 |
|
||
 |
 |
|
|
| Aktuaalset | Seadusandlus | Brüsseli esindus | Välissuhted | Andmebaasid | Uurimused/käsiraamatud | Linke | |||
|
|||
|
|||||||||||||
|
Esilehekülg
> Aktuaalset
> Omavalitsusliitude läbirääkimised
> 2012 läbirääkimised
Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud 2012. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks Pidada Vabariigi Valitsusega läbirääkimisi riigi eelarvestrateegia aastateks 2012 – 2015 ja 2012. aasta riigieelarve osas. Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused Kohalike omavalitsuste tulubaas on neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks ebapiisav. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. Läbirääkimiste lähtealused on: 1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine; 2. Riigikohtu lahendi täitmine – omavalitsustele seadusega pandud ülesannete kaardistamine ja nende rahastamise korralduse otsustamine, OECD ja CLRAE ettepanekute rakendamine omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks; 3. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks valdkondades, milles omavalitsuste koostöö on otstarbekam, analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda, kindlustamaks koostöö võimalikkuse erinevas mahus ja erineva suurusega territooriumil; 4. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille kohaselt kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik. I. KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE. 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemele: 1.1. Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %. 1.2. Taastada tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni). 2. Kohalike eelarvete autonoomia suurendamine ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamine: 2.1. Kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon ja tuua ministeeriumide haldusalade raames aastate lõikes välja riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud. 2.2. Eraldada arvestuslikust mootorikütuse aktsiisi laekumisest teehoiuks kavandatavatest vahenditest kohalikele omavalitsustele vähemalt 15%. Kavandada teehoiu vahendite järkjärguline suurendamine ning seadustada selleks kuni 30% nimetatud arvestuslikest vahenditest, planeerides vahendite kasvu vähemalt 5% ulatuses aastas. Hilisemalt planeerida teehoiu vahendid võimalusel omavalitsuste tulubaasi läbi maksude ja tasandusfondi eri osa. 2.3. Mitte pikendada 01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste võõrvahendite kaasamise piiranguid. 2.4. Kavandada tegevused ja käivitada koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega regulaarne valdkondlik monitooring Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-8-09 täitmise ja CLRAE ja OECD raportites toodud ettepanekute rakendamise osas. 2.5. Muuta ja täiendada kohalike maksude seadust. Vaadata üle ja korrastada kohalike maksude süsteem, et suurendada omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist vähemalt aastaks 2013. 2.6. Kohalike omavalitsuste initsiatiivi suurendamiseks ettevõtluse arendamisel, analüüsida ettevõtlusega seotud maksudest osa eraldamist omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks. 2.7. Analüüsida ning rääkida läbi omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimused. 2.8. Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele määratleda miinimumnõuded ülesande täitmisel ning tagada ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad vahendid peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud. 2.9. Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel, tagada nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. 2.10. Kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude maksutulusid, sealhulgas maamaks, või kohalike maksude maksutulusid vähendavate otsuste kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus muude maksutulude suurendamine või tulubaasi vähenemise kompenseerimine. 2.11. Analüüsida riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste integreerimise võimalusi kohalike omavalitsuste tulubaasi, maksutulude ja tasandusfondi suurendamise kaudu. 2.12. Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma läbirääkimiste kokkuleppe alusel. 2.13. Lisada tasandusfondi rida – “pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste katteks” (traditsioonilised Vabariigi aastapäeva üritused, erakorralised kulud seoses kõrgete väliskülaliste vastuvõtuga, riiklikult tähtsate objektide korrashoiuga seotud kulud). Näha ette selleks vähemalt 255 647 eurot (4 000 000 krooni). 2.14. Muuta riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate rahaliste vahendite suunamise ja jaotamise protsess läbipaistvaks. 3. Maksukorralduse muudatuste osas: 3.1. Taastada tulumaksu ja maamaksu intressitulu laekumine kohalikele eelarvetele või suurendada vastavas mahus kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,03 protsendipunkti ja tasandusfondi kogusummat 1,66 miljonit eurot ( 26 077 650 krooni). 3.2. Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele omavalitsustele. 3.3. Viia lõpule üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega seotud vee-erikasutuse tasu riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise jaotuse muutmise mõju analüüs ja vastavate muudatuste rakendamine tasandusfondi mahu suurendamise ja jaotuse osas. 3.4. Kaotada riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu. 3.5. Kodualuse maa maamaksust vabastamise korral (ka maksuteate mitteväljastamise korral) näha ette vahendid kohalikele omavalitsustele tulubaasi vähenemise kompenseerimiseks. 4. Ettepanekud Euroopa Liidu toetusvahendite osas: 4.1. Säilitada kohalikele omavalitsustele suunatud struktuurivahendite maht vastavalt 2007-2013 kinnitatud rakenduskavadele ja nõuda, et valdkondlike rakenduskavade muutmisel konsulteeritakse üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega. 4.2. Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate avaliku sektori investeerimisprojektide rahastamisel lähtuda kõigile võrdsest 15% omafinantseeringu määrast. 4.3. Jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamisega seotud avaliku sektori osaluse katmise küsimustes, sealhulgas kohalike omavalitsuste omafinantseeringu määrade küsimustes, ning taotleda jätkuvalt riigieelarves riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides, mille omafinantseerimise määr ületab 15%. 4.4. Osaleda partnerina Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiiviga seotud küsimuste läbivaatamisel ning riigipoolsete ettepanekute väljatöötamisel. 4.5. Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” meetmeplaani koostamisel ning rakendamisel kaastakse täieõiguslike partneritena kohalikke omavalitsusi ja neid esindavaid üleriigilisi organisatsioone. Rääkida läbi riigisisese territoriaalse pakti sõlmimise küsimused. ETTEPANEKUD 2012. AASTA RIIGIEELARVE OSAS Ettepanekud omavalitsuste tulubaasi osas: 1. Taastada kohalike omavalitsuste tulubaas majanduslanguse eelse perioodi tasemel: 1.1. Taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr kohalikele omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 11,93 %. 1.2. Taastada tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite maht kohalikele omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni). 2. Mitte pikendada 01.01.2012 kehtivuse kaotavate kohalike omavalitsuste võõrvahendite kaasamise piiranguid. 3. Kaotada riiklikud maamaksu vabastused ja kavandada maaomanikele maakasutuse piirangute eest hüvitiste maksmist erinevate riiklike toetusskeemide kaudu. 4. Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%. 5. Muuta tulumaksuseaduse § 5 ning eraldada ka mitteresidentide tulumaks kohalikele omavalitsustele. 6. Analüüsida kehtiva maksukorralduse seaduse mõju ja kavandada muudatused, mis tagaks kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud maksude õigeaegse ülekandmise kohalikesse eelarvetesse. II. HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND Tulenevalt kehtivatest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, uutest riiklikest õppekavadest ning kindlustamaks seaduse ja selle rakendamiseks antavate õigusaktidega kinnitatavate tingimuste täitmine, taotleme: 1. Jätkuvalt rakendatavate muudatuste mõjude analüüsimist ja vastavalt sellele, kulude arvestust ja katmiseks omavalitsustele täiendavate vahendite kavandamist; 2. Haridustoetuse maht peab olema välja arvutatud vastavalt kehtivale valemile ja selleks on vajalik: 2.1. läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu kavandamist riigieelarves, leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate komponentide suuruses, sealhulgas: 2.2. näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel, mis kindlustaks ka õpikeskkonna arendamise vastavalt uuenenud seaduse ja õppekava nõuetele; 2.3. kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks vahendid arvestusega vähemalt 1,3 eurot (20,3 krooni) põhikooli õpilase kohta koolipäeva arvestuses; 2.4. suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%. 3. Väljaspool haridustoetust kavandada riigieelarvest vahendid: 3.1. riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete täitmiseks; 3.2. uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sh pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks, sh loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia-ja teadusõppes kooliastmete kaupa vähemalt 38,35 eurot (600 krooni) õpilase kohta esimese kooliastmes, 71,58 eurot (1120 krooni) õpilase kohta teises kooliastmes, 94,59 eurot (1480 krooni) õpilase kohta kolmandas kooliastmes ning 12,78 eurot (200 krooni) õpilase kohta neljandas kooliastmes; 3.3. munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase kohta vähemalt 190 eurot (2972 krooni); 3.4. hariduse tugisüsteemide (logopeedide, ka venekeelsete, abiõpetajate, karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks; 3.5. huvikooli seaduse § 21 lg 4 (Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks.) täitmiseks; 3.6. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus 25,5 miljonit eurot (398,9 miljonit krooni); 4. Toetada jätkuvalt riigieelarvest ning kavandada täiendavaid vahendeid: 4.1. huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhiseid ja Avatud Noortekeskuste programme; 4.2. noorteühinguid vähemalt 2010. aasta tasemel. 5. Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem riigieelarvest, seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude katmisega. 6. Arvestades kohalike omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused omavalitsustele: 6.1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ mõju; 6.2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele“ mõju. III. SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND Ettepanekud sotsiaalvaldkonnas: 1. Kindlustada perearstiteenuse üleriigiline kättesaadavus. 2. Arvestada toimetulekupiiri tõstmise vajadusega. Toimetulekutoetuse määramisel mitte arvestada sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8. 3. Tagada riigieelarvest: 3.1. vahendid ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse ja eriarstiteenuse võimaldamiseks; 3.2. toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus tegelikele vajadustele sh näha ette toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 10 % toimetulekutoetuse väljamaksmise ja sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmise administreerimisega seotud kulutuste, uute teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks). 4. Jätkata läbirääkimisi: 4.1. esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas; 4.2. kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse kompenseerimiseks seoses patsiendi 15% omaosalusega statsionaarsel hooldusravil viibimisel vähekindlustatud isikute osas; 4.3. hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks eesmärgiga tagada kõigile inimestele oma terviseprobleemiga toimetulek. Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning välja töötada rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12 tundi ööpäevas; 4.4. koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks kõigis omavalitsuses elavatele lastele (sh ka eelkooliealistele) kavandada koostöös tervishoiuteenuste osutajatega lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest; 4.5. puuetega lastele riigi eelarvest rahastatavate teenuste, lisaks hoiuteenusele, laiendamiseks. 5. Algatada ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni rakendamisega seotud rahaliste kohustuste analüüs et katta riigieelarvest omavalitsustele konventsiooni täitmiseks vajalikud vahendid. 6. Kaasata üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad EL 2013-2020 perioodi vahendite kasutamise tingimuste väljatöötamisse. 7. Koostöös Eesti Haigekassa ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega töötada välja meetmed ambulatoorse hooldusravi (koduõendus) teenuse ühtlase kättesaadavuse tagamiseks. Jälgides hooldusravivõrgu arengukavas planeeritud mahtude kasvutempot kõikides vabariigi piirkondades, tagada teenuse katmine rahaliste vahenditega, mis on eriti oluline seoses statsionaarse hooldusravi teenuse kättesaadavuse vähenemisega. 8. Sotsiaal- töö ja tervishoiu ning rahanduse- ja maksupoliitika töörühmal täpsustada hooldajatoetuse parameetrit tasandusfondi valemis, tagamaks vastavad vahendid tasandusfondis vähemalt 2010. aasta tasemel. 9. Teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku: 9.1. vaadata üle abivahendite eraldamise kord, et leida võimalusi suurendada vahendeid hooldus-, põetus- ja muude abivahendite soetamiseks ning rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest); 9.2. algatada käibemaksu seaduse muudatus, tagamaks viipekeele teenuse käibemaksuvabana sätestamine käibemaksuseaduses analoogselt teiste sotsiaalteenustega. 10. Arvestades kohalike omavalitsuste jätkuvalt vähest eelarvevahendite mahtu, teeme Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakulutused omavalitsustele: 10.1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ mõju; 10.2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tervisekaitsenõuded koolidele“ mõju. 11. Taotleme Sotsiaalministeeriumilt STAR programmi tõrgeteta töö tagamist ning arenduste realiseerimist kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetuste aruannete vormide loomisel ja STARi edasist arendamist koostöös kohalike omavalitsustega, et tagada sotsiaaltoetuste süsteemi tõhusam toimimine kohapeal. IV. KULTUURI- JA SPORDI VALDKOND Taotleme jätkuvalt riigieelarvest vahendite kavandamist: 1. Investeeringute toetuseks kohalikele omavalitsustele kultuuri ja spordi infrastruktuuri arendamiseks vähemalt 2008. aasta tasemel; 2. Rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks ja veebipõhise raamatukogude infosüsteemi arendustegevuse toetamiseks ning tehnoloogiliste võimaluste laiendamist nägemispuudega inimestele; 3. Ujumise algõpetuse programmi toetamiseks, suurendades selle vahendeid 479 337 euroni (7,5 milj, kroonini); 4. Harrastusspordi toetamiseks riigieelarvet vähemalt 2008. eelarveaasta mahus ning selle jaotamiseks konkreetse mudeli väljatöötamiseks; 5. Maakondlike tervisespordikeskuste programmidele vähemalt 2008. aasta mahus; 6. Tegevustoetuseks kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008. aasta tasemel laulu-ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ka pidudevahelisel ajal; 7. Toetuseks noortespordile vähemalt 2008. aasta tasemel; 8. Tegevustoetuseks 15 maakondliku ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla Järve) spordiliitudele; 9. Kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektidele (Tallinna Loomaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion); 10. Toetuseks professionaalsetele munitsipaaletendusasutustele (näiteks Tallinna Linnateater, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Narva Linnaorkester, Kuressaare Linnateater jne); 11. Väärtustades enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd, kavandada sh selleks riigipoolne toetus poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V kutsekvalifikatsiooniga treenerite töötasust; 12. Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada liikumisharrastusele eraldatavaid vahendeid 639 116 euroni (10,0 milj. kroonini); 13. Muinsuskaitseks ja muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks suurendada muinsuskaitseks kavandatavaid vahendeid; 14. Kavandada riigi poolse toetuse jätkumine turismiinfopunktidele. V. MAAKASUTUSE JA KESKKONNAHOIU VALDKONNAD MAAKASUTUS 1. Teeme ettepaneku läbirääkimiste jätkamiseks: 1.1. seadustamaks võimalust vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh ettevõtluse soodustamiseks, arendustegevuseks jne. 1.2. maa munitsipaalomandisse võtmise seadustamiseks, sealjuures võimalike vahetusvariantide kaalumiseks või omanikele muude kompenseerimismehhanismide rakendamiseks maade osas, mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks; 1.3. lihtsustamaks sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist; 1.4. lihtsustamaks kohaliku omavalitsuse omandis sotsiaalmaal oleva kinnisvara müüki lihtsustatud korras; 1.5. seadustamaks võimalust saada munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevate äriühingute kasutuses olev maa ja seada sellele maale hoonestusõigus; 1.6. tunnistamaks kehtetuks kohustus kanda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel 65 % maa turuväärtusest riigieelarvesse. 2. Taotleme Vabariigi Valitsuselt: 2.1. viia maa korraline hindamine läbi hiljemalt 2012. aastal; 2.2. katta riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud vähemalt 2009. aasta mahus. KESKKONNAHOID Omavalitsusliitude Koostöökogu on jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul. 1. Taotleme Vabariigi Valitsuselt: 1.1. läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja riigieelarves riigipoolse osaluse kavandamist kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2012. aastal ning jätkata seda kuni rahastamisperioodi lõpuni; 1.2. toetust kohalike omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013 perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%; 1.3. jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reovee-kogumisaladel investeeringute teostamiseks; 1.4. strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda selgemaks ja täpsemaks, kaasates omavalitsusüksuste juriste; 1.5. tiheasustusala läbivate ohtlike veoste ja ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamist raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses; 1.6. kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV poolt teostatava järelevalve/õigusliku normistiku korrastamist nii, et KOV keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel asendustäitmise või sunniraha kohaldamiseks; 1.7. regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamist trükitoodetest tekkivatele jäätmetele; 1.8. keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse; 1.9. arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle eeldatavast jaotumisest riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel, eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest hetkest, kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks; 1.10. kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade korral, rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse ehk kohalikku komponenti; 1.11. jäätmeseaduse § 1 lg 5 taasavamist ja ümbervaatamist; 1.12. pakendiseaduse alusel teostatava järelevalve pädevuse jaotumise ülevaatamist ja ülesannete täpsustamist ning järelevalvega seotud ressursside vajaduse hindamist. Järelevalve pakendi taaskasutamise üle ei peaks olema kohaliku omavalitsuse kohustus; 1.13. õigusliku regulatsiooni täiendamist, et kohalikul omavalitsusel oleks looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist; 1.14. üleujutusohuga seotud oluliste riskipiirkondade kriteeriumide rakendamise ülevaatamise kaalumist; 1.15. Kyoto protokolli järgsete CO2 heitmekvootide (AAU) müümisest saadavate vahendite rakendamiseks kohalike omavalitsuste objektidest koosnevate pakettide moodustamise jätkamist. VI. TEEHOIU JA ÜHISTRANSPORDI VALDKOND Teeme Vabariigi Valitsusele ettepanekud: 1. Leppida kokku teeseaduse muudatustes, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks 2012 aastal vähemalt 15% ja selle eraldamine omavalitsusüksustele tasandusfondi kaudu vastavalt läbirääkimiste käigus kokkulepitavale mudelile. 2. Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele. 3. Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid vähemalt 2009. aasta tasemel 21 670 eurot (339 miljonit krooni). 4. Vaadata koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise kord“ muutmise võimalused eemärgiga viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega. 5. Liita projekt „ Tallinna tramm“, kui keskkonnasõbralik ühistransport, olemasolevate ja perspektiivsete liinide osas, Vabariigi Valitsuse poolt toetatavate transpordi investeeringute kavasse. 6. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele. Teehoiu ja ühistranspordi töörühmas: 1. Teehoiuvahendite jaotuspõhimõtete väljatöötamisel lähtuda teeregistris teede pinnaarvestusest, ning arvestada lisaks riigimaanteede paiknemist omavalitsuste territooriumil, sõiduteede osaks ja toimimiseks vajalike muude teerajatiste kuludega ning võimalike erakorraliste (lumeveo) kuludega. 2. Läbi arutada võimalused kohalike teede seisukorra parandamiseks. Teha ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile: 2.1. Muuta Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud õigusakti „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise kord“, et kahekordistada olemasolevaid tariife, tagamaks eriveoste tulemusel tekitatud kahjude õiglane hüvitamine. 2.2. Täiendada teeseadust, kehtestamaks võrguvaldajatele vastutuse mitte korrasolevate kommunikatsioonirajatiste tõttu tekkinud kahjude hüvitamiseks; reguleerimaks suhteid erateede projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks; kinnistuomanike eest kõnniteede hooldamise kohustuse reguleerimiseks asendustäitmise- ja sunniraha seaduse kaudu. 2.3. Lisaks eelnevale: 2.3.1. Töötada välja riiklikud kaevetööde eeskirjad. 2.3.2. Viia ülegabariidiliste veoste tariifid vastavusse teedele tekitatud kahjudega. 2.3.3. Korraldada riiklikku seiret ülekaalulistele veokitele. VII. INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND Vastavalt eelmise aasta läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele, töötatakse jätkuvalt selle nimel, et: 1. Kindlustada riigi ja omavalitsuste poolt informatsiooni lihtne leitavus ja süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine kohaliku elu korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid. 2. Tagada kohalikele omavalitsustele täiendavate rahaliste vahendite eraldamine avalike teenuste kättesaadavuse edasiseks parendamiseks, eesmärgiga suurendada automatiseeritud e-teenuste osakaalu. 3. Leida täiendavaid finantseerimise vahendeid ISKE rakendamiseks lähiaastatel kohalikele omavalitsustele, kes ei ole senini liitunud ISKE projektiga.. 4. Leida rahalisi vahendeid munitsipaalharidusasutuste XXI sajandi IT infrastruktuuri kontseptsiooni loomiseks ja vastava infrastruktuuri väljaehitamiseks, eesmärgiga tagada munitsipaalharidusasutuste IT valdkonna jätkusuutlik areng ja luua õpilastele võrdsed tingimused õppeprotsessis nüüdisaegsete IT võimaluste ärakasutamiseks. 5. Teavitada elanikkonda infoühiskonna arenguga kaasnevatest riskidest ning tagada infosüsteemide turvaline käitlemine. 6. Kohalike omavalitsuste andmete masinloetavateks muutmisel konsulteeritakse omavalitsustega ning toetatakse omavalitsusi võimalike tekkivate kulude katmisel. 7. Taotletakse elektroonsete algallikate arhiveerimise poliitika väljakujundamist riigi tasandil. 8. Tehakse ettepanek luua ja kehtestada ühtne õiguslik ning tehniline raamistik riigi ja kohalike omavalitsuste tegevust kajastavate ning ajaloolist väärtust omavate audio- ja videomaterjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamisel. VIII. MUUD KÜSIMUSED Esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku: 1. Sätestada riigieelarve seaduses Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu vaheliste eelarveläbirääkimiste ulatuse laienemine ning täpsustada eelarveläbirääkimiste protsessi kokkulepete saavutamiseks. 2. Sätestada riigieelarve seaduses: 2.1. kohaliku omavalitsuse tulubaasi olemus, sisu ja maht; 2.2. tulubaasi mahu jätkuvuse tagatised; 2.3. tulude tasandamise süsteem ja kasutatavad valemid, nende muutmise tingimused ja seosed regionaalpoliitiliste eesmärkidega. 3. Esitame regionaalministrile ettepanekud: 3.1. Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 160 tuh. eurot (2,503 miljonit krooni). 3.2. Vaadata koos üleriigiliste omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel ja selleks valmisoleku tagamisel, hinnata nende maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Jüri Landberg ELL juhatuse esimees EMOL esimees 15.04.2011 26.04.2011 | |||||||||||||||||||
|
|
||
|
|
||
