Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


04.-08. aprill 2011
Print
eelmine   
E-nädalakiri 10/2011
järgmine

Sisukord:
1.    Kolmas demograafiline ülevaade näitab rahvastiku vananemist ja rahvusliku koosseisu muutumist.
2.    Euroopa Parlamendi rapordi projekt soovib muuta EL aluslepingut ja saavutada suuremat integreerumist.
3.    Euroopa Parlamendi täiskogu istungi 4.-7.aprill 2011 olulisemad teemad.
4.    Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimine.
5.    Äriühingu üldjuhtimise raamistik Euroopa äriühingutele: mida on vaja parandada?
6.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu seisukohad riigihankepoliitika ajakohastamise kohta Euroopa Liidus.
7.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis- ja institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) komisjoni koosolek.
8.    On avatud konsultatsioon Euroopa Komisjoni targa linna ja omavalitsuse initsiatiivi osas.

1.    Kolmas demograafiline ülevaade näitab rahvastiku vananemist ja rahvusliku koosseisu muutumist.


Kolmas EUROSTAT poolt välja antud ülevaade toob esile muutused Euroopa rahvastikus:
·    inimesed elavad kauem ja tervemana;
·    üle 60 aastaste osakaal kasvab oluliselt – igal aastal lisandub 2 miljonit;
·    euroopa rahvastik kasvab suuresti migratsiooni toel 1 kuni 2 miljonit mitte euroopa kodanikku lisandub igal aastal.

Eriti nukker on olukord vastavalt Eurostat andmetele Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias, kus rahvastik vananeb ja väheneb eriti kiiresti. Peamise põhjusena tuuakse madalat sündivust (sureb rohkem kui sünnib) ja väljarännet (peamiselt nooremad inimesed).

Täpsem info:
Demograafilised muutused EL-s:
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=502&langId=en

2010 aasta demograafiline raport:
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=6688&langId=en

Raport “New Europeans”- raport

2.    Euroopa Parlamendi rapordi projekt soovib muuta EL aluslepingut ja saavutada suuremat integreerumist.

Finantskriisi ajal lõi parlament erikomisjoni majandus-, finants- ja sotsiaalkriisist ülesaamiseks, eesmärgiga vaadata meetmeid sarnaste kriiside vältimiseks tulevikus.

Prantsuse sotsialist Pervenche Berès tutvustas oma koostatud raportit. "Et ennetada kriisi kordumist, peavad riigid rakendama ühisstrateegiaid," ütles Berès intervjuus EP veebilehele.

Ta teeb oma raportis mitu olulist ettepanekut:
·    Muuta aluslepingut;
·    Suurendada oluliselt EL eelarvet;
·    Harmoniseerida maksud;
·    Rakendada ühisstrateegiaid.

Täpsem raporti projektis: raport

3.    Euroopa Parlamendi täiskogu istungi 4-7.aprill 2011 olulisemad teemad.

Põhilised teemad olid:
·    Tuumaenergia Euroopas: stressitestid ning ohutusstandardid. Saadikud leidsid, et stressitestid pole piisavalt head, sest need viikase läbi riikide endi poolt. Vaja oleks kaasata sõltumatuid eksperte. Parlament lükkas 6.aprilli täiskogul tagasi tuumaohutust käsitleva ühisresolutsiooni ettepaneku - selle poolt hääletas 264, vastu 300 ja erapooletuks jäi 61 saadikut - pressiteade

·    Kriis Lampedusal: Kuidas lahendada Põhja-Aafrika sisserändajate probleem?
Saadikud ei ole rahul olukorraga, kus kogu kriisist jagusaamine on jäetud Frontex õlgadele. Leitakse, et oleks vaja vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 80 kõikidel liikmesriikidel osaleda sisserändajate probleemiga ning kutsub Nõukogu koostama jagatud vastutuse tegevusplaani. Ainuke võimalus migratsioonivoo peatamiseks on luua neis riikides paremad töö- ja elutingimused - pressiteade

·    Saadikud arutasid ülemkogu tulemusi.
ELi Nõukogu president Herman Van Rompuy sattus raske kriitikatule alla teisipäeva hommikul, kui ta raporteeris saadikutele 24.-25. märtsini toimunud Euroopa ülemkogust. Saadikute sõnul pole Euroopa majandust taas jalule tõstma pidavad meetmeid piisavalt adekvaatsed. Tunne Kelam esines Euroopa Rahvapartei nimel ning  ütles, et  "Tänase arutelu selgeim sõnum on see, et majandus- ja rahakriis ei ole möödas.” Kelami sõnul näitavad Eesti valimistulemused, et range finantspoliitika ja eelarve tasakaalustamine pole seda teostava valitsuse jaoks mitte tingimata poliitiline enesetapp nagu paljud seda kardavad. 

"Eesti valijad andsid riigi kulutusi karmilt kärpinud valitsusele tugevema mandaadi kui enne," tõdes Kelam - pressiteade

·    Parlament arutas ELi romade kaasamise strateegiat: romade kaasamise strateegia.
Romade elu Euroopas on teistega võrreldes keerulisem. Paljudel ei ole töö leidmiseks vajalikku haridust. Nende eluiga on sageli lühem ning nad elavad kehvades tingimustes. Täpsemalt lugege Euroopa Komisjoni eesmärkidest romaade situatsiooni parandamiseks: http://ec.europa.eu/news/justice/110407_et.htm

·    Olukord Süürias, Bahreinis ja Jeemenis ning naabruspoliitika läbivaatamine;
Saadikud leiavad, et Vahemere lõunapiirkonnas, eelkõige Tuneesias ja Egiptuses praegu aset leidvad sündmused on toonud esile ENP suutmatuse edendada ja kaitsta inimõigusi ja nõuavad tungivalt, et EL võtaks nendest sündmustest õppust ja vaataks läbi oma demokraatia ja inimõiguste toetamise poliitika. Vastuvõetud resolutsioonis mõistetakse hukka Bahreini ja Jeemeni ametivõimude sekkumine arstiabi osutamisesse ning raviasutustesse juurdepääsu tõkestamine ja piiramine (pressiteade) ja peetakse vajalikuks üle vaadata praegune naabruspoliitika - pressiteade

·    Parlament arutas Islandi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liitumisväljavaateid- Parlamendi resolutsioon: resolutsioon

·    Parlamendi 2012. aasta eelarve. Parlament võttis kolmapäeval, 6.aprillil  vastu 2012. aasta eelarve projekti, mille maht on 1,725 miljardit eurot. Eelarve kasvab 2,3% ja kasv jääb seega alla EL-27 inflatsioonimäära, mis on 2,8%. Eelarve projekt saadetakse nüüd Euroopa Komisjonile, mis esitab 20. aprillil ELi 2012. aasta üldeelarve projekti.

·    Ühtne turg;
EP arutas  kolme ühtset turgu puudutavat raportit: "Juhtimine ja partnerlus ühtsel turul", "Ühtne turg Euroopa kodanikele" ja "Ühtne turg ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana". Kokku on need raportit EP siseturu vastus komisjoni 2010. aasta teatisele ühtse turu tuleviku kohta.
Lisateave :
Siseturu ja tarbijakaitse komisjon
Raport: juhtimine ja partnerlus ühtsel turul
Raport: ühtne turg euroopa kodanikele
Raport: ühtne turg majanduskasvu ja ettevõtluse edendajana

4.    Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimine.

Eesti ei toetanud koos kaheksa liitlasega Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimise ettepanekut, sest see ei oleks kaotanud ebavõrdsust põllumajandustoetuste maksmise osas. Euroopa Liidu Nõukogu põllumajandus- ja kalanduskomisjoni 17.märtsi otsused: pressiteade

„27 liikmesriigil on küll ühine arusaam, et seniseid toetuste arvestamise aluseid on vaja muuta, kuid Euroopa Nõukogust (EN) põllumajandusministritele arutamiseks antud muudatused oleksid olnud liiga väikesed,” põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder seda, miks 17.märtsil  ELi põllumajandusministrite kohtumisel sisuliste otsusteni ei jõutud.

Seedri sõnul võtab toetuste ühtlustamine kindlasti aega, kuid ELis tuleb kokku leppida väga selges ajaraamistikus, millal ühtlustamine toimub. Täna erinevad otsetoetused riigiti enam kui viis korda.

„Osa liikmeid oli ettepaneku vastu seetõttu, et see oleks neile tähendanud toetuste liiga suurt vähenemist, kuid lõviosa üheksast opositsionäärist mõtleb siiski ELi põllumajanduse ühtsele arengule,” rääkis Seeder. „Senise süsteemi või sellele sarnaneva korra jätkumine paneks põllumehed liikmesriigiti väga erinevasse olukorda ning seaks osas riikides põllumajanduse jätkusuutlikkuse suure küsimärgi alla.”

Koos Eestiga seisid ENi ettepanekutele vastu näiteks Inglismaa, Rootsi, Läti, Leedu ja Poola. Euroopa Liidu uus ühine põllumajanduspoliitika hakkab kehtima koos ELi uue finantsperioodiga 2014. aastast - pressiteade

Euroopa Komisjoni teatises “Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” tehakse ettepanek, et tulevased tegevtootjatele antavad otsetoetused võiksid tugineda järgmistele põhimõtetele:

·    Põhiline sissetuleku toetus antakse toodanguga sidumata otsemaksena, mis tagab kõigile ühe liikmesriigi (või piirkonna) põllumajandustootjatele ühesugusel tasemel kohustusliku toetuse, mis põhineb ülekantavatel õigustel, mis on vaja aktiveerida, viies need vastavusse toetuskõlbliku põllumajandusmaaga ning täites nõuetele vastavuse tingimused. Tuleks kaaluda piirmäärade kehtestamist otsetoetusele, mida saavad suured üksikud põllumajandusettevõtted (nn piiristamine), et parandada maksete jaotumist põllumajandustootjate vahel. Ebaproportsionaalset mõju suurtele paljude töötajatega põllumajandusettevõtetele saaks leevendada, võttes arvesse palgaliste töötajate tööjõumahu.

·    Ühise põllumajanduspoliitika keskkonnaalase tulemuslikkuse tõhustamine otsetoetuste kohustusliku keskkonnasõbralikkuse komponendi kaudu, toetades kogu ELi territooriumil kohaldatavaid keskkonnameetmeid. Eelis tuleks anda meetmetele, mille puhul peetakse silmas nii kliima- kui ka keskkonnapoliitika eesmärke. Need võivad olla lihtsate, üldistatud, mittelepinguliste ja iga-aastaste keskkonnameetmete kujul, mis lähevad kaugemale nõuetele vastavusest ja on seotud põllumajandusega (nt püsikarjamaa, taimkate, viljavaheldus ja ökoloogilistel põhjustel söötijäetud maa). Samuti tuleks analüüsida võimalust lisada kehtiva NATURA 2000 alade nõuded ja tugevdada heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardite teatavaid elemente.

·    Jätkusuutliku põllumajanduse edendamine looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades, andes kõigile selliste piirkondade põllumajandustootjatele 2. samba raames antavale toetusele lisaks täiendavat toetust pindalapõhise toetuse vormis.

·    Et võtta arvesse konkreetseid probleeme teatavates piirkondades, kus teatavad  põllumajandusliku tootmise viise peetakse majanduslikel ja/või sotsiaalsetel põhjustel eriti tähtsaks, võib jätkuvalt anda vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust täpselt määratletud piirides (koos toetusega, mis põhineb kindlaksmääratud piirkonnal, saagil või loomade arvul).

·    Väiketalunike puhul peaks lihtne ja konkreetne toetuskava asendama praeguse korra, et tugevdada konkurentsivõimet ja panust maapiirkondade elujõulisusse ning vähendada bürokraatiat.

·    Nõuetele vastavuse eeskirjade lihtsustamine, varustades põllumajandustootjad ja ametiasutused lihtsama ja terviklikuma eeskirjade kogumiga, nõuetele vastavuse kontseptsiooni ennast sealjuures nõrgendamata. Vee raamdirektiivi lisamist nõuetele vastavuse kohaldamisalasse kaalutakse siis, kui see on rakendatud ja põllumajandustootjate tegevuskohustused kindlaks määratud.

Kõnealused muutused otsetoetuste kujundamises peaksid aset leidma koos tegevtootjate toetuse parema määratlemise ja ainult neile suunamisega vastuseks Euroopa Kontrollikoja kriitikale.

Järgmise Regioonide Komitee täiskogu istungi, mis toimub 11-12.mail 2011 Brüsselis, päevakorras on arvamuse eelnõu “„Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”,
raportöör: Luis Durnwalder (IT/EPP), Bolzano (Lõuna-Tirool) autonoomse provintsi maavalitsuse esimees (raporti eelnõu lisatud).

Eelnõus käsitletakse ka otsetoetustega seotud küsimusi ning tehakse ettepanekuid senise süsteemi õiglasemaks muutmiseks, kuid ei toetata ühesuguste kindlasummaliste otsetoetuste süsteemi rakendamist, kuid pooldatakse otsetoetustele ülempiiri kehtestamist ning nõutakse erilist kohtlemist mägipiirkondadele ja Vahemere äärsetele piirkondadele.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg- 26. aprill 2011. Seekord ootan initsiatiivi komitee delegatsiooni liikmete poolt.


5.    Äriühingu üldjuhtimise raamistik Euroopa äriühingutele: mida on vaja parandada?

Euroopa Komisjon algatas  üldsusega konsulteerimise teemal, kuidas saab parandada Euroopa äriühingute äriühingu üldjuhtimist. Äriühingu üldjuhtimise all mõistetakse tavaliselt süsteemi, mille alusel äriühingut juhitakse ja kontrollitakse. Konsulteerimine hõlmab mitmeid küsimusi. Näiteks kuidas parandada äriühingu nõukogu mitmekesisust ja toimimist ning äriühingu üldjuhtimise kehtivate siseriiklike eeskirjade järelevalvet ja jõustamist ning kuidas suurendada aktsionäride ja osanike kaasamist. Tähtaeg konsulteerimise küsimustele vastamiseks on 22. juuli 2011.

Rohelise raamatu eesmärk on seega algatada üldine mõttevahetus mitmes küsimuses, nagu näiteks järgmistes.

1. Nõukogu: esitatud küsimustes käsitletakse nõukogu tulemuslikku toimimist ja selle tagamist, et nõukogud koosnevad erinevatest inimestest, nt suurendades soolist ning kutsealaste taustade, oskuste ja rahvuste mitmekesisust. Põhjalikult vaadeldakse ka nõukogu toimimist, nimelt direktorite pühendumust ja aja leidmist nõukogu tööks ning küsimusi riskijuhtimise ja direktorite tasustamise kohta.

2. Kuidas suurendada aktsionäride ja osanike kaasatust äriühingu üldjuhtimise küsimustes ning suurendada nende aktsionäride ja osanike arvu, kes on huvitatud jätkusuutlikust kasumist ja pikaajalisematest tulemustest, ning kuidas parandada vähemusaktsionäride kaitset. Samuti püütakse aru saada, kas on vaja aktsionäride tuvastamist, st mehhanismi, mis võimaldab emitentidel näha, kes tema aktsionärid on, ning parandada aktsionäridevahelise koostöö raamistikku.

3. Kuidas parandada äriühingu üldjuhtimise praeguste siseriiklike eeskirjade järelevalvet ja jõustamist, et investorid ja avalikkus saaksid asjakohast teavet. Äriühingud, kes ei järgi äriühingu üldjuhtimise siseriiklikke soovitusi, peavad selgitama, miks nad seda ei tee. Väga sageli seda ei selgitata. Rohelises raamatus küsitakse, kas nende selgituste kohta peaks olema üksikasjalikumad eeskirjad ning kas järelevalveorganitel peaks olema rohkem sõnaõigust seoses äriühingute aruannetega äriühingu üldjuhtimise kohta.

Roheline raamat

6.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu seisukohad riigihankepoliitika ajakohastamise kohta Euroopa Liidus.

EL esitab ettepanekud riigihanke-eeskirjade muutmiseks 2012. aastaks. Kõigepealt
korraldas komisjon konsultatsiooni, mis kestab selle aasta 18. aprillini.

Esimese sammuna avaldas Euroopa Komisjon rohelise raamatu ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta. See hõlmab ideid kehtivate eeskirjade lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks. Muu hulgas on eesmärgiks:

·    muuta riigihangete sõlmimine lihtsamaks ja paindlikumaks;

·    tõhustada täiendavalt juurdepääsu riigihangetele kogu ELis, konkreetselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks;

·    võimaldada riigihangete kaudu paremini toetada muid poliitikavaldkondi.

Esimene eesmärk on tõhustata avaliku sektori kulutusi. Ühelt poolt hõlmab see püüet saavutada parim võimalik hanketulemus (parim hinna ja kvaliteedi suhe). Selle eesmärgi saavutamiseks on olulise tähtsusega luua siseturul sõlmitavatele hankelepingutele võimalikult suur konkurents. Pakkujatele tuleb anda võimalus konkureerida võrdsetel tingimustel ning tuleb vältida konkurentsi moonutusi. Samal ajal on tähtis suurendada hankemenetluste endi tõhusust. Sujuvad hankemenetlused koos väikeste hankijate erivajadustele vastavate sihtotstarbeliste lihtsustamismeetmetega võiksid aidata hankijatel saavutada parim võimalik hanketulemus vähima võimaliku investeeringuga, pidades silmas aega ja riigi raha. Täiendav eesmärk on võimaldada hankijatel kasutada riigihanget paremini ära ühiste
ühiskondlike eesmärkide toetamiseks.

CEMR on oma vastuses konsultatsiooni käigus esitatud küsimustele toonud välja tänase õigusloome puudused selles valdkonnas (keeruka ja kuluka protseduuride reeglistiku käigus on parima kvaliteedi saavutamise eesmärk kaotsi läinud) ning teeb ka konkreetsed ettepanekud avalike hangete süsteemi parendamiseks, nagu näiteks:

·    proportsionaalse ja hästi tasakaalustatud õigusliku raamistiku loomine põhiprintsiipide osas, jättes samal ajal piisava paindlikkuse nii avaliku sektori kui ka pakkuja jaoks;

·    võimaldada kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel määratleda oma hankeprioriteedid;

·    pöörata tähelepanu Lepingu printsiipidele (võrdne kohtlemine, läbipaistvus, mitte diskrimineerimine) ja võimalustele neid suurendada/tugevdada, eriti kasutades uusi tehnoloogiaid;

·    administratiivse koormuse vähendamine;

·    julgustada kaasaegse tehnoloogia kasutamist;

·    suurendada teadlikkust ja julgust uute innovaatiliste lahenduste rakendamisel.

CEMR leiab oma vastuses, et kuigi mõistab Komisjoni soovi kontrollida siseturgu ja tagada selle tõketeta toimimine, tuleb siiski austada Lissaboni Lepingus sätestatud kohaliku tasandi sõltumatust. Nad leiavad, et Euroopa Komisjon läheb oma ettepanekutes liiga kaugele ning reguleerib omavalituste tegevust mikrotasandil, mis pole komisjoni ülesanne- CEMR vastuse eelnõu lisatud. ELL poolt osaleb CEMR avalike teenuste ja -hangete töörühmas Kaimo Käärmann-Liive.

7.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis- ja institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) komisjoni koosolek.

Komisjoni koosolek toimus 8. aprillil. Osalesid Kurmet Müürsepp, Teet Kallasvee ja Jüri Gotmans.
 
Otsustati määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:
·    Omaalgatuslik arvamus „Mitmetasandilise valitsemise Euroopa kultuuri arendamine: valge raamatu järelmeetmed”- Luc Van Den Brande (BE/EPP);

·    Arvamus „Roheline raamat „Vähem bürokraatiat kodanike jaoks””;- Iiri delegaat McGowan (ALDE)

·    Arvamus „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava”;- raportöör määratakse poliitiliste gruppide kokkuleppel.

·    Arvamus „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”- oleks tark oodata kuni komisjon tuleb välja oma ettepanekutega selle probleemi ja kogu naabruspoliitika ülevaatamise osas. Raportöör määratakse järgmisel koosolekul.

Komisjoni koosolekul toimus arutelu järgmiste arvamuste üle:

Arvamus teemal „Sisejulgeoleku strateegia”, CdR 407/2010, CIVEX-V-018. „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas”, COM (2010) 673 final.
Raportöör: Giuseppe Varacalli (IT/ALDE)

Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia võeti vastu eelmise aasta märtsis.

Eesti toetab komisjoni teatises toodud seisukohti: EV valitsuse otsus

Riigikogu riigikaitse komisjoni seisukohad: riigikogu komisjon

Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel on leitav: programm

Raportöör on arvamusel, et tegemist on ühise väljakutsega, mistõttu on kohane ja vajalik lisaks ELi institutsioonidele ka eraldi liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna toetus ja heakskiit, et vaatamata erinevatele rollidele ja erinevale võimupädevusele suudetaks leida üksmeelne lahendus Euroopa sisejulgeolekuga seonduvatele arvukatele ja tundlikele probleemidele.

Samuti leitakse, et komitee enda vältimatu osalemisega ELi sisejulgeoleku parandamisel peab kaasnema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse ja pädevusvõimu kohandamine.

Nende suutlikkus ja pädevused tuleb viia kooskõlla suurenenud vajadusega leida lahendusi järjest spetsiifilisematele ja keerulisematele küsimustele ja on leiab, et komitee peaks saama osaleda sise- ja julgeolekuküsimuste valdkonna 2013. aasta järgsete finantsvahendite läbivaatamise protsessis ning anda tulemusliku panuse võimalike finantsvahendite kavandamisse, et aidata kohaliku tasandi kogemuste alusel tagada ressursside eraldamise arukat ja tõhusat planeerimist.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut.

Näiteks Poppenhägeri poolt esitatud ettepanek, mille põhjendus oli “Komisjon seab teatises erasektori julgeolekutööstuse võrdselt liikmesriikide ja Euroopa Liidu organite kõrvale. Õigusriigi vaatepunktist on see väga problemaatiline, arvestades eraturvafirmade puuduvaid seaduslikke kohustusi ning eraturvafirmade poolt ka õigusvastaselt hangitud andmete silmnähtavalt ulatuslikumat kasutamist. On oht, et kodanike õiguste tagamise eesmärgil riigi avalik-õiguslikule tegutsemisele kehtestatud seaduslikest piirangutest hiilitakse mööda.” –ei leidnud raportööri toetust, kuid häältega +32/-11 võeti see siiski vastu.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus teemal „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika. ELi arengupoliitika mõju suurendamine”, CdR 408/2010, CIVEX-V-019. Roheline raamat „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika. ELi arengupoliitika mõju suurendamine”, COM (2010) 629 final.
Raportöör: Jesús Gamallo Aller (ES/EPP)

Raportöör kahetseb, et rohelises raamatus ei käsitleta teist, koostöölepingut täiendavat tohutu potentsiaaliga küsimust, mis puudutab vajadust ülesannete parema jaotamise järele Euroopa rahastajate vahel. Käsitleda ei tuleks ülesannete jaotumist mitte ainult riiklike rahastajate vahel, vaid ka riiklike ja riigi tasandist allpool olevate (kohalike ja piirkondlike) rahastajate vahel, arvestades et viimastel on ELi koostööskeemides oluline roll.

Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles looma Euroopa ühises välisteenistuses ning arengu ja koostöö peadirektoraadis ELi ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kontaktpunktid.

On kahju, et  rohelises raamatus ei esitata viimistletumat visiooni sellest, milline roll peaks tugeva keskkonnastrateegia kujundamisel olema riigi tasandist allapoole jääval valitsemistasandil (kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel). Omavalitsused on kesksel kohal vee- ja jäätmekorralduse ning energiavarustuse ja haavatavate ökosüsteemide kaitse jätkusuutlike strateegiate käivitamisel.

Ta arvas, et arvamus ei pretendeeri lõplikule tõele ja ta on avatud erinevate arvamuste ja seisukohtade osas. Paljud ettepanekud soovivad anda kohalike ja regionaalsetele ja CoR suuremat rolli ning mitmetasandelise valitsemise põhimõtete rakendamist.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 25 muudatusettepanekut. Samuti oli raportööri poolt välja pakutud 8 muudatusettepanekut. Vastu võeti kõik ettepanekud, osad raportööri poolt välja pakutud kompromissi koosseisus. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus teemal „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2010–2011”, CdR 405/2010, CIVEX-V-016. „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2010–2011”, COM(2010) 660 final.
Raportöör: Franz Schausberger (AT/EPP).

Arvamuses leitakse, et laienemisprotsessis osalevatel riikidel, eelkõige Lääne-Balkani riikidel, on – osaliselt isegi piirkondlikul ja kohalikul tasandil – väga erinevad poliitilised ja haldusstruktuurid ning traditsioonid ning suured erinevused arengutasemes, millega tuleb laienemisprotsessis piisavalt arvestada. Soovitatakse komisjonil laienemisstrateegiat puudutavates tulevastes aruannetes käsitleda põhjalikumalt piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse olukorda ja taset, arvestades nende olulist rolli ELi meetmete rakendamisel, ning juhtida seega laienemisprotsessis osalevate riikide tähelepanu rohkem reformide vajadusele regionaliseerimise ja detsentraliseerimise valdkonnas.

Ülevaate komisjoni vastavat teatisest ja riigipõhised soovitused kandidaatriikide lõikes on kajastatud aruandes nr 34/2010

Arvamuses tehakse kokkuvõte kandidaatriikide lõikes nende valmisoleku kohta saada EL liikmesriigi staatus.

Näiteks Islandi osas peab komitee probleemseks tõsiasja, et 76-st Islandi omavalitsusest 30-s on alla 500 elaniku, ent osaliselt asuvad omavalitsused üksteisest väga kaugel, nii et omavalitsuste arvu edasine vähendamine tähendaks elanikele pikki vahemaid kohalike ametiasutuste ja esindusteni. Komitee soovitab seetõttu edendada aktiivselt väikeste omavalitsusüksuste koostööd, et tagada nende püsimajäämine ja anda neile ka võimalus välja töötada ja läbi viia ühiseid ELi rahastatavaid projekte.

Homme,  (9.aprillil), toimub Islandil referendum Icesave üle.

Valimised olid Albaanias ja 12 juunil toimuvad valimised Türgis. Pärast valimisi toimuvad riigisisesed diskussioonid selle kohta kuidas arvestada esitatud ettepanekuid reformide läbiviimiseks. Valimised on tulemas ka mitmes teises kandidaatriigis.

Kuna Horvaatia liitumine ei toimu ilmselt nii ruttu kui plaanitud, on nad väga pettunud ja paluvad Regioonide Komitee abi protsessi kiirendamiseks.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut, millest ainult üks lükati tagasi. Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Toimus arutelu olukorra üle Vahemere piirkonnas, millest võtsid osa:

Euroopa välisteenistuse esindaja direktor Hugues Mingarelli
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee REXi sektsiooni esimees Sandy Boyle
Euroopa – Vahemere piirkonna valitsusvälise platvormi esimees Abdelmaksoud Rachdi.

Euroopa välisteenistuse esindaja ütles, et jutud sellest nagu need sündmused oleksid esile kutsutud väljapool riiki olevate jõudude poolt, pole tõsi. Need sotsiaalsed ülestõusud on rahva enda rahulolematus olukorraga riigis ja mitterahulolu vabaduse puudumisega ning sotsiaal- ja majandusliku olukorraga. Euroopa on vägivalla kasutamise vastu ning Ashton soovib luua dialoogi valitsuse ja demonstrantide vahe. Suurim mure hetkel on Liibüa. EL on ette võtnud kolme tüüpi tegevusi – pakkuda humanitaarabi, päästa tsiviilelanikonda ja teatud karistuste rakendamine. Kasutatud on militaarjõude humanitaarabi pakkumisel. Nad soovivad, et Gadafi lahkuks ja et riiki juhiks demokraatlik valitsus. Ta ütles, et neile on vaja anda ka finantsabi.

Tuneesias, kus suureneb vaesus ja tööpuudus, on risk, et valimistulemused on sellest mõjutatud. Tuneesias võtavad  nad kõigepealt vastu võtta uut konstitutsiooni ja alles siis korraldada valimised. Nad on palunud saata EL valimisvaatlejad. Euroopa saadab sadakond vaatlejat juba kaks kuud varem. Samuti vaadatakse üle tollimaksud Tuneesia kaupade ekspordil Euroopa Liitu, millel on muidugi oma mõju liikmesriikidele.

Jordaanias on samuti reformid käimas. Toimub  diskrimineerimine rahvuse põhjal. President ei soovi oma võimust loobuda, kuid EL on palunud tal oma kohustused kellelegi teisele üle anda. Suurenenud on terrorismioht.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee REXi sektsiooni esimees Sandy Boyle kutsus üles suuremale koostööle kahe komitee vahel.

Euroopa – Vahemere piirkonna valitsusvälise platvormi esimees Abdelmaksoud Rachdi sõnul on nad andnud oma parima viimaste aastate jooksul, et suurendada vabadust nendes riikides ja luua suuremat usaldust riikide vahel. Toimuvad suured muutused araabia riikides. Erinevates riikides on sõjaväel erinev roll täita. Oluline on ka noorte küsimus ja millised on nende nõudmised ja lootused. EL institutsioonid peavad tegema koostööd, et tagada rahu araabia maailmas. Oluline on ka suurem politiseerimine ja vaja on aidata luua poliitilist ülesehitust- see on ainuke tee edasi.

Platvorm on valmis tegema koostööd nii Regioonide Komiteega kui ka Sotsiaal- ja Majanduskomiteega.

Sitsiilia esindaja tõstataks põgenike küsimuse. Vaja oleks leida lahendus sellel küsimusele. Hetkel on ainult Prantsusmaa näidanud huvi olukorra lahendamise vastu. Euroopa ei ole pakkunud ühtki ettepanekut selle olukorra lahendamiseks. Vaja on konkreetseid lahendusi.
Kreeka esindaja ütles, et on positiivne, et see diskussioon täna aset leiab. Tõstatas demokratiseerimise protsessi olulisuse.

Malta esindaja tõstatas migrantide küsimuse - see on ka inimtragöödia. Malta on pidanud üksi nende migrantidega toime tulema ja ta on oma võimaluste piiride ääremail. Kutsus Euroopa Liitu võtma konkreetseid tegevusi probleemi lahendamiseks ja näitama üles suuremat solidaarsust.

Poola esindaja ütles, et EL tegevust võib iseloomustada sõnadega “liiga vähe ja liiga hilja”. Karta on, et suureneb islamistlik liikumine. Peaks takistama Gadafit oma inimeste tapmisel.

Arvamus teemal „Arukas reguleerimine”, CdR 353/2010, CIVEX-V-013, COM(2010) 547.
Raportöör: Lord Graham Tope (UK/ALDE).

Ülevaade töödokumendist ja toimunud arutelust 13.detsembri 2010 koosolekul on antud nädalakirjas nr 34/2010. Selle arvamuse osas arutelu ei toimunud vaid see lükati edasi 6.juunile.

Arvamus on kavas vastu võtta 11.-12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmise koosolek toimub  6.–7. juunil 2011 Küprosel Nicosias

8.    On avatud konsultatsioon Euroopa Komisjoni targa linna ja omavalitsuse initsiatiivi osas.


Euroopa Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni "Smart Cities and Communities Initiative" osas. Konsultatsioon kestab kuni 15.maini 2011.  Taustinformatsioon on leitav:
http://ec.europa.eu/energy/technology/consultations/20110513_smart_cities_en.htm

Kuna valitsusliidu koalitsioonilepingu transpordi peatükis on punkt 4 d all on eesmärgiks: “osaleme Euroopa Liidu programmi «Tark linn/Smart City» loomisel. Valime linna, kus pilootprojektina toetame linnaplaneerimise põhimõtete juurutamist, mis vähendavad sunnitud liiklemise vajadust ja pakutakse elukohti, mille suhtes  töökohad, teenindusasutused, lasteasutused on paigutatud võimalikult mugavalt. Ühtlasi on «Tark linn» ka energia kokkuhoiu ja keskkonnahoiu programm.

Kutsun omavalitsusliite üles andma omapoolset sisendit sellesse konsultatsiooni, sest hiljem hakatakse selle alusel ilmselt ka Eestis tegutsema.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

11.04.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit