliste toodetega kauplemise üle, mille puhul on omandiõigusi rikutud.

Lisateave intellektuaalomandiõiguste kohta:
http://ec.europa.eu/internal_market/top_layer/index_52_en.htm

10.    Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase avaldus seoses tuhapilvega.

Ta ütles oma avalduses, et taas kord peab Euroopa tegelema vulkaanilise tuha poolt põhjustatud probleemidega, kuid seekord on olukord erinev:
·    Vulkaanipurse on erinev;
·    Tuhk on erinev;
·    Ilm on erinev
·    Ja mis kõige olulisem- Euroopa reageerimine on erinev.

Täpsemalt lugege: Kallase avaldus
http://ec.europa.eu/transport/ash_cloud_crisis_en.htm

11.    Tulevased üritused:

·    LIFE konverents 25.–26.5.2011 Brüssel - programm. Võimalus jälgida veebi vahendusel.

·    Euroopa Innovaatiliste regioonide nädal (WIRE 2011) 7.-9.6. Debrecen, Ungari - http://www.wire2011.eu/

·    Konverents Teaduse ja innovatsiooni rahastamise võimalustest 10.6.11 Brüssel- http://ec.europa.eu/research/csfri/index_en.cfm?pg=events.Konverentsi saab jälgida ka veebi kaudu.

·    2011 aasta Regionaalarengu konverents 2011 14.–15.6.2011 Östersund, Rootsi - http://www.rdc2011.se/index.html

·    Läänemerestrateegia alane konverents Brüsselis - kutse

·    1st Digital Agenda Assembly 16.–17.6.2011 Brüssel - programm

·     Energiasäästu alane konverents Helsingis 16-17.06 - http://www.ict4saveenergy.eu/conference

·    Teenused kodututele kohalikul tasandil 17.06.11 Brüsselis - konverents

·    Konverents “Regioonid majandusmuutustes”23-24.06.11, Brüssel - http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/agenda/index_en.cfm

·    Avatud Päevad 10-13.10.11, Brüssel - Open Days 2011

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

25.05.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit