Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


11.-15. aprill 2011
Print
eelmine  
E-nädalakiri 11/2011
järgmine
Sisukord:
1.    Euroopa Rohelise Nädala avaüritus.
2.    Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll ja tulevik Euroopa Liidu kliima ja energiapoliitika valguses.
3.    Linnapeade Pakti tegevusplaanid- mõjud ja saavutused.
4.    Euroopa poolaasta 2011:kuidas kooskõlastada Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarveid.
5.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni koosolek.
6.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) energiavõrgustiku koosolek.
7.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.
8.    2012 aasta RegioStars auhinna konkurss on avatud.

1.    Euroopa Rohelise Nädala avaüritus.


Euroopa Komisjoni energiavolinik Guenther Oettinger ütles avasõnad kõrgetasemelisel üritusel, mis toimus 12.aprillil - programm

Ettekannetega esinesid Ungari arenguminister Tamas Fellegi,
Euroopa regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn,
Regioonide Komitee president  Mercedes Bresso
Euroopa Komisjoni ettevõtlusvolinik Antonio Tajani,
Euroopa Parlamendi liige Peter Liese,
USA  välispoliitika energiaosakonna esindaja Jonathan Elkind,
Euroopa Investeerimispangast Thomas Barrett ja Ms Fiona Riddoch, kes esindas energia säästu koalitsiooni.
 
Energiavolinik ütles, et on väga selged eesmärgid aastaks 2020. Nende eesmärkide saavutamisel on määrav osa avalikul sektoril ja sektori poolt tehtud investeeringutel. Siiani ei ole piisavalt renoveeritud avaliku sektori hooneid, aga ka eraelamufondi ja vaja on tagada ka vanemate hoonete energiaefektiivsus. Tuleb vähendada ka energia tarbimist eramajapidamistes ja siiani ei ole me väga targalt käitunud.

Ungari minister Fellegi ütles, et liikmesriigid on andnud oma nõusoleku ühise integreeritud energiavõrgustiku loomiseks. Energiapoliitika on üks prioriteetseid EL poliitikaid. Eesmärk on integreerida energiaeesmärgid kõikidesse teistesse EL poliitikatesse ja see on energiastrateegia 2015 osa. Energiainfrastruktuuri loomine, et saavutada energia alaseid eesmärke, on samuti vajalik (kõrgetasemeline konverents sellel teemal toimub 2011 aasta mais Ungaris). Siiani on vaja lahendada fondide ja rahastamise küsimus, millele lahenduse leidmine jääb Poola kui järgmise EL eesistujamaa ülesandeks.

Energia efektiivsus ja taastuvenergiate osa suurendamine tarbimises on põhilised eesmärgid. Energia efektiivsuse meetmed on isetasuvad kui need aitavad luua uusi töökohti ning samuti aitavad vähendada tööpuudust ja vähendada vaesust.

USA ja Hiina kulutavad oluliselt rohkem SKPst innovatsioonile kui Euroopa ja selle vahe vähendamine on oluline eesmärk. See saab olema ka üheks kuumaks teemaks kui räägitakse läbi järgmise perioodi euroopa eelarve üle.

Regionaalarengu volinik Hahn ütles, et regionaalsetel ja kohalikel omavalitsustel on oluline roll, et tagada jätkusuutlik areng. Sageli nähakse EL regulatsioone kui midagi, mis on peale surutud. Vaja on tagada, et need eesmärgid oleksid aktsepteeritud regioonide poolt. Kuna energia eesmärkide saavutamine nõuab suuri investeeringuid, siis on EL ühtekuuluvuspoliitika vahenditel siin suur roll täita (arvestades ka avaliku sektori eelarvepiiranguid). Kutsub kohalikke omavalitsusi investeerima rohkem ja paremini rohelisse majanduskasvu. 

Kuna enamus elanikest elab linnades, siis on ka linnad need, kus probleemid on kuhjunud. Tõi näiteks Barcelona ja ELENA poolt pakutava rahastamisvõimaluse. Taastuvenergiate osa suurendamine energia kasutuses ja investeeringud sellesse annab regioonidele ja linnadele võimaluse investeerida säästvasse ja tarka tulevikku. Vaja on luua detsentraliseeritud süsteem. Energiaefektiivsuse kava rakendamine aitab luua uusi töökohti. Avalik sektor peab näitama eeskuju erasektorile ja seetõttu on sätestatud kohustuslikud hoonete renoveerimise normid avalikule sektorile. Vaja on välja töötada paremad indikaatorid, et mõõta saavutatud edu. Edu on võimalik saavutada ainult siis kui kõik partnerid pingutavad koos ühise eesmärgi nimel. Vaja on tagada, et on koostöö keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandite vahel.

Lubas, et teeb omalt poolt kõik, et toetada energia efektiivsuse eesmärkide saavutamist- see on ka osa EU 2020 strateegiast. Vaja on kasutada uusi finantsinstrumente, et saavutada seatud eesmärke.

Regioonide Komitee president Bresso ütles, et tuleb täita võetud ambitsioonikaid eesmärke ja kohalikud ning regionaalsed omavalitsused on need kes maksvad arveid. Vaja on tagada, et ühtekuuluvuspoliitika toetab nende eesmärkide täitmist. Vaja on suurendada avalikke investeeringuid, et saavutada madala süsinikusisaldusega keskkonda. Kohalik tasand on see, kes peab oma elanikele selgeks tegema, et energia efektiivsus on õige samm õiges suunas.

Kordas üle territoriaalsete paktide idee ning leidis, et nende eesmärkide saavutamiseks on vaja tagada ka piisav eelarve. Ütles, et linnapeade pakt on olnud siiani väga edukas ja lisaks on pakkunud ka palju hea praktika näiteid. Vaja on mõelda milliseid meetmeid ja poliitikaid on vaja vastu võtta, et saavutada säästvat arengut ja toetada linnade pingutusi ning koostööd.

Sõnavõttudes öeldi, et oluline on inimeste käitumisharjumiste muutmine ja kaugtöö võimaluste kasutamine. Küsimus oli ka koostöö parandamise kohta Hiinaga.

Euroopa Parlamendi liige Peter Liese ütles, et tema jaoks on oluline teema kliimamuutused ja tema sõnul on teadlased tõestanud inimtegevuse mõju kliimamuutustele. Ta ei nõustu nendega, kes ütlevad et majandus- ja finantskriis on põhjus mitte probleemiga tegeleda. Peame ka vaatama näkku tõele, et nafta ja gaas vähenevad ja kallinevad. Kolmas on poliitiline hind mida peame maksma - kuna enamus ressursist tuleb maadest, mis ei ole demokraatlikud ja Liibüa juht on kasutanud ülestõusu mahasurumiseks relvi, mis on valmistatud Euroopas. Me peaksime kindlamalt seisma oma väärtuste eest ja mitte müüma neid vastutasuks nafta ja gaasi eest. Viitas ka kokkulepetele Putiniga. Ta isiklikult on muutnud oma suhtumist aatomijaamadesse tänu Jaapanis juhtunule. 

Saksamaal on toimunud muutus rahva ja ka poliitiliste juhtide suhtumine aatomienergiasse.  Ütles, et oluline on tuumajaamade stressitestide läbiviimine sõltumatute ekspertide poolt. 

Nagu ma oma eelmises nädalaaruandes kirjutasin, ei võtnud parlament oma eelmisel täiskogul vastu vastavasisulist resolutsiooni. Ta ütles, et tuleb arutada kas on vaja suurendada seatud energia alaseid eesmärke Euroopa Liidu tasandil. Ta leidis, et on vaja seada uued eesmärgid pikemaks tähtajaks. Investeeringud energia efektiivsusesse on tema sõnul isetasuvad, mida näitavad ka läbiviidud majanduslikud analüüsid. Tema sõnul on naeruväärne, et Euroopa-tasandil on siduvad kohustuslikud määrad taastuvenergia osas, kuid puuduvad siduvad kohustused energia efektiivsuse osas. Liese on siduvate kohustuslike eesmärkide seadmise poolt energia efektiivsuse osas.

Energia efektiivsuse rakendamine nõuab ka pikaajalist energia rahastamise kava. Tuleb lõpetada oma raha raiskamine ja selle üksikute rikaste inimeste taskusse suunamine (nagu Gadafi).

Euroopa Komisjoni ettevõtlusvolinik Antonio Tajani rääkis ettevõtluse, energia ja energia efektiivsuse seostest. Hiljutised sündmused Jaapanis näitavad kui oluline on energiakindluse tagamise küsimused Euroopas. Tuleb tagada tingimused mis võimaldavad meie ettevõtetel jätkata tegutsemist Euroopas mitte kolida oma tootmine mujale. Energia kokkuhoiu meetmed aitavad ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel vähendada oma energiaarvet.

Industriaalne revolutsioon põhineb innovatsioonil ja Euroopa 2020 strateegia eesmärkide täitmisel. Vaja on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja võimalust oma toodangut turustada. Vaja on teha koostööd juhtivate ettevõtetega, et kõrvaldada takistused nende tegutsemise eest. Oluline on ettevõtete omavahelise koostöö tõhustamine. Energia efektiivsuse meetmete rakendamine ettevõtlussektoris põhineb eelkõige innovatsioonil. Euroopas on  suurenenud tööpuudus ja ettevõtlus on peamine partner kui rääkida majanduse elavdamisest ja kriisist ülesaamisest.

USA  välispoliitika energiaosakonna esindaja Jonathan Elkind ütles, et on vaja tagada paremad seosed keskkonna ja energia vahel. Obama jaoks on need teemad samuti väga olulised. Uute energiatehnoloogiate tutvustamine rahvusvahelisel turul on väga oluline. On suunatud väga oluline maht vahendeid roheliste energia uute tüüpide väljatöötamisse ja kasutusse. Obama sõnul määravad need valikud tuleviku arengu ja alti ei ole need valikud lihtsad. On vaja anda lihtsaid ja arusaadavaid sõnumeid ühiskonnale mis suunas Ameerika liigub.

Muutuvad autod, patareid jne. Need on kõrge riskiga projektid. 

USA tahab teha koostööd Euroopaga.

Thomas Barrett Euroopa Investeerimispangast ütles, et kõik mõistavad, et on vaja muuta meie senist tarbimis- ja käitumisharjumusi, kuid see kõik maksab midagi. Investeeringud energia valdkonda suurenevad ja see on suurenenud 2006 aastast kuni siiani ligi 7 korda.

EU2020 strateegia eesmärkide täitmine tähendab osalemist maratonil, mis alles algas. Kuidas neid investeeringuid rahastatakse? Üks osa on muidugi vastavate regulatsioonide vastuvõtmine, aga teine on muidugi rahastamisskeemid. Jätkuma peavad muidugi ka toetused lisaks laenudele. Arendatud on mitmeid uusi rahastamisinstrumente, kus on partnerid nii liikmesriigid, Euroopa Komisjon kui ka teised investeerijad. On vaja muuta senist mõtlemist ning luua uusi innovaatilisi rahastamisinstrumente, mis kasutavad turu erinevaid rahastamisvõimalusi ning suunavad finantsinstitutsioonide tegutsemist. Tema ettekandes kasutatud failid on leitavad hiljem komisjoni kodulehelt.

Viimasena sai sõna Ms Fiona Riddoch, kes esindas energia säästu koalitsiooni, kuhu kuuluvad erinevad Brüsseli võrgustike esindused. Vaja on tugevat juhtimist ja head rakendamist. Hetkel on need mõlemad puudu.

Soovivad samuti kohustuslikke norme energia efektiivsuse saavutamisel ja leiab, et seda ei tohiks jätta liikmesriikide otsustada. Ta esitas oma ettekandes ka ettepanekud nende tegevuste rahastamiseks ja muude tegevuste osas. See ettekanne saab olema ka komisjoni kodulehel.

Säästva energiakasutuse nädala raames kutsutakse kodanikke, ettevõtteid ning avalikkust üles leidma lahendusi energiatarbimise vähendamiseks Euroopas - pressiteade

Energianädala raames toimus 15. aprillil üritus ka Tallinnas, korraldajaks ESTIVOK MTÜ- ürituste nimekiri

Sama päeva õhtul toimus ka pidulik selle aasta säästva energia konkursi võitjate autasustamine.

Konkursil osales ka Rakvere linn, kuid kahjuks ei osutunud nende projekt võitjaks.

Kokku osales selle aasta auhinnakonkursil 303 taotlust, mille hulgast valiti kuues erinevas kategoorias võitjad - http://www.eusew.eu/awards-competition. Sellelt lingilt leiate võitjate nimed,  teavet võitnud projekti kohta ja ka teiste projektide kohta, kes selles auhinnakategoorias võistlesid.

2.    Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll ja tulevik Euroopa Liidu kliima ja energiapoliitika valguses.

Üritus, mille korraldajaks oli LG Action, toimus 13.aprillil - LG Action

Peale Taani Omavalitsusliidu Brüsseli esinduse töötaja Omer Ciric avasõnu tutvustasid Maryke van Staden & Carsten Rothballer ICLEIst LG projekti tähtsündmusi ning nende kolmandat arvamust Euroopa Liidu kliima ja energiapoliitika kohta.

Lõuna-Euroopa seisukohti tutvustas Silvia Ruga (Itaalia omavalitsusliidu esindaja Brüsselis) ning Põhjamaade seisukohti Peter Ferring Taani Omavalitsusliidust.

Itaalia 20 regiooni on erinevad nii majanduse, poliitika kui ka geograafiliste tingimuste osas. Igal regioonil on oma poliitika ja  vahendid selle rakendamiseks. Kuna iga regioon on autonoomne ja tal on õigus ka seadusloomeks, siis erinevad regioonid suuresti. Itaalias on 8000 omavalitsust ja nende arv ning suurus tuleneb ajaloolisest ja kultuurilisest taustast.

Lisaks on veel regioonide sees provintsid, millede arv erineb regiooniti. Eesmärgid CO2 vähendamiseks, taastuvenergia osa suurendamise ning energia tarbimise vähendamise osas varieeruvad regiooniti. Mõnedes regioonides on sätestatud konkreetsed eesmärgid, mõnedes on need üldsõnalised. Ainult kahes regioonis on võetud eesmärgid kooskõlas EU2020 strateegia eesmärkidega.

Kokkuvõttes võib öelda, et pilt Itaaliast on keeruline ja erineb regiooniti, kuid üldkokkuvõttes liigutakse õiges suunas, kuid mitte piisava kiirusega. Itaalia omavalitusliit tegutseb kui linnapeade pakti toetusstruktuur, kuid nende ülesandeks on eelkõige omavalitsuste informeerimine, mitte tehniline abistamine. Nende tegevuse eesmärk on teadlikkuse tõstmine ja suhtumise muutmine.

Maryke van Staden sõnul on suureks probleemiks jätkuvalt energia ja kliimaalaste tegevuste rahastamine. Tema sõnul tähendab energia sõltumatus detsentraliseeritud süsteemi ja oma energiaressursi kasutamine jätab raha siia. Linnapeade Pakt on tema sõnul erakordne näide sellest kuidas komisjon on läinud oma tegevuses liikmesriikidest mööda ja suhtleb otse linnadega (mis pole tavaline skeem ja tegelikult ka mitte eriti lubatud).

Skandinaavia mudel on nn musternäidis rohelise mõtlemise ja tegutsemise alal. Ka nendel on raskusi vahendite leidmisega oma ambitsioonikate plaanide elluviimisel. Kaudse takistusena nimetasid nad ebeselgust omavalitsuste vastutuses, ebaselget õiguslikku raamistikku ja poliitilise tahte puudust.

Norra tutvustas oma uudset lähenemist, kus kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse dialoogi teemaks on leppida kokku riigisiseses C02 kvoodi müügitingimustes. Idee on selles, et vastavalt kokkulepitud metoodikale ja hinnale ostaks riik kohalike omavalitsuste käest CO2 kvooti. Selle süsteemi ettevalmistamine on võtnud juba paar aastat. Nagu ma aru sain, ei ole nad eriti kaugemale jõudnud, sest kokkuleppeid ei ole veel sõlmitud ja läbirääkimised jätkuvad.

3.    Linnapeade Pakti tegevusplaanid- mõjud ja saavutused.

Seminar toimus Regioonide Komitee peahoones - linnapeade pakt.

4.    Euroopa poolaasta 2011:kuidas kooskõlastada Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarveid.

Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon soovib tõstatada esimese ELi poolaasta raames mõned aruteluküsimused, mis puudutavad seda, kuidas Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvestrateegiate kooskõlastamist praktikas edendada, keskendudes eriti Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele. Arutelu toimus 13.aprillil Euroopa Parlamendis.

Juba ELi 2011. aasta eelarve koostamisel kajastas 2011 aasta eelarveprojektist 41% Euroopa 2020. aasta strateegiat. Euroopa Parlament on võtnud ELi 2012. aasta eelarve vastuvõtmise menetluse käigus Euroopa 2020. aasta strateegia veelgi selgemalt oma esmaseks ja keskseks prioriteediks.

Euroopa Parlamendi hiljuti tellitud uurimus näitas siiski seda, et liikmesriikide eelarvetes – kui välja arvata peamiselt regionaalpoliitikaga seotud erandid – viidatakse harva oma panusele varasema Lissaboni strateegia või praeguse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel.

Parlamentidevahelisel koosolekul toimuv arutelu keskendus seetõttu järgmistele küsimustele:
1.  Kas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke käsitletakse riigieelarvete üle käivate
arutelude praeguses etapis võrdlusalusena? Kui see on nii, siis milliseid neist peetakse
esmatähtsaks arengu stimuleerimise seisukohalt?

2.  Kas majanduskriis on toonud eelseisvatel aastatel rahastatavate prioriteetide osas kaasa strateegia või planeeringu muutusi? Kui see on nii, siis millises ulatuses ja milliste valdkondade kasuks?

3.  Millistes poliitikavaldkondades on kergem saavutada kooskõlastamist ELi ja liikmesriikide eelarvete vahel või mis võiks anda suuremat Euroopa lisandväärtust? Millistes valdkondades on vastupidiselt vaja rohkem pingutada?

4.  Millised konkreetsed mehhanismid võiks lühi- ja keskpikas perspektiivis luua eelarve kooskõlastamise edendamiseks ELi ja liikmesriikide tasandil?

5.  Kuidas on võimalik tagada korrapärane ja õigeaegne teabevahetust Euroopa Parlamendi ja liikmeriikide parlamentide vahel vastavate eelarvet puudutavate prioriteetide kohta, et tulevast kooskõlastamist parandada?

Strateegia 2012 aasta eelarve osas: töödokument
Juhend 2012 aasta eelarve koostamiseks: juhised

5.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni koosolek.

Koosolekul toimus 14. aprillil 2011, osalesid Kersti Sarapuu ja Kersti Kõosaar.
 
Edasine töökorralduse osas otsustati teha juhatusele ettepanek omaalgatusliku arvamuse koostamise kohta teemal „Euroopa kultuuripealinna tulevik”. Sellekohase ettepaneku esitas ametlikult EDUC komisjonile Anton Romboutsi (NL/EPP). Nagu te mäletate, siis Regioonide Komitee presidendi külaskäigul Tallinna eelmise aasta oktoobris ja selle külaskäigu raames toimunud kohtumisel Tallinna Linnavolikogus esitas Toomas Vitsut ettepaneku sellise arvamuse koostamise kohta.

Ülevaate kohtumisest ja selle teemadest on antud nädalakirjas nr 28/2010, kus Kaimo oma kohtumise kokkuvõttes kirjutab järgmist:
“Veel peatuti kohtumisel Tallinna Linnavolikogus palju kultuuripealinna temaatikal ning et Kultuuripealinn saab küll aasta jooksul suure tähelepanu, kuid siis edasi jääb asi suurest fookusest välja. Siin võiks kultuuripealinnad ise edasi panustada, omavahel tihedamalt suhelda, näiteks iga kultuuripealinn pakkuda midagi ka eelmistelt kultuuripealinnadelt.

Kõlama jäi idee, et Regioonide Komitee võiks sel teemal koostada oma-algatusliku arvamuse, kus olukorda kaardistatakse ning ettepanekuid tehakse. Ettepanek on jätkuvalt jõus. Pakuti võimalust, et omaalgatusliku arvamuse koostajaks saaks hr. Vitsut (või keegi teine delegatsiooni liikmetest). Arvamuse vastuvõtmine võiks toimuda kas 2011 aasta juunis või tõenäolisemalt 2011 aasta oktoobris ning siduda see ka Avatud Päevadega. Vastava ettepaneku peaks siis tegema EDUC komisjonis (tegeleb kultuuri ja hariduse küsimustega).”

Arvamus teemal „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit””
,
COM(2010) 546 final, EDUC-V-010 – CdR 373/2010.
Raportöör: Roger Knox (UK/EA).

Euroopa Komisjoni teatist ja selle sisu on pikemalt kajastatud nädalakirjas nr 27/2010

Raportöör on seisukohal, et 34 pakutud kohustuse osas tuleb innovaatilise liidu tegevuse prioriteedid selgeks teha, et hõlbustada rakendamist, saavutada konkreetsed tulemused ja tagada parem arusaam kiire tegutsemise vajadusest.
Sellest tulenevalt soovitab
a) ühtekuuluvus- ja innovatsioonipoliitika sünergiat;
b) innovatsioonipartnerlust;
c) teadmusbaasi ja arukat spetsialiseerumist; ja
d) ideede turule viimist.

Ta teeb ettepaneku rakendada ELi innovatsioonipoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika võimaliku eralduskriteeriumina seda, et viimane võiks toetada üksnes sellist innovatsiooni, mis on kõige tihedamini seotud laiema säästva majandusarenguga asjaomases piirkonnas, nt klastreid, vastandina neile innovatsioonipoliitika aspektidele, mida ei saa määratleda territoriaalselt ja mida tuleb toetada temaatiliste ELi rahastute kaudu, mis on avatud üleeuroopalistele pakkumiskutsetele, ning mitte ühtekuuluvusfondi kaudu, millest eraldatakse üldist toetust piirkondadele.

Raport kutsub üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi väljatöötamisel, rakendamisel ja haldamisel; hoiatab aga, et see ei tohiks suurendada olemasolevat, juba sageli segadusse ajavat teabe- ja teenustepakkujate rohkust (nt ettevõtlusväravad, kontaktpunktid, teadmiste vahetamise algatused jne); hoiatab, et selguse puudumine võib märkimisväärselt raskendada ülikoolide, ettevõtjate ja vabatahtliku sektori arusaamist sellest, kuidas paremini edasi minna;
märgib samuti, et lisastruktuuride loomine võib hoogustada niigi teravat võitlust piiratud ja üha kasinamate ressursside pärast.

Hoiatab samuti igasuguse püüde eest kasutada arukat spetsialiseerumist juba juhtpositsioonil olevatele piirkondadele või kohalikele omavalitsustele eelisõiguse andmisel, jättes teised piirkonnad toetuseta või pakkudes neile vaid vähest toetust. See oleks vastuolus ELi territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõttega.

Arvamuse eelnõu rõhutab vajadust tagada, et kõigis Euroopa Komisjoni talitustes valitseks kõigi ELi hanke-eeskirjade osas õiguskindlus, etteaimatavus, järjekindlus ja ühtne määratlus. See tingimus peaks olema täidetud mis tahes riigihanke ettepaneku puhul, mis puudutab innovaatilist liitu.

Üksuse „innovatsiooni piirkondlik mõõde” juhi Dimitri Corpakise sõnavõtt. Ta ütles, et nõustub raportööriga, et on vaja luua parem sünergia erinevate poliitikate ja ühtekuuluvuspoliitika vahel. Hetkel toimub komisjoni teatises sätestatud eesmärkide rakendamine täie hooga. Kiire interneti ühenduse tagamiseks, mis on ka eelduseks ühtse digitaalturu rajamisele, tuleb komisjon välja ettepanekutega 2012 aasta alguses.

Samuti on oluline uute rahastamisinstrumentide loomine ja ka nende ettepanekutega tullakse välja aasta lõpus. Komisjon püüab ka parandada standardiseerimise protsessi. Avalikud hanked on jõuliseks instrumendiks innovatsiooni jaoks ja oma ettepanekutega tuleb komisjon välja selle aasta lõpus. Luuakse hindamisgrupp, kus on kaasatud ka regionaalsed esindused ja liikmesriikide esindajad, kes hakkavad välja töötama strateegilist rakendusplaani.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 19 muudatusettepanekut, millest kaks võeti tagasi (AM 13,17), üks lükati tagasi (AM 9) ja ülejäänud võeti vastu, osad kompromissina. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus teemal „Roheline raamat „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine””,
COM(2011) 48 final, EDUC-V-014 – CdR 67/2011.
Raportöör: Claude Gewerc (FR/PES)

Raportöör on seisukohal, et teadmistepõhise ühiskonna arendamisel ei saa keskenduda vaid enim arenenud tehnoloogiate arendamisele, vaid oma osa peab olema ka innovatsioonimudelil, mis võimaldaks teadmised kasutusele võtta ja neid levitada. Tähtis on ühtekuuluvuse saavutamine ja regioonide kaasamine. Raport toob esile riigihangete direktiivi läbivaatamise pakutavad võimalused ning rõhutab arendus- ja teadustegevuse riigihangetesse kaasamisega seotud võimalusi ja probleeme ja soovib, et  kavandatavad järelmeetmed hõlmaksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimaliku finants- ja halduskoormuse hoolikat hindamist.

Üksuse „raampogramm ja lihtsustamine” juhi Brendan Hawdoni sõnavõtt.


Vastavalt Euroopa Komisjoni rohelisele raamatule on Euroopa ja maailma ees  uudsed probleemid, mis vajavad innovaatilisi lahendusi. Majanduse elavdamiseks, töötuse vähendamiseks, kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja vähese CO2-heitega ühiskonna suunas liikumiseks tuleb tegutseda kooskõlastatult ja kiiresti. Euroopa teadustegevus ja innovatsioon peab jõudma uuele tasemele. Nagu innovaatilise liidu algatuses märgitakse, tuleb teadusuuringud ja innovatsioon paremini siduda. Tuleb muuta traditsioonilist killustatud lähenemisviisi ja keskenduda rohkem tulemustele, sidudes teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise senisest enam Euroopa poliitiliste eesmärkidega. Sama oluline on luua lihtsustatud vahendite ja eeskirjade kogum, mis võimaldaks samas ka vajalikku paindlikkust. Kogu ELi hõlmavad programmid on olulised samuti selleks, et vähendada Euroopa mahajäämust rahvusvahelistest konkurentidest. Suureks puuduseks on Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni alarahastatus, eriti tulenevalt erasektori vähestest investeeringutest. ELi programmidega tuleks kaasata erainvesteeringuid ja muuta Euroopa atraktiivsemaks investeerimiskohaks.

Tulevaste programmide täiustamisel tuleks teha järgmist:
·    Lihtsustada programme;
·    Täpsustada eesmärke;
·    Suurendada lisandväärtust ning vältida dubleerimist ja killustatust;
·    Lihtsustada osalemist;
·    Laiendada osalemist erinevates programmides;
·    Suurendada konkurentsivõimet ja EL toetuste ühiskondlikku mõju;

Alan Cross Euroopa Komisjonist tutvustas rohelist raamatut. Selle sisu on oluliselt seotud EU2020 strateegiaga ja eesmärk on suurendada investeeringuid tedausuuringutesse.

Lisaks on sel aastal oodata mitut Komisjoni teatist, mis tulenevad rohelise raamatu osas läbiviidud konsultatsiooni tulemustest. Üks oluline eesmärk on koostöö suurendamine erinevate piirkondade ja kontingentide vahel. Nad tahavad luua Euroopa projekti, mis on konkurentsivõimaline.
Konsultatsioon kestab kuni 20.maini 2011:
http://ec.europa.eu/research/csfri/index_en.cfm

Juunis on kavas korraldada suur konverents, kus tutvustatakse konsultatsiooni tulemusi.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 4 muudatusettepanekut, mis kõik võeti vastu. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Keelelise mitmekesisuse võrgustiku esimehe ja kõmri keele ameti tegevjuht Meirion Prys Jonesi ütles oma sõnavõtus, et tuleks pakkuda toetust keelelistele vähemustele oma keele ja kultuuri hoidmiseks.  Euromosaici uuringud on läbi viidud kõigis 27 liikmesriigis ja neid on ka uuendatud seoses uute liikmesriikide liitumisega. Sellele järgnes diskussioon liikmete poolt kas ikka on vaja säilitada neid väikseid keelerühmi kui seda keelt räägib nii vähe inimesi. Oli nii poolt kui vastu argumente.

Omaalgatuslik arvamus teemal „Ajalooliselt väljakujunenud keeleliste vähemuste kaitse ja areng Lissaboni lepingu raames”,   
EDUC-V-011 – CdR 400/2010.
Raportöör: Luciano Caveri (IT/ALDE)

Raportöör leiab, et ajalooliselt väljakujunenud keeleliste vähemuste toetuseks võetavate meetmete jaoks on vaja üldist, regulaarselt ajakohastatavat raamistikku (vaadates muu hulgas läbi Euromosaici uuringud), sh selleks, et tutvustada Euroopa integratsiooni üldprojektis tugeva kultuurilise ühtekuuluvuse saavutamiseks vahetus- ja vastastikuse tutvumise võimalusi. Selles projektis tuleks piirkondlike ja vähemuskeelte olulist panust käsitleda kui ühte tükki „Euroopa puslest”.

Ta soovitab liikmesriikidel olla tundlik oma territooriumil leiduva keelelise mitmekesisuse suhtes eesmärgiga väärtustada ajalooliselt väljakujunenud keelelisi kogukondi, teades, kui palju võib tunnustus kultuuripärandile ja igasugustele muudele väärtustele (ajalugu, keel, kultuuripärand), mille tõlgendajaks nad on, aidata kaasa rahumeelsele kooseksisteerimisele ja Euroopa identiteedi rikastamisele. Selleks oleks vaja ette näha ka vastav rahastamisinstrument.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 3 muudatusettepanekut ja 1 raportööri kompromissettepanek kolmanda ettepaneku kohta. Vastu võeti kaks muudatusettepanekut ja  raportööri kompromiss. Arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Euroopa mõõtme arendamine spordis”,
COM(2011) 12 final
EDUC-V-013 – CdR 66/2011.
Raportöör: Roberto Pella (IT/EPP)

Euroopa Komisjoni teatis on jätkuks spordi teemalisele valgele raamatule  (2007). Uue Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidule spordi toetamise, koordineerimise ja täiendamise pädevus (artikkel 165).

Teatises käsitletakse nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriikide meetmete 15 tähtsaimat teemat, mis on jaotatud nelja põhirühma:
·    „Spordi osa ühiskonnas”, sealhulgas dopingu vastu võitlemine, haridus, treening ja spordikvalifikatsioonid, vägivalla ja sallimatuse ennetamine ja ärahoidmine, tervise edendamine spordi kaudu, sotsiaalne kaasamine spordis ja spordi abil;

·    „Spordi majanduslik tahk”, st spordi jätkusuutlik rahastamine, ELi riigiabieeskirjade kohaldamine spordi valdkonnas, piirkondlik areng ja tööhõive;

·    „Spordi korraldus”, st hea juhtimistava edendamine spordis, vaba liikumine ja sportlaste kodakondsus, üleminekueeskirjad ja spordiagentide tegevus, spordivõistluste õiglane läbiviimine ja sotsiaalne dialoog Euroopa spordisektoris;

·    „Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega”.

Raportöör viitas asjaolule, et teatises ei käsitleta otseselt  vabatahtlikku tegevust spordis, mistõttu jääb kasutamata suur osa ühiskondlikust potentsiaalist. Seetõttu kutsub raportöör kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pöörama alati suurt tähelepanu vabatahtlikule tegevusele spordis, kuna see võib pakkuda tõhusat tuge haridusele igal tasandil, rikastada õppekavasid ja toetada elukestvat õppeprotsessi.

Raportöör toetab spordivaldkonna meetmete rahastamist ka Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja kultuurifondidest. Peale selle soovitab raportöör spordiorganisatsioonidel luua meediaõiguste kollektiivse müügi mehhanismid, et tagada tulu piisav ümberjagamine, mis vähendab lõhet „rikaste spordi” ja „vaeste spordi” vahel ning on täies vastavuses ELi normide, avalikkuse teabesaamise õiguse ja finantssolidaarsuse mehhanismiga.

Raportöör teeb ettepaneku luua spordi toetamiseks solidaarsuse ja detsentraliseerimise fondid. Ta teeb ettepaneku luua Euroopa algatusi spordi toetamiseks. Soovib Euroopa spordiaasta väljakuulutamist, Euroopa spordipealinna nimetamist Euroopa kultuuripealinna eeskujul, Euroopa detsentraliseeritud spordifestivalide organiseerimist, Erasmuse programmi käivitamist spordivaldkonnas. Julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama  sporti suuremal määral sotsiaalpoliitika vahendi ja indikaatorina.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et neile on väga oluline mida kohalik ja regionaalne tasand Euroopa Komisjoni teatisest arvab. Komisjoni teatise eesmärk on hõlmata kogu sporti, mitte ainult tippsporti. Regiooniti erineb oluliselt kuidas sporti on reguleeritud. Ei ole ühte mudelit, kuid komisjon soovib harmoniseerida neid küsimusi EL tasandil. Spordil on nii kultuuriline, majanduslik kui ka korralduslik pool, mida teatises käsitletakse. Üks eesmärk on edendada tervislikke füüsilisi käitumismudeleid.

Selle aasta novembris toimub konverents spordi agentuuride teemal. Hetkel viiakse läbi vastavasisulist uuringut. Teine uuring, mida kavatsetakse läbi viia, on spordi rahastamine rohujuure tasandil. Nad soovivad teada saada kuidas erinevad osalejad panustavad spordi rahastamisesse, et võtta poliitilisi meetmeid spordi edendamiseks. Uuritakse võimalusi ka spordi rahastamise mehhanismi loomiseks EL tasandil, mis on saanud võimalikus peale uue Lissaboni lepingu jõustumist, et eelkõige edendada heade praktikate levitamist.

Hollandi esindaja (Rombouts) ütles, et ta on vastu igasuguste kohustuslike nõuete sätestamisele EL poolt. Ennem peaks EL roll olema heade praktikate levitamine ja vabatahtlike  juhendite pakkumine.
Ungari (Gemesi) arvas, et tuleks täpsemalt selgitada milleks neid uusi rahastamisinstrumente võib kasutada. Ta arvas, et see euroopa spordilinna tiitel juba eksisteerib ja ta ei saa aru mida raportöör pakub.
Oravec tõi välja spordi kasvatusliku mõju mida peaks ka raportis käsitlema.
Matla esindaja soovis rõhutada spordi osa eriti laste tervisenäitajate parandamisega seoses ja seoses puuetega inimestele võimaluse andmise spordiga tegelemiseks.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine EDUCi komisjonis 9.–10. juunil 2011
Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus teemal „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015”,
COM(2010) 743 final, EDUC-V-012 – CdR 65/2011.
Raportöör: Ján Oravec (SK/EPP).

Raportööri sõnul  on selle kava prioriteedid
- piiriülesed teenused,
- kasutajate võimekustamine,
- avaliku sektori teabe taaskasutamine,
- e-osalus,
- digitaalne ühtne turg,
- keskkonnahoidlik valitsus ja koostöötalitusvõime
on valdkonnad, kus piirkonnad on nii sidusrühmad, tarnijad kui ka kasusaajad. Leitakse, et jätkuv digitaalne lõhe toob kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja majandusliku mahajäämuse. E- kaasamine on kriitilise tähtsusega e-valitsuse tegevuskava 2011-2015 eesmärkide ja seega ka Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel. Samas leitakse, et kava rakendamisel tuleb jätta liikmesriikidele piisavalt valikuvabadust ning ei tohiks ülemäära koormata ettevõtteid.

Euroopa Komisjoni e-valitsuse 2011-2015 tegevuskava on leitav: tegevuskava

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine EDUCi komisjonis 9.–10. juunil 2011. Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmine koosolek toimub : 9. juuni 2011 Brüsselis

6.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) energiavõrgustiku koosolek.

Koosolek toimus 15.aprillil. Koosolekul osales Aare Vabamägi-liitude ekspert energia küsimustes. CEMR poliitikadirektor Angelika Poth-Mögele andis ülevaate CEMR töö ümberkorralduse aruteludest ja Marie Bullet tutvustas töörühma 2011 aasta tööplaani
http://www.ccre.org/docs/cemr_work_programme_en.pdf
mille poliitikakomitee võttis vastu 7.detsembril 2010.
 
Florian Ermacora, Euroopa Komisjoni Energia peadirektoraadi peadirektori abi, tutvustas   uusi suundi ja tegevusi energia valdkonnas. Energia küsimused on Euroopa Liidu poliitilises tegevuses väga olulised - Nõukogu otsused. Viimaste kuude jooksul on Euroopa Komisjon tulnud välja mitmete algatustega:
·    Energia strateegia aastaks 2020 - strateegia
·    Ressursitõhus Euroopa - http://ec.europa.eu/resource-efficient-europe/
·    2011 aasta energiaefektiivsuse kava - 2011 aasta kava
·    Tegevuskava madala süsinikusisaldusega majanduse suunas aastaks 2050 - http://ec.europa.eu/clima/policies/roadmap/index_en.htm ja pressiteade

Energia tegevuskava 2050 peaks avaldatama 2011 aasta III kvartalis - tegevuskava, energia efektiivsuse tegevuskava selle aasta juunis, energia maksustamise alane direktiivi eelnõu on oodata enne suve ja uus tarbimise ja tootmise kava peaks avalikustatama selle aasta lõpus.

Viimase aja sündmused on näidanud, et tänane energiapoliitika pole jätkusuutlik ja on suur vajadus selle muutmiseks. Euroopa Komisjonil pole pädevust otsustada kuidas energia vajadus on liimesriikides kaetud ja nende otsustada on kas nad soovivad kasutada tuumaenergiat energia tootmiseks või mitte. Eelkõige on küsimus nende turvalisuse tagamisel. Hiljutised sündmused tuumaenergia osas on suurendanud huvi gaasi tarbimise osas ja komisjon otsib võimalikke uusi allikaid (vaadatakse Venemaa poole).

Hollandis otsitakse võimaluse “rohelise” gaasi tootmise suurendamise osas. Euroopa Komisjon plaanib euroopa standardite kehtestamise kohta biogaasile.

Oluline on tagada vastava infrastruktuuri loomine liikmesriikides, mis praegu puudub ja mille rajamine on väga kallis (eriti taastuvenergia kasutamise osas).

Energia efektiivne kasutus ja avalikud hanked
. Euroopa Institutsioonid on viimaste kuude jooksul avaldanud toetust ettepanekule kasutada avalike hangete läbiviimist ühe vahendina energia efektiivsuse suurendamiseks. Sama meelt on ka Euroopa Parlament ja liikmesriikide juhid.

Parlamendi raport on seda meelt, et uue energiatõhususe tegevuskava eesmärk peab olema energia tõhususe kriteeriumide täielik kaasamine avalike hangete poliitikasse ja leiab, et energiatõusus tuleks kaasata kõigisse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas rahandus, piirkondlik ja linnakeskkonna areng, transport, põllumajandus, tööstuspoliitika ja haridus; on seisukohal, et energiatõhususe poliitikat saaks olulisel määral edendada, nimetades avalikes hangetes energiatõusust süstemaatiliselt otsustava kriteeriumina - raport

2011 aasta jaanuaris andis Euroopa Komisjon välja ka rohelise raamatu  riigihankepoliitika ajakohastamiseks Euroopa Liidus - roheline raamat, mille osas konsultatsioon kestab kuni 18.aprillini (kirjutasin sellest ka oma eelmises nädalaaruandes - 10/2011).

Põhiline küsimus on selles, kas omavalitsused soovivad energia efektiivsuse alaseid nõudeid avalikes hangetes kohustusliku või vabatahtliku nõudena. Enamus pooldas paindlikke nõudeid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta
- direktiiv

Komisjon peaks sätestama võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid kõnealust raamistikku kasutama tulemuste võrdlemiseks nende poolt vastu võetud energiatõhususe miinimumnõuetega. Kui energiatõhususe miinimumnõuete arvutatud kulutõhususe taseme ja kehtivate energiatõhususe miinimumnõuete vahel peaks olema olulisi erinevusi, st üle 15 %, peaksid liikmesriigid erinevust põhjendama või kavandama meetmeid selle erinevuse vähendamiseks.

Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks hoone või ehitusdetaili hinnangulise majandusliku olelusringi, võttes arvesse tavapäraste majanduslike olelusringide kindlaksmääramisel kehtivaid tavasid ja kogemusi. Sellise võrdlemise tulemused ja tulemuste saamiseks kasutatud andmed tuleks esitada korrapäraselt komisjonile. Saadud andmed peaksid võimaldama komisjonil hinnata liikmesriikide edusamme energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme saavutamisel ja koostada nende kohta aruandeid.

Liikmesriigid peaksid saama määrata kindlaks „olulise rekonstrueerimise” kas protsendina hoone välispiirete pindalast või hoone väärtusest. Kui liikmesriik otsustab olulise rekonstrueerimise määrata kindlaks hoone väärtuse alusel, võib kasutada selliseid väärtuseid nagu kindlustusmatemaatiline väärtus või rekonstrueerimise maksumusele põhinev turuväärtus, v.a hoone alla jääva maa väärtus.

Initsiatiivi “Targad linnad ja omavalitsused” esitles Georg Houben Euroopa Komisjonist. Nad keskenduvad linnadele, sest nende energiatarve on suur ja nende elanikkond kasvab. Samuti on põhjuseks see, et kuigi iga linn on unikaalne, seisavad kõikide ees samasugused väljakutsed. Ja just ühised väljakutsed on need, mida selle initsiatiivi käigus soovitakse käsitleda.

Euroopa Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni “Smart Cities and Communities Initiative“ osas Online questionnaire. Konsultatsioon kestab kuni 15. maini 2011. 
Taustinformatsioon on leitav:
http://ec.europa.eu/energy/technology/consultations/20110513_smart_cities_en.htm
(käsitletud nädalaaruandes 10/2011).

On kolm suurt teemat- energia, infrastruktuur ja IT.
 
Komisjon ei tea kuidas nende ettepanekusse suhtutakse. Initsiatiiv põhineb enamasti tehnoloogial. Praegu ei ole ka selge millist piirkonda see hõlmab ja see peaks selguma konsultatsiooni käigus. Linna suuruseks on pakutud hetkel minimaalselt 500 000 elanikku.

Kuna tegemist on EL projektiga, siis on oluline lisandväärtus EL tasandil. Konkurents linnade vahel viib ka paremate tulemusteni uue tehnoloogia rakendamise vallas. Nende eesmärk on parandada koostööd linnade vahel, et ka teised sellest kasu saaksid (just heade praktikate vahetamine). Raha selle tegevuse jaoks tuleb teaduse rahastamise seitsmendast raamprogrammist. See initsiatiiv ei ole sama mis Linnapeade Pakt. Ennem nad täiendavad teineteist. Tööstus on alati huvitatud kasumist ja neil on oma roll selles initsiatiivis, just uute tehnoloogiate rakendamisel. Eeldatavasti läheb esimeses taotlusvoorus jagamisele 50-60 miljonit eurot

Peale avaliku konsultatsiooni lõppu korraldatakse 21.juunil konverents konsultatsiooni tulemuste tutvustamiseks.

Huvigruppide platvormi loomiseks kuulutatakse välja pakkumine 16.mail ja see peaks olema loodud selle aasta II poolaastal.

19. juulil on esimene voor ettepanekute esitamiseks, mis kestab kuni 1.detsembrini.

Energiatõhususe leping
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/32/EÜ, 5. aprill 2006 , mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) - direktiiv edendab energiatõhususe lepingute (nn ESCO) kasutust avaliku sektori poolt. Koosolekul arutleti nende lepingute potentsiaali ja võimalike takistuste üle ja kohalike omavalitsuste poolsete vajaduste üle. Saksamaa Stuttgardi linn esitles oma pikaajalisi kogemusi selles vallas.

7.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek (15. aprillil).

Euroopa 2020 strateegia menüüs on kokku 16 prioriteeti (nimekiri lisatud), millest Euroopa Komisjoni ettepanekul saaks iga regioon valida 2. Kõik muud tegevused, mis jäävad nimekirjast välja, on sisuliselt 2013+ rahastusperioodil mitte abikõlbulikud.

Arutati põhiliselt Euroopa Parlamendis hetkel menetluses olevate arvamuste eelnõude üle ja CEMR lobby strateegiat.

Euroopa Parlamendi raportöör  “Euroopa Komisjoni viies ühtekuuluvusaruanne ja ühtekuuluvuspoliitika strateegia pärast 2013. aastat” arvamuse koostamisel on Marcus Pieper. Oma raporti projektis pooldab ta:
·    Partnerluspõhimõtte tugevdamist;

·    Maa- ja linnapiirkondade partnerluse sotsiaalse ja majandusliku külje tugevamat sidumist;

·    SKP peab ka tulevikus jääma põhiliseks kriteeriumiks vahendite jaotamisel;

·    Ühtekuuluvuspoliitika peab ka tulevikus olema eelkõige suunatud mahajäänumatale piirkondadele;

·    Ei toeta uue üleminekukategooria loomist (SKP 75-100% vahel EU keskmisest);

·    Kolme territoriaalse koostöö eesmärgi (piiriülene, piirkondadevaheline ja liikmesriikide vaheline ) jätkumist ja koostöö vahendite suurendamist 7%ni;

·    Piiriülesele koostööle lisatoetuste pakkumist, et luua tugevema seos üleeuroopaliste võrgustikega ja piiriüleste infrastruktuuridega;

·    Fondide integreeritud kasutamist ja ei toeta uute sihtfondide loomist;

·    Ühist  strateegiaraamistikku ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Pagulasfondi tarbeks;

·    Liita Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond Sotsiaalfondiga;

·    Toetab rakenduskavade säilitamist;

·    Võimalust võimaldada vähem arenenud piirkondadele määrata suurem arv prioriteete;

·    Kohustuslike prioriteetide kehtestamist innovatsiooni, infrastruktuuri ja looduse kaitse valdkonnas;

·    Tingimuste kehtestamist ja paremat seostatust tulemustega;

·    Toetuse maksimumäära kehtestamist- 75%;

·    Seitsmeaastase programmiperioodi jätkumist;

·    ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide kaasamist olemasolevatesse eemärgi- ja fondistruktuuridesse;

·    Halduse lihtsustamist;

·    N+2 reegli jätkumist.

Täpsemalt lugege Pieperi raporti projektist.

Järgmine oluline raport on “Euroopa linnade tegevuskava ja selle tulevik ühtekuuluvuspoliitikas”, mille raportööriks on Oldřich Vlasák.

Euroopas on umbes 5000 linna, mille elanike arv jääb 5000 ja 50 000 vahele ning peaaegu 1000 rohkem kui 50 000 elanikuga linna. Euroopat iseloomustab territoriaalne mitmekesisus ja mitme keskpunktiga areng, suhteliselt tihedas linnade võrgustikus on mõned väga suured linnad. Euroopa Liidus elab ainult 7% inimestest linnades, kus on rohkem kui 5 miljonit elanikku.

Oluliste erinevuste tõttu riikide vahel ei ole rahvusvaheliselt kokku lepitud linna ühist määratlust, mis kehtiks kõikidele riikidele või isegi mingi piirkonna riikidele, mistõttu jääks raporti kohaselt selle määratlemine liikmesriikide pädevusse.

Ühelt poolt on selgelt arusaadav, et ELi võimaldatav kaasrahastamine peab käima käsikäes ELi üldiste prioriteetidega, mis sisalduvad ELi 2020. aasta strateegias. Selle sisu keskendub uute raskustega hakkamasaamisele ning majanduslanguse ajutisele mõjule. Teisalt on raportöör arvamusel, et ühtekuuluvuspoliitika (mis hõlmab ka linnade tegevuskava) ei pea loobuma oma algsest eesmärgist, milleks on praeguste erinevuste ületamine.

Raportöör on seisukohal, et ühised prioriteedid ja meetmed peaksid toetama kohaliku tasandi algatusi, mitte neid asendama. Küsimus „Millised meetmed millisel tasandil?” on siinkohal peamine. Raportöör toetab seda, et iga tasand kasutaks ära oma tugevaid külgi. Raporti projekt on leitav: raport

Euroopa Komisjoni Tööhõive peadirektoraat viib hetke läbi konsultatsioone partneritega ESF tuleviku üle. CEMR on ka nende intervjueeritavate nimekirjas. CEMR ei ole veel oma ametlikke seisukohti kujundanud. Lisaks viiakse küsitlused selle aasta juulis läbi ka 10 liikmesriigis (study visits). Lõppraport valmib sügiseks.

8.    2012 aasta RegioStars auhinna konkurss on avatud.

RegioStars auhind on osa initsiatiivist “regioonid majanduslikes muutustes” ning selle eesmärk on edastada ühtekuuluvuspoliitika poolt rahastatud häid praktikaid.
Taotluste esitamise tähtaeg on 2011 aasta 15.juuli.

Auhinnad jagatakse välja järgmistes kategooriates:
·    tark kasv;
·    jätkusuutlik kasv;
·    kaasav kasv;
·    tähtlinn;
·    informatsiooni ja kommunikatsiooni kategooria.

Auhinna kriteeriumid, informatsioon taotluste esitamise kohta, samuti abikõlblikkuse kriteeriumid on leitavad:
http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperation/interregional/ecochange/regiostars_12_en.cfm?nmenu=4

Küsimuste korral palun pöörduda:
regio-stars@ec.europa.eu

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

20.04.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit