Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


28. veebruar - 04. märts 2011
Print
eelmine   
E-nädalakiri 6/2011

järgmine

Sisukord:
1.    Euroopa Komisjoni ja Venemaa valitsuse vahelise kohtumise peateemadeks olid energeetika, kaubandus ja uus täiendava koostöö raamistik.
2.    Uus tõuge väikeettevõtetele.
3.    Kõrgetasemeline ümarlaud teemal “Inimkapital Euroopas”
4.    ELAN võrgustiku koosolek.
5.    Regioonide Komitee juhatuse istung Ungaris.

1.    Euroopa Komisjoni ja Venemaa valitsuse vahelise kohtumise peateemadeks olid energeetika, kaubandus ja uus täiendava koostöö raamistik.

24. veebruaril Brüsselis peetud komisjoni ja Venemaa valitsuse vaheline kohtumine oli kahe osapoole arenevates suhetes seni kõige olulisem.

ELi-Venemaa suhted ei hõlma üksnes kaubandust ja energeetikat. Alates 1991. aastast on EL andnud Venemaale rahalist abi 2,8 miljardi euro ulatuses. Venemaa majanduse arenedes on EL abi andmise asemel rohkem keskendunud projektide kaasrahastamisele neljas koostöövaldkonnas:

·    majandus ja kaubandus - investeeringute ja kaubavahetuse suurendamine, muutes majandus- ja regulatiivsüsteemid kokkusobivamaks;

·    vabadus, turvalisus ja õiglus - hõlmab õigus- ja siseküsimusi, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi Venemaal;

·    välisjulgeolek - hõlmab kriisiohjamist ning tuumarelvade ja muude relvade leviku tõkestamist ning kahepoolset ja ülemaailmset koostööd;

·    teadusuuringud ja haridus - hõlmab koostööd innovatsioonialal ja kultuurivaldkonnas.

Kohtumise tulemusena kirjutati alla neljale energiakokkuleppele
. Nende hulgas oli ka eelmine kokkulepe, millega nõuti, et Venemaa teavitaks tarnete ohusolemise või nende katkestuste korral ELi.

Praegu põhineb ELi-Venemaa vaheline koostöö 1997. aasta kokkuleppel. Toimuvad läbirääkimised uue lepingu osas, millega laieneks kaubandus-, investeerimis- ja energeetikaalane koostöö veelgi.

Muud läbirääkimiste valdkonnad on näiteks viisavaba reisimine ELi ja Venemaa vahel ning ELi toetus Venemaa taotlusele ühineda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

2.    Uus tõuge väikeettevõtetele.

Väikeettevõtted on Euroopa majanduses kesksel kohal, moodustades 99% kõikidest ettevõtetest ja andes tööd rohkem kui 90 miljonile inimesele.

näitab ülevaade, et on võimalik teha rohkemat, et julgustada ettevõtlust ja tugevdada eksisteerivaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Need ettevõtted aitavad taastada ettevõtete positsiooni enne majanduskriisi, mil kaotati 3,25 miljonit töökohta. Kuna nemad palkavad kaks kolmandikku kõikidest erasektori töötajatest, on nende kasvule ja töökohtade loomisele kaasaaitamine on väga oluline ELi 75% tööhõive saavutamiseks aastaks 2020.

Väikeettevõtete probleemide hulka kuuluvad: rahastajate leidmine, haldusnõuetega toime tulemine ning ligipääs välisturgudele ELis ja mujal. Uute ettepanekute hulka kuuluvad meetmed, millega:

·    vähendada bürokraatiat - luues kõikehõlmava keskuse, kus väikeettevõtted saavad taotleda Euroopa, riiklikke ja kohalikke toetusi ning lihtsustades raamatupidamist ja muid juriidilisi nõudmisi

·    parandada juurdepääsu finantsvahenditele, lihtsustades menetlusi ja laiendades laenutagatisskeeme

·    aidata väikeettevõtetel pääseda ülemereturgudele läbi suurendatud toetuste ja vabakaubanduslepingute

·    ühtlustada ettevõtte tulumaksumäärad ning lihtsustada ettevõtete võimalusi teistest ELi liikmesriikidest võlgu välja nõuda

·    edendada ettevõtlust ja töökohtade loomist, vähendades litsentside ja lubade saamise aega ühele kuule

Ülevaatega tehakse ka ettepanekuid ELi valitsuste tegevuse paremaks jälgimiseks väikeettevõtlusalgatuse rakendamisel.

Kuigi valitsused on viimastel aastatel teinud edusamme, on neil siiski vaja nõustuda uue õigusaktiga, mis võimaldab väikeettevõtetel registreeruda Euroopa eraühinguna.
Euroopa Komisjoni ettepanek.

See uus ettevõtte vorm kõrvaldaks ettevõtete vajadust registreeruda eraldi erinevates ELi liikmesriikides, vähendades kulutusi ja paberitööd.

Komisjon kutsub üles valitsusi kiirelt õigusakti vastu võtma.

Eesti Linnade Liit esitas ühe ettepanekuna  konkurentsivõime kava “Eesti 2020” täiendamiseks ettepaneku lisada ettevõtluskeskkonna peamiste sihtmärkide hulka järgmine tegevus:
·    Soodustada väikeettevõtluse suurendamist, s.h. loomemajandust, ka füüsilisest isikust ettevõtjate arvu. On väga tähtis ka laiemalt ettevõtlikkuse suurendamine ühiskonnas ning väikeettevõtluse toetusmeetmete paketi laiendamine.

See ettepanek haakub väga hästi ka Euroopa Komisjoni ettepanekuga väikeettevõtluse edendamisel.

ELi väikeettevõtluse portaal.

3.    Kõrgetasemeline ümarlaud teemal “Inimkapital Euroopas”.

Ümarlaud toimus 28. veebruaril.
 
Lissaboni Nõukogu Inimkapitali Keskuse direktor dr. Peer Ederer tutvustas läbiviidud uuringut, mis on leitav veebilehelt: www.lisboncouncil.net.

Uuringu eesmärgiks oli määratleda põhilised indikaatorid, mis iseloomustavad regiooni arengu seotust inimkapitali näitajatega.

Leiti, et on neli põhilist indikaatorit, mis iseloomustavad inimkapitali ja regiooni heaolu seotust:

·    Keerukate töökohtade arv;

·    Noortele mõeldud töökohtade arv ja juurdepääs nendele;

·    Võimekus tuua töötud tagasi tööjõuturule;

·    Inimkapitali produktiivsus.

Kokku viidi läbi 7 juhtumianalüüsi erinevates linnades ja regioonides. See tasand valiti seetõttu, et sageli on riigi tasandi ja regiooni tasandi näitajad väga erinevad. Teine põhjus selliseks valikuks oli see, et kõik need probleemid ja nende lahendused on kõige tõhusamad regiooni või linna tasandil.

Kõik Euroopa liidu liikmesriigid jaotati 4 kategooriasse, kus üks iseloomustas uusi liikmesriike (välja arvatud Sloveenia), kuid hõlmas ka Ida-Saksamaa. Uuring näitas, et nendes neljas grupis kutsuvad teatud näitajad esile erinevaid tulemusi.

Täpsemalt lugege juba uuringust.

Euroopa Komisjoni volinik Laszo Andor ütles oma ettekandes, et inimkapital on kõige tõhusam vahend majandusliku edu saavutamisel. EU2020 strateegia üks põhieesmärke ongi inimkapitali arendamine. Tuleviku töökohad nõuavad kõrgemalt haritud tööjõudu. Küsimus on selles kas see tööjõud vastab EL  tuleviku nõuetele või liigub see väljapoole Euroopa Liitu.  Ta ütles, et vähemalt paberil tundub, et me liigume õiges suunas, kuigi kiirused on liikmesriigiti erinevad. Kuigi noorte haridustase tõuseb, ei anna see kindlust, et nende hariduse sisu vastab tuleviku töökohtade nõetele.

Tema sõnul on ESF põhiline vahend inimkapitali investeerimisel. Mainis ka Regioonide Komitees toimunud arutelu territoriaalsete paktide üle ning leidis, et mitmetasandelise valitsemise põhimõtte rakendamine on oluline.

Ta leidis, et oluline on ka erasektori ning muude huvigruppide kaasamine, et tagada inimkapitali varustamine vajalike teadmiste ja oskustega.

Samas ta leidis, et EU2020 strateegia puhul tuleb teha vahet nende tegevuste vahel, mille eest peabki vastutama liikmesriik ja nende tegevuste vahel, kus regioonidel ja linnadel on otsustav roll mängida.

Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Peadirektoraadi esindaja (asendas regionaalpoliitika peadirektoraadi peadirektor Dirk Ahnerit) ütles, et komisjon valmistab ette õiguslikke ettepanekuid 2013+ kohta. Tõi välja kuus põhiteesi:

Tees nr 1
On suurenenud arusaam regioonide ja linnade rollist jätkusuutliku arengu tagamisel, eriti seoses inim- ja sotsiaalse kapitali arengus.

Tees nr 2
Ühtekuuluvuspoliitika koos mitmetasandilise valitsemise põhimõtte rakendamisega suudab vastata regioonide ja linnade vajadustele. Oluline ka teiste partnerite kaasamine.

Tees nr 3
Ühtekuuluvuspoliitika panustab juba täna inimkapitali arengusse ja innovatsiooni. Läbi nende meetmete ja sellega seotud meetodite panustatakse noorte tööpuuduse ja vaesuse vähendamisse. Komisjon on seisukohal, et hea haridussüsteem ei taga veel loodetud tulemusi.

Tees nr 4
Ühtekuuluvuspoliitika on juba täna kooskõlas EU2020 strateegia eesmärkidega. Seda seost tuleb tulevikus veelgi suurendada. Tuleviku poliitika peab pöörama tähelepanu õige tasakaalu saavutamisele töökohtade loomise ja hariduse vahel.

Tees nr 5
Lissaboni Leping lisas territoriaalse ühtekuuluvuse mõõtme. Oluline on funktsionaalsete piirkondade mõiste lisamine. Need piirkonnad on spetsiifiliste probleemidega ning nad ei kattu administratiivsete piiridega (võivad olla suuremad või väiksemad).

Tees nr 6
Ühtekuuluvuspoliitika tulemuste analüüs on toonud esile selle nõrkused. Järgmisel perioodil tuleb rohkem tähelepanu pöörata saavutustele ja lisandväärtusele. Vaja on lihtsusta jaotusmehhanismi ning vaja on senisest paremat koordinatsiooni erinevate poliitikate vahel.

Lisaks tutvustas ta komisjoni teatist ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.

Xavier Prats Monne Euroopa Komisjoni kultuuri ja hariduse peadirektoraadist ütles, et oluline on teha poliitiline otsustus - kas suurendad regioonide vahelist ühtekuuluvust või konkurentsi.

Tema sõnul ei ole inimkapitali areng mõeldav ilma mobiilsuseta. Ta ütles, et tuleviku ESF erinev oluliselt senisest, kus põhirõhk on 3 printsiibi rakendamisel:
·    Kontsentratsioon;
·    Lisandväärtus;
·    Selge mõõdetav tulemus.

Selge sõnum oli ka see, et ülikoolide poolt paakutav haridus peab paremini vastama ettevõtete vajadustele.

Volinik Andor kõne koos teiste esinejate poolt tehtud ettekannetega leiate:  www.lisboncouncil.net

5. ELAN võrgustiku koosolek

ELAN võrgustiku (euroopa üleriigiliste liitude Brüsseli esinduste võrgustik) koosolek toimus 1.märtsil Austria Linnade Liidu ja Omavalitsuste Liidu esinduses.

Koosolekul tutvusats Euroopa Liidu eelarve ülevaatamise ja finantsraamistikuga seotud küsimusi Austria alalise esinduse EL juures rahandusminister Gerhard Lerchbaumer.

Praegu ei ole seoses sellega erilisi arenguid. Kõik liikmesriigid on oma seisukohad juba esitanud. Kogu pakett esitatakse selle aasta juuni lõpus. Lõplikud otsused on kavas vastu võtta 2012 aasta lõpuks. Siiani on mõningad küsimused lahtised, nagu
·    Finantsperioodi pikkus
·    Põllumajanduspoliitika tulevik
·    Ühtekuuluvuspoliitika tulevik

Järgmiselt finantsraamistikult oodatakse seda, et ta oleks seotud EU2020 strateegiaga.

Komisjon soovib suuremat paindlikkust erinevate fondide kasutamisel (ka vahendite ülekandmisel ühest fondist teisse) ja integreerimisel. Asja teeb keeruliseks see, et  Lissaboni Leping (art. 512) on sätestanud kohustusliku kaasotsustuse protsessi koos Euroopa Parlamendiga. Keeruliseks teeb olukorra ka see, et paljud liikmesriigid seisavad silmitsi eelarvekärbetega ja seetõttu on komisjonil võimatu tulla välja ambitsioonikate ettepanekutega (ilmselt jääb see samale tasemele).

Betty ja Calin küsisid võimalikke arenguid seoses omavahendite võimaliku kehtestamisega. Austria arvab, et oluline on tegeleda ka tagasimaksete küsimusega (Inglismaa jne). Kuna otsuseid saab vastu võtta ainult ühehäälselt ja kui see ei ole võimalik, jääb kõik nii nagu seni. Seni on väga ebaõnnestunult välja pakutud erinevaid makse ja kõik need on tagasi lükatud. Mõned liikmesriigid toetavad panganduse maksustamist, kuid tema isiklik seisukoht on, et täiendava maksustamise ettepanekud ei lähe sel perioodil  veel läbi.

Serafim küsis kuidas hinnanguliselt jagunevad EL eelarve vahendid erinevate poliitikate vahel (nagu põllumajandus, ühtekuuluvus ja konkurents). Saksamaa ja Prantsusmaa on põhimõtteliselt kokku leppinud, et põllumajanduspoliitika mahtu ei vähendata.  Austria minister arvab, et praeguseks pole selge kuidas jõujooned kujunevad. On veendunud, et ka ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondides ei toimu olulisi kärpeid. Tuletab veel kord meelde, et need otsused tuleb vastu võtta ühehäälselt.

On liikmesriike, kes soovivad oluliselt suurendada konkurentsile (EU2020) suunatud vahendeid. Ta arvab, et tulemus on selline, kus kõik on võrdselt õnnetud. Ta ei oska öelda mitu kategooriat saab olema (senise 3 asemel). Keegi ei räägi veel neljandast kategooriast ehk välispoliitikast. Viimased arengud näitavad, et need teemad on aktuaalsed ja nõuavad tulevikus suuremat tähelepanu.

Kuna globaliseerimisfond on väljaspool finantsraamistikku, siis ta pole veendunud, et selline fond väljaspool finantsraamistikku jääb püsima. Ta arvab, et sellised fondid peavad jääma finantsraamistikku piiresse ja nende lisandväärtus peab olema selgemini nähtav.

Järgnevalt anti ülevaade ELAN võrgustiku järgmistest prioriteetsetest valdkondadest :
·    Keskkond - EP võttis vastu WEEE direktiivi ja poliitiline kokkulepe peaks saavutatama märtsis.

·    Transport - ülevaade arengutest on eelmises nädalakirjas.

·    Energia - 11.-15. aprill toimub Brüsselis energia nädal, mille raames toimub ka linnapeade pakti teemaline seminar, täpsem info selle nädala ürituste kohta on leitav: http://www.eusew.eu/.

Osavõtjate vahel toimus pikem diskussioon linnapeade pakti teemal- paljud linnas on hädas oma tegevuskavade koostamisega ning ka omavalitsuste liidud, kes on hakanud toetavateks struktuurideks, ei suuda pakkuda neile piisavalt tuge.

·    Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja tervishoid - Regioonide Komitees on  loodud intergrupp tervise teemadel, mis kohtub esimest korda märtsi lõpus toimuva täiskogu ajal. CEMR sotsiaalpoliitika ja tööhõive töörühma koosolek toimub märtsi lõpus (kutset pole veel saadetud).

Angelika CEMR´ist informeeris, et Linnade võrdlusraamistikus osalevad linnad (60 linna erinevatest liikmesriikidest) kohtuvad Brüsselis 15.märtsil. Sama päeva õhtul on CEMR´il kavas korraldada neile väike vastuvõtt CEMR majas, kus tutvustatakse neile ka CEMR tegemisi ning neil on võimalus kohtuda oma liitude esindustega. Eestist osaleb selles võrgustikus Jõgeva linn (vt lisatud nimekirja). Lisan ka toimuva ürituse programmi.

Täpsem ülevaade sellest projektist on leitav:
http://www.rfsustainablecities.eu/

Järgmine koosolek toimub 15. märtsil 2011, kus üheks oluliseks päevakorrapunktiks on ELAN võrgustiku töö korraldamisega seotud küsimused (ettepanek lisatud).

6.    Regioonide Komitee juhatuse istung.

Juhatuse istung toimus 4. märtsil kell 9.00 – 13.00 Gödöllő lossis  Ungaris. Osales komitee juhatuse liige Kurmet Müürsepp ning delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Koosoleku alguses arutati võimalust võtta koos Sotsiaal- ja Majanduskomiteega vastu avaldus seoses sündmustega Aasia riikides. Sellele ideele on poliitilised grupid avaldanud oma toetust. Liikmete poolt avaldati arvamust, et selles võiks kajastada ka täiendavast migratsioonist tulenevat koormust kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Deklaratsioon toetaks nendes maades toimuvaid demokraatlikke protsesse. Seda deklaratsiooni arutatakse märtsis toimuval täiskogu istungil.

Teadmiseks võeti 2010 aasta subsidiaarsuse aastaaruanne, rahandus- ja halduskomisjoni esimehe aruanne ja presidendi jaotatud konsulteerimis-taotlused.

Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve võrgustik on samuti läbi teinud suuri muutusi alates 1. detsembrist 2009. Nüüd, kolm aastat pärast võrgustiku loomist, on selle partnerite arvu kasv ilmselge ning kõik Uppsalas toimunud juhatuse koosolekul sisse viidud muudatused näivad olevat tõhusad ning sama kehtib ka 2010. aastal käivitatud avalduste esitamise üleskutse kohta. Subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku liikmete arv kasvab pidevalt ning tuleb rõhutada, et mitmetest seadusandliku võimuga piirkondi esindavatest valitsustest ja parlamentidest on saanud subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku uued partnerid. Võrgustiku edasine laienemine on jätkuvalt üks prioriteete ka 2011. aastal.

2011. aastal võtab võrgustik esimest korda kasutusele aastase tööprogrammi, et keskenduda nendele toimikutele, mis võivad subsidiaarsuse seisukohast olla kõige olulisemad ning seega võimaldada võrgustiku partneritel paremini ette valmistada osalemist konsultatsioonides. Eesmärk suurendada osalemist konsultatsioonides on üks kõige suuremaid väljakutseid subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku jaoks 2011. aastal.
Juhatuse istungil võeti vastu 2011 aasta tööprogramm.

Subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku tegevuskava raames määratleti 2011. aasta töörühmadele uued teemad vastavalt Milanos 2009. aastal toimunud subsidiaarsuse konverentsil otsustatule. Kõnealuseid teemasid käsitletakse eelseisval viiendal subsidiaarsuse konverentsil Bilbaos 21. märtsil, kus on võimalik kõikide juhatuse istungil tõstatatud teemade põhjalikum arutelu. Leiti, et on vaja parandada arvamuste kvaliteeti ning järgida paremini mis esitatud ettepanekutega edasi juhtub. Raportöörid peaksid olema teadlikud olemasolevatest võimalustest ning kasutama võimalust küsida järelevalve võrgustiku arvamust subsidiaarsuse nõuete täitmise kohta.

Välja pakutud nimekirjast tuleks valida kolm teemat, et luua kolm uut töörühma.
·    Sisserändajate integratsioon rõhuasetusega sisserändajate aktiivsel osalusel ühiskonnaelu kõigis valdkondades (seoses Euroopa Liidu teise integratsioonikavaga, mille koostab Euroopa Komisjon);

·    tulevane üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika;

·    ressursside tõhus kasutamine.

Vastu võeti deklaratsioon 2011. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule.

Deklaratsiooni eelnõu kohta oli esitatud üks kirjalik muudatusettepanek Hollandi delegatsiooni liikme Bas Verkerk poolt punkti 3 muutmiseks  “Sellega seoses seab Regioonide Komitee tingimuseks hõlmata nõue mitmetasandilise partnerluse kohta keskvalitsuse ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, et tagada suurema vastutuse võtmine Euroopa 2020. aasta strateegia eest. Seepärast kutsume üles kaasama riiklike reformikavade koostamisse ja rakendamisse kõiki valitsustasandeid ning esitama selge viite territoriaalsete paktide loomise kohta Euroopa 2020. aasta strateegia saavutamiseks igas liikmesriigis kooskõlas vastava riigi õigusraamistikuga.”.

Muudatusettepankus  sooviti muuta sõnastust selliselt, et territoriaalsete paktide loomine ei oleks kohustuslik vaid võimalik ning need peaksid olema kooskõlas vastava riigi õigusraamistikuga. Selle ettepaneku üle toimunud pika arutelu tulemusel otsustati, et territoriaalsete paktide sõlmimine peaks jääma kohustuslikuks, arvestades vastava riigi õigusraamistikku.

See deklaratsioon kavatsetakse üle anda 8.märtsil toimuval delegatsiooni juhtide kohtumisel riikide alaliste esinduste esindajatega. Täna on oma osalemisest sellel koosolekul teada andnud 20 liikmesriigi esindused ja riiklike delegatsioonide juhid (või nende asendajad). Eestist on kinnitus selle kohta, et osaleb suursaadik Raul Mälk ja meie delegatsiooni esimees Väino Hallikmägi. Olen samuti teada andnud oma osalemisest sellel kohtumisel.

Idapartnerluse ja Euroopa Liidu riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aastakonverents
lükati edasi 2011 aasta teisse poolaastasse. See toimub 8.septembril vahetult enne juhatuse istungit 9.septembril Poznanis.

Regioonide Komitee 2012 aasta eelarve esimene eelnõu tuleb esitada Euroopa Parlamendile juba 15.märtsil. Juhatus otsustas, et eelarve kas peaks jääma 5,6% piiresse ja et 14.märtsil toimuval rahanduse- ja halduskomisjoni koosolekul tuleb otsustada millised on võimalikud kokkuhoiu kohad 2012 aasta eelarve koostamisel.

Administratsiooni sõnul muudavad sõlmitud palgakokkulepped ja üürilepingud kärbete tegemise keeruliseks. Leiti, et 2012 aasta eelarve koostamisse peavad olema kaastaud ka poliitiliste fraktsioonide esindajad.

Peale juhatuse istungit toimus arutelu teemal: Euroopa poliitikameetmed, mis aitaksid tulla toime sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaprobleemidega suurlinnalähedastes väikeasulates.

Euroopa Liidu maapiirkondades toimuvad praegu olulised muutused, mis on liikmesriigiti ja isegi ühe riigi sees väga erinevad. Inimeste väljaränne maapiirkondadest ei ole veel kogu ELis peatunud (eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides), ent samal ajal toimub teatud maapiirkondades hoopis vastupidine areng: inimesed naasevad ja sealne majandustegevus taastub.

Nii ühise põllumajanduspoliitika kui ka ühtekuuluvuspoliitika raames maapiirkondadele suunatud Euroopa poliitikameetmed on keskne teema praegu Euroopas toimuvatel läbirääkimistel, kus arutatakse 2013. aasta järgset finantsperspektiivi. Jätkuvalt tundub, et maapiirkondade ja maakogukondade arengu teemat on liiga vähe käsitletud, ometi moodustavad sellised piirkonnad põhiosa Euroopa alast.

Lisaks eelarveaspektidele, mis on riikide eelarvepiirangutest tingitult arutelu keskne teema, kerkib praegu üles veel kaalukam küsimus: kuidas muuta maapiirkonnad tõelisteks arengukeskusteks, mis oleksid tihedasti ja tasakaalustatult seotud linnade arengukeskustega, et teenida Lissaboni lepingus võetud territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki?

Tuleb leida innovatiivsed ja tõhusad lahendused, milles võetaks igati arvesse nii maapiirkondade arengut väljaspool põllumajanduse konteksti kui ka nende panust kogu ELi konkurentsivõimesse, kliimamuutustevastasesse võitlusse ja sotsiaalsesse kaasatusse ehk teisisõnu Euroopa 2020. aasta strateegia peaeesmärkide saavutamisse.

Mis puutub maaelu arengusse
, siis Regioonide Komitee oma järgmisel täiskogul arutlusele tulevas arvamuses  „väljendab kahetsust selle üle, et puudub viide maapiirkondade mõõtmele, samas kui maapiirkonnad ja linnalähedased piirkonnad moodustavad kasutatud määratluste alusel rohkem kui 80 % ELi territooriumist. Palub Euroopa Komisjonil pöörata erilist tähelepanu linnapiirkondade ja maapiirkondade vahelisele ühendusele, mis on ühtse regionaalarengu poliitika oluline koostisosa.

Komitee soovib samuti, et maapiirkondade mõõde leiaks oma koha tulevase ühtekuuluvuspoliitika raamistikus ning et Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahel oleks parem seos ja suurem sünergia. Komitee teeb seoses sellega ettepaneku luua programm nimega RURBACT, mis võimaldaks heade tavade vahetamise ja võrgustiku loomise toetamist linna- ja maapiirkondade probleemide ümber ning seose loomist nende kahe mõõtme vahel. Komitee toetab seega territoriaalse mõõtme määratlemist tegevuskavades, mis võimaldavad rahastada territoriaalsete piirkonnasiste algatuste projekte. Uuest kohaliku arengu käsitusest peab saama terviklik strateegiline raamistik kõigi asjaomaste piirkondade – olgu tegemist linna- või maa- või linna- ja maapiirkondadega – piirkonnasisese arengu jaoks”.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

09.03.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit