Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


16.-20. mai 2011
Print
eelmine
E-nädalakiri 14/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Euroopa majanduse elavnemine jätkub, kuid liikmesriigiti on suured erinevused.
2.    Taani soovib taastada piirikontrolli.
3.    Kohtumine Brüsselis asuvate regionaalsete esinduste ja Euroopa Komisjoni regionaalarengu voliniku Johannes Hahn vahel.
4.    Nõukogu otsustas anda finantsabi Portugalile.
5.    Üle-euroopalise rohelise nädala raames avati kolmapäeval Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esinduses Brüsselis näitus "Sinu säästev Rakvere"
6.    Regioonide Komitee ühtekuuluvuspoliitika  (COTER) komisjoni koosolek.
7.    Robert Schuman Fondi küsimustik.
8.    CEMR/EPSU ühisavaldus sotsiaalse dimensiooni arvestamiseks avalikes hangetes.
9.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) arvamuse eelnõu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohta perioodil 2013+.

1.    Euroopa majanduse elavnemine jätkub, kuid liikmesriigiti on suured erinevused.

ELi majandus jätkab järk-järgult elavnemist ning 2011. aasta väljavaated on veidi paremad, kui sügisel prognoositi. SKP kasvab prognoosi kohaselt sel aastal ligikaudu 1¾% ja 2012. aastal ligikaudu 2%. Prognoosi toetavad maailmamajanduse parem väljavaade ning üldiselt optimistlik ELi ärikliima. Kuid inflatsioon siiski kiireneb, mis peegeldab toorainehindade tõusu. Prognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2011. aastal ELis keskmiselt ligikaudu 3% ja euroalal 2½%. Järgmisel aastal väheneb see ELis 2%-le ja euroalal 1¾%-le.

Tööturutingimused peaksid prognoosiperioodil aeglaselt paranema. Töötuse määr langeb 2012. aastal ½ protsendipunkti võrra, olles veidi üle 9% ELis ja 9¾% euroalal. Eelarvete konsolideerimine on edukas ning 2012. aastaks peaks avaliku sektori võlg vähenema 3¾%ni SKPst. Prognoosid on liikmesriigiti aga endiselt märgatavalt erinevad.

Koondpildi taga on peidus olulised erinevused eri liikmesriikide majanduse arengus. Kui näiteks Saksamaal ja ka mõnes muus väiksemas ekspordile orienteeritud riigis on majandustegevus oluliselt elavnenud, siis mujal, eelkõige mõnes ääreala riigis on kasv oluliselt aeglasem. Prognoositakse, et ELi riikide majandus elavneb ka edaspidi erineva kiirusega. Sama on täheldatud ka töötuse näitajates- töötuse määr ulatub 4–5%st Madalmaades ja Austrias  kuni 17–21%ni Hispaanias ja Baltimaades.

Aruanne on leitav:
http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2011_spring_forecast_en.htm
Eurostat: pressiteade
Euroopa majandusprognoos (Ülevaade Eesti majanduse prognoosist on leheküljel 108)

2.    Taani soovib taastada piirikontrolli.

Euroopa Komisjoni volinik Cecilia Malmström kritiseeris Taani valitsuse otsust piirikontrolli taastamise kohta - pressiteade

Euroopa Komisjoni president Barroso saatis Taani peaministrile mureliku kirja seoses nende otsusega ning nägi selles ohtu euroopa ühisturu toimimisele ja inimeste vaba liikumisele ning seadis kahtluse alla nende otsuste vastavuse Lissaboni lepingule ja Taani poolt võetud juriidilistele ja õiguslikele kohustustele - Barroso kiri Taani peaministrile

EL Nõukogu 12.mai justiits- ja siseküsimuste istungi otsused: pressiteade

3.    Kohtumine Brüsselis asuvate regionaalsete esinduste ja Euroopa Komisjoni regionaalarengu voliniku Johannes Hahn vahel.

17. mail toimus selle aasta esimene kohtumine regionaalpoliitika voliniku ja Brüsselis asuvate piirkondlike esinduste vahel. Sellistele kohtumistele lõpeb registreerimine reeglina väga kiiresti, kuid tavaliselt saab neid kohtumisi jälgida ka üle veebi.

Kohtumisel andis volinik ülevaate 2013+ ühtekuuluvuspoliitika uue õigusliku raamistiku ettevalmistustest.

Ta ütles, et käimas on elavad diskussioonid nii Komisjoni enda sees kui ka liikmesriikidega.

Tingimuslikkuse osas
on olnud eriti palju erinevaid arvamusi. Selle kuu lõpus Ungaris Gödöllos toimuval kohtumisel peaksid seisukohad selginema.

Omavahendite idee on saanud Euroopa parlamendi toetuse, kuid jätkuvalt on vastasseis liikmesriikide poolt.

Hahni sõnul peaksid regionaalvaldkonna vahendid järgmisel perioodil säilima. Küsimus on selles kuidas need tehakse kättesaadavaks - kas on õige rahastada projekte otse Brüsselist? Milline on teiste fondide roll?

Infrastruktuuri rahastamise osas on küsimus eelkõige transpordi investeeringutes. Leidis, et transpordi investeeringute osas tuleks parandada investeeringute tulemuslikkust. Oluline on luua regioonide vahelisi ühendusi ja likvideerida kitsaskohad. Samuti on eriarvamusi energia infrastruktuuri rahastamise küsimuses. Liikmesriigid ei jõua kuidagi kokkuleppele kust ühendused peaksid kulgema. Seetõttu on oluline saada need küsimused õigetesse raamidesse kohe algul.

Üleminekuregioonide osas on küsimus kas see hõlmab regioone, kus SKP on 75-100% või 75-90% Euroopa keskmisest ning milline on õiglane üleminek. Tema sõnul on õiglane kasutada mudelit, kus toetuse määr SKP suurenedes väheneb. Üleminek ühest kategooriast teise ei tohiks olla liialt valuline.

EU 2020 on ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise võtmestrateegia. 

Partnerlepingud tuleb sõlmida koostöös regioonidega. Komisjonil on kavas järgmise perioodi vahendite kasutamise alases seadusandlusesse viia terve paragrahv, mis räägib mitmetasandelise valitsemise põhimõtte järgimisest. Komisjon soovib, et läbirääkistesse liikmesriikidega oleksid kaasatud ka kohalikud ja regionaalsed omavalitsused. Liikmesriigid peavad ise otsustama kuidas täpselt kaasamist korraldada, arvestades liikmesriikide erinevaid haldusmudeleid.
Vaja on määratleda õiged edufaktorid.

Makroregionaalsete reformide läbiviimise küsimus on jätkuvalt laual.

Administratiivne suutlikkus ja teadlikkus on olulised faktorid projektide edukal elluviimisel. Ta ütles, et eelmisel perioodil jäid sageli projektid pooleli just sel põhjusel.

Multifunktsionaalse fondi idee on jätkuvalt laual. Vaja on paremini koordineerida erinevate fondide kasutamist. Liikmesriigid peavad temaatiliste prioriteetide raames määratlema oma eesmärgid. Ütles, et raha tuleb kasutada piiratud arvu eesmärkide jaoks ja raha kasutust peab olema kerge hinnata. Ka tavainimesed peavad aru saama raha kasutuse otstarbekusest ja tõhususest.

Linnadimensiooni määratlemine erineb liikmesriigiti. Luc Van den Brande oli komisjonis konsultandiks mitmetasandelise valitsemise põhimõtete sätestamisel. Linnadimensiooni osas kavandab komisjon jätkuvalt kuidas seda rakendada.

Abikõlbulikkuse kriteeriumid tuleb territoriaalse koostöö programmide osas ühtlustada, et kergendada nende kasutamist eriti makroregioonide jaoks.

4.    Nõukogu otsustas anda finantsabi Portugalile.

17. juunil Brüsselis toimunud finants- ja majandusnõukogu otsustas anda Portugalile laenu summas 26 miljardit eurot. Laen  antakse vastavalt Euroopa Finantsstabiilsuse
Mehhanismi (EFSM) osana  ja vastavalt läbirääkimistele programmi tingimuste osas  Portugali ametiasutuste, Euroopa  Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel. Euroopa Keskpangaga. Kolmeaastasesse programmi hõlmab reforme Portugali tööjõu-ja toodete turgudel, finantssektoris ja selle riigi rahanduses, mille eesmärk vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki alla 3% sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2013.

Täpsem info: pressiteade

Portugali omavalitsusliit pöördus Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Nõukogu (CEMR) kaudu ka kõikide teiste riikide omavalitsusliitude poole palvega neid toetada nende laenutaotluses (lisatud).

5.    Üle-euroopalise rohelise nädala raames avati kolmapäeval Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esinduses Brüsselis näitus "Sinu säästev Rakvere"

Üle-euroopalise rohelise nädala raames avati kolmapäeval, 18.mail Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esinduses näitus "Sinu säästev Rakvere", neljapäeval aga toimus Rakveres ökopäev.

Näitus avati Brüsselis Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühisesinduses kolmapäeval kell 16.  Näituse avas Rakvere linnapea Andres Jaadla. Rakvere tutvustab näitusega linnas alanud aktsiooni, mis kutsub inimesi üles energiasäästule ja keskkonnasõbralikule tarbimisele ning teisi sellega seotud tegevusi Rakveres.

Jaadla sõnul kujundavad Rakvere tänavapilti samad säästvat tarbimist propageerivad plakatid.

Neljapäeval kehastub Rakvere keskväljak mõneks ajaks taas turuks. Ökopäeval tutvustavad erinevad mahetootjad ning keskkonnateemadega tegelevad inimesed ja ettevõtted oma tegevust ja tooteid. Kohapeal pakutakse võimalust tegeleda käsitööga, soetada endale meelepärane ökotoode ja palju muud. Ökopäeval esinevad ka Rakvere Eragümnaasiumi õpilased. Noored toovad oma etteastes publiku ette ka kõik "Sinu säästva Rakvere" plakatid. Ökopäev kestab Rakvere keskväljakul kella 15-st 18-ni. Tegemist on Euroopa rohelise nädala ametliku satelliitüritusega.

18.mai õhtul kell 19 oli Rakvere Art Café seminariruumis võimalik vaadata filmi "Inimese mõõt". Dokumentaalfilm uurib, kas keskkonnakriis on ikka keskkonna kriis või on see tegelikkuses meie harjumuste, ootuste ja väärtuste kriis.

Pressiteade: http://www.rakvere.ee/index.php?main=408&newsID=4803

6.    Regioonide Komitee ühtekuuluvuspoliitika  (COTER) komisjoni koosolek.

COTER komisjoni  koosolekul toimus neljapäeval, 19. mail Regioonide Komitee peahoones. Koosolekul osalesid Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Jüri Pihl.

Arvamuse eelnõu teemal „Valge raamat: Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”,
KOM(2011) 144 lõplik.
Raportöör: António Costa (PT/PES), CdR 101/2011 COTER-V-014.

Raportöör leiab, et 2011. aasta valge raamat on äärmiselt kaugeleulatuvate eesmärkidega, eriti kuna ühtegi 2001. aasta valge raamatu põhieesmärkidest ei ole täielikult saavutatud. Praeguse valge raamatu eesmärgid, mida peetakse liiga kõrgelennulisteks, on näiteks nn tavakütusel töötavate sõidukite kasutuselt kõrvaldamine linnades, maanteeliikluses hukkunute arvu viimine enam-vähem nullini ja väliskulude täielik sisestamine aastaks 2020. Raportöör on veendunud, et määratleda tuleks ka vahe-eesmärgid, võttes arvesse Euroopa Komisjoni määratletud täiendavaid strateegilisi eesmärke. Need vahe-eesmärgid peaksid olema osa järelevalveprotsessist, et tagada valge raamatu visiooni edu.

Meie jaoks oluline seisukoht raportis on, et “Lisaks tuleks ületada olulised tehnilised tõkked, nt seoses rööpmelaiusega. Lisaks on selge, et raudteekaubaveol ja lähimereveol on potentsiaal aidata integreerida äärepoolsete piirkondade majandusi”.

Kritiseeris, et valges raamatus ei ole piisavalt käsitletud selliseid olulisi probleeme nagu kättesaadavus ja inimeste liikuvus.

Raport kiidab heaks valge raamatu ettepaneku töötada välja linnaliikluskeskkonna kavad. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamine vähemalt suurte linnade jaoks oli peamine nõue Regioonide Komitee arvamuses rohelise raamatu kohta ja meenutab ettepanekut ka nende rahastamise toetamise mehhanismide väljatöötamise kohta. Komitee soovitab siduda vahendite eraldamine hoopis hindamiseks esitatud linnaliikluskeskkonna kavade kvaliteediga. Linnaliikluskeskkonna auditite taotluse esitamine võiks olla osa Euroopa aastaauhinna väljaandmisest, et tõsta esile silmapaistvaid ja järgimist väärivaid transpordialgatusi üleeuroopalise sinise lipu süsteemile sarnaneva süsteemi raames, kus auhind määratakse madala keskkonnasaaste taseme ja väheste liiklusummikutega piirkondadele, nagu komitee on varem soovitanud.

Raport märgib, et ühtekuuluvuspoliitikal on oma eesmärgid, mis moodustavad osa ühtsest lähenemisviisist piirkondlikule arengule, ja selle eelarve kasutamine Euroopa transpordivõrgustiku poliitika rahastamiseks ei ole soovitav ning teeb ettepaneku kasutada selleks euroopa laene, eurovõlakirju ja projektivõlakirju.

Pikemalt olen tutvustanud Euroopa Komisjoni ambitsioonikat kava konkurentsivõimelise transpordisüsteemi loomiseks nädalakirjas nr 9/2011 (punkt 5)

Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas oma sõnavõtus valges raamatus esitatud ettepanekuid.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 58 muudatusettepanekut ja 6 raportööri kompromissettepanekut. Näiteks muudatusettepanek nr 2, mille eesmärgiks oli lisada uus punkt eesmärgiga laiendada linnade mõistet ning kasutada terminit  hoopis piirkonnad ja/või linnastud, sest näiteks Madalmaades ei ole liikuvus poliitika jaoks niivõrd oluline omavalitsusüksuse piir, vaid pigem linnastu piir, võeti ka vastu.

Muudatusettepanekute menetlemisel muudeti arvamuse toon leebemaks selles osas kas transpordi valge raamatu eesmärgid on liiga kõrgelennulised või mitte. Nõustuti, et Valges raamatus nimetatud transpordialased eesmärgid ei ole liiga kõrgelennulised. Samas on tõsi, et 2050. aasta on natuke kaugel ja seetõttu tasuks eesmärke täiendada vahe-eesmärkidega, mis vastaksid paremini riikide ja piirkondade poliitikute ametiajale.

Häältega 31 poolt ja 21 vastu võeti vastu järgmine täiendus:
avaldab heameelt, et Euroopa Komisjon soovib liikuda „kasutaja maksab” ja „saastaja maksab” põhimõtete täieliku kohaldamise poole ning seega kõrvaldada kahjulikud moonutused, mis takistavad transpordiliikidevahelist õiglast konkurentsi, mille aluseks on kõikide väliskulude sisestamine. Komitee toetab sotsiaal- ja keskkonnakulude (sh õnnetuste, õhusaaste, müra ja ummikute) täielikku sisestamist, nii et kõiki transpordiliike maksustatakse ühtlustatult ning et maksudest saadavat tulu kasutatakse integreeritud ja tõhusa transpordisüsteemi loomiseks.

Muudatusettepanekus nr 57 tehtud ettepanek võtta edaspidistes väliskulude sisestamise eeskirjades (Eurovignette ja selle järelmeetmed) arvesse äärealade eripiiranguid. Igasuguse sättega, mille puhul ei ole arvestatud kaugusest tingitud piiranguid, karistatakse kaugemate piirkondade ettevõtjaid, võeti vastu häältega +32/-26.

Vastu võeti ka muudatusettepanek nr 27, mis kutsub Euroopa Liitu üles, et kooskõlas mitmetasandilise valitsemisega viidaks lõpule 27 liikmesriigi transpordipoliitika tõeline integreerimine (mille puhul mindaks riigi struktuuridest kaugemale, tagatakse üldhuvi põhimõtete alusel konkurentsist kinni pidamine, ühtlustatakse maksud, võetakse vastu uus reguleeriv raamistik, mida kohaldatakse erinevatele subsidiaarsuse tasanditele).

Kõige tasavägisem hääletus toimus muudatusettepaneku nr 45 üle, kus häältega +28/-27 võeti vastu täiendus, mille eesmärgiks oli  rõhutada, et paljude eesmärkide ellu viimiseks on vaja olukorrast lähtuvat tööd, paindlikkust ja piisavalt tegutsemisruumi. Paindlikkus on seejuures hädavajalik, seda kindlasti kohalikul tasandil. Seepärast tuleb hoida ära võimalikke plaanilisi kohustusi. Siinkohal on subsidiaarsuse põhimõttest kinnipidamine Euroopa Komisjoni poolt kõige olulisem tingimus. (puudutas kohustuslikke linnaliikluse auditeid ja kvaliteetsete linnaliikluse kavade koostamist).

Kokku võeti vastu 46 muudatusettepanekut, nendest osa kompromissidena või pakutud kompromissi kooseisus.

Arvamus võeti vastu mõne vastuhäälega.
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu teemal „Ebavõrdse majandus- ja sotsiaalarengu vähendamiseks võetavate riiklike ja ELi meetmete vastastikune täiendavus”.
Raportöör: Francesco Musotto (IT/EA), CdR 102/2011 COTER-V-015

Tema sõnul oleks vaja ühtekuuluvuspoliitika jaoks kasutusele täiendavad näitajad lisaks SKPle.

Raportöör arvab, et tuleks uurida, kuidas oleks võimalik parandada eri meetmete integratsiooni, sünergiat ja vastastikust täiendavust. Sellega seoses tõstatuvad järgmised küsimused:

·    Mil määral on võimalik parandada integratsiooni majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse kasvu erinevuste vähendamiseks mõeldud piirkondlike, riiklike ja Euroopa meetmete vahel, pidades seejuures kinni subsidiaarsuse põhimõttest?

·    Kui nende meetmete elluviimiseks kasutatakse erinevaid vahendeid, millised on kõige mõjuvamad lahendused (õiguslik raamistik, meetmed, näitajad jne)?

·    Kuidas on võimalik suurendada riikliku regionaalarengupoliitika ja ELi ühtekuuluvuspoliitika sidusust, integratsiooni, sünergiaid ja vastastikust täiendavust järgmiste punktide osas:
           - eesmärgid ja prioriteedid;
           - territoriaalne ja/või temaatiline lähenemisviis;
           - sekkumistasand (riiklik/piirkondlik/kohalik);
           - süsteemid meetmete haldamiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks?

·    Kuidas on võimalik mõjusalt integreerida piirkondlikke, riiklikke ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke arengut käsitleva ühise lähenemisviisi raames?

·    Kuidas on võimalik arendada arengu- ja investeerimispartnerluse lepingud tõelisteks territoriaalseteks lepeteks, mis looksid sünergiaid eri strateegiate, valitsustasandite ning olemasolevate vahendite vahel?

·    Kas Teie piirkonnast on tuua parimate tavade näiteid, mis võiksid olla kasulikud piirkondlike, riiklike ja Euroopa meetmete vaheliste mõjusate sünergiate jaoks kriteeriumite määratlemisel?

·    Millised (institutsionaalsed ja muud) takistused seisavad piirkondlike, riiklike ja Euroopa strateegiate mõjusa vastastikuse kooskõlastamise teel ning kuidas oleks võimalik neid ületada?

·    Kui suuri kulusid põhjustab ebatõhus kooskõlastamine ELi ühtekuuluvuspoliitika ja riiklike regionaalarengumeetmete vahel?

Raportöör ütles, et territooriumidele tuleb anda teatud paindlikkus vahendite kasutamisel. Rõhutas partnerluse printsiibi rakendamise vajadust.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et komisjon toetab ettepanekut paremini siduda ühtekuuluvuspoliitika rahvuslike poliitikatega. Olemasolev õigusraamistik sätestab, et majanduslik ja sotsiaalne areng on liikmesriikide ja ühenduse kaasvastutuses. Investeeringud on arenenud riikides on ikkagi kõrgemad kui vähemarenenud riikides, sõltumata sellest, et vähem arenenud piirkonnad saavad suurema osa ühtekuuluvusvahenditest. Komisjon on seisukohal, et kui liikmesriigid ei arenda oma statistikat avalike vahendite kasutamise osas regioonide tasandil, siis komisjonil on väga raske leida võrreldavaid andmeid ühenduse tasandil, mis võiksid olla aluseks ühtekuuluvuspoliitika jaotamiseks tulevikus ja uute võrdlusandmete kasutamises..

Ettekannetele järgnes arvamustevahetus.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine komisjonis 4. juulil 2011.
Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Omaalgatuslik arvamus teemal „Territoriaalne koostöö Vahemere piirkonnas Aadria mere ja Joonia mere makropiirkonna kaudu”.
Raportöör: Gian Mario Spacca (IT/ALDE), CdR 103/2011 COTER-V-016.

Euroopa Ülemkogu võttis 2009. aasta oktoobris vastu Läänemere makropiirkonna strateegia. Sellega algatati protsess, mille abil on mõned Euroopa piirkonnad leidnud või leidmas makropiirkondlike strateegiate vahendis ühe võimaliku lahenduse tasakaalustatud ja säästva arenguga seotud probleemidele. Regioonide Komitee on algusest peale avaldanud poolehoidu algatustele, mille eesmärk on tunnustada Euroopa makropiirkondlikku strateegiat, sest nende algatustega edendatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist.

Strateegiaga kaetud geograafiline ala hõlmab kolme liikmesriiki (Itaalia Aadria mere ja Joonia mere piirkonnad, Kreeka ja Sloveenia) ning teisi Aadria mere äärseid riike (Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ja Albaania), mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liiduga ühinemise eelset korda. Selle piirkonna pindala on mereala välja jättes peaaegu 450 000 ruutkilomeetrit ja seal elab umbes 60 miljonit inimest.

Raportöör leiab, et laiemas plaanis on Aadria mere ja Joonia mere merendusstrateegia väärtuslik vahend mitte ainult makropiirkonna jaoks, vaid kogu ELi jaoks tervikuna. See on täielikult kooskõlas ELi strateegiliste arengu, majanduskasvu ja stabiilsuse suundade ning eeskätt ELi 2020. aasta strateegiaga. Aadria mere ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamist on kavas alustada 2013. aastal, mis võimaldab eelnimetatud kooskõlastamist ja tagab suurima sidususe järgmise finantsperspektiivi prioriteetidega. Samuti leiab ta, et Euroopa Komisjoni jäik seisukoht, et makropiirkondadele ei eraldata mingeid lisavahendeid, tuleks Läänemere strateegiast saadud kogemuse valguses läbi vaadata. Igal juhul võiks Aadria mere ja Joonia mere makropiirkondade puhul kaaluda mitmesuguste rahvusvaheliste, Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku tasandi vahendite eraldamist, tuginedes eesmärkide ja nende elluviimiseks vajalike vahendite läbivaatamisele ja paremale kooskõlastamisele.

Ja kui Euroopa Ülemkogu otsustab, et kogu 2014. aastal käivitatav makropiirkondlik strateegia tuleb määratleda 2013. aasta lõpuks, siis on olemas konkreetne võimalus luua raamistik nende algatuste jaoks, mida saab väga hästi siduda 2014.–2020. aasta rakenduskavadega.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine komisjonis 4. juulil 2011.
Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul
Järgmise koosolek toimub 4. juulil 2011, Brüsselis.

7.    Robert Schuman Fondi küsimustik.

Robert Schuman Fond  on loonud Euroopa Komisjoni toel koostöös Konstantinos Karamanlis Demokraatia Instituudiga ja Poola Robert Schuman Fondiga Euroopa naiste teadlikkuse tõstmise kampaania.

Euroopa Liidu lepinguga (ELi leping) on tugevdatud liidu kodanikuühiskonda ja tõhustatud liidu demokraatlikku toimimist, nähes selleks muu hulgas ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu. See kord võimaldab kodanikel pöörduda otse komisjoni poole taotlusega, milles komisjoni kutsutakse üles esitama liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks, ja annab neile sarnase õiguse, nagu on Euroopa Parlamendil Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 225 ja nõukogul Eli toimimise lepingu artikli 241 alusel.

Kodanikualgatuse tõhusaks läbiviimiseks on vaja vähemalt minimaalsel tasemel organiseeritud struktuuri. Selleks peaks olema kodanike komitee, mis koosneb füüsilistest isikutest (korraldajad), kes pärinevad vähemalt seitsmest eri liikmesriigist, et edendada kogu Euroopat puudutavate küsimuste tõstatamist ja soodustada nende teemal mõttevahetusi. Läbipaistvuse ning sujuva ja tõhusa teabevahetuse kindlustamiseks peaks kodanike komitee määrama esindajad, kes on kogu protsessi vältel kontaktisikud kodanike komitee ja liidu institutsioonide vahelisel suhtlemisel.

Täpsem info: määrus

Alates 2012 aasta 1.aprillist on Euroopa Liidu kodanikel (sh naistel) võimalus seda õigust teostada kui nad koguvad 1 miljon allkirja.

Robert Schuman Fond on koostanud küsimustiku, millele kutsutakse vastama:
http://www.femmes-europe.eu/index.php?ln=en.

8.    CEMR/EPSU ühisavaldus sotsiaalse dimensiooni arvestamiseks avalikes hangetes.

12. mail toimunud sotsiaaldialoogi komitee istungil arutati CEMR/EPSU ühisavaldust sotsiaalse dimensiooni arvestamise kohta avalikes hangetes. Euroopa Komisjoni juhend on leitav: juhend

Tähtaeg kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks avalduse projekti kohta (lisatud) on 20. mai 2011 (saatsin need liitudele kommenteerimiseks). Avalduses leitakse, et komisjoni juhend võib olla nii kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele kui ka ametiühingutele heaks abivahendiks kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, sotsiaalse dumpingu ärahoidmiseks ning kindlustamiseks, et palgad ja töötingimused vastaksid seadusega kehtestatud standarditele ja/või sõlmitud kollektiivlepingutele.

Minu jaoks on küsitav millise riigi standarditele ja/või kollektiivlepingutele peavad palgad ja töötingimused vastama- kas ettevõtte asukohamaa või selle riigi tingimustele, kus teenust osutatakse. (see on seesama LAVAL juhtum, kus Läti ehitusfirma tegevust blokeerisid Rootsi ametiühingud ja nõudsid, et firma töötajate palgad ja töötingimused peaksid olema kooskõlas Rootsi töötajate ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingu tingimustega. Läti firma kaebas edasi Euroopa Kohtule ja võitis. Nüüd soovitakse sedasama kehtestada läbi sotsiaalsete kriteeriumite).

Seega-minu ettepanek oli lisada punkti 6 lõppu lause: “mis vastavad teenuse pakkuja asukohamaa tingimustele.”, kuid arvestades üleriigiliste liitude poolseid ettepanekuid ning Läti ja Leedu kolleegide arvamust, tegime ettepaneku jätta välja punkti 6 viimane lauseosa:
SRPP can be a tool for local and regional government actors and trade unions to maintain and enhance the quality of services [kustutada: and to ensure that service provider wages and working conditions are in accordance with standards laid down in legislation and/or in collective agreements].

Ühisavaldusele on lisatud hea praktika näited erinevatest riikidest.

Lisaks lepiti kokku sel aastal toimuvad kohtumiste kuupäevad:
13. september - CEMR tööandjate platvormi koosolek
14. september - Sotsiaaldialoogi Komitee koosolek
21. oktoober - Sotsiaaldialoogi Komitee koosolek
14. detsember - CEMR tööandjate platvormi koosolek
15. detsember - Sotsiaaldialoogi täiskogu istung.

9.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) arvamuse eelnõu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohta perioodil 2013+.

CEMR on koostamas oma arvamust Euroopa Sotsiaalfondi tuleviku kohta 2013+.

Arvamuse koostamisel on olnud juhtivateks partneriteks ¦oti Omavalitsusliidu Brüsseli esindus ( Serafin Pazos-Vidal  serafin@  cosla.gov.uk) ja Rumeenia Omavalitsusliidu Brüsseli esindus ( Calin Chira  calin.chira@  amr-bruxelles.eu ).

Oma ettepanekuid ja täiendusi fookusgrupi poolt koostatud esialgse arvamuse eelnõu kohta on võimalik esitada kuni 20.maini 2011 (saatsin selle ka liitudele kommenteerimiseks)- lisatud.

Põhiline sõnum CEMR avalduses on, et tuleb kasutada integreeritud lähenemist, kohalikku arengut (local development), partnerlust ja  kohalike oludega arvestamist. Mõnedes riikides nagu Inglismaa, on sõlmitud lepingud omavalitsusliitudega, kus on näidatud kavandatavad tegevused, oodatavad tulemused ning rahastamine.

Näiteid kohaliku dimensiooni arvestamisest:
¦oti omavalitsusliidu näitel:
Edimburgh City SOA: http://www.edinburghcompact.org.uk/documents/edinburgh_soa.pdf
Avalike teenuste osutamise leping Inglismaal: agreement

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

23.05.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit