Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


02.-06. mai 2011
Print
eelmine
E-nädalakiri 12/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Euroopa Komisjoni hariduse ja koolituse valdkonda käsitlev eduaruanne.
2.    Euroopa Komisjoni 2012 aasta eelarveprojekt.
3.    Programmi „Aktiivsed noored” vahehindamine.
4.    Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava rakendamise kohta.
5.    Euroopa Komisjon ja Euroopa tööstussektor ühendavad jõud tuleviku interneti ülesehitamiseks.
6.    Komisjoni uus strateegia Euroopa elurikkuse kaitseks ja olukorra parandamiseks järgmise aastakümne jooksul.
7.    Konverents teemal” Kui innovaatiline on sinu regioon?”
8.    Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.
9.    Ettepanek Euroopa Liidu suunalise rände paremaks haldamiseks.
10.    Euroopa Komisjoni ettepanekud rongiliikluse ühtse piletite süsteemi osas.

1.    Euroopa Komisjoni hariduse ja koolituse valdkonda käsitlev eduaruanne.

Euroopa Komisjoni järjekordsest hariduse ja koolituse valdkonda käsitlevast eduaruandest selgub, et kuigi ELi liikmesriigid on läinud aastakümnel oma haridussüsteeme peamistes valdkondades parandanud, on saavutatud ainult üks viiest 2010. aastaks seatud sihttasemest.

EL on suuresti ületanud matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alal hariduse omandanute arvu 15%-lise suurendamise eesmärgi – alates aastast 2000 on kasv olnud 37%.

Märkimisväärset, kuigi mitte piisavat edu saavutati koolist väljalangevuse vähendamisel, kasvas keskhariduse omandanud õppurite arv, paranes lugemisoskus ning suurenes täiskasvanuhariduses ja -koolituses osalejate arv. Vastavad näitajad iga riigi kohta on esitatud lisas. Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegias on seatud eesmärgiks vähendada väljalangevust 10%-ni või alla selle ning suurendada kõrghariduse omandanud inimeste osakaalu vähemalt 40%-ni.

2009. aastal seadsid ELi haridusministrid ühiseks eesmärgiks saavutada haridus- ja koolitusvaldkonnas viis sihttaset aastaks 2020:
·    Haridus- ja koolitussüsteemist väljalangenute arv tuleb viia alla 10% (praeguse 14,4% juures tähendaks see väljalangejate arvu vähenemist vähemalt 1,7 miljoni võrra)

·    Kõrghariduse omandanute osakaal 30–34 aastate seas peab kasvama vähemalt 40%-ni (praeguse 32,3% juures tähendaks see kõrghariduse omandanute arvu kasvu 2,6 miljoni võrra)

·    Vähemalt 95% lastest, alates nelja-aastastest kuni kohustusliku alghariduse alustamise vanuseni, peab osalema koolieelses hariduses (praeguse 92,3% juures tähendab see üle 250 000 väikelapse lisandumist haridussüsteemi)

·    Vähese lugemis- ning matemaatika ja loodusteaduste alase oskusega õpilaste osakaal 15aastaste seas tuleb viia alla 15% (praeguselt ligikaudu 20%-lt kõigi kolme oskuse puhul; see tähendaks halvasti toimetulejate arvu vähenemist 250 000 võrra)

·    Keskmiselt peaks vähemalt 15% täiskasvanutest (vanuses 25–64) osalema elukestvas õppes (praeguse 9,3% juures tähendaks see 15 miljoni täiskasvanu lisandumist haridus- ja koolitussüsteemi)

Lähiajal esitavad liikmesriigid komisjonile oma riiklikud reformikavad, kus nad on seadnud riiklikud eesmärgid koolist väljalangemise ja kõrghariduse omandamise sihttasemete saavutamiseks, kirjeldades selgesõnaliselt, kuidas nad nende eesmärkide täitmiseni jõuavad. Komisjonil on kavas peagi esitada sihttasemete ettepanekud tööalase konkurentsivõime ja õppurite liikuvuse alal.

Andmed iga riigi kohta on leitavad: ülevaade
Komisjoni aruanne tervikuna: aruanne

2. Euroopa Komisjoni 2012 aasta eelarveprojekt.


2012. aasta eelarveprojektis on maksete assigneeringuid ette nähtud 132,7 miljardi euro ulatuses, mis tähendab 2011. aastaga võrreldes 4,9 % kasvu. Kulukohustuste assigneeringuid on ette nähtud 147,4 miljardi euro ulatuses (+3,7 %). 2012. aasta eelarveprojekti peamine eesmärk on Euroopa majanduse ja ELi kodanike igakülgne toetamine.

Komisjon on teinud märkimisväärse jõupingutuse ja otsustanud külmutada oma 2012. aasta halduskulude taseme, mis tähendab, et nende kasv jääb 2011. aasta eelarvega võrreldes nulli. See on saavutatud hoonete, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, uuringute, väljaannete, lähetuste, konverentside ja koosolekutega seonduvate kulude olulise vähendamise teel.

Lisaks sellele ei taotle komisjon juba kolmandat aastat järjest ühegi uue ametikoha loomist.
Eelarveprojektiga on ette nähtud, et 2012. aastal toetatakse umbes 57,7 miljardi euroga jätkusuutlikku majanduskasvu, et aidata liikmesriikidel suurendada oma investeeringuid neis valdkondades, samal ajal kui Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidele eraldatakse umbes 62,6 miljardit eurot, mis eelmise aastaga võrreldes tähendab 5,1 % kasvu.

Kodanikud on Euroopa poliitika keskmes ja nende turvalisus on ELi jaoks tähtis prioriteet. 2012. aasta eelarveprojektiga on ette nähtud suurendada vahendite mahtu 6,5 % vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna meetmete jaoks, mis keskenduvad kodanike huvidele ja vajadustele. Lisaks moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia raames noortele suunatud algatused 1,9 miljardit eurot, mida on 15,0 % rohkem kui 2011. aastal. Olulisel kohal on ka kliimamuutustega seonduvad meetmed. 2012. aastal on kavas suurendada nende rahastamist 6,1 %, et saavutada rahastamise kogutasemeks 8,1 miljardit eurot.

Ainult 6 % ELi eelarvest läheb ELi institutsioonide toimimiseks; seega 94 % aastaeelarvest suunatakse tagasi Euroopa piirkondadele ja linnadele, ettevõtetele, teadlastele ja kodanikele, kusjuures pool sellest on suunatud majanduskasvu ja tööhõivet toetavatesse meetmetesse.

Täpsem info: pressiteade

3.    Programmi „Aktiivsed noored” vahehindamine.


Programm „Aktiivsed noored” (Eestis tuntud kui programm „Euroopa noored”), mille
eesmärk on tugevdada Euroopa liidu noorte koostööd, hõlmab aastaid 2007–2013. Programmi loomist käsitleva, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsuse nr 1719/2006/EÜ1 artikli 15 kohaselt peab komisjon esitama hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning kõnealuse programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.

See aruanne on koostatud sõltumatu välishindamise alusel ja programmis osalevate riikide poolt komisjonile esitatud programmi rakendamise aruannete põhjal.
Sõltumatu hindamise aruandega saab tutvuda järgmisel veebilehel:
http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports
Komisjoni teatis: teatis
Komisjoni kodulehekülg:
http://ec.europa.eu/youth/youth-in-action-programme/doc74_en.htm

4.    Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava rakendamise kohta.

Energeetikakava on peamine vahend Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 194 sätestatud ja 4. veebruaril 2011 Euroopa Ülemkogult kinnituse saanud energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Energeetikakava osa projektide käivitamisel ja nende rakendamisele kaasaaitamisel on tunnustamist leidnud mitmel korral. Energeetikakava panust infrastruktuuriprojektide kasutuselevõtmisse ning tarnehäirete tulemusel Euroopa kodanikele ja majandusele tekitatava kahjuliku mõju leevendamisse tunnustatakse eelkõige energeetika infrastruktuuri paketis.

Uus rahastamisvahend luuakse investeerimisfondide kujul
, kus esialgu omavad osalust EL ja Euroopa Investeerimispank, kes toetuvad kohalike, piirkondlike ja siseriiklike asutuste tehnilisele abile ja teadlikkuse tõstmise meetmetele, eesmärgiga edendada säästva energia struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide optimaalset kasutamist, eelkõige eluasemete ja muude hoonete energiatõhususe suurendamise ja taastuvenergia kasutamise soodustamise valdkonnas.

ELi panus rahastamisvahendisse on 146 miljonit eurot ja Euroopa Investeerimispanga panus 75 miljonit eurot. Muud finantsinstitutsioonid võivad rahastamisvahendiga hiljem ühineda.
Toetusesaajad on kohaliku, piirkondliku ja (kui see on põhjendatud) liikmesriikide tasandi ametiasutused ning nende nimel tegutsevad avalik- või eraõiguslikud isikud.

Rahastamisvahend eraldab kapitali laenude, tagatiste ja omakapitali jaoks ning pakub tehnilist abi (järgides Euroopa kohaliku energiaabi fondi (ELENA) mudelit). Rahastamisvahend toetab eelkõige linnakeskkonda hõlmavaid energiasäästu, energiatõhususe ja taastuvenergia projekte, millel on mõõdetav ja oluline mõju Euroopa Liidu majanduse elavdamisele, energiajulgeolekule ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele.

Projektid võivad hõlmata:
·    energia säästmise/tõhususe meetmeid avaliku ja erasektori hoonetes; investeeringuid energiatõhusatesse elektri ja soojuse koostootmisjaamadesse, sealhulgas mikrokoostootmisüksustesse, ning kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudesse;

·    detsentraliseeritud kohalikke taastuvenergiaallikaid, sealhulgas mikrotootmist; keskkonnasäästlikku linnatransporti; infrastruktuuri uuendamist (näiteks tänavavalgustus ja arukad võrgud);

·    ning innovatsiooni- ja majandusliku potentsiaaliga energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiaid.

Täpsem ülevaade: komisjoni aruanne

5.    Euroopa Komisjon ja Euroopa tööstussektor ühendavad jõud tuleviku interneti ülesehitamiseks.

Partnerluse käigus uuritakse kaheksat valdkonda, kus  andmerevolutsioon võib edendada innovatsiooni ja luua töökohti mobiilside-, tarkvara- ja teenuste sektoris. Euroopa Komisjon eraldab viie aasta jooksul rahastamiseks 300 miljonit eurot ning Euroopa teadusorganisatsioonid, avalik sektor ja tööstusharu panustavad võrdselt nimetatud avaliku ja erasektori partnerlusse. 3. mail käivitatud projekte rahastab EL 90 miljoni euroga (sellele lisandub teiste projektipartnerite samaväärne panus). ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialaste jõupingutuste edendamine ja suunamine on Euroopa digitaalarengu tegevuskava põhiosa.

Tuleviku internetti käsitleva avaliku ja erasektori partnerluse programm hõlmab 152 eri organisatsiooni. Osalejad on 23 ELi liikmesriigi või ELi seitsmenda teadusuuringute raamprogrammiga (FP7) liitunud riigi organisatsioonid. Üksikasjad on esitatud veebilehel www.fi-ppp.eu.

Digitaalarengu tegevuskava veebisait:
http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/index_en.htm
Pressiteade: pressiteade

6.    Komisjoni uus strateegia Euroopa elurikkuse kaitseks ja olukorra parandamiseks järgmise aastakümne jooksul.


Strateegias tuuakse välja kuus eesmärki elurikkuse vähenemise peamiste mõjurite kohta. Et vähendada survet ELi loodusele ja ökosüsteemiteenustele seal, kus see on kõige suurem, seoti elurikkuse alased eesmärgid olulisemate eluvaldkondade poliitikasuundadega. Käsitletakse ka elurikkuse vähenemise üleilmseid aspekte, et EL saaks anda oma panuse elurikkuse vähenemise peatamisse igal pool maailmas. Strateegia on kooskõlas kohustustega, mille EL endale Jaapanis Nagoyas eelmisel aastal võttis.

Meetmed on järgmised:
·    täiemahuliselt rakendada olemasolevaid looduskaitsealaseid õigusakte ja looduskaitsealade võrgustikke, et tagada elupaikade ja liikide kaitsestaatuse oluline paranemine;

·    igal võimalusel parandada ja taastada ökosüsteeme ja ökosüsteemiteenuseid, näiteks rohkem rohelist infrastruktuuri kasutades;

·    tagada põllumajanduse ja metsanduse säästlikkus;

·    hoida ja kaitsta ELi kalavarusid ;

·    hoida kontrolli all invasiivseid liike, mis on üha sagedamini ELi elurikkuse vähenemise põhjuseks;

·    suurendada ELi panust kooskõlastatud üleilmsesse tegevusse elurikkuse kadumise vältimiseks.

Elurikkuse strateegia on osa Euroopa 2020. aasta strateegiast ja sellisena on tal oma roll ELi ressursitõhususe eesmärkide saavutamisel. Ta aitab säästlikult hallata Euroopa looduskapitali, samuti leevendada kliimamuutuse mõju ning sellega kohaneda, sest parandab ökosüsteemide vastupanuvõimet ja ökosüsteemiteenuseid.

Komisjoni strateegia
Komisjoni kodulehekülg:
http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/policy/index_en.htm

7.    Konverents teemal” Kui innovaatiline on sinu regioon?”

Konverents toimus 4. mail Regioonide Komitees.

Avakõnedega esinesid  regionaalvolinik Johannes Hahn ja Regioonide Komitee COTER komisjoni esimees Michel Delebarre.  

Konverentsil tutvustati OECD poolt läbiviidud raportit “Regions and Innovation Policy” (regioonid ja innovatsioonipoliitika), millele järgnes paneeldiskussioon. See konkreetne raport analüüsis 21 riiki (Eestit nende hulgas polnud).

Hahn ütles, et see raport annab suunad innovatsiooni arendamiseks regioonides. Liikmesriikides läbiviidavad reformid on muutnud ühtekuuluvuspoliitika investeerimispoliitikaks. IT ja innovatsioon on võtmetegurid kõikide regioonide arengus. Innovatsiooni regionaalne ja kohalik dimensioon on aina enam tunnustust leidnud. See ei tähenda, et riigil pole mingit rolli. Ühtekuuluvuspoliitika on teatavasti põhiline instrument Euroopa 2020 strateegia eesmärkide elluviimisel.

Põhilised sõnumid:
·    Regioonide tase innovatsiooni rakendamisel on erinev
·    Mitmetasandeline valitsemine on oluline komponent
·    Oluline on regioonide koostöö
·    Vaja on integreeritud lähenemist ja kohalike olude arvestamist.
·    Komisjoni rolli suurendamine liikmesriikide ja regioonide tegevuste koordineerimisel.

Delebarre ütles, et regioonide teadlikkus innovatsiooni osas on paranenud, nagu näitab läbiviidud OECD uuring. Rõhutas mitmetasandelise valitsemise olulisust innovatsiooni rakendamisel. Oluline on ka sotsiaalne innovatsioon- innovatsioon ei ole ainult uued tehnoloogilised lahendused, see on midagi palju enamat. Nõustus OECD raportiga, et vaja on uusi indikaatoreid Euroopa tasandil nii ühtekuuluvuspoliitika kui regionaalpoliitika vahendite jaotamiseks ja hindamiseks.

OECD direktor Rolf Alter tutvustas raporti tulemusi. Mida mõeldakse innovatsiooni all? Nad leiavad, et ei tohiks piirduda ainult uuendustega tehnoloogia valdkonnas, vaid tuleb käsitleda ka teisi aspekte palju laiemalt. Innovatsiooni liidrid on Iisrael, Rootsi ja Soome. Neile järgnevad Jaapan ja Korea. 4% regioonidest annavad ühe kolmandiku majanduskasvust ja ülejäänud 96% ülejäänud kaks kolmandikku. Küsimus on kuidas mobiliseerida ka teisi regioone.

Uuring näitab, et kuigi Inglismaad peetakse tervikuna väga innovaatiliseks, on tegelikult innovaatiline vaid mõni regioon. See paneb regioonid innovatsiooni keskmesse, kuna regioonid liikmesriigiti erinevad olulised (ka sellises väikeses riigis nagu Ungari).

Instrumendid on üks asi, aga tuleb pöörata tähelepanu innovaatilistele toodetele regioonis.
Erineval avaliku sektori tasemel on võetud vastu väga sarnaseid instrumente- ühtekuuluvus selles mõistes on osa edust. Seega koordineeritud meetmed on edu aluseks. Olulised pole mitte administratiivsed piirid vaid funktsionaalsed piirid.

Euroopa Komisjoni esindaja Mikel Landabaso ütles, et ei konkureeri omavahel mitte regioonid vaid eraettevõtted. Vaja on integreeritud lähenemist, mitte keskendumist ainult innovatsioonile kui sellisele. Nõustub täiendavate indikaatorite väljatöötamise vajadusega, kuid nõustub ka sellega, et need peavad olema reaalselt kasutatavad. Oluline on ka erinevate avaliku sektorite tasemete koostöö ja koostöö regioonide endi vahel. Vaja on ühise visiooni jagamist ja mitmetasandelise valitsemise põhimõtte rakendamist. Põhimõtteliselt toetasid ka teised paneelis osalejad samu ideid.

Neli võtmeelementi innovatsiooni jaoks on:
·    Mitmekesisus
·    Avatus
·    Sünergia
·    Poliitika arendamine

8.    Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

Koosolekul  toimus neljapäeval, 5. mail Regioonide Komitees, osalesid Andres Jaadla ja  Kadri Tillemann.

Edasise töökorralduse osas otsustati:
·    Määrati  raportöör (nime ei suutnud kirja panna) arvamuse koostamiseks “ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”, KOM(2011) 152 lõplik

14.juunil toimub õppekülastus Tsehhi Ustecky maakonda.

Arvamus teemal „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda”. Komisjoni teatis Euroopa energiainfrastruktuuri prioriteetide kohta aastaks 2020 ja pärast     seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava, COM(2010) 677 final.
Raportöör: Michel Lebrun (BE/EPP), CdR 7/2011 rev 1 – ENVE-V-010.

Raportöör nõustub Euroopa Komisjoniga, et Euroopa Liit ei suuda taastuva energia, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja varustuskindluse eesmärke saavutada, kui ta ei investeeri märkimisväärselt üleeuroopaliste võrkude moderniseerimisse, ühenduste väljaarendamisse ja taastuva energia kaasamisse supervõrku ja  on mures, et Euroopa Komisjoni hinnangul vajaminevast 200 miljardi euro suurusest investeeringute kogusummast on ikka puudu üle 60 miljardi. Turud ja seega ka tarbijad peavad juba praegu 100 miljardi euroga osalema, mistõttu ei tohiks neilt veelgi suuremat panust nõuda.

Pooldab ettepanekut, et energiainfrastruktuuri moderniseerimisprojektide rahastamise ja toetamise prioriteedid valitaks välja järgmiste kriteeriumide alusel: taastuva energia tootmise ja jaotuse arendamine; tarbijate toetamine, aidates neil turul aktiivsemalt osaleda mitte ainult tänu tarbimise tõhustamisele, vaid võimaldades neil tegutseda ka kohaliku või isegi eraisikust tootjatena, müües oma võimalikku üleliigset toodangut.

Globaalsete väljakutsetega toimetulekuks on vaja ka globaalseid lahendusi.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt ütles, et nad on tänulikud toetuse eest  üleeuroopaliste võrkude moderniseerimisse, ühenduste väljaarendamisse ja taastuva energia kaasamisse supervõrku. Makroregioonide tasandil näeb komisjon vajadust kaasata kõik huvigrupid võimalikult varajases staadiumis. Oluline on ka informatsiooni jagamine kodanikele. Samuti on ta rõõmus, et Regioonide Komitee tahab aktiivselt protsessis osaleda ning aidata kaasa  vastavate juhendmaterjalide koostamisele.

Mis puudutab rahastamist, siis on tõsi, et komisjon ei paku detailset rahastamise kava. Oma ettepanekud koostab komisjon juuni lõpuks, mis on 2013+ eelarveraamistiku osa. Seega konkreetsed rahanumbrid tulevad juunis. 60 miljardi puudujääva osa suhtes ootavad nad, et need, kes on projektist kasusaajad, peavad selle osa katma. Loomulikult on väga teretulnud ka omavalitsuste poolne rahastamine - samas peab mõtlema mis vormis see toimub, sest otsesed subsiidiumid moonutavad turgu. Need, kes on negatiivselt mõjutatud, peavad varakult väljendama oma muret, siis tuleb nendega tegeleda.

Tariifi kompensatsioonide puhul tuleb ka olla ettevaatlik ja vaadata kuidas nad mõjutavad teenuse osutaja tegevust. Mida rohkem elektrienergiat toodetakse kohapeal, seda parem ja peab arvestama, et vee, tuule ja päikeseenergiat ei ole piisavalt, et kogu elektrivajadust katta. Komisjon jätkab töötamist energia efektiivsuse teemal ja need ettepanekud peaks tulema järgneva paari kuu jooksul.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 39 muudatusettepanekut, millest võeti vastu 31, nendest neli kompromissina. Mõnede muudatusettepanekute  hääletamisel läksid Kadri ja Andrese arvamused lahku, nagu näiteks muudatusettepanek nr 5 ja 8 puhul.

Viies muudatusettepanek, mida Andres toetas, kuid Kadri oli vastu:
“palub pöörata erilist tähelepanu teabele uute infrastruktuuride rajamise kohta. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes on inimestega vahetus kontaktis, peavad tingimata olema vahendid ja struktuurid, mis võimaldavad neil piisavalt üldsust teavitada ja üldsusega konsulteerida, et tagada projektile inimeste toetus ja nõusolek. Komisjon peaks ka hoolitsema selle eest, et nende energiainfrastruktuuride vajadust kindlaks teha võimaldavad mudelid oleksid selgemad, et eri mudelid konkureeriksid omavahel ja et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid aru nende mudelite koostamisel kasutatud parameetritest ja arvutusmeetoditest;”- võeti siiski komisjoni poolt vastu.

Muudatusettepaneku nr 8 puhul oli Andres selle poolt ja Kadri jällegi vastu:- toimus elektrooniline hääletus, kus 27 poolt ja 22 vastuhäälega võeti see vastu:
pöörab komisjoni tähelepanu Regioonide Komitee hiljutisele resolutsioonile „Jaapani looduskatastroofide ja tuumakatastroofi tagajärjed – mida on Euroopa Liidul sellest õppida” ja eelkõige selle punktidele 14–16 ning palub, et edaspidisel energiainfrastruktuuri kavandamisel võetaks seda arvamust arvesse.  Komitee kutsub ka nõuetekohaselt arvestama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkidega 2050. aastaks;”

Muudatusettepaneku nr 9 puhul:
rõhutab vajadust teha olulisuse järgi kindlaks, kus võiks infrastruktuuri tänu energiatõhususe poliitikale vähendada ja kus võiks olemasolevat infrastruktuuri parandada või ajakohastada ning kus on vajalik uus infrastruktuur ja kuhu võiks seda olemasoleva infrastruktuuri kõrvale ehitada;” üle toimus pikk diskussioon. Ja lõpuks leiti kompromissettepanek, mis pehmendas muudatusettepaneku sõnastust ja arvestas ka komisjoni teatise ideed. 

Arvamus võeti vastu häälteenamusega ja see on kavas vastu võtta 30. juunil – 1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „ELi LIFE-programm – edasised sammud”.
Teatis LIFE+-määruse rakendamise vahekokkuvõtte kohta. COM(2010) 516 final,
Raportöör: Daiva Matoniene (LT/EA). CdR 6/2011 rev 1 – ENVE-V-009

Raportöör leiab, et kuigi hiljutine majandus- ja finantskriis põhjustas mitmeid raskusi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste plaanides seoses eri algatuste kaasfinantseerimisega, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alal,  kutsub komitee riikide ametiasutusi ja ELi institutsioone üles jagama ja rakendama valdkonna parimaid tavasid, nagu Poola hea tava mudel: riigi valitsus lõi riikliku rahastu, millega tagatakse edukate LIFE-projekti taotluste kaasrahastamine.

Raportöör pooldab ka:
·    indikatiivsete riiklike eraldiste kehtestamist LIFE+-määruses;
·    piisava paindlikkuse säilitamist prioriteetide seadmisel;
·    võimaluste loomist vabaühenduste algatuste rahastamiseks keskkonnakaitse valdkonnas;
·    tähelepanu pööramist ka teistele ohustatud liikidele;
·    näha ette võimalus panna vähem rõhku näidisprojektiks sobivuse ja innovaatilisuse nõudele ning pöörata tähelepanu enam jätkusuutlikkusele;
·    toetada LIFE+programmi rakendamist eriti uutes liikmesriikides;
·    et LIFE+programm oleks paremini kooskõlas ELi teiste otseselt või kaudselt keskkonnakaitsega seotud programmidega;

Raport väljendab kindlat veendumust, et LIFE+programm peab ka järgmisel programmiperioodil jääma peamiseks rahastamisvahendiks, mida iseloomustavad kulutõhusus ning projektide ja programmide kõrge kvaliteet. Seepärast tuleks programmi ükskõik millisel arendamisel keskenduda toetuse taotlemise ja haldusmenetluste lihtsustamisele ning selle avamisele paljudele toetuskõlblikele taotlejatele.

Raportöör teeb ettepaneku võtta taotluse esitamise menetlustes arvesse säästvuse aspekte ja kasutada olemasolevaid infotehnoloogilisi võimalusi.

Samuti tehakse ettepanek, et projekti ettevalmistamise kulud võiks muuta LIFE-programmi raames rahastamise kõlblikuks või siis hüvitada need projekti heakskiitmise korral kindlasummalise maksega (nt sõltuvalt projekti kogueelarvest).

Leiab, et uus LIFE+-programm peab hõlmama ka nende projektide märgistust, mis on vastavuses piirkondlike strateegiate (nt Läänemere strateegia) eesmärkidega.

Soovitab, et tulevane LIFE-programm säilitaks praegusega sarnase struktuuri, mis koosneks kolmest osast: LIFE Bioloogiline mitmekesisus (sealhulgas praegune LIFE+-programmi osa „Loodus ja bioloogiline mitmekesisus”), LIFE Keskkond ja LIFE Juhtimistava (sealhulgas praegune LIFE+-programmi osa „Teave ja teabevahetus”.

Ettepanek on ka, et Euroopa Komisjon „uuriks, kas [linnapeade pakti] kontseptsiooni saaks laiendada sellistele ELi keskkonnapoliitika olulistele valdkondadele nagu bioloogiline mitmekesisus, vesi ja jäätmed, müra ja õhureostus ning maakasutus,” rahastades linnapeade pakti kontseptsiooni laiendamist energiatõhusatelt linnadelt ressursitõhusatele ja loodussäästlikele linnadele tulevase LIFE-programmi kaudu.

Kutsub üles võtma uues LIFE+-programmis arvesse seda, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse väljakutsed ulatuvad üle ELi välispiiride. Seega peaks olema võimalik laiendada teatud tegevusi ELi vahetutesse naaberriikidesse.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad toetavad Regioonide Komitee arvamuse eelnõus väljendatud seisukohti. Nad arvestavad ettepanekuid nii selle kui järgmise perioodi programmi kohta. Mõned ettepanekud selle perioodi programmi parandamise kohta on juba komisjoni poolt rakendatud. Kommenteeris konkreetseid ettepanekuid ja nende arvestamise võimalusi. MTÜde tegevuskulude arvestamine abikõlbulikena on samuti arutlusel. Kavas on protseduurireeglite lihtsustamine, eriti integreeritud projektide puhul.
LIFE+programmi jätkuvus peale 2013 aastat:
http://ec.europa.eu/environment/life/about/beyond2013.htm

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 15 muudatusettepanekut, millest 13 võeti ka vastu. Põhimõtteline arutelu toimus muudatusettepanekute 5 ja 6 puhul, kus pingelise hääletuse tulemusel 18+/17- võeti vastu

muudatusettepanek nr 6, mida toetasid ka meie liikmed:
“tunnistab, et mõnikord tuleb ette olukordi, kus arengud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alases poliitikas osutuvad muudes aspektides säästva arengu takistuseks. Seepärast on juba kogunenud negatiivseid kogemusi silmas pidades väga oluline tagada uuel programmiperioodil säästva arengu eesmärkide keskkonnaalaste ja muude elementide paindlikum kooskõlastamine, näiteks seoses Natura 2000 aladega, vältimaks, et ühel alal kehtestatud rangemad eekirjad kahjustaksid üldisi lahendusi;”

Muudatusettepanek nr 5 soovis kustutada kogu punkti teksti.

Ma olin üllatunud, et komitee liikmed nõustusid arvamuse rõhuasetusega uutele liikmesriikidele. Eks täiskogu näitab kas need ettepanekud jäävad ka lõplikult paika.
Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil – 1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Perspektiivarvamus teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll jätkusuutliku veemajanduse edendamisel”.
Eesistujariigi Ungari konsulteerimistaotluse alusel koostatud perspektiivarvamus.
Raportöör: Nichi Vendola (IT/PES). CdR 5/2011 rev 1 – ENVE-V-008

Raportöör loodab, et liikmesriigid määratlevad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetusel selge vee hinnapoliitika, milles riikide ja kohalikke ametipädevusi austades võetakse kasutusele ühtsed põhimõtted ja reeglid. Seejuures tuleks lisaks vee raamdirektiivis (2000/60) juba sisalduvale põhimõttele „saastaja maksab” (polluter pays) juhinduda ka põhimõttest „raiskaja maksab” (over user pays), kuna see võib aidata taastada vähenenud kasutatavat keskkonda. Ta pooldab ka  ELi suunava poliitika tugevdamist ja selliste uute reguleerimisvahendite kasutuselevõttu, millega seatakse igale tegevusvaldkonnale (kodumajapidamised, tööstus, põllumajandus, turism ja hüdroenergeetika) selged ja täpsed tõhususeesmärgid, mille määravad iga valgala jaoks kindlaks asjaomased liikmesriigid ise.

Raportöör kutsub üles võtma ELi mitmeaastase finantsperspektiivi (2013–2020) raames vastu uued investeerimisprogrammid, mis pikaajalisi meetmeid soodustades lubavad liikmesriikidel koostada uusi veeinfrastruktuuri tugevdamise kavasid üksnes pärast vee kokkuhoiu alase struktureeritud tegevuskava vastuvõtmist ja elluviimist.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et oluline on veepoliitika integreerimine teistesse poliitikatesse, vee hinna määramine, valgalade veemajanduskavade koostamine ja selle seos põllumajanduspoliitikaga. Roheline infrastruktuur on tulevane win-win instrument, mis tagab jätkusuutliku veemajanduse ja ka põllumajanduse arengu.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 35 muudatusettepanekut, millest 29 võeti vastu, osad  kompromissina. Mõnede muudatusettepanekute üle, nagu nr 15 ja 21 oli pikk  arutelu liikmete poolt. Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil – 1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Perspektiivarvamus teemal „Kliimamuutuste poliitika integreerimine ja tulevane ELi eelarve”.
Euroopa Komisjoni konsulteerimistaotluse alusel koostatav perspektiivarvamus.
Pearaportöör: Ilmar Reepalu (SE/PES). CdR 104/2011 – ENVE-V-012.

Arvamuse üle arutelu toimub juunis toimuval komisjoni istungil. Kliimamuutused on eriti  suured just tihedalt asustatud aladel ja siin on kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel oma sõna sekka öelda. Suur osa CO2 tuleb elamumajandusest ja transpordist ja ainult 20% muudest valdkondadest. Vaja on uusi tarku lahendusi. Vaja on vaadata mitte ainult linnu vaid linnu koos neid ümbritsevate maavaldadega. Küsimus on kuidas kasutada erinevaid fonde ja mida saab teha põllumajandus, et vähendada kliimamuutuste mõju.

Aruteluküsimused:

-    Kuidas saaksime parimal viisil tagada meetmete kooskõlastatuse ELi strateegiate ja ELi eelarvete raames?

-    Kuidas saaksime kõige tõhusamini toetada arukate tehnoloogiate rahastamist?

-    Millised on peamised rahastamisprogrammid ja -vahendid kliimamuutuste probleemi lahendamiseks?

-    Kuidas saaksime tagada kohaliku ja piirkondliku tasandi mõju kavandamisele ja investeeringutele, eelkõige seoses vajadusega aruka spetsialiseerumise järele kohalikul tasandil?

-    Kuidas saaksime laiendada alternatiivsete rahastamisvõimaluste valikut? Millised on tõhusad võimalused muuta Euroopa vähese CO2-heitega majanduseks?

-    Millised on ettepanekud kliimamuutustega seotud aspektide ja rahastamise kaasamiseks ELi eri fondidesse?

-    Kuidas saaks kliimamuutustega seotud rahastamine muutuda majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive liikumapanevaks jõuks?

-    Kuidas saaksime rahastamise abil parandada sotsiaalselt mahajäänud piirkondades asuvate elamute energiatõhusust?

 Ta palus kõigil, kes on mingeid mõtteid, saata need ENVE sekretariaadile hiljemalt järgmise nädala kolmapäevaks.

Komitee liikmete sõnavõttudes oli kaks erinevat suunda - ühed toetasid uute fondide loomist, teised ütlesid “ei uutele fondidele” ja kliimaalased tegevused peavad olema integreeritud olemaolevatesse fondidesse.

Lambers toetas suuremat paindlikkust kohalikul tasandil meetmete rakendamiseks.

Desgain ütles, et käimasolev majanduskriis on vähendanud omavalitsuste võimet investeerida. Siin oleks oluline roll EL poolsel toetusel.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et see diskussioon on väga ajakohane ja komisjoni seisukoht on, et kliima tuleb integreerida teistesse poliitikavaldkondadesse, kuid seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha olulisi investeeringuid. Tuleks vähendada raha väljaviimist EL ja see oleks suur täiendav vahend. Üks kõikide poliitikate ülene poliitika on EU2020 strateegia ja ühtekuuluvuspoliitika. Paljud EL poliitikad on rakendatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide koostöös. Seega on vaja säilitada strateegilist juhtimist. Oluline on ka indikaatorite väljatöötamine ja järelevalve, et mõõta saavutatud tulemusi.

Esimest korda on väga selgelt välja toodud kliimamuutuste mõju ka ühises põllumajanduspoliitikas, mis väljendub ka otsetoetuste rohelisemaks muutumise ettepanekus.

Jätkuvalt on väga olulised ka teadusuuringud ja uued tehnoloogiad.

Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil – 1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.
Järgmine komisjoni koosolek toimub 23.juunil Brüsselis.

9.    Ettepanek Euroopa Liidu suunalise rände paremaks haldamiseks.

Euroopa Komisjoni algatused hõlmavad mitut rändeaspekti, muu hulgas tugevamat piirikontrolli ja Schengeni ala haldamist, Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ülesehitamise lõpuleviimist, paremini suunatud seaduslikku rännet, hea tava vahetamist rändajate edukaks integreerimiseks ja rändeküsimuste strateegilist käsitust suhetes kolmandate riikidega. Need algatused täiendavad kiireid, lühiajalisi meetmeid, mida komisjon on juba võtnud rändeolukorra ohjamiseks Vahemere piirkonnas ja rändesurvega piiriala liikmesriikides.

Komisjon ettepaneku algatuste kohta, mis hõlmavad järgmisi aspekte:
·    viia lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ülesehitamine 2012. aastaks kooskõlas põhiväärtuste ja liidu rahvusvaheliste kohustustega;

·    tugevdada piirikontrolli ja Schengeni ala haldamist, et tegeleda ebaseadusliku sisserändega, tagamaks, et iga liikmesriik kontrollib tõhusalt oma osa ELi välispiirist kooskõlas ELi eeskirjade ja õigusega, ja suurendada usaldust ELi rändehalduse süsteemi tõhususse;

·    paremini suunata seaduslikku rännet ELi, et hõlbustada nende isikute rännet, kellel on vajalikud oskused, et aidata ELil leevendada oodatavat tööjõu- ja oskuste puudust ning korvata tööealise elanikkonna vähenemist;

·    jagada liikmesriikide, seaduslike sisserändajate integreerimist käsitlevate lähenemisviisidega seotud head tava moel, mis tagaks, et sisserändest saadav majanduslik kasu oleks maksimaalne ja et oleks tagatud sotsiaalne ühtekuuluvus liidus;

·    käsitada rändeküsimusi suhetes kolmandate riikidega strateegilisest lähtepunktist, et hõlbustada isikute liikumist paremate seaduslike rändevõimaluste teel koos ebaseadusliku rände ärahoidmise meetmetega.

Täpsem informatsioon: pressiteade

10.    Euroopa Komisjoni ettepanekud rongiliikluse ühtse piletite süsteemi osas.


Euroopa Komisjon võttis 5. mail vastu uue määruse, et lihtsustada rongireiside üleeuroopalist kavandamist ja piletite müüki, sundides standardima rongireisiandmeid piletihindade ja sõiduplaanide osas. See tähendab, et peamine broneerimis- ja piletiinfo on koostalitlusvõimeline ning seda saavad raudtee-ettevõtjad ja piletimüüjad omavahel vahetada kogu ELis.

Komisjon võtab 2012. aastal vastu täiendava õigusakti, mille kohaselt peavad raudteeoperaatorid ajakohastama oma IT süsteemid nii, et standardseid andmeid saab operaatorite vahel edastada. Need õigusaktid loovad tehnilise aluse, mis võimaldab Euroopa rongiteekonna kavandamise uue põlvkonna rakendustel ja piletisüsteemidel pääseda turule.

Komisjonil on käsil selliste täiendavate meetmete vajaduse hindamine, mis peaksid kõrvaldama takistused rongireisi ning laiemalt mitut transpordiviisi ühendava piiriülese reisikavandamis- ja piletimüügisüsteemi väljatöötamiselt.

Komisjon algatas hiljuti avaliku arutelu mitut transpordiliiki ühendava üleeuroopalise teekonnakavandaja kohta (arutelu kestab 1. aprillist 2011 27. maini 2011), mis samuti toetab seda protsessi.
Vaata lisaks veebisaiti:
http://ec.europa.eu/transport/its/consultations/2011_05_27_multimodal_journey_planner_en.htm

Komisjon korraldab 6. juunil 2011 Lyonis suure konverentsi teemal „Arukas transport Euroopas”, kus transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tutvustab lähemalt järgmisi selle valdkonna ettepanekuid.
Täpsem informatsioon: pressiteade


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

06.05.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit