Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


21.-25. veebruar 2011
Print
eelmine    
E-nädalakiri 5/2011

järgmine

Sisukord:
1.    Konverents teemal: EU2020 rakendamise territoriaalsed paktid.
2.    Digitaalarengu tegevuskava: komisjon algatas avaliku arutelu e-allkirja ja e-identimise kohta.
3.    Tulevast teist Euroopa integratsioonikava käsitlev konsulteerimine.
4.    Eesti Iseseisvuspäeva tähistamine Brüsselis.
5.    Avatud Päevad 2011 partnerite kohtumine.
6.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) transpordi töörühma koosolek.

1.    Konverents teemal: EU2020 rakendamise territoriaalsed paktid.


Konverents toimus teisipäeval, 22. veebruaril Regioonide Komitee hoomes.

Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Uno Silberg, Väino Hallikmägi ja Teet kallasvee ning üleriigiliste omavalitusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Regioonide Komitee president Mercedes Bresso tutvustas territoriaalse pakti ideed Euroopa 2020 strateegia rakendamiseks liikmesriikides. On selge, et liikmesriikide poolt ettevalmistatud konkurentsivõime tõstmise kavad ei täida Euroopa 2020 strateegia poolt pandud kõrgeid ootusi. Vaja on tagada, et regionaalsed ja kohalikud omavalitsused oleksid kaasatud nende konkurentsivõime kavade rakendamisse. Tuleb arutada ka kohalike partneritega struktuurivahendite kasutamist nende kavade elluviimisel. Erinevad regioonid või liidud on juba alustanud juhtalgatuste elluviimist.
Majanduslik ja sotsiaalne tulevik sõltub sellest kas on toimunud demokraatlik debatt kõigi tasandite vahel. Pressiteade lisatud.

Hubert Szlaszewski Euroopa Komisjonist rääkis paktidest ja lepingutest erinevate valitsustasandite vahel, et finantseerida EU2020 strateegia raames ette nähtud tegevusi.  Euroopa esimene semester euroopa majanduspoliitikate kooskõlastamiseks näitab mida liikmesriikides selles valdkonnas on tehtud. Liikmesriikide reformikavad ja eelarve ülevaatamine on käimas. Järgmine samm on aprilli lõpuks riiklike reformikavade lõpuleviimine. Ütles, et regioonid peavad tegema oma hääle kuuldavaks ja toetab Bresso kõnes tehtud ettepanekuid. Juunis ootab Euroopa Nõukogu liikmesriikide ettepanekuid.

EL eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta. EL eelarve peab olema kooskõlas EU2020 strateegia eesmärkidega. Ühtekuuluvuspoliitika on peamine vahendi EU2020 strateegia ellurakendamisel. Samal ajal tuleb jätkuvalt aidata vaesematel regioonidel rikkamatele järele jõuda. Tuleb vähendada eesmärke, võtta kasutusele uusi finantsinstrumente ja keskenduda tulemustele. EL eelarve ülevaatamine ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on parematele tulemustele keskendumine, lihtsustamine ja efektiivsus ning suurem erinevate fondide integreeritus. Selleks on kavas sõlmida partnerluslepinguid liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Oluline on ka sõlmida  territoriaalsed paktid, kuid nende sõlmimine on vabatahtlik ja liikmesriigid saavad ise otsustada kas ja kuidas neid sõlmida.

Odile Renaud-Basso ( Euroopa Ülemkogu eesistuja kabineti ülem)  ütles, et selle dialoogi pidamine praegu on väga õigeaegne, sest liikmesriigid peavad aprilliks esitama oma konkurentsivõime kavad. EL on olulises staadiumis, mis paneb surve kõikidele eurotsooni liikmetele ja teistele liikmesriikidele, et vastata majanduslikule surutisele ja saavutada jätkusuutlik majanduskasv. Tuleb kaasata kõik partnerid, et ära hoida Lissaboni Strateegia läbikukkumist.

Mis on erinev uues strateegias?

·    Suurem fokuseerimine põhilistele poliitilistele väljakutsetele ja eesmärkide arvu vähendamine;

·    On viis eesmärki, milles liikmesriigid on kokku leppinud;

·    Euroopa Komisjon soovib, et need eesmärgid oleks tõlgitud rahvusliku ja kohaliku tasandi eesmärkidesse;

·    Liikmesriikide valitsused peavad konsulteerima partneritega, et kokku leppida indikaatorites;

·    On vaja saavutada tasakaal majandusliku kasvu ja tööhõive vahel ning kliima ja energia eesmärkide vahel;

·    Vaesuse vähendamine 25% võrra.

Uus on idee euroopa semestrist, mis võeti vastu eelmise aasta juunis. Enne eelarvete esitamist rahvuslikele parlamentidele peab olema see kooskõlastatud Euroopa Liidu tasandil. Komisjon esitab juhiseid, et liikmesriigid saaksid  lõpule viia oma reformikavad. Liikmesriigid on juba oma reformikavade projekte Euroopa Komisjoniga arutanud, et tagada nende suurem seotus EU2020 strateegia eesmärkidega.

Konsultatsioonid komisjoniga aitavad leida võimalikke nõrkusi koostatud kavades. Tema sõnul on oluline  liikmesriikide majanduste kooskõlastamine (makromajanduslikul tasandil), et aidata Euroopa Liidul  kriisist väljuda.

Lambert Van Nisterooij Euroopa Parlamendist ütles, et nüüdseks oleme hoopis teises situatsioonis kui siis kui avaldati EL eelarve reformi nn “non-paper”. Nõrk koht EU2020 strateegia õnnestumises  on valitsemine- tuleb kaasata need, kes reaalselt viivad selle strateegia eesmärgid ellu. Koostöö ja kontsentreerumine (CC- concentration and cooperation) on väga olulised eesmärgid. Parlament on seisukohal, et kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamine ei ole vabatahtlik nagu Euroopa Komisjon seda tõlgendab. See ei saa olla vabatahtlik, sest see pidurdab arengut. Euroopa Parlament tuleb kohe peale EK regulatsioonide tutvustust välja ettepanekutega kuidas  nendesse sisse kirjutada kohustused kaasamiseks. Territoriaalne dimensioon, mis on Lissaboni lepingusse sisse kirjutatud, annab ka õigusliku aluse nende ettepanekutega edasiminekuks. Parlament tahab tugevdada seda territoriaalset dimensiooni- piiriülene koostöö ja makroregioonide positsioon. See peab olema sisse kirjutatud ühtekuuluvuspoliitika kolmandasse dimensiooni (piiriülene koostöö).

Järgmisena andsid erinevate linnade ja regioonide esindajad ülevaate headest praktikatest territoriaalsete paktide sõlmimisest Eurooa 2020 strateegia ellurakendamiseks.

Soome esindaja Markku Markkula andis ülevaate digitaalagenda rakendamisest Soomes. Nemad on otsustanud, et on vaja radikaalseid muutusi ja ei piisa ainult väikestest muutustest. Soome soovib olla pioneeriks nende muutuse elluviimisel. Näitena tõi ta Helsingi regioonis tehtud sammud selles valdkonnas. Selle keskmes on hariduse, elukvaliteedi, keskkonna ja innovatsiooni alased tegevused. Nad on valmis võtma ka riski oma eesmärkide elluviimisel. Innovatsioon on nii teenuste kasutajate kui pakkujate osas. Kuidas saavad ülikoolid paremini panustada innovatsiooni. Oluline on ka näiteks nii töökultuuri kui õppimiskultuuri muutmine.

Välja on toodud 7 valdkonda mida tuleks muuta. Mis see digitaalne keskkond tähendab ja kuidas seda rakendada oli tema ettekandes välja toodud. See oli väga huvitav ettekanne. Vaja on ka muutusi inimeste mõtlemises. Selleks, et kõik regioonid saaksid kasu nendest eksperimentidest, on vaja sõlmida territoriaalseid pakte.

György Matolcsy Ungari alalisest esindusest EL juures ütles, et energia sõltumatus ja julgeolek on üks olulisi eesmärke mida liikmesriikide esitatud reformikavad piisavalt ei kajasta.

Bresso tuletas meelde, et 8.märtsil on kavas riiklike delegatsioonide esimeeste kohtumine liikmesriikide alaliste esinduste EL juure esindajatega, kus arutatakse EU2020 strateegiat ja selle rakendamisest liikmesriikides ning rahvuslike reformikavade koostamisest (kutse lisatud).

Pealelõunasel sessioonil toimus arutelu teemal kuidas EL linnad ja regioonid toibuvad majanduskriisist: võimalused majanduslikuks ja territoriaalseks ühtekuuluvuseks ja vastamiseks El poliitikatele.

Seda sessiooni juhatas Regioonide Komitee esimene asepresident Ramon Luis Valcarcel Siso.

Laszlo Andor, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaal- ja kaasamise volinik, ütles, et olukord liikmesriikides ja regioonides on olukord väga erinev ja need regioonid, mis on olnud rohkem sõltuvad ehitussektorist, on kriisist rohkem mõjutatud kui teised. Kriis on näidanud kui seotud EL erinevad riigid ja regioonid on ning nad pole olnud võimelised neid probleeme üksinda lahendama. Oluline on suurendada tööhõivet ning vähendada ka struktuurset tööpuudust. Seetõttu on oluline arendada elukestvat õpet ning parandada kvalifikatsiooni ja hariduse kvaliteeti. Euroopa sisene tööjõu liikuvus on väga madal ja me peame seda suurendama.

Joost P.van Iersel Sotsiaal- ja Majanduskomiteest rääkis suurlinnade kui majanduslike mootorite rollist ühtekuuluvuspoliitika ja EU2020 strateegia rakendamisel. Ta leidis, et uus territoriaalne ja ühtekuuluvusmudel peab olema tugevalt seotud EU2020 strateegiaga. Ta arvas, et suurlinnad peavad koostama oma enda EU2020 strateegiad.

Ka selles sessioonis tutvustasid erinevate linnade ja regioonide esindajaid oma tegevusi majanduskriisiga toimetulekuks ja tutvustasid heade praktikate näiteid.

Iiri esindaja ütles, et nemad võivad enne tutvustada head praktikat selle kohta kuidas kriisi tekitada. Käesolev kriisil on mitu väljundit:
·    Kriis panganduses
·    Kriis avaliku sektori eelarvetes
·    Tööhõives
·    Meie maines
·    Jne.

Hanniffy Iirimaalt ütles, et neil on kõige suurem tööpuuduse tõus, eriti naistöötajate hulgas. Paljud kinnisvaraobjektid on pooleli ja mõned majad, mis on vaid osaliselt elanikega täidetud, vajavad lahendusi. Kaalutud on ka pooliliolevate hoonete lammutamist. Probleemiks on ka see, et paljud lahkuvad nende riigist- ja eriti kurb on see, et lahkuvad noored ja haritud. Valitsusel on 4 aasta majanduse taastamise kava, mis tahab taastada stabiilsuse avalikes eelarvetes, panganduses ja ettevõtluses. Iirimaal on jätkuvalt potentsiaali mida majanduse jaluleaitamiseks saaks kasutada. Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused peavad andma omapoolse panuse läbi kinnisvarasektori probleemide lahendamise, energia efektiivsus alaste meetmete rakendamise, uute teenuste pakkumise ja ettevõtluse toetamise.

Ettekandega esines ka Uno Silberg (ettekanne lisatud).

Euroopa Komisjoni volinik ütles, et kõigis ettekannetes oli ka palju ühist. Oluline on suurem koostöö erinevate partnerite vahel ja Euroopa Komisjoni selget juhtrolli. On aeg luua kord avaliku sektori eelarvetes. Vaja on olemasolevate fondide parem kasutamine ja alti on võimalik leida selleks  uusi innovaatilisi teid. Ta on rahul, et esinejad olid seda meelt, et Euroopa 2020 strateegia annab hea aluse konkurentsivõime tõstmiseks.

Aga selle rakendamine peab olema paindlik ja innovatsioon peab olema  selle keskmes.  Volinik rõhutab, et investeerimine inimestesse ja heasse haridusse on väga oluline. Samuti on oluline noorte ettevõtluse alase hariduse parandamise ja tuleb aidata ka leida noortel rakendust tööjõuturul.

Järgmine probleem millele ta soovis tähelepanu juhtida- on vananev rahvastik. Sotsiaalfond on vahend, mille abil saaks suurendada vanemaealiste tööhõivet.


2.    Digitaalarengu tegevuskava: komisjon algatas avaliku arutelu e-allkirja ja e-identimise kohta.

Selleks et suurendada tarbijate ja ärisektori senist vähest usaldust internetitehingute tegemisel, küsib Euroopa Komisjon ELi kodanikelt ja muudelt huvitatud isikutelt, kuidas saab elektrooniliste allkirjade ning elektroonilise identimise (eID) ja autentimisega kaasa aidata Euroopa digitaalse ühtse turu arengule. Praegu on üheks oluliseks ELi internetimajanduse arengut pärssivaks teguriks asjaolu, et inimeste identiteeti ja allkirja on keeruline kontrollida. Elektroonilised allkirjad ning elektrooniline identimine (eID) ja autentimine võivad olla olulised vahendid, kuidas tagada nii kasutajatele kui ka teenuseosutajatele sidusteenuste turvalisus, usaldusväärsus ja hõlbus kättesaadavus, kuid selliste vahendite tõhusaks toimimiseks peavad need olema kasutusel kõigis liikmesriikides. Komisjon kasutab nimetatud arutelu tulemusi e-allkirja käsitleva kehtiva direktiivi läbivaatamisel ning elektroonilise identimise ja autentimise vastastikuseks tunnustamiseks kavandatud algatuse ettevalmistamisel.

Avalikus arutelus soovitakse tagasisidet järgmistel teemadel:
·    kodanike ja ärisektori ootused seoses elektroonilisi allkirju ning identimist ja autentimist käsitlevate ELi õigusaktidega, eelkõige e-allkirjade ja elektroonilise identimise üldine kasutegur ning ärisektori erivajadused, sotsiaalmajanduslikud eelised, rakendusvaldkonnad, muud võimalikud usaldust suurendavad teenused (nt ajatemplite panemine), mobiilsiderakendused ning nupu „Nõustun” vajutamisel antava elektroonilise nõusoleku õiguslik tunnustamine;

·    IKT sektori seisukoht selle kohta, kuidas e-allkirju tehnoloogia arengust tingitud uusi probleeme arvesse võttes kõige paremini ette valmistada. Huvitatud isikutel palutakse avaldada arvamust olemasolevate tõkete, turvanõuete ja turvatasemete võimaliku eristamise kohta ning väljendada oma ootusi standardite osas;

·    ühised põhimõtted, mis peaksid suunama e-identimise ja e-autentimise vastastikust tunnustamist Euroopas, ning eesmärk saavutada riikide e-identimise süsteemide võimaldamisest tulenev mastaabisääst, eelised kasutajatele kogu ELis ning sektoriülesed kasutusvõimalused avalikus ja erasektoris;

·    teadusuuringute ja uuendustegevuse võimalik panus e-identimise ja e-allkirjade uute autentimisviiside väljatöötamisse e-allkirjade hõlpsaks haldamiseks praegu kasutatava avaliku võtme infrastruktuuri (Public Key Infrastructure – PKI) ning elektrooniliste isikutunnistuste asemel.

E-kaubanduse ja e-äri edendamine ning haldustoimingute hõlpsam tegemine internetis ühtse turu raames on Euroopa digitaalarengu tegevuskava olulised osad. Veebipõhine arutelu kestab 2011. aasta 15. aprillini.

Aruteluga saate tutvuda veebilehel:
http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=eid4&lang=en

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) hakkab koostama omapoolset sisendit. Esimene vastuse projekt valmib 4.märtsiks 2011.

3. Tulevast teist Euroopa integratsioonikava käsitlev konsulteerimine.


The consultation is open to Local and Regional authorities from the EU, including members of the Europe 2020 Monitoring Platform and the Subsidiarity Monitoring Network.
If you are interested in participating in this consultation, please complete the questionnaire below and submit it by Thursday 31 March 2011 by email to integration@cor.europa.eu. Answers can be given in any EU official language. Your responses together with an analytical report compiled by the CoR services will be forwarded to the European Commission as a contribution to drawing up the communication.

Küsimustik on aruandele lisatud.

4.    Eesti Iseseisvuspäeva tähistamine Brüsselis.

Eesti suursaatkond Brüsselis ja Luksemburgis tähistas 23. veebruari õhtul Eesti iseseisvuspäeva kontserdiga Brüsseli raekojas - http://www.estemb.be/events

Mina omalt poolt korraldasin väikese Eesti Iseseisvuspäeva tähistamise Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) maja 4. korrusel. Tõnu Karu Tallinna esindusest EL juures aitas kaasa sümboolikaga ja hümniga.

Lisaks korraldas Sachsen-Anhalt esindus Brüsselis  ( Boulevard St. Michel 80, B-1040 Brüssel) 24. veebruari õhtul viimase kontserdi Chopin festivali sarjast. Klaveril mängis pianist  prof. Piotor Oczowski.

5.    Avatud Päevad 2011 partnerite kohtumine.

Esimene 2011 aasta Avatud Päevade ühenduse, kus ka Eesti kavatseb kaasa lüüa, partnerite kohtumine toimus 24.veebrauril kell juhtpartneri Veneto Regiooni Brüsseli esinduses aadressil  Avenue de Tervuren, 67.
 
Koosolekul otsustati, et osaleme temaatilise prioriteedi “ Geography Matters” raames ja meie konglomeraadi nimetus saab olema “Europe of traditions”.

Meie osalus toimub seekord töörühma vormis ja pealkirjaks pakuti “Public authorities for cultural heritage and sustainable development”.

Mina sain omale ülesandeks vastutada kohalike ürituste korraldamiseks vajalike andmete kogumise ja töötlemise eest (koosoleku protokoll lisatud).

Esilagu pakuti välja, et toimumiskoht saab olema 12.oktoobri pealelõunal Galicia Euroopa esinduses.

Eesti üleriigilisi omavalitsusliite esindab seekord Saaremaa. Vajalike vormide ja dokumentide esitamise viimane tärmin on partneritele 28. veebruar 2011.

6.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) transpordi töörühma koosolek.

CEMR transpordi töörühma koosolek toimus 25. veebruaril.

Angelika andis ülevaade muudatustest CEMR töökorralduses. Eelmisel aastal viis CEMR läbi uuringu (küsimustik), mille tulemusel leiti, et põhieesmärk on EL poliitikate lobby ning teine prioriteet on liikmete vaheline teabevahetus ja heade praktikate levitamine.

Uue CEMR presidendi hinnangul on  üks oluline CEMR töö eesmärk EU2020 strateegia rakendamine.  Leiti, et on vaja ka aktiivsem poliitikute kaasamine CEMR poliitikatöösse.

Aprillis toimuval peasekretäride koosolekul arutatakse võimalikke uusi töövorme. Eesmärk on leida võimalusi paremini koordineerida erinevate poliitikavaldkondade tööd ja suurendada poliitilist kaasamist. Töörühmad ei jätka samal moel nagu siiani ja püütakse töötada paindlikumalt ning integreeritumalt. Kui soovitakse kaasa rääkida CEMR positsioonide kujundamises, tuleb kontakteeruda oma kolleegidega liikmesriikide liitudest ning koostöös nendega leida võimalus kaasa rääkida. Võimalus on ka kasutada extranetti oma arvamuste edastamiseks.

Lõplikke otsuseid ei ole veel uue töökorralduse osas vastu võetud. Töörühma juhi hinnangul on kõige olulisem küsimus see, et transpordi valdkonna ekspertarvamus on arvestatud CEMR seisukohtade kujundamisel. Ta pole veendunud, et teistsugune töörühm (ad.hoc töörühm liitude ekspertidest) võimaldab saada samasugust tulemust nagu praegune töörühm. Kutsus kõiki üles rääkima oma liitude peasekretäridega selle võimalku uue töökorralduse osas.

Angelika ütles, et eesmärk on muuta töötamise viise (mitte korraldada kaks töörühma aastas vaid ainult ühe) ja selle asemel korraldada fookusgruppide koosolekuid erinevatel teemadel, kus esindajad liitudest saavad osaleda. Aasta lõpuks on vaja ka üle vaadata kommunikatsioonivahendite kasutamine ja võimaldada suuremal määral kasutada kaasaegseid sidevahendeid. Aga see on liitude otsustada kuidas edasi minna. Eesmärk on mingi küsimuse arutamisel kaasata eksperte erinevatelt valdkondadelt, kes on sama teemaga seotud (st erinevate poliitikate integreeritud lähenemine).
Innovatsioon, ühtekuuluvus ja jätkusuutlikkus on need eesmärgid, mida tuleb iga teema juures arvesse võtta.

CEMR poliitikakomitee kiitis oma 2011 aasta tööprogrammi
http://www.ccre.org/docs/cemr_work_programme_en.pdf 
oma 7.detsembril toimunud koosolekul.

Eelmise aasta detsembris on välja antud valge raamatu transpordi osas esialgsed seisukohad (Kallase poolt). Teemad, mida see dokument katab on laias laastus:
·    Avada kohalik raudteeturg konkurentsile
·    Mittediskrimineerivad maksustamised, mis katavad kõiki kulusid, kaasa arvatud keskkonna kulud
·    Tehniliste standardite tutvustus
·    Kuidas veenda tarbijaid kasutama oma sõitudeks keskkondlikult säästvaid mudeleid
·    Kõrgekvaliteediline transport reisijatele , reisijate õigused
·    Infrastruktuur ja TEN-T- rohelised koridorid ja rohelisem transport, rahastamine , IT kasutamine jne.
·    Linnapiirkonnad ja metropolid- linnaplaneeringud, inimeste käitumise uuringud ja võimalused nende muutmiseks, innovatsioon, avaliku transpordi võimaluste arendamine
·    Välisdimensioon.

Eelmise konsultatsiooni tulemused on leitavad:
http://ec.europa.eu/transport/strategies/consultations/2009_09_30_future_of_transport_en.htm

Ülevaade Euroopa Komisjoni transpordipoliitikatest on leitav:
http://ec.europa.eu/transport/index_en.htm

Marc Onnen esitas oma ettekandes ka esimesed võimalikud seisukohad, mida CEMR võiks väljendada. On kaks põhilist teemat, mida tuleks seisukohtade kujundamisel arvesse võtta:

1.    millised valdkonnad mõjutavad linnu ja regioone
2.    kuidas linnad ja regioonid saavad eesmärkide realiseerimisele kaasa aidata

Hollandi esindaja ütles, et CEMR seisukohad peaksid väljendama ka keskkonna küsimusi ja rahvastiku vananemist. Ka on neil juba praegu väga kõrged standardid- need riigid, kelle standardid on madalamad, suudavad kergemini esitatud nõudeid täita.
Helisingi on valmis kaasa rääkima ühtse piletisüsteemi rakendamise küsimuses, kuid arvab, et see ei ole saavutatav lähema 10 aasta jooksul.

Serafim Pazos-Vidal andis ülevaate arengutest TEN-T teemal. euroopa koordinaatorid

Itaalia sektsioon oli mures, et linnatranspordi rahastamiseks ei ole piisavalt võimalusi. Nad soovivad suuremat lobby Euroopa Parlamendi liikmete hulgas ja ka Euroopa Komisjonis. Nende hinnangul jätab TEN_T  väikese võimaluse fondi jaoks, et rahastada transporti linnapiirkondades. Nad soovivad selgemat sõnumist linnatranspordi rahastamise kohta.  Ta on mures, et komisjon loeb Milano  keskmise suurusega linnaks.

Euroopa Komisjon tegi 21.veebrauril  teatavaks väljavalitud projektid, millele üleeuroopalise transpordivõrgu (TENT-T) vahenditest eraldatakse 170 miljonit eurot, et ehitada välja ja ajakohastada Euroopa Liidu olulist transpordi infrastruktuuri. 19. mail 2010 avaldatud TEN-T üheaastastest ja mitmeaastastest projektikonkurssidest tulenevate toetustega aidatakse liikmesriikidel ehitada puuduvaid ühendusteid, kõrvaldada ummikuid ning suurendada transpordi ohutust ja turvalisust, kusjuures eelkõige pööratakse tähelepanu transpordi jätkusuutlikumaks muutmisele, eri transpordiliikide ühendamisele, projektide rakendamise kiirendamisele ja hõlbustamisele ning avaliku ja erasektori koostöö toetamisele.

pressiteade

Paljud CEMR transpordi töörühma liikmed kurtsid, et vahendid on suunatud liialt Ida-Euroopa riikidele, et luua puuduvad transpordiühendused. Peame jälgima tähelepanelikult mida CEMR kavatseb selles küsimuses öelda, et kaitsta meie huve.

INNOVATIIVNE TRANSPORT
Hetkel puudub väga selge visioon kuidas seda teemat arendada, aga on kindel, et vaja on luua link e-valitsemise ja transpordi vahel. Loomulikult tuleb selle juures arvestada ka teisi aspekte nagu “innovaatiline rahastamine”

Linnatranspordi rohelisemaks muutmiseks on Euroopa Komisjon ette näinud ka rida tegevusi:
http://ec.europa.eu/transport/urban/urban_mobility/urban_mobility_en.htm

Marcel Meeuwissen, City of Enschede (Holland) esitas ettekande illustreerimaks IT kasutamist linnatranspordis. Eesmärk on teha avalik transport võimalikult kliendisõbralikuks ning luua selline piletisüsteem, mis oleks võimalikult lihtne kasutada. Oma sõnavõtus tutvustasin ID-kaardi süsteemi, mis on meil kasutuses ning esitasin küsimuse- kas see poleks mitte väljapääs ka kasutamiseks erinevates riikides, kus piisab ainult ID-kaardist ning pole vajadust osta erinevaid pileteid.

www.lowemissionzones.eu - info võrgustiku kohta, mis koondab endas madala CO2 sisaldusega tsoonide kohta. Tähistused, info jne.

RAHASTAMINE

Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraat saadab oma ettepanekud järgmise perioodi rahastamise kohta. Viiakse läbi uuringut kuidas regionaalarengu fonde kasutada ka transpordi rahastamiseks, millised on linnade vajadused jne. CEMR on kaasatud nõuandva kogu koosseisu (ka Eurocities on esindatud). Komisjon kogub andmeid linnadest ning määratakse linnad, kus viiakse läbi pilootprojekt. Oluline on leida linnad kes sooviksid selles pilootprojektis osaleda. Viin Austriast on väljendanud valmisolekut selles projektis osaleda. Alati on küsimus milleks täpselt raha vaja on ja kuidas seda kasutatakse. Saksamaal on küll antud raha investeerimiseks teede ehitusse, aga mitte teede haldamiseks ja see on nende hinnangul suur probleem.

E-MOBIILSUS

Oma kogemusi selles valdkonnas tutvustasid Jean-Paul Martinerie(Prantsusmaa) ja Oliver Mietzsch (Saksamaa).

Mr. Hugues Van Honacker Euroopa Komisjonist (Clean transport, Urban transport & Intelligent transport systems, European Commission) rääkis EL algatustest alternatiivsete kütuseliikide kasutamisest nii elektri tootmisel kui transpordisektoris. Tema sõnul ei piisa ainult elektriautode kasutamisele võtmisest vaid on vaja mõõta erinevate tegevuste keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge.
erinevad strateegiad

Puhas linnatransport: http://ec.europa.eu/transport/urban/index_en.htm

Soome ministeeriumi poolt läbi viidud uurimus näitab, et elektriautode laialdane kasutamine aastaks 2020 ei ole Soomes tõenäoline.

JÄTKUSUUTLIK TRANSPORT

Selle teema raames on oluline rääkida EU2020 strateegiast.
Direktiiv seab kohustuslikud EL normid tagamaks taastuvenergia osa energia tootmises ja tarbimises 20% ning 10% osa transpordi sektoris aastaks 2020.

Komisjoni veebileht taastuvenergia kohta on leitav:
http://ec.europa.eu/energy/renewables/targets_en.htm.

Liikmesriikide poolt koostatud plaanid nende eesmärkide täitmiseks on leitavad: riiklikud tegevuskavad

Euroopa Komisjonis on loodud puhta transpordi portaal (Clean Vehicle Portal).- www.cleanvehicle.eu, mis on veel jätkuvalt väljaarendamisel.

http://ec.europa.eu/energy/intelligent/ - võimalused energia kokkuhoiuks, informatsioon võimaluste kohta raha taotluseks, mis on avatud kuni 12. maini 2011
(http://ec.europa.eu/energy/intelligent/call_for_proposals/index_en.htm)

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis




28.02.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit