Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


21.-25. märts 2011
Print

eelmine

E-nädalakiri 8/2011

järgmine

Sisukord:
1.    Arutelu Euroopa Parlamendis struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamise üle: mida on õpitud ELi edasist ühtekuuluvuspoliitikat silmas pidades?
2.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek.
3.    Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.
4.    Euroopa Komisjon hakkab süvitsi uurima Eestis uutele põlevkivielektrijaamadele antavat toetust.
5.    Seminar Euroopa Parlamendis “Kas e-hääletus tõstab valimisaktiivsust?”
6.    Euroopa Parlamendi täiskogu istung Brüsselis 23-24.märtsil.
7.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tutvustab oma kodulehel oma liikmeid ja innovaatilisi lahendusi.
8.    Euroopa Ülemkogu kiitis heaks ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi tingimused.


1.    Arutelu Euroopa Parlamendis struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamise üle: mida on õpitud ELi edasist ühtekuuluvuspoliitikat silmas pidades?


Euroopa Parlamendi Regionaalarengu komisjoni koosolek toimus 22. märtsil ning võimalik oli osaleda avalikul kuulamisel ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle, kuhu olid kutsutud erinevate huvigruppide esindajad. Saadikud arutasid ekspertidega Euroopa komisjoni poolt pakutud ühise strateegilise raamistiku üle EL erinevate poliitikavaldkondade integratsiooni tugevdamiseks, riiklike arengulepete ja uue tingimuslikkuse süsteemi ettepanekute üle.
Koosoleku päevakava.
CEMR seisukohti tutvustas Dr Angelika Poth-Mögele.
Kokkuvõte arutelust on lisatud (EP news).

Euroopa parlamendi töödokument “Struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi absorbeerimine : kogemused Euroopa Liidu   ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kavandamiseks” (on Absorption of Structural and Cohesion Funds: lessons learnt for the future cohesion policy of the EU” , raportöör Michael Theurer.

Komisjoni raporti projektis “ERFi ja teiste struktuurifondide praeguse ja tulevase sünergia kohta tõhususe tõstmiseks”,  tervitab raportöör Georgios Stavrakakis ELi eelarve läbivaatamist käsitlevas teatises esitatud ettepanekut, mille kohaselt võiks komisjon vastu võtta ühise strateegilise raamistiku ELi poliitikavaldkondade integratsiooni tugevdamiseks, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid; juhib samas tähelepanu sellele, et eespool nimetatud viie fondi poolt ühise strateegilise raamistiku raames rahastatavate meetmete suurem sünergia ei ole oluline mitte ainult Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide, vaid ka ja eelkõige ELi toimimise lepingus sätestatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks (raport lisatud).

Integreeritud kavandamise eelis seisneb selle mõistmises, et keerukaid probleeme ei saa lahendada neile ainult ühest küljest lähenedes: töötuse probleemi ei saa lahendada ainult töötuid koolitades, paika tuleb panna ka töökohtade loomise poliitikad, näiteks toetus väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, starditoetused jne. Kui riik/piirkond on alaarendatud ja eesmärk on, et see jõuaks arengus järele, siis eraldi juhitud piirkondlike poliitikate, nt transpordi- või keskkonnainfrastruktuuride paikapanemine ei oma märkimisväärset mõju selle üldisele arengule. Killustatud lähenemisviis võib viia omavahel kattuvate või isegi vastuoluliste poliitikateni, vastupidiste riiklike meetmeteni ja vahendite kahekordistamiseni, mis omab tagajärgi nii riiklike meetmete piirkondlikule tõhususele kui ka nende mõjule riigi tasandil.

2.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek.

Euroopa Komisjoni roheline raamat “Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem”.
Pensionide eest vastutavad liikmesriigid. Käesolev roheline raamat ei sea kahtluse alla liikmesriikide sõnaõigust pensioniküsimuses või sotsiaalpartnerite rolli ega eelda, et on olemas üks ideaalne pensionisüsteemi mudel, mis sobib kõigile .

Mõningaid ühiseid teemasid, nagu siseturu toimimine, stabiilsuse ja majanduskasvu pakt või pensionireformide kooskõla Euroopa 2020 strateegiaga, tuleb käsitleda koordineeritud viisil. Kindlad ja piisavad pensionisüsteemid, mis võimaldavad inimesel mõistlikes piirides säilitada pärast pensionile minekut oma senise elustandardi, on inimeste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks väga olulised.

Käesolevas rohelises raamatus lähenetakse kompleksselt majandus-, sotsiaal- ja
finantsturupoliitikale ning võetakse arvesse seoseid ja sünergiat pensionide ja Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia vahel.

Praeguste suundumuste taustal ei saa see olukord edasi kesta. Kui inimesed elavad kauem, peavad nad ka kauem töötama, muidu kannatab selle all pensionide piisavus või tõusevad pensionidele tehtavad kulutused nii palju, et neid ei ole võimalik pikaajaliselt finantseerida.
Teiseks pikaajaliseks trendiks on ühiskondlik muutus – nagu üheliikmelised leibkonnad, lastetud paarid ja asjaolu, et pere eri generatsioonid elavad üksteisest kaugel – , mis suurendab vajadust selliste ametlike tervishoiuteenuste pakkumise järele, mida muidu oleks osutatud peresiseselt. See tähendab, et tuleb leida vahendid tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse rahastamiseks.

Rohelises raamatus tõstatatakse rida küsimusi:
·    Kuidas saab EL kaasa aidata liikmesriikide jõupingutustele pensionisüsteemi piisavuse parandamisel? Kas EL peaks püüdma paremini määratleda, mida piisav pensionipõlve sissetulek tähendab?

·    Kas praegune ELi tasandi pensioniraamistik on piisav, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus?

·    Kuidas kõige paremini saavutada kõrgemat tegelikku pensionilemineku iga ja kuidas pensioniea tõstmine sellele kaasa saab aidata? Kas  pensionisüsteemides tuleks kasutusele võtta demograafiliste muutustega seotud automaatsed kohandamismehhanismid, et tasakaalustada tööelu ja pensionipõlve kestust? Milline roll võiks ELi tasandi meetmetel selles olla?

·    Kuidas saaks Euroopa 2020 strateegiat rakendada nii, et see soodustaks kauem tööturul olemist, looks eeliseid ettevõtjatele ning aitaks lahendada ealise diskrimineerimise probleemi tööturul.

·    Kuidas tuleks tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi muuta, et parandada tingimusi piiriüleste tehingute tegemiseks?

·    Millised skeeme peaksid liikuvuselt takistuste kõrvaldamiseks võetavad ELi tasandi meetmed hõlmama?

·     Kas EL peaks pensioniõiguste ülekandmise probleemi uuesti käsitlema või oleksid pensioniõiguste omandamisele ja säilitamisele kehtestatud miinimumnõuded koos jälgimissüsteemiga parem lahendus?

·    Kas praegused ELi eeskirjad tuleks läbi vaadata, et tagada pensionifondide (s.otagatud fondi varadega) ja -toodete järjepidev reguleerimine ja järelevalve? Kui jah, siis millised osad?

·    Kuidas saaksid ELi õigusnormid või head tavad aidata liikmesriikidel saavutada paremat tasakaalu riskide, kindlustunde ja kättesaadavuse vahel nii pensionisäästjate kui ka -maksjate jaoks?

·    Milline peaks olema pensionifondidele sobiv maksevõimere¸iim?

·    Kas peaks tugevdama ELi õigusnormidega tagatud kaitset olukorras, mis on tingitud pensioniskeemi rahastava tööandja maksejõetusest? Kui jah, siis kuidas?

·    Kas on vaja ajakohastada pensionitoodete suhtes praegu kehtivat miinimumteabe nõuet (nt võrreldavuse, standardimise ja selguse osas)?

·     Kas EL peaks välja töötama ühtse lähenemisviisi skeemiga liitumisega ja investeerimisvalikutega seotud nn vaikimisi määratud võimaluste suhtes?

·    Kas ELi poliitikvaldkondade koordineerimisraamistikku tuleks tõhustada? Kui jah, siis milliseid aspekte tuleks tõhustada, et parandada pensionipoliitika kavandamist ja rakendamist integreeritud lähenemisviisi kasutades. Kas platvormi loomine pensionipoliitika kõikide aspektidega tegelemiseks integreeritud viisil võiks olla edasiviiv lahendus?


Vastuseid neile küsimustele ootas komisjon 15.novembriks 2010. Täpsem info: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=839

Aruteluringi esitati pea 1 700 vastust, sealhulgas enam kui 350 liikmesriikide valitsustelt ja parlamentidelt, ettevõtlus- ja ametiühinguliitudelt, kodanikuühiskonna ja pensionifondide esindajatelt. EPSCO ja ECOFIN nõukogud tervitasid rohelist raamatut. Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee kaastööd saabusid veebruaris 2011.

Kokkuvõte konsultatsioonist: konsultatsiooni tulemused

Mis edasi? Selle aasta kolmandas kvartalis antakse välja pensionide valge raamat, euroopa semester/ riiklikud reformiprogrammid, 2012 aasta on euroopa aktiivse vananemise aasta, ülevaade demograafilistest muutustest antakse välja 2012 aastal ja voliniku poolt moodustatud töögrupp kogunes hiljuti, et arutada järgmisi samme. 29. aprillil on kavas korraldada suur konverents Brüsselis.

Küsimus oli kuivõrd komisjon on mõelnud paindlike pensioniskeemide ja töövormide  rakendamisele. Komisjoni esindaja ütles, et tuleb arvestada nende skeemide rakendamisel sellega kuidas arvutatakse pensioni suurus. Kui inimesed töötavad vanemas eas osalise ajaga, siis võivad nad oluliselt kaotada pensioni suuruses, kui arvestuse aluseks on viimaste aastate töötasu.

Soome esindaja tõstatas järgmised küsimused:
·    Kes peaks tulevikus maksma pensioni ja kuidas jaguneb vastutus riigi ja erafondide vahel?

·    Peaks muutma viimase 10 aastat töötamist oluliselt paindlikumaks.

Taanis pikendatakse pensionile jäämise iga, kuid samas võimaldatakse neil töötada osaajaga  ja saada samal ajal 100% pensioni. Inglismaal olid pensioniiga era- ja avalikus sektoris erinev, nüüd kavatsetakse need ühtlustada. Samamoodi on kavas muuta pensioni suuruse arvestamise aluseid- ei arvestata viimaste aastate töötasu, vaid kogu töötamise aja keskmist tasu.

Rootsis on pensioniiga 65, kuid nad soovivad, et inimesed töötaks kuni 73 aastani. Püütakse sõlmida kokkulepet, et ka vanemaealistele on garanteeritud võimalus saada uut töökohta.

CEMR kavatseb koostada ka omapoolsed ettepanekud komisjoni valge raamatu osas.

Ungari eesistumise prioriteetide:
http://www.eu2011.hu/files/bveu/documents/HU_PRES_STRONG_EUROPE_EN_3.pdf
tutvustus oli ka päevakorras, kuid ettekandja puudumisel jäi see päevakorrapunkt ära.

2011 aasta CEMR tegevuskava. Hetkel vaadatakse üle praeguseid töömeetodeid ja kavandatakse uusi töömeetodeid, arvestades ka liikmete piiratud ressurssidega. Vaja oleks ka tihedamat koostööd teiste poliitikavaldkondadega ning tuleks kaasata CEMR töösse rohkem poliitikuid. Tööandjate platvorm on selles suhtes erand - selle töösse on kaasatud kõige rohkem poliitikuid. Tuleks vähendada töörühmade koosolekute arvu. Oluline küsimus on ka lobby parandamisega CEMR poolt vastu võetud seisukohtade osas.

Juhtivprintsiip peaks olema innovatsioon  ja jätkusuutlikkus. Samuti tuleks suuremal määral kasutada kaasaegseid tehnoloogiavahendeid oma töö korraldamisel. Neid ettepanekuid arutatakse juhtkomisjoni koosolekul järgmisel nädalal. Tööandjate platvormi puhul on kaks olulist elementi - tema seotus sotsiaaldialoogi komitee tegevustega ja selle atraktiivsuse suurendamise vajadus (vaja oleks kaasata ka teiste riikide esindajaid selle töörühma töösse). Oluline seoses on e-valitsemisega ja kavandatavate muutuste avalike teenuste pakkumises.

Euroopa Liidu e-valitsemise kava 2011-2015- ettekandega esines Thanassis Chrissafis, DG INFSO, Euroopa Komisjonist.

Selle kümne aasta jooksul, mis komisjon selle teemaga tegeleb, on areng olnud märgatav. Malmö deklaratsioon  toob esile neli põhilist tegevussuunda:

·    Kasutajate võimestamine - läbipaistvuse suurendamine, kodanike kaasamine

·    Ühtne turg;

·    Efektiivsus ja tõhusus;

·    Eeltingimused.

2010 aastal valmistas komisjon ette tegevusplaani ja praegu töötakse selle rakendamisega, koostöö parandamisega liikmesriikidega, digitaalagenda rakendamisega.

e-valitsemise tegevuskava 2011-2015 avaldati 2010 aasta 15.detsembril. Eesmärgiks on, et 50% elanikest ja 80% ettevõtetest  kasutaks aastal 2015 e-valitsemise teenuseid.

Oluline osa piiriülestest teenustest peaksid olema  kättesaadavad internetis.

Osalejate hinnangul on kahetsusväärne, et kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi ei ole EL liidu e-valitsemise kavas üldse mainitud, kuigi meie oleme peamised avalike teenuste osutajad kodanikele. Selleks, et plaani edukalt rakendada, peaksid meie esindajad olema kaasatud kõrgetasemelise ekspertgruppi koosseisu.

Paljud kavandatud tegevused omavad suurt mõju kohalikul ja regionaalsel tasandil. Hetkel on see mõju määramata. CEMR  IT töörühma on koostanud omapoolsed ettepanekud e-valitsemise kava kohta, mis on leitav järgmiselt lingilt:
http://www.ccre.org/prises_de_positions_detail_en.htm?ID=116

Ettevalmistused sotsiaaldialoogi komitee istungiks.

Koosolekul esitletakse EPSU ja ka CEMR poolt erinevaid hea praktika näiteid, millele järgneb debatt. Samuti tutvustatakse kahte projekti- vägivald töökohal ja sotsiaaldialoogi projekti võimalikud teemad.

2012 - Aktiivse vananemise aasta.

Täpsem info: 2012 aasta

29.aprillil  2011 on kavas korraldada selle teemaline konverents Brüsselis.

Euroopa Komisjon ootab, et aitame tõlkida materjalid oma emakeelde ja tõsta omavalitsuste teadlikkust ning integreerida EU2012 kampaania tegevused oma tööprogrammi ja kavandada tegevusi, et pakkuda vanemaealistele paindlikke töövõimalusi.

Ettepanek oli koostada ühisavaldus CEMR tööandjate platvormi poolt kaasates ka ametiühingute esindajaid (EPSU).

Järgmine koololek ja sotsiaaldialoogi komitee toimub 12.mail 2011.

3.    Sotsiaaldialoogi komitee koosolek.

Koosolek toimus 24.märtsil.

Üheks oluliseks teemaks koosolekul olid üldhuvi sotsiaalteenused ja vabatahtlik euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik-
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=794&langId=en

Mathias Maucher (EPSU) ütles oma ettekandes on nüüd on oluline kuidas seda kvaliteedi raamistikku ellu rakendada. Tema sõnul on oluline eristada avaliku sektori poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid erasektori poolt pakutavast. Tänu uuele Lissaboni Lepingule on Euroopa Liidul pädevus reguleerida ühenduse tasandil ka sotsiaalseid küsimusi, arvestades samal ajal subsidiaarsuse printsiibiga. On süvenenud suundumus kasutada avalikke hankeid ka sotsiaalteenuste pakkumise korral. Tema sõnul on kvaliteediraamistikus keskendatud tarbija huvidele, kuid ei ole piisavalt käsitletud teenuse pakkuja (kohalik omavalitsus) ja teenuse osutaja (töötaja) aspekti. EPSU ei ole rahul, et kvaliteediraamistik ei käsitle töötingimusi ja töötasu küsimusi.

Saksamaa näiteid esitas Marek Wiechrers (jurist). Tema sõnul on Münchenis toimunud viimase 18 kuu jooksul pingelised kõnelused EL regulatsioonide rakendamise teemal. Ettekandja sõnul on kvaliteedi raamistikust tulenevaid nõudeid kerge rakendada, sest see lähtub tarbija huvidest. Probleeme tekib siis, kui vaadata kvaliteediraamistiku seoseid avalike hangete ja riigiabi eeskirjadega. Ta leidis, et riigiabi eeskirjade ja avalike hangete eeskirjade väljatöötamisel ei ole arvestatud sotsiaalteenuste eripäraga, eriti selle rahvusvahelise aspekti suhtes. Nende arvates ei taga  nõue sotsiaalteenuste pakkuja vahetamiseks iga 3-4 aasta järel teenuste osutamise järjepidevust. Samuti ei paku oodatud lahendusi Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud juhend sotsiaalse kriteeriumi arvestamiseks avalikes hangetes.

Kaasettekandja Marcus Shörn (professor) kinnitas, et tema arvates on lünke kui võrrelda EL seadusandlust kvaliteediraamistiku, avalike hangete ja riigiabi eeskirjade vahel. Iga inimene on õigustatud saama teenuseid vastavalt oma individuaalsetele vajadustele, kuid teenuste pakkumine võib olla korraldatud era- ja avaliku sektori koostöös. EL seadusandluse täies mahus rakendamine seab tema sõnul ohtu teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse. Samuti leidis ta, et paljudel omavalitsustel puudub piisav haldussuutlikkus EL keerulise seadusandluse rakendamiseks.

EPSU liidrid arvasid, et kogu see seadusandlus piirab kohalike omavalitsuste otsustusõigust teenuste osutamise viisi ja korralduse üle otsustamisel. Inimese vajadused ei pruugi olla paremini tagatud kui teenuse osutajaid on palju. Tarbija vajadustega arvestamisel on oluline teenuse osutamise paindlikkus ja usaldus teenuse osutaja ja tarbija vahel.

Sotsiaalselt vastutustundlike hangete teemal tõi näiteid Helena Linde Rootsist. Lõpuks taandub ikkagi nende sisu kohapeal sõlmitud kollektiivlepingute järgimisele, nagu ma olen kogu aeg väitnud. See on ennekõike vahend Euroopa Kohtu lahendist möödahiilimiseks (kui Rootsi ametiühingud blokeerisid Läti ehitusfirma tegevust ning nõudsid, et nad peavad järgima oma tegevuse korraldamisel 100% kollektiivlepingutega sõlmitud kokkuleppeid).

Euroopa Komisjonis on avatud taotlusvoor, kust on võimalik saada toetust sotsiaaldialoogiga seotud tegevuste rahastamiseks. See voor lõppes 25.märtsi, kuid järgmine on selle aasta augustis. Seega arutati millised võiksid olla osapooletele huvitavad teemad mille jaoks raha taotleda. Jäi nii, et CEMR ja EPSU sekretariaadid töötavad koosoleku käigus avaldatud ettepanekuid arvesse võttes välja võimalikud projektiteemad ja saadavad need komitee liikmetele arvamuse avaldamiseks.

Tutvustati projekti “Vägivald töökohal juhendi rakendamine” tegevuste kava.
Esialgse kava kohaselt peaks esimene seminar toimuma 9. mail Londonis, kus ka Eesti-poolsed partnerid peaks osalema. Kuna aga ei ole veel saadud kinnitust koosoleku toimumise koha suhtes, siis võib kuupäeva osas tulla veel muutusi. Järgmine seminar on kavas 14. juunil Roomas (võib olla tõstetakse osa riike veel ümber). Kõige kindlamalt on paigas 6. septembril Prahas toimuv seminar ning lõppseminar 27. oktoobril Varssavis, kus kõikide riikide esindajad on oodatud osalema.

Samuti oodatakse partneritelt juhiste tõlkimist oma emakeelde. Kuigi projekti juht on tellinud tõlke professionaalsetelt tõlkijatelt, oli siiski kuulda kriitikat ametliku tõlke aadressil ja paljud partnerid lubasid juhendi ise tõlkida, et oleks tagatud selle kattumine nende poolt kasutatavate terminitega.
 
Järgmine sotsiaaldialoogi komitee toimub 12.mail Brüsselis.

4.    Euroopa Komisjon hakkab süvitsi uurima Eestis uutele põlevkivielektrijaamadele antavat toetust.

Euroopa Komisjon hakkas ELi riigiabieeskirjade alusel süvitsi uurima Eesti kava anda kahe uue 300 MW elektrijaama käitajatele 20 aasta jooksul riigi toetust kuni 1,5 miljardit eurot. Abi makstaks ainuüksi jaamade kasutatavuse eest, tingimusel et nende peamise kütusena kasutataks põlevkivi, mis on Eestis laialdaselt kättesaadav. Eesti väitel on abi vajalik energiavarustuse kindluse suurendamiseks. Ehkki komisjon tunnistab energiavarustuse kindlustamise tähtsust, on tal praeguses etapis kahtlusi, kas Eesti poolt kavandatav meede oleks kõnealuse eesmärgi saavutamisel kõige vähem konkurentsi kahjustav alternatiiv.

Eelkõige tekitab komisjonis küsimusi see, et pika aja jooksul antaks suuri subsiidiume, viimata selleks läbi hankemenetlust. See võib muuta Eestis ja tema naaberliikmesriikides alternatiivsetesse tehnoloogiatesse investeerimise ebaatraktiivseks ning kõrvale tõrjuda konkurendid, kes peaksid tegutsema ilma sellise abita. Süvitsi uurimine lubab huvitatud kolmandatel isikutel analüüsitavat meedet kommenteerida. See ei mõjuta menetluse tulemust.

Pressiteade

Otsuse mittekonfidentsiaalne versioon avaldatakse pärast võimalike konfidentsiaalsusküsimuste lahendamist viitenumbri SA.30531 all riigiabi registris, mis asub konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil. Uutest riigiabi otsustest, mis avaldatakse internetis ja Euroopa Liidu Teatajas, teatatakse elektroonilises väljaandjas State Aid Weekly e-News.

5.    Seminar Euroopa Parlamendis “Kas e-hääletus tõstab valimisaktiivsust?”

Seminaril, mis toimus Euroopa Parlamendis 17.märtsil,  kasutati e-hääletamise illustreerimiseks Eesti näidet, kus E-hääletamine on võimalik olnud 2005. aastast saadik.

E-hääletajate hulk on pidevalt tõusnud:
2005 oli neid kõikidest hääletajatest 2%,
2007 5,4%,
2009 15% ning
2011 üle 24%.

Seminaril toodi välja e-hääletuse plusspooled ja miinused.

Plussideks oleksid

·    Kui olemas on e-poed, e-haridus ja e-riik, siis miks ei peaks saama oma parlamenti interneti teel valida?

·    E-hääletusega oleks lihtsam motiveerida noori, kes vastasel juhul võibolla väldiksid valimisi

·    E-hääletus on viimane samm IT-põhises haldussüsteemis

·    E-hääletus vähendab kulusid

E-hääletuse miinused:
·    E-hääletus pole sama, mis e-pood - hääletamine on oluline demokraatia osa ning kui on midagi, mis selle põhiväärtusi ohustab nagu näiteks valimiste võltsimine, siis seda tuleks vältida

·    Läbipaistvus on väike - hääletaja ei saa kindel olla, et tema hääl edastatakse ning ei saa kontrollida, kas häält loetakse

·    Palju potentsiaalseid turvariske

Seminaril esitatud ettekanded on leitavad: seminar

6.    Euroopa Parlamendi täiskogu istung Brüsselis 23-24.märtsil.

Saadikud toetasid kolmapäeval aset leidnud hääletusel Euroopa Liidu toimimise lepingu muutmist nii, et euroala jaoks saaks luua alalise stabiilsusmehhanismi. Parlament andis oma heakskiidu üks päeva enne tippkohtumist, kus ELi liikmesriigid arvatavasti kiidavad selle uue vahendi heaks. Saadikud olid rahul liikmesriikidelt saadud "positiivsete signaalidega," et valitsustevaheline mehhanism seotakse ELi raamistikuga.

ELi liikmesriikide valitsusjuhid leppisid detsembris 2010 kokku lepingu muutmises, et luua alaline stabiilsusmehhanism. Lepingu muutmiseks oli vaja konsulteerida ka parlamendi, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Keskpangaga. Liikmesriigid võtavad plaanide kohaselt muudatuse ametlikult vastu 24.-25. märtsi ülemkogul. Pärast seda peavad muudatuse ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki. Stabiilsusmehhanism peaks jõustuma 1. jaanuaril 2013.

Vastuvõetud otsusega saab tutvuda: vastuvõetud tekstid

Teised olulised teemad täiskogu istungil olid:
·    Tarbijate usalduse ja piiriülese kaubanduse suurendamine;
·    Ühtne luba: võõrtööjõule võrdsed õigused ja võrdne kohtlemine
·    EL 2012 eelarve prioriteedid


7.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tutvustab oma kodulehel oma liikmeid ja innovaatilisi lahendusi.

Sellel nädalal on fookuses Eesti omavalitsussüsteemi kirjeldus ja innovaatilise lahendusena tutvustatakse uut internetipõhist süsteemi “VOLIS”-
http://www.ccre.org/news_detail_en.htm?ID=2041

Info panid kokku Eesti Linnade Liidust Kaimo Käärmann-Liive ja Eesti Maaomavalitsuste Liidust Sille Paas.

8.    Euroopa Ülemkogu kiitis heaks ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi tingimused


Loodava Stabiilsusmehhanismi näol on tegemist rahvusvahelise finantsinstitutsiooniga, mille eesmärk on anda laenu võlakriisi sattunud riikidele. Sissemaksed mehhanismi – kokku 80 miljardit eurot – teevad euroala liikmesriigid võrdsetes osades viie aasta jooksul alates 2013. aastast. Võrreldes varasema ajakavaga on sissemaksetega seotud finantskoormused jagatud ühtlasemalt ja aasta võrra pikemale perioodile.

Euroopa Ülemkogu arutas ka olukorda Liibüas, Jaapanis ning tuumajaamade ohutuse küsimusi. Valitsusjuhid kordasid üleskutset Gaddafile loobuda viivitamatult võimust, et Liibüa saaks laiapõhjalise siseriikliku dialoogi abil alustada üleminekut demokraatiale. Euroopa Liit on valmis seda dialoogi edendama ning uut Liibüat majanduslikult ja uute institutsioonide ülesehitamisel toetama.

Maavärinas ja tsunamis kannatada saanud Jaapanile lubas Euroopa Liit anda vastava taotluse korral täiendavat abi. Seoses Jaapanis toimunud tuumaõnnetusega kutsuti üle vaatama Euroopa tuumajaamade ohutust, tehes seda põhjaliku riski- ja ohuhindamise alusel. Selliste stressitestide teostamist soovib Euroopa Liit näha kogu maailmas.

Täpsemalt saate tutvuda ülemkogu järeldustega, kus lisas on toodud ka euroala riikide panuste suurused stabiilsusmehhanismi:
ülemkogu 24-25.märts

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

30.03.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit