Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


09.-13. mai 2011
Print
eelmine
E-nädalakiri 13/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Seminar sektoritevaheliste suuniste “ Kolmandate osapoolte põhjustatud vägivalla ja ahistamise vastu võitlemine töökohal” rakendamiseks.
2.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
3.    Regioonide Komitee juhatuse istung.
4.    Regioonide Komitee täiskogu istung.
5.    Euroopa Parlamendi täiskogu istung.
6.    Euroopa Liidu rakkerühm annab soovitusi, kuidas aidata haigeid ja tõhustada tervishoidu e-tervishoiu edendamisega.


1.    Seminar sektoritevaheliste suuniste “ Kolmandate osapoolte põhjustatud vägivalla ja ahistamise vastu võitlemine töökohal” rakendamiseks.

Seminar korraldatakse Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekti käigus. Kokku korraldatakse kolm seminari samal teemal (erinevate riikide osalejate vahel) ja lõppseminar Poolas. Esimene Londonis 9.mail (osalejate nimekiri lisatud), teine Roomas 14.juunil ja kolmas 6.septembril Prahas ja lõppseminar 27.oktoobril Varssavis.

Eesti tööandjaid esindasin mina ja töövõtjaid Kalle Liivamägi ROTAList.

Seminaril tutvustati väljatöötatud juhendit, häid praktikaid juhendi rakendamisel ja läbiviidud uuringu tulemusi.

Sellele järgnesid rahvuslikud ümarlauad, kus arutati hetkeolukorda juhendi rakendamisel ja võimalikke tulevasi tegevusi selleks.

Suuniste eesmärk on kindlustada, et igal töökohal oleks kehtestatud tulemuslikud tegevuspõhimõtted, mis käsitlevad kolmandate osapoolte põhjustatud vägivalda. Suunistes on konkreetsed sammud tööandjatele, töötajatele ja nende esindajatele/ametiühingutele probleemide vähendamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Need sammud kajastavad parimat tava, mis meie sektoritasanditel on välja töötatud ja mida võib täiendada konkreetsemate ja/või lisameetmetega.

Euroopa Liidu õigusaktid ja liikmesriikide seadused sätestavad töö  ja tervishoiualased kohustused nii tööandjatele kui töötajatele. Kogu töötervishoiu ja  ohutuse alane vastutus lasub tööandjal. Aga ka töötaja on kohustatud vastavalt koolitusele ja tööandja juhistele hoolitsema nii palju kui võimalik enda ja inimeste, keda tema töö puudutab, töötervishoiu ja  ohutuse eest. Samuti on tööandjatel kohustus konsulteerida töötajate ja/või nende esindajatega ning võimaldada töötajatel osaleda kõigi töötervishoidu ja  ohutust puudutavate küsimuste lahendamises, sest praktikas kannavad tervishoiu ja ohutuse nimel tehtavad ühised jõupingutused kõige rohkem vilja (suunised lisatud).

Peale erinevate sektorite heade praktikate näidete kuulamist toimusid rahvuslikud ümarlauad, kus mina ja Kalle arutasime, mis Eestis võiks järgmiste sammudena ette võtta. Arutelu tulemusena pakkusime välja järgmised võimlalikud sammud:
·    avalikustada juhend kodulehtedel;

·    korraldada sügisel seminar või ümarlaud, kus tutvustada juhendit ning samuti hea praktika näiteid kolmandata osapoolte poolt põhjustatud vägivalla ja ahistamise vastu võitlemiseks töökohal (võimalusel Soome näidetel);

·    valida 2-3 pilootprojekti, kes hakkavad teemaga tegelema (see tähendaks eeltööd ja juba potentsiaalsete huviliste leidmist enne seminari. Nad peaksid ka sellel seminaril osalema);

·    tutvustada teemat meedias;

·    korraldada uus seminar, et tutvustada läbiviidud pilootprojektide tulemusi;

·    tutvustada tulemusi meedias;

·    luua üleskutsega liitunud asutuste võrgustik- nn. vägivallavaba asutus (luua ka vastav logo või embleem)

·    sõlmida kohtadel kollektiivlepingud, et võtta meetmeid kolmandata osapoolte poolt põhjustatud vägivalla ja ahistamise vastu võitlemiseks töökohal.

2.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
Kohtumine toimus 10.mail Regioonide Komitee hoones.

Juhatuse päevakorrapunktide arutelu juures peatuti alljärgneval:

Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostöölepingu läbivaatamine

Liikmetelt oodatakse poliitilist sisendit selles küsimuses.

Idapartnerluse ja Euroopa Liidu riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aastakonverents

Hetkel ei ole teadaolevalt idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatele veel kutseid saadetud. Regioonide Komitee tegeleb iga riigiga individuaalselt, et leida sobivad kontaktid. Veel ei ole selge kas kaetakse ka osalemisega seotud kulud või mitte. Koordinaatorid leidsid, et tuleks kontakteeruda ka liikmesriikide rahvuslike delegatsioonidega ning omavalitsusliitudega, sest neil on sageli juba loodud head kontaktid idapartnerluse riikidega.  

Subsidiaarsuse järelevalve võrgustik.
Kriitikat oli selles osas, et puudub informatsioon selle kohta kui palju vastuseid saadi ja ei ole õige väikese arvu tagasiside põhjal teha järeldusi kõikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste nimel. Stahli sõnul on ainuke lahendus osaluse suurendamine. Mõnede koordinaatorite sõnul ei ole ka täpselt defineeritud subsidiaarsuse mõiste ja mida selle järelevalve võrgustiku raames ikkagi hindama peab ja tuleks rakendada rohkem praktilist lähenemist, et teha kindlaks kas arvamuste koostamisel on järgitud subsidiaarsuse printsiipi või mitte.

Lisaks oli kriitikat selle kohta, et täiskogu istungi algus on nihutatud poole tunni jagu varasemaks ja seetõttu ei jää aega rahvuslike delegatsioonide koosolekute korraldamiseks.

Näiteks Rumeenia ja Bulgaaria delegatsioonid on otsustanud koosolekud ära jätta. Nõuti, et täiskogu algusaja nihutamisel tuleks ka poliitilistel fraktsioonidel oma ajakava muuta nii et jääks aega ka rahvuslike delegatsioonide kohtumiste korraldamiseks.

Samuti oli rahvuslike koordinaatorite poolt kõvasti kriitikat liikmete paroolide muutmise kohta (info tuli liiga hilja ja ainult IT osakonna poolt), arvamuste eelnõude erinevates keeltes avaldamise ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta, mis igas keelelises variandis oli erinev (mõnel juhul oli muudatusettepanekute esitamiseks ainult kolm päeva).

Elektrooniline süsteem ei tööta nagu vaja ja vajakajäämisi on ka alternatiivsete liikmetele informatsiooni saatmisega isegi kui nad on põhiliikme poolt ametlikult asendajaks määratud, puudub neil ikkagi juurdepääs vajalikule informatsioonile.

Administratsiooni poolt esitleti uut detsentraliseeritud kommunikatsiooni kava ja uut veebilehte, mis sai aga koordinaatorite poolt hävitava hinnangu.  Kõik kes on huvitatud oma rahvusliku veebilehe väljaarendamisest, peavad ühendust võtma CoR kommunikatsiooni teenistusega. Iga riigi veebilehel saavad olema Regioonide Komitee liikmed, nende kontaktandmed ja tegevus. See on hea võimalus Regioonide Komitee liikmetele oma tegevuse avalikustamiseks ja samuti Regioonide Komitee ja tema tegevuse tutvustamiseks (ma saan aru, et analoogiline Euroopa Parlamendi koduleheke, kus klõpsates liikmesriigile, avaneb aken Euroopa Parlamendi liikmete kohta -
http://www.europarl.europa.eu/members/public/geoSearch.do?language=et).

3.    Regioonide Komitee juhatuse istung.

Juhatuse istung toimus 10. mail Regioonide Komitee peahoones. Juhatuse istungil osales Kurmet Müürsepp.

30. juunil – 1. juulil 2011 toimuv täiskogu istungjärk algab kell 15.00 Euroopa Parlamendi hoones JAN ning kavas on Euroopa Komisjoni transpordivoliniku ja asepresidendi Siim Kallase ning Euroopa Komisjoni teadusuuringute, innovatsiooni ja teaduse voliniku Máire Geoghegan-Quinni osalemine.

Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostöölepingu läbivaatamine
Juhatuse liikmetel paluti esitatud informatsioon teadmiseks võtta ja volitada peasekretäri alustama läbirääkimisi Euroopa Komisjoni peasekretariaadiga nende suuniste põhjal, eesmärgiga esitada koostöölepingu projekt juhatuse lähiajal toimuval koosolekul.

Koostöös komisjoniga arenenud poliitilise ja institutsioonilise dünaamika tugevdamiseks peaks meie lepingu läbivaatamine eelkõige keskenduma järgmistele punktidele:
·    Subsidiaarsusest tulenevad uued ülesanded ja nende täitmisega seonduvad täiendavad ülesanded;

·    Komitee nõustamise funktsioon;

·    Regioonide Komitee kui poliitilise kogu staatus;

·    Poliitiline ja institutsiooniline koostöö;

·    Detsentraliseeritud teabevahetuspoliitika;

·    Panus Euroopa Liidu välismõõtmesse.

Luc Van Brande arvas, et on vaja suurendada poliitilist koostööd. Hollandi delegatsioon tervitab ettevalmistatud dokumenti ja leiab, et see on hästi ettevalmistatud. Vaja oleks kokku leppida järgnevates konkreetsetes praktilistes sammudes.

Keymer Gordon arvas, et volinikega kohtumisel tuleks piirata poliitiliste fraktsioonide esindajate arvu ja kõne pikkust.

Prantsuse delegatsiooni esindaja arvas, et tuleb suurendada koostööd naabruspoliitika valdkonnas.

Poola delegatsiooni esindaja rääkis linnapeade paktist ja Regioonide Komitee rollist sellest. Ta juhtis tähelepanu ka linnapeade pakti tegevuse ebapiisavale rahastamisele.

Van Staa Austria delegatsioonist arvas, et ei tohiks seda liiga palju eesmärke sellele koostööleppele vaid tuleks keskenduda piiratud arvule tegevustele. Tuleb rõhutada selle poliitilist mõõdet.

Clucas Iirimaalt rõhutas ka Regioonide Komitee kui poliitilise kogu tähtsust ja see peaks olema prioriteetne valdkond. Ta arvas, et Regioonide Komitee kui poliitilise kogu tähtsuse rõhutamine peaks olema ka prioriteetne tegevus kui räägime koostööst teiste institutsioonidega, nagu Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon.

Ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade ülesehitus ja töö
Ühised nõuandekomiteed luuakse Regioonide Komitee ja ELiga ühineda soovivate potentsiaalsete kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike esindajate vahel asjaomase partnerriigi valitsuse taotlusel ning lähtudes stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu ja kandidaatriigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu ametlikus avalduses sätestatule.

Nende koosseisus on võrdsel arvul Regioonide Komitee liikmeid (ja asendusliikmeid) ning partnerriigi kohalike ja piirkondlike esindajaid. Ühiste nõuandekomiteede kaasesimeesteks on üks Regioonide Komitee liige ja üks partnerriigi esindaja; otsused langetatakse ühiselt. Lisaks reguleerib ühiste nõuandekomiteede tegevust igas nõuandekomitees kehtestatud kodukord.

Töörühmad koosnevad üksnes Regioonide Komitee liikmetest. Nad luuakse vastavalt Regioonide Komitee kodukorrale.

Praeguse seisuga on Regioonide Komitees kaks ühist nõuandekomiteed ja kaks töörühma vastavalt juhatuse 10. veebruari 2010. aasta asutamisotsusele.

1.    Regioonide Komitee ja Horvaatia ühine nõuandekomitee
2.    ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia ühine nõuandekomitee
3.    Türgi töörühm
4.    Lääne-Balkani töörühm.

Juhatusele tehti järgmised ettepanekud, mis hakkaksid kehtima 2011. aasta algusest:

·    Väljakujunenud tava kohaselt võivad ühised nõuandekomitee ja töörühmad korraldada aastas kaks koosolekut, millest üks võib olla väljaspool Brüsselit toimuv koosolek. Erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib juhatus anda loa veel ühe koosoleku korraldamiseks.

·    Koosolekud on võimalusel ühepäevased.

·    Ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade esimehed võivad oma koosolekutele kutsuda kõnelejaid ja vaatlejaid, kui see on poliitiliselt asjakohane ja eelarve seda võimaldab.

·    Kokkulepitud eelarve piires võidakse lubada ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade liikmetel individuaalselt osaleda konverentsidel jms. Poliitilise heakskiidu peab andma asjaomase ühise nõuandekomitee või töörühma esimees.

·    Ette tuleks näha piisav eelarve, et Brüsselis toimuvatel koosolekutel saaks pakkuda samasugust külalislahkust, nagu regulaarselt pakuvad vastuvõtvad riigid, kui ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade koosolekuid korraldatakse nende juures.

Liikmed leidsid, et töörühma liikmete määramisel tuleks arvestada ka geograafilist tasakaalustatud esindatust.

Töörühmad annavad pidevalt ülevaadet oma tööprogrammist ja tegevusest ning saavutustest.

Juhatus võttis selle dokumendi vastu.

Idapartnerluse ja Euroopa Liidu riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aastakonverents.

Peaministrite kohtumisel otsustati see korraldada 8.septembril Poznanis Poola eesistumise ajal. Järgmisel päeval toimub ka juhatuse koosolek ja see aitab kulusid kokku hoida. Küsimus on mida teha Valgevenega. Ei ole veel selge kas saata Valgevene esindajatele kutsed või mitte. Soovitakse vastu võtta deklaratsioon aastakonverentsi lõpus.

Liikmete sõnavõtud: Van Staa soovitas kontakteeruda Kongressiga, sest paljud need riigid osalevad Kongressi töös. Van den Brande sõnul ei tohi jääda muljet, et see üritus on ainult juhatuse lisa. Vaja oleks lisaks deklaratsioonile mõelda ka mõnede ettepanekute peale. Ta arvas, et Regioonide Komitee peab järgima Euroopa Parlamendi tegevust ja ei tule kõne allagi Valgevene esindajate kutsumine. Ta oli üllatunud, et Euroopa Nõukogu on planeerinud 4 miljonit eurot Idapartnerluse jaoks. Peaks küsima komisjonilt rahastust ka meie Idapartnerluse aastakonverentsi rahastamiseks. Poola delegatsiooni liige Protas ütles, et nad on valmis selle konverentsi korraldamiseks. Tegi ettepaneku ametliku õhtusöögi korraldamiseks 7.septembri õhtul. Ütles, et Valgevenel läheb aina kehvemini ja vaja on vastu võtta poliitiline otsus nende kutsumise osas. Kui me neid ei kutsu, siis kohaliku tasandi esindajad kaotavad usu ja vaja oleks kutses märkida, et nad on oodatud osalema kui nad järgivad demokraatilisi protsesse ja austavad oma kodanikke.

Pavirzis (Leedu) tegi ettepaneku, et sellel aastakonverentsil peavad olema esindatud kindlasti Balti riikide esindajad, sest neil ei ole keelelist barjääri ja on ka tihedad sidemed nende riikide omavalitsustega. Leiti, et tuleks kutsuda Valgevene kodanikuühiskonna esindajad, mitte riigi esindajad.

Van Den Brande arvas, et niikaua kui ei ole demokraatlikult valitud kohaliku tasandi esindajaid, pole ka kedagi kutsuda.

Kokku on kavas kutsuda kaheksateist külalist + 18 Regioonide Komitee liiget. Külaliste kutsumine Valgevenest peab olema kooskõlastatud eesistujariigiga, arvas president. Kutsus üles poliitilisi fraktsioone hoolega kaaluma keda sellele konverentsile saata Regioonide Komitee poolt. Valgevene küsimuses soovitas ta kaaluda võimalust kutsuda esindajad, kes on juba seotud piiriülese koostöö raames. Seda küsimust on võimalik arutada veel juuni lõpus toimuval juhatuse istungil. Tuleks liikuda edasi vähehaaval samm sammult.

Subsidiaarsuse järelevalve võrgustik – tegevuskava hindamine

2011. aasta tegevuskava:
·    toetub 3 töörühmale, et keskenduda suuremale arvule tegevustele;

·    käsitleb teemasid, mis on valitud vastavalt Regioonide Komitee komisjonide prioriteetidele ja mille juhatus juba Gödöllős heaks kiitis ning mis on lisatud võrgustiku tööprogrammi;

·    viiakse ellu subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku koordineerija, komitee esimese asepresidendi Ramón Luis Valcárcel Siso üldisel koordineerimisel;

·    tulemused esitatakse järgmisel subsidiaarsuse konverentsil.

Iga töörühma esitatud lõpparuanne sisaldab analüüsi järgmiste teemade kohta: kuidas on pädevus jagatud antud poliitikavaldkonnas eri tasandite vahel; kuidas parimad tavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil pakuvad praktilist ja konkreetset nägemust subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise kohta; järeldused ja poliitilised soovitused, eriti pädevuse jagamise kohta kõnealuses poliitikavaldkonnas. Igas aruandes on üks peatükk pühendatud subsidiaarsuse põhimõttele.

Vastavalt juhatuse 2011. aasta märtsi otsusele on 2011. aasta tegevuskava kolm uut temaatilist sammast:

a)    sisserändajate integratsioon rõhuasetusega sisserändajate aktiivsel osalusel ühiskonnaelu kõigis valdkondades (seoses Euroopa Liidu teise integratsioonikavaga, mille koostab Euroopa Komisjon);

b)    ressursside tõhus kasutamine;

c)    üleeuroopaline transpordivõrk TEN-T.

2011. aasta üldised eesmärgid on: suurendada subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku partnerite osalust töörühmades; parandada ja täiustada läbiviidavat subsidiaarsuse analüüsi ning anda Regioonide Komitee raportööridele kindel konsultatsioonibaas, mis võib olla kasulik arvamuste koostamisel.

See ülevaade kiideti mitteformaalselt juhatuse poolt heaks.

Resolutsiooni eelnõu „Toimetulek Vahemere riikides toimunud revolutsiooni tagajärgedega”.
See resolutsioon (lisatud) tuleb Regioonide Komitee presidendil esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile, ELi eesistujariigile Ungarile, Euroopa Liidu välisteenistusele, ÜRO pagulaste ülemvolinikule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Vahemere Liidu kaaseesistujale ja sekretariaadile, Vahemere Liidu parlamentaarsele assambleele ja ARLEMile.

Juhatus otsustas panna resolutsiooni täiskogu päevakorda. Muudatusettepanekuid saab esitada kuni 11.mai kella 16.00 kohaliku aja järgi.

Juhatus kiitis heaks omaalgatusliku arvamuse koostamise Euroopa kultuuripealinna tuleviku kohta.

4.    Regioonide Komitee täiskogu istung.

Osalesid Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmed: Kurmet Müürsepp, Väino Hallikmägi, Jüri Pihl, Teet Kallasvee, Uno Silberg, Toomas Vitsut ja Kaido Kaasik.

Peale päevakorra ja eelmise täiskogu protokolli kinnitamist, osales kolmapäeval, 11. mail  Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy esimest korda pärast oma ametissenimetamist Regioonide Komitee täiskogul. Ta kõneles hiljutistest arengutest liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimisel.

Regioonide Komitee liikmed kasutavad ka võimalust täpsustada Vahemere lõunakalda riikidest tulevate rändevoogude küsimus, millega mitmed kohalikud omavalitsused peavad tegelema.

EL püüab luua ühist varjupaigasüsteemi, tugevdada piirikontrolli, karmistada oma sisepiirideta vaba liikumise alal järelevalvet ning kasutada sisserändepoliitikat selleks, et täita tööturul olevaid tühimikke: http://ec.europa.eu/news/justice/110506_et.htm

Bresso rõhutas oma prantsuse keelses sõnavõtus mitmetasandilise valitsemise põhimõtte rakendamise olulisust nii EU2020 kui ka rahvuslike reformikavade koostamisel. Kutsus üles koostama territoriaalseid pakte. Bresso väljendas rahulolematust Ülemkogu otsuse sõnastusega, kus partnerluse põhimõte on liiga leebelt sõnastatud. Oma sõnavõtus puudutas Bresso ka majandus-ja finatskriiis mõju kohalikele eelarvetele. Ta ütles, et on vaja teha ohverdusi tugevama Euroopa ülesehitamiseks.

Rompay kõneles inglise keeles vastusena Bresso prantsusekeelsele kõnele. Ta ütles, et kõik tehtud otsused on majandusliku ja finantstasakaalu säilitamise nimel ja see on ka solidaarsuse väljendus. Euroopa majandus- ja rahaliidu säilimiseks on vaja tagada liikmesriikide individuaalne vastutus (samuti ka kohalikul ja regionaalsel tasandil on vaja võtta vastutus riigivõla suhtes), jätkusuutlik areng (jälgides eurotsooni raames võetud kohustusi) ja võtta vastu EURO+ pakt.

Täna on kolm võimalust surve avaldamiseks:
·    Turgude surve

·    Institutsionaalne surve

·    Poliitiline surve

Elatustaseme parendamine on võimlaik ainult läbi majanduskasvu. Selle keskmes on EU2020 strateegia, mis ei ole üks järjekordsetest bürokraatlikest dokumentidest. Kõik sidusrühmad peavad olema aktiivselt kaasatud EU2020 strateegia eesmärkide elluviimisesse. Tema sõnul on piirkondlike paktide sõlmimine väga oluline.

Juuni Ülemkogu keskendub migratsiooni küsimustele. Arutluse all on küsimus millal ja kuidas saavad liikmesriigid reageerida erakorralistele asjaoludele seoses sündmustega Aafrikas. Ta ütles, et piirkontrollide tõhustamine ainult Euroopa Liidu välispiiridel ei ole piisav. Selleks, et vähendada migratsiooni, on vaja aidata Aafrika riikidel üles ehitada oma demokraatlikku riiki.

Rompuy tegi ettepaneku, et enne Ülemkogu algust võik toimuda kohtumised Regioonide Komitee esindajatega, et arutada läbi Ülemkogu päevakorras olevad küsimused
. Ülemkogu otsused on reeglina ühehäälsed. Regioonide Komitee pressiteade lisatud.

Täiskogul arutati ja võeti vastu järgmised arvamused:
ELi riigihankepoliitika ajakohastamine: Euroopa hanketuru tõhustamine.
Roheline raamat, COM(2011) 15 final, CdR 70/2011 rev 1 – ECOS-V-013.
Raportöör: Henk Kool (Haagi linnavalitsuse liige, NL/PES) - ettepanekuid Euroopa riigihangete turu tõhustamiseks

Komisjoni ettepanekut riigihanketuru ajakohastamiseks kajastasin nädalaaruandes nr 2/2011 (punkt 4)
Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 8 muudatusettepanekut ja üks kompromissettepanek raportööri poolt. Meie delegatsioon selle arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud.

Arvamus võeti ühehäälselt vastu.

Roheline raamat ELi arengupoliitika kohta. Roheline raamat „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika – ELi arengupoliitika mõju suurendamine”,
COM (2010) 629 final, CdR 408/2010 rev 2 – CIVEX-V-019.
Raportöör: Jesús Gamallo Aller (Galicia piirkondliku valitsuse välissuhete ja Euroopa Liidu asjade peadirektor, ES/EPP) - ELi arengupoliitikat

Ülevaade arvamuse eelnõust ja arutelust CIVEX komisjonis on antud nädalakirjas nr 3/2011 (punkt 9)

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud ainult üks muudatusettepanek meie delegatsiooni poolt (ettepaneku esitaja Uno Silberg):
“juhib siiski tähelepanu asjaolule, et areng on midagi enamat kui majanduskasv: see nõuab asjaomases riigis sotsiaalsete saavutuste elluviimist, institutsioonide tugevdamist ning sotsiaalset ja tootlikku ümberkorraldust. Eesmärk arengu eesmärk peaks seega olema edendada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, mis annab tõuke piirkonnast lähtuvale arengule;”

Raportöör oli nõus selle muudatusettepaneku ideega, aga ei ta ei soovinud piirduda spetsiifiliste eesmärkidega. Sel põhjusel pakkus ta  muudatusettepaneku sõnastuse üldisemal viisil ,mis võeti ka vastu.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, COM(2010) 600 final, CdR 15/2011 rev 1 – NAT-V-012.
Raportöör: Norbert Kartmann (Hesseni liidumaa parlamendi liige, DE/EPP) - Euroopa tõhusamat katastroofidele reageerimist

Ülevaade arvamuse eelnõust ja arutelust CIVEX komisjonis on antud nädalakirjas nr 3/2011 (punkt 9)

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 24 muudatusettepanekut, nendest 2 meie delegatsiooni poolt (esitaja Uno Silberg). Meie mõlemad muudatusettepanekud võeti ka vastu. Mõnede muudatusettepanekute osas jagunesid pooldajate ja vastu olijate hääled suhteliselt tasavägiselt, nagu AM 14 (võeti vastu +47/-46), AM 16 (lükati tagasi +42/-51).

Meie delegatsioonide liikmete arvamused nende muudatusettepanekute osas ei langenud kokku - mõned olid vastu, mõned poolt.

Arvamus tervikuna võeti vastu üsna mitme vastuhäälega.

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks – toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine.
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2010) 672 final, CdR 16/2011 rev 1 – NAT-V-013.
Raportöör: Luis Durnwalder (Bolzano (Lõuna-Tirool) autonoomse provintsi maavalitsuse esimees, IT/EPP) - 2013. aasta järgset uut ühist põllumajanduspoliitikat

Ülevaade EL põllumajanduspoliitika reformist ja eesti seisukohtadest seoses sellega on antud nädalakirjas nr. 10/2011 (punkt 4)

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 71 muudatusettepanekut, nendest 15 meie delegatsiooni poolt (8 Kaido Kaasiku poolt ja 7 Uno Silbergi poolt - lisatud). Kõik Uno poolt esitatud muudatusettepanekud võeti vastu (üks kompromissina), sest need olid ennem täpsustava sisuga, mitte põhimõttelised. Kaido Kaasiku poolt esitatud ettepanekud lähtusid EV poolt kinnitatud seisukohtadest ja nende menetlemine ei olnud nii edukas. Paljud muudatusettepanekud, mis leidsid ka raportööri heakskiidu, lükati saalis hääletamisel siiski tagasi.

Ülevaade Kaido Kaasiku poolt esitatud muudatusettepanekute menetlemisest:
AM 1-; AM 2+; AM3-; AM4-; AM5-; AM6 (tagasi võetud); AM7-; AM8- (33+/55-).

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Regioonide Komitee pressiteade

Ambitsioonika ELi poliitika kujundamine põllumajanduse kvaliteedikavade soodustamiseks .Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, COM(2010) 733 final – 2010/0353 (COD), CdR 14/2011 rev 1 – NAT-V-011.
Raportöör: René Souchon (Auvergne’i piirkonna volikogu esimees, FR/PES).

Euroopa Liidu toidukvaliteedi ja -ohutuse nõuded kuuluvad maailma kõige rangemate hulka. Raport leiab, et kvaliteedipoliitikast peaks saama 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika üks peamistest telgedest. Leitakse, et kvaliteedikavade aluseks olevad majandusmudelid on majanduslikult huvitavad üksnes selle pärast, et need erinevad standardmudelitest. Nende tavapäraseks muutumine ja seega nende eristuvuse kahanemine viib vältimatult kõige nõrgemate piirkondade tühjenemisele. Kvaliteedikavadele omaste spetsiifiliste ja rangemate tootmispiirangutega kaasnevad tootmiskulude suurenemine ja tootja tehtavad täiendavad jõupingutused.

Tarbijad on nõus maksma lisapingutuste eest õiglast hinda, kui nad selle eest saavad toote, mida nad peavad kvaliteetsemaks ja/või piirkonnale tüüpiliseks. Raportöör on arvamusel, et praegu kohaldatavad konkurentsieeskirjad soodustavad tootmiskulude seisukohast kõige soodsamate tingimustega piirkondi. Vastupidi kannatavad aga kõige halvemas olukorras olevad piirkonnad ebasoodsate kulukonkurentsi tingimuste all. Eraldi käsitletakse aruandes mägipiirkondadega seonduvaid aspekte.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 22 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt (koostaja Uno Silberg). Uno esitatud ettepanekutest võeti vastu 3 ja lükati tagasi kaks ettepanekut: AM1+; AM2+; AM3+; AM4-;AM5-.

Kõige tasavägisem oli hääletus Santanella poolt esitatud muudatusettepaneku AM16 üle, mis puudutas vajadust märgistada kvaliteettooteid, mille tootmisel on kasutatud GMOdest valmistatud tooraineid, erinevalt –hääled jagunesid:  +44/-42

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt (üks jäi erapooletuks).

Piimapakett. Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. COM(2010) 727 final, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, COM(2010) 728 final - 2010/0362 (COD), CdR 13/2011 rev 1 – NAT-V-010.
Raportöör: Emilia Müller (Baieri liidumaa föderaal- ja Euroopa asjade minister, DE/EPP)
 kvaliteettoodete rolli piimaturgu reguleerivate eeskirjade kavandatud reformi.

Piimasektoris toimub praegu üks ELi jõulisemaid liberaliseerimisprotsesse. Sisese toetustaseme langetamine, otsetoetuste ja piimamaksete tootmisest lahtisidumine, väliskaitse järkjärguline kaotamine ning piimakvootide süsteemi kavandatud kaotamine 2015. aastal kujutavad endast piimatootjate ja meiereide jaoks suuri väljakutseid. Raportöör leiab, et piimaturu liberaliseerimine toob kaasa hindade suurema kõikumise ja põhjustab seega piimatootjate tegevuse planeerimisel suuremat ebakindlust ja on seisukohal, et reformiprotsessis tuleb arvestada piimaveiste pidamise ja meiereitööstuse piirkondlikke ja struktuurilisi erinevusi. Raportöör on arvamusel, et arvab, et piimakvootide süsteemi kaotamise tulemusena nihkub piimatootmine tugevamalt soodsamatesse paikadesse, mis põhjustab sellest mõjutatud piirkondadele suuri väljakutseid.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 43 muudatusettepanekut, nendest 6 meie delegatsiooni poolt (koostajaks Uno Silberg) ja 6 raportööri poolset kompromissettepanekut. Kõik 6 Uno poolt esitatud ettepanekut võeti vastu.

Selle arvamuse ellnõu kohta esitatud muudatusettepanekute menetlemisel oli kõige suurem vaidlus selle üle kas rakendada täile määral turu liberaliseerimise põhimõtteid või mitte.

Raportööri arvamus ei ühtinud sageli Souchoni ja Kalogeropoulose omadega. Delegaatide arvamused lahknesid selles küsimuses oluliselt ja nii toimus nii mõnegi muudatusettepaneku osas pingeline hääletus: AM8 (+43/-47); AM10 (+45/-40); AM12 (+48/-36); AM17 (+37/-34); AM28 (+38/-42); AM33 (+33/-45); AM39 (+39/-35); AM41 (+38/-45).

Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Resolutsioon revolutsioonijärgse olukorraga toimetulekust Vahemeremaades (CdR 156/2011). Resolutsiooni eelnõu kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut. Kõigepealt otsustati muuta resolutsiooni pealkirja alljärgnevalt: “Toimetulek Vahemere riikides toimuvate murranguliste sündmuste mõju ja tagajärgedega”.

Kõige suurem vaidlusalune küsimus oli resolutsiooni punkt nr 8
“kutsub kõiki ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles toetama koormuse jagamise tegevuskava, et aidata piirkonnast pärit põgenikel ümber asuda ja luua spetsiaalne solidaarsusfond kriisist põhjustatud humanitaarprobleemide lahendamiseks, samuti selleks, et innustada nii liikmesriike käivitama liikmesriikide solidaarsuse põhimõttel põhineva mehhanismi, mis nähti ette nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel, et näidata Euroopa Liidu tõelist pühendumust solidaarsuse põhimõttele ja vastutuse jagamisele;”

Kompromissina pakuti välja sõnastus, kus jäeti välja ettepanek luua spetsiaalne solidaarsusfond ning selle asemel pakuti välja võimlaust laiendada olemaoleva solidaarsusfondi kasutusala ja võimaldada seda kasutada ka kriisit põhjustatud humanitaarprobleemide lahendamiseks.

Resolutsiooni tekst võeti vastu kahe erapooletu häälega.

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja konkurentsivoliniku Joaquín Almunia sõnavõtt, teatise „Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamine” teemal- voliniku kõne

Euroopa Komisjoni riigiabi lehekülg:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/overview/index_en.html

Volinik loodab, et uued reeglid võetakse vastu selle aasta lõpuks. Kuni juuni kuuni kogutakse huvigruppide seisukohti. Käimasolev reform peaks:
·    Muutma teenused tõhusamaks;
·    Lihtsustama reegleid;
·    Tõhustama järelevalvet

Voliniku sõnul on selle valdkonna reform oluline, sest see puudutab otseselt kodanikke. Lissaboni lepingu artikkel 106 annab Euroopa Komisjonile pädevuse tegeleda riigiabi küsimustega. Tema hinnangul on praegune järelevalve liiga ühetaoline kõikide osas ja ei võta arvesse kas tegemist on suurte rahvusvaheliste ettevõtetega või väikeste kohalike ettevõtetega. Tuleb vahet teha mis kuulub riigiabi või üldhuvi pakkuvate teenuste all ja mis mitte.

Uued reeglid peaksid olema selgemad ja samas ka paindlikumad. Näiteks ütles ta, et majandusliku teenuse määratlemine peaks jääma siseriiklikuks küsimuseks, kuna iga riigi struktuur, ülesehitus ja teenuste korraldus on erinevad. Kust läheb piir riigiabi suuruse ja konkurentsi moonutuste vahel, mis on sotsiaalteenus jne.? Need kõik on keerulised küsimused ja nende määratlemine pole nii lihtne nagu esialgu paistab.

Ta ütles, et vaja on leida tasakaalustatud lahendusi ja ta loodab leida lahendusi juuni lõpuks.
Regioonide Komitee pressiteade: pressiteade

 Täiendav teave:
Täiskogu istungjärgu päevakord
Täiskogu dokumendid: arvamuste eelnõud

5.    Euroopa Parlamendi täiskogu istung.

Oma täiskogu istungit pidas Euroopa Parlament 9-12.maini Strasbourgis samal ajal kui Regioonide Komitee täiskogu toimus Euroopa Parlamendi täiskogu saalis Brüsselis.
Parlamendi istungi peamised teemad olid:
·    Muutused piirikontrollides:

·    EL roll maailmas;

·    2009 aasta eelarve täitmine;

·    Lobistide ja huvigruppide ühine register;

·    Lisasagedused uue mobiilse interneti teenuste jaoks;

·    Tekstiilitoodete märgistamine

·    Kloonimine toidutööstuses;

·    Portugali abipakett ja edasised finantsreeglid;

·    Tuumaohutus;

·    Ohtlike jäätmete saatmine arengumaadesse;

·    Varases eas õppimine;

Täpsem teave: pressiteade

Meie omavalitsuste jaoks on ehk olulisem küsimus varajases eas õppimine. Mõnedes riikides nagu Belgias jääb laps emaga koju vaid esimeseks kolmeks elukuuks, samas kui teistes riikides nagu Slovakkia, Soome ja Eesti võivad vanemad otsustada lapsega kodus olla kuni kolm aastat. Raport tervitab Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes seatud eesmärke „tagada 2010. aastaks lapsehooldusteenused vähemalt 90% lastest, kelle vanus jääb kolme aasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33% alla kolme aasta vanustest lastest”. Samas väidab raport siiski, et nõukogu ja komisjon peavad need eesmärgid läbi vaatama ning neid uuendama, seades lapse vajadused.
Raport: http://www.europarl.europa.eu/oeil/file.jsp?id=5869722


6.    Euroopa Liidu rakkerühm annab soovitusi, kuidas aidata haigeid ja tõhustada tervishoidu e-tervishoiu edendamisega.

Budapestis tuli 10. mail esimest korda kokku ELi e-tervishoiu rakkerühm. Kohtumist juhtis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja selle eesmärk oli hinnata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) osa tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning näidata, kuidas kiirendada IKT abil innovatsiooni tervishoius, et sellest võidaksid haiged, meditsiinipersonal ja kogu tervishoiusektor. Kohtumine toimus Ungari e-tervishoiu nädala raames.

Kõrgetasemelisse nõuanderühma kuuluvad tervishoiutöötajad, haigete, ravimifirmade ja IKT-sektori esindajad, juristid ja poliitikud. IKT-rakendused aitavad juba praegu avardada haigete võimalusi ja lahendada ELi tervishoiuprobleeme, mis on seotud rahvastiku vananemise, krooniliste haiguste leviku laienemise, arstide puuduse ja eelarvepiirangutega; näiteks võimaldavad need haiguste kaugdiagnoosimist ja ravi ning patsiendiandmete turvalist edastamist.

Tulevikus on e-tervishoiu arendamiseks aga veel palju võimalusi: need lubavad arstil pühendada igale haigele rohkem aega, lasevad haigel end ise aidata, millega suureneb haigete ja vanurite sõltumatus, samuti aitavad need välja arendada uusi modelleerimisel põhinevaid diagnoosimeetodeid. Euroopa digitaalarengu tegevuskava üks põhieesmärke ongi e-tervishoiu arendamine.

Euroopa Komisjon jätkab e-tervishoiualast avalikku arutelu (vt IP/11/461). Arutelul esitatud arvamusi võetakse arvesse, et valmistada ette e-tervishoiu 2012.–2020. aasta tegevuskava, mille komisjon peaks esitama enne 2011. aasta lõppu. See protsess aitab ka määratleda tulevasi teadustööteemasid, mille sihiks on haiguste parem diagnoosimine, varajane avastamine ja ravi, eriti seoses konkreetsele patsiendile ravijuhendite andmise ja modelleerimismeetoditega.

Komisjon moodustas 2. mail täisväärtusliku eluperioodi pikendamisega seotud innovatsiooni juhtrühma (IP/11/519). ELi taseme juhtrühmas arutatakse vanemate inimeste tervishoiu ja elukvaliteedi parandamist, tervishoiu muutmist säästlikumaks ning uute kasvu- ja turuvõimaluste loomist Euroopas.

e-tervishoiu 2012.–2020. aasta tegevuskava avalik arutelu kestab kuni 25.maini 2011.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


13.05.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit