Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Uurimistööd


Eesti halduskorralduse arengu sõlmprobleemid

Janno Reiljan, Kadi Timpmann
TÜ majandusteaduskond
2001

Sissejuhatus

Eesti areng Euroopa Liiduga ühinemise suunas esitab uusi nõudmisi ka riigi halduskorraldusele. Kõrgeltarenenud demokraatlikus riigis on haldussüsteemil täita vastutusrikkad ülesanded nii demokraatia arendamisel, regionaalse arengu tasakaalustatuse tagamisel kui ka igapäevaste avalike teenuste pakkumisel. Regionaalse arengu aspekt muutub eriti kaalukaks seoses ettevalmistustega integratsiooniks EL-ga, sest ca 80 protsenti EL eelarvest suunatakse ühise põllumajanduspoliitika (CAP) ja struktuurifondide kaudu maaelu ja regionaalse arengu toetamiseks liikmesriikides. Praeguse seisuga ei ole Eesti haldussüsteem talle EL poolt pandavate ülesannete täitmiseks veel valmis. Eesti ebapiisavat haldussuutlikkust on oma hinnangutes pidevalt rõhutanud ka Euroopa Komisjon.

Põhiprobleem ei peitu aga sugugi Eesti halduskorralduse vastavuses EL poolt esitatavatele nõuetele, vaid selle võimes luua soodne keskkond rahvusriigi arenguülesannete täitmiseks. Järjest suurenev regionaalne tasakaalustamatus, aga ka järjest süvenev lõhe linna ja maa arengutasemete vahel annavad tunnistust sellest, et Eesti keskvõim ei suuda veel rahuldaval tasemel täita oma ülesandeid ja kohalikul võimul puuduvad sageli võimalused omavalitsusüksuse elanike huvisid mõjusalt esindada. Eesti ei vasta oma arenguloogikalt praegu EL põhimõtetele: EL-s vastavad rahvusriigid riikidevahelise integratsiooni süvenemisele kasvava hoolitsusega enda tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Eestis tuleb EL-ga liitumisküpsuse saavutamiseks halduskorraldust oluliselt edasi arendada ja tugevdada, et olla valmis oma rahvuslike huvide kaitsmiseks nii enne kui ka pärast EL liikmeks saamist.

Juhtimise teooriast ja praktikast on teada, et edukas reform nõuab põhjalikku eeltööd. Reformi alustades peavad selged olema ümberkorralduste eesmärgid, nende saavutamiseks olemasolevad võimalused ja vajalikud ressursid, ressursside allikad ja nende suunamise mehhanismid, rakendatavate abinõude otsese ja kaudse mõju tagajärjed ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Demokraatlikus ühiskonnas lisandub ülaltoodule tähtsa eeldusena veel rahva poolehoid ümberkorraldustele. Rahvas peab olema veendunud, et ümberkorraldused parandavad tema heaolu. Inimeste ebakindlus oma tuleviku suhtes tekitab psühholoogilise barjääri, mis raskendab reformide teostamist ja kahandab nende tulemuslikkust.

Haldusreformi ettevalmistamine on eriti vastutusrikas ülesanne, sest see puudutab nii iga kodaniku igapäevast elu kui ka demokraatliku riigi eksistentsi alustalasid. Ühekülgsus haldusprobleemide käsitlemisel ja lahenduste poolikus võivad põhjustada riigile ja rahvale suuri majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi kahjusid. Eestis on haldusreformi sõlmprobleemid senini veel kompleksselt läbi analüüsimata.

Käesoleva artikli eesmärgiks ongi analüüsida Eesti halduskorralduse arendamise sõlmprobleeme ja nende lahendamise võimalusi. Peamine tähelepanu pööratakse keskvõimu ja kohalike omavalitsuste suhete korraldamisele. Kõigepealt käsitletakse demokraatliku haldusmõtte tekkimisega seotud probleeme. Teiseks vaadeldakse kohalike omavalitsuste rolli ühiskonnas. Seejärel analüüsitakse haldusreformi läbiviimise vajalikkust. Lõpuks vaadeldakse Eestis palju kõneainet pakkunud haldusterritoriaalse reformi vajalikkust ja probleeme.

Edasi loe siit: Halduskorraldusest Eestis


Kommentaare: 0
Loe kommentaare ja lisa oma arvamus
 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit