Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


14. veebruar 2011
Print
eelmine
E-nädalakiri 4/2011

järgmine

Sisukord:
1.    Regionaalpoliitika osa Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel.
2.    Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni koosolek.
3.    EUROSTAT andmed majanduskasvu kohta.
4.    Euroopa Liidu kõrgete ametnike ühisavaldus seoses sündmustega Egiptuses.
5.    Euroopa Komisjon otsustas toetada  Tsehhile võimude taotlust toetuse saamiseks  Euroopa Globaliseerimise Fondist.

1.    Regionaalpoliitika osa Euroopa 2020. aasta strateegia1 rakendamisel.

Komisjoni teatises
on visandatud regionaalpoliitika osa Euroopa 2020. aasta strateegia (KOM(2010) 2020) rakendamise ning eelkõige juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” toetamisel.

Regionaalpoliitikal on keskne roll investeeringute suunamisel arukasse ja jätkusuutlikku kasvu, kuna selle raames võidakse toetada meetmeid, mille eesmärk on lahendada kliimamuutuste, energia ja keskkonnaga seotud küsimusi.

Teatises esitatakse praktilisi soovitusi, kuidas piirkonnad saavad poliitikat kasutada, et töötada välja ressursitõhus, vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimeline ja konkurentsivõimeline majandus, ning tuuakse näiteid teatisega kaasnevas komisjoni talituste töödokumendis esile tõstetud headest tavadest. Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja piirkondade ametivõimudega, et aidata kaasa nende soovituste rakendamisele.

Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Peadirektoraat korraldab Brüsselis 18. veebruaril teatise tutvustamiseks konverentsi: programm.

Teatis annab ülevaate perioodil 2007-2013 eraldatud struktuurivahendite kasutamisest kliimamuutuste, energia ja keskkonna valdkonnas.

Käesolevas teatises soovitatakse regionaalpoliitika osa suurendamiseks jätkusuutliku  kasvu tagamisel käimasoleval programmiperioodil „kahesambalist” meetodit (minu jaoks on kummaline sõna “kestlikku” kasutamine, aga selle tõlke on teinud professionaalsed tõlgid):

·    Investeerida rohkem kestlikku kasvu: soodustada strateegiliselt suuremat keskendumist kestliku kasvuga seotud investeeringutele, rõhuasetusega ressursitõhusal, vähese CO2-heitega majandusel;

·    Investeerida paremini kestlikku kasvu: parandada poliitika eesmärkide saavutamise mehhanisme, tugevdades kestliku arengu põhimõtete rakendamist rakenduskavades.

Suuremaid muutusi regionaalpoliitika toimimismehhanismis saab kavandada alles järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks, käesolevas teatises on aga näidatud, kuidas korraldusasutused saavad praegusi regionaalpoliitika programme viia vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegia kestliku kasvu eesmärkidega. See on üleskutse riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametivõimudele hakata kohe tegutsema ning kasutada paremini ära olemasolevaid vahendeid, et edendada kõikides Euroopa piirkondades kestlikku kasvu. Neid meetmeid tuleks vaadelda juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” ning Euroopa 2020. aasta strateegia kliima- ja energiaeesmärkide 27 kontekstis ning nende täiendusena.

2.    Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni koosolek.

Komisjoni koosolek toimus 14. veebruaril 2011, osa võtsid Regioonide Komitee Eesti del. liikmed Andres Jaadla ja Kaido Kaasik ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Edasise töökorralduse osas otsustati:

Määrata raportööriks:
·    Teatis „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatus”- arvamuse koostamiseks - LEBRUN, Michel (BE/EPP).

Loobuda arvamuste koostamisest järgmiste ettepanekute kohta:
·    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta, KOM(2010) 726 lõplik – 2010/0363 (COD);

·    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta (Seveso direktiiv), KOM(2010) 781 lõplik – 2010/0377 (COD).

Komisjoni esimees Ilmar Reepalu  tegi ettepaneku korraldada  väljaspool Brüsselit  koosoleku ja konverentsi „Rio keskkonna- ja arengukonverentsi 20. aastapäev”  Malmö, Rootsis  3.–4. oktoobril  2011, koos 2. oktoobri õhtul toimuva mitteametliku koosolekuga. Kuna konkureeriv ettepanek oli korraldada Rumeenias (Cosma) seminar ja õppevisiit, siis toimus elektrooniline hääletus, mille tulemusena otsustati, et koosolek toimub Malmös.

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm, komisjoni 2011 aasta tööprogramm ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Perspektiivarvamus teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll säästva veepoliitika edendamisel”.    Perspektiivarvamuse koostamist taotles ELi eesistujariik Ungari.
Raportöör: Nichi Vendola (IT/PES), CdR 5/2011 - ENVE-V-008

Raportööri sõnul on ressursside raiskamise ja tarbimise vähendamine, vee ringlussevõtu kvalitatiivne, kvantitatiivne parandamine ja selle energiatõhususe suurendamine ning kõigi olemasolevate veevarude kaitse prioriteetsed küsimused, millele tuleb lähiperspektiivis lahendused leida, et tagada ka tulevastele põlvkondadele võimalus vett nautida. Need suunised tuleb liikmesriikide valitsustel ja rahvusteülestel ametkondadel lisada prioriteetsete küsimustena oma poliitilistesse tegevuskavadesse, et peatada elulise tähtsusega vara aeglane, kuid pidurdamatu ammendumine.

Raportöör kavatseb oma arvamus leida vastused järgmistele küsimustele:
·    Kuidas asetada veeringe esikohale kliimamuutustega kohanemise meetmetes alates ELi tasandist kuni kohaliku tasandini?

·    Kuidas leida lahendusi veepuudusele, tasakaalustades veenõudluse, veevarustuse ja eelkõige ökosüsteemi vajadused ning arvestades küsimusi nagu sihtmäärade kehtestamine vee säästmiseks ja veevarude kvantitatiivseks majandamiseks kooskõlas vee raamdirektiiviga?

·    Kuidas hallata veega seotud äärmuslikke olukordi senisest integreeritumalt ja uute meetmete abil?

·    Majandamise osas: milliseid järeldusi teevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused esimestest vesikondade majandamiskavadest? Milliseid ülesandeid võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täita valgaladel tehtava rahvusvahelise koostöö tõhustamisel? Kuidas saavad EL ja liikmesriigid ja kuidas nad peaksid toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi eespool mainitud valdkondades?

Ungari maaelu arengu ministeeriumi riigisekretär István Kling ütles oma  sõnavõtus, et oluline on integreeritud ja rahvusvaheline lähenemine sellele küsimusele. Doonau Regiooni Strateegia on kavas vastu võtta selle aasta juunis.

Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi vee üksuse juhataja Peter Gammeltoft ütles oma sõnavõtus, et EK on vee teemal vastu võtnud mitmeid õigusakte- http://ec.europa.eu/environment/water/index_en.htm

Ka nemad keskenduvad tulevikus integreeritud lähenemisele teistele poliitikatega, rahastamisele, innovatsioonile ja valitsemisele. Oluline on ka vee hinna küsimus ja seetõttu on veele õiglase hinna määramine väga oluline, mis aitab ära hoida ka vee ebaefektiivset kasutust. See peab sisaldama ka selle ressursi keskkonnamõõdet. Vaja on tagada elanikkonna varustamine kvaliteetse joogiveega kuid see, kas see toimub eraettevõtete või avalike ettevõtete poolt, ei ole komisjoni pädevus ja seda otsustab iga liikmesriik ise. Vee ülekanded ühest kohast teise toovad kaasa nii sotsiaalseid kui keskkonnaalaseid probleeme ja seetõttu on selle tegevuse mõjude hindamine väga oluline ja seda tuleb teha suure põhjalikkusega. Veevarustus nõuab suurt energiakulu. Üks võimalus on teha muutusi ka maakasutuses.

Erinevad käimasolevad konsultatsioonid on leitavad leheküljelt:
http://ec.europa.eu/environment/consultations/un_2012.htm

Arvamustevahetuses ütles Hispaania esindaja, et veepoliitikat on nende piirkonnas arendatud väga positiivsel moel koostöös erinevate osapooltega. Oluline on vee säästumeetmete rakendamine ja integreeritud lähenemine. Vaja on keskenduda sellele mis  juhtud meie raportiga peale selle heakskiitmist. Vaja on indikaatorite rakendamine.

Tögel Saksamaalt ütles, et nii Saksamaal, Tsehhis kui Poolas on olnud vett üleliia. Inimeste arvu vähenemine ja ettevõtete sulgemine on viinud vee vähema kasutamisele ja mõned vee-ettevõtted on seetõttu suletud. Veerohkus on samuti avaldanud negatiivset mõju piirkonnale ning ka põllumajandusele.

Itaallased tõstsid üles joogivee küsimuse mägipiirkondades.

Taani esindaja ütles, et situatsioon erineb piirkonniti dramastiliselt.  Oluline on kuidas EL ja liikmesriigid toetavad kohalike ja regionaalseid omavalitsusi selle olulise ressursi majandamisel.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine komisjonis toimub 5. mail 2011.
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil ja 1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „ELi vahend LIFE+ – edasised sammud”,   
Teatis „LIFE+-määruse rakendamise vahekokkuvõte”, KOM(2010) 516 lõplik.
Raportöör: Daiva Matoniene (LT/EA), CdR 6/2011 - ENVE-V-009

Raport juhib tähelepanu, et LIFE+-programmi käivitamisest 1992. aastal on seni toetatud 3115 projekti. Seega näib õigustatud väita, et kas on meetmevaldkond liialt piiratud või siis eraldatud rahastamisvahendite kasutuselevõtt liiga keeruline. Keskmiselt eraldatakse projektile toetusena nt ligikaudu miljon eurot ja maksimaalselt 50 % võib olla rahastatud ELi vahenditest (võimalikud erandid LIFE+ „Looduse” raames).

Seepärast on taotlejal keeruline leida teisi kaasrahastamise allikaid. Seda arvestades ja projektide teostamise lihtsustamiseks tuleks luua võimalus ka väiksemate projektide taotluste rahuldamiseks. Lisaks sellele tuleks kaaluda kaasrahastamise maksimumsumma tõstmist.

Raportöör esitab järgmised Soovitused LIFE+-programmi vahekokkuvõtteks:
·    Parandada teavitamise poliitikaid liikmesriikide tasandil;

·    Luua võimalused vabaühenduste algatuste rahastamiseks keskkonnakaitse valdkonnas;

·    LIFE+-programmi parandamisel tuleks ka kaaluda, kuidas seda kasutada teiste, võib-olla vähem nähtavate liikide kaitseks;

·    Projektide rahastamisel ei tohiks nõuda kohustuslikku innovaatilisust- piisab sellest kui nende kogemusi saavad rakendada teised piirkonnad;

·    toetada aktiivsemalt LIFE+-programmi ja muude eriprogrammide rakendamist uutes liikmesriikides;

·    tegutseda selle nimel, et LIFE+-programm oleks võimalikult ulatuslikult kooskõlas ELi teiste otseselt või kaudselt keskkonnakaitsega seotud programmidega;

·    kaasata erasektorit;

·    kaasata ülikoole.

LIFE+-programm uuel rahastamisperioodil
·    rahastamine peaks olema piisav, tõhus ja paindlik;

·    võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kasutada keskkonnavahendeid ning võimaldada neil osaleda nende kasutamise planeerimisel ja kasutamise parandamisel;

·    uus LIFE+-programm sisaldama rõhuasetust vabaühendustele ja avalikkuse teadlikkusse tõstmisele;

·    lihtsustada rahakasutuse menetlusi ja võtta kasutusele asjakohased meetmed taotluste hindamiseks;

·    Uus LIFE+-programm peab hõlmama ka projektide märgistust tähistamaks, et need on vastavuses piirkondlike strateegiate (nt Läänemere strateegia) eesmärkidega ning teatud juhtudel peaks olema võimalik laiendada teatud tegevusi ELi vahetutesse naaberriikidesse.

Aruandele on lisatud komisjoni teatis LIFE+ kohta.

Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi LIFE-Loodus programmi juhi Angelo Sals ütles oma  sõnavõtus, et nad toetavad ideed laiendada bioloogilist mitmekesisust, suurendada teadlikkust ning keskenduda rohkem teadmistel põhinevale otsustamisele.
Komisjon kavatseb saavutada suuremat tasakaalu alt üles ja ülalt alla lähenemiste vahel, samuti laiendada territoriaalset mõõdet. Nad soovivad ka parandada programmilist ja integreeritud lähenemist. Vahend selleks on “integreeritud projektid”.

Kavas on mõned muudatused selle fondi rakendamisel ja juhtimisel. Partnerid on täna avaldanud arvamust, et fondi haldamine peaks mine Euroopa Komisjoni kätte.

Regioonide Komitee liikmed arvasid, et see on väga oluline arvamus ja see on ainuke programm, mis on otseselt seotud keskkonna kaitsega. Oluline on jätkusuutlikkuse tagamine ja sellel peab olema ka mingi täiendav väärtus EL tasandil, mitte ainult kohalikul ja regionaalsel tasandil.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine komisjonis toimub 5. mail 2011
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil ja 1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast”
Teatis teemal „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda − Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava”, KOM(2010) 677 lõplik
Raportöör: Michel Lebrun (BE/EPP), CdR 7/2011 - ENVE-V-010.

Punktid, mida raportöör kavatseb  arvamuses käsitleda:
·    Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll arenguprogrammide haldamisel;

·    Kooskõla visiooni ja tegevuse vahel;

·    Kõrvalmõjudega toimetulemine;

·    Territoriaalne ühtekuuluvus;

·    Investeerimisvajadused;

·    Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsioonilised võimalused ja nende käsutuses olevad vahendid ELi energiainfrastruktuuri arendamiseks;

·    Üldsuse teavitamine ja teadlikkuse tõstmine.

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peab Euroopa energiainfrastruktuuri arengu- ja moderniseerimisprogrammi elluviimisel olema oluline roll. Nad tuleb täielikult kaasata üleeuroopaliselt tähtsaks peetavate projektide kujundamise ja elluviimise igasse etappi. Regioonide Komitee peab arvamusega „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda” pakkuma oma täielikku toetust kõikidele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes peavad tegema kaalumisel olevate projektide käivitamisel koostööd, ning selgitama ELi institutsioonidele neid raskusi ja võimalusi, mida on kõnealustes küsimustes esile toonud kohaliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmad.

Arvamuses tõstatatakse seega taas küsimus, millises vormis saaks Regioonide Komitee pakkuda toetust otsustus- ja rakendustasanditele kogu seadusandliku protsessi vältel: prioriteetide seadmisel, projektide koostamisel, otsustamisprotsessis, rakendamisel, rahastamisel, tõhusal kohaldamisel ja hindamisel.

Euroopa Komisjoni teatis teemal „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda − Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava”, KOM(2010) 677 lõplik teatis

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et Euroopa energiainfrastruktuur on meie majanduse „kesknärvisüsteem”. Kui Euroopa energiainfrastruktuuri väljaarendamises ei toimu olulist muutust, ei ole Euroopa energiapoliitika eesmärgid ega Euroopa 2020. aasta strateegia majanduslikud sihid saavutatavad. Energiasüsteemi ümberstruktureerimine vähese CO2-heitega tuleviku jaoks ei ole üksnes energiatööstuse ülesanne. Selleks on vaja ka tehnoloogiaarendust, tõhususe suurendamist ja paremat kliimamuutustega toimetulekut ning uut paindlikkust. See ei ole liikmesriigi tasandil saavutatav.

On vaja Euroopa strateegiat ja rahastamist. On vaja leida finantslahendusi, et rahuldada investeerimisvajadusi, mis on järgmisel kümnendil ligikaudu üks triljon eurot, millest pool kulub ainuüksi energiavõrkude arendamiseks.

10. novembril 2010 vastu võetud Euroopa 2020. aasta energiastrateegiat käsitlevas teatises  kutsutakse oluliselt muutma meie senist lähenemisviisi energiainfrastruktuuri ja -võrkude kavandamisele, ehitamisele ja käitamisele. Energiainfrastruktuur on suurprojekti  „Ressursitõhus Euroopa” üks esmatähtsaid valdkondi.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine komisjonis toimub 5. mail 2011.
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil ja 1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Pealelõunase sessiooni lõpus toimus ümarlaud teemal „Nagoya järelmeetmed: bioloogilise mitmekesisuse edendamine Euroopa kohalike ja piirkondlikes omavalitustes. Ümarlaual osalesid ÜRO Keskkonnaprogrammi esindaja, Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi esindaja, Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (ICUN) esindaja Russel Galt. 

Uwe Friedel tutvustas projekti „Bioloogilise mitmekesisuse Euroopa pealinnad”, Deutsche Umwelthilfe.

Järgmise koosolek toimub  5. mail 2011 aastal Brüsselis.

3.    EUROSTAT andmed majanduskasvu kohta

2010 aasta detsembris, võrreldes 2010 aasta novembriga, tööstustoodang langes tervikuna 0,1 %.
Nende liikmesriikide hulgast, kelle andmed olid saadavad, kasvas tööstustoodang kümnes, langes üheksas ja jäi stabiilseks Saksamaal ja Hollandis.
Suurim kasv oli Sloveenias (+4,2%), Portugalis (+3,8%) ja Eestis (+1,3%). Suurimad kukkujad olid Läti (-1,9%), Iiri (-1,7%) ja Taani (-1,3%).

Täpsemat informatsiooni erinevate valdkondade ja riikide kohta leiate:
pressiteade

4.    Euroopa Liidu kõrgete ametnike ühisavaldus seoses sündmustega Egiptuses.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy,  Euroopa Komisjoni president  José Manuel Barroso,  ja EL kõrge esindaja  Catherine Ashton avaldasid toetust Egiptuse presidendi Mubaraki  tagasiastumise otsusele ning avaldasid heameelt et ta kuulas rahva tahet ning on avanud võimaluse demokraatlike reformide läbiviimisele riigis.

Rahu ja stabiilsuse hoidmine piirkonnas on meie jagatud vastutus, ütlesid nad.
Pressiteade

5.    Euroopa Komisjon otsustas toetada  Tsehhile võimude taotlust toetuse saamiseks  Euroopa Globaliseerimise Fondist.

Euroopa Komisjon otsustas toetada Tsehhit 323 820 EUROga EGFst , et aidata 460 tööta jäänud töölist uue töö leidmisel.

Taotluse peab veel heaks kiitma ka Euroopa parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Täpsem informatsioon: pressiteade

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

15.02.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit