Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


07. -11. veebruar 2011
Print
eelmine
E-nädalakiri 3/2011
järgmine

Sisukord:

1.    Konverents teemal kuidas suurendada kvaliteetset tööhõivet Euroopas muutes demograafilise väljakutse võimaluseks.
2.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek.
3.    Euroopa Komisjoni tegevuskava koolist väljalangevuse vähendamiseks.
4.    Euroopa Liit jääb innovatsiooni osas alla USAle ja Jaapanile.
5.    Euroopa Komisjoni teatis 2020 aasta eesmärkidele lähenemisest taastuvenergia osas.
6.    Komisjon käivitab kaugeleulatuvate sihtidega programmi ühtse teenusteturu tugevdamiseks.
7.    Juhend sotsiaalsete kaalutluste arvestamiseks riigihangetes.
8.    Euroopa Avaliku sektori 2011 aasta auhindade taotluste esitamine on avatud.
9.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemise, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) komisjoni koosolek.
10.    Euroopa Komisjon korraldab konsultatsioonid, et arutada radikaalseid muudatusi majanduskasvu suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks.
11.    EP president Buzek olukorrast Egiptuses: üleminek ei kannata oodata.

1.    Konverents teemal kuidas suurendada kvaliteetset tööhõivet Euroopas muutes demograafilise väljakutse võimaluseks.

Konverents toimus 8.veebruaril.

Konverentsil anti ülevaade viimase aastate arengutest Euroopa Liidu demograafilises olukorras. Samal kui sündimuskordaja on madal, on oodatav eluiga pikenenud. Suured muutused on toimunud perekonna mudelites, väärtustes ja rollis. Järjest enam on perekondlik ühtekuuluvus asendunud institutsioonidega. Kui varem olid omavahel seotud vanadus ja vaesus, siis nüüd on olukord muutunud ja rohkem vaesust on noorte hulgas.

Oxfordi ülikooli professor Theodore Zeldin ütles, et euroopa on eksperiment, mille käigus kontrollitakse erinevate mudelite toimimist. Ta ütles, et peaks rohkem rääkima sellest mida me veel ei tea - mis on see eelmiste sajandite pärandus, mis meid ei rahulda? Tänases ühiskonnas on puudu suhted inimeste vahel – ei pea küsima: “ kes ma olen?”,  vaid hoopis - “kes on nemad?”. Inimeste sotsiaalsed võrgustikud on nõrgad - visiitkaart iseloomustab millist organisatsiooni inimene esindab aga mitte seda kes ta ise on. Tööde iseloom ja hariduse tase ei lange kokku - enamus töid ei nõua kõrget haridust. Väga vähesed inimesed on nõus tegema sedasama tööd ka siis kui neile selle eest ei maksta.

Vaja on luua ühiskond, kus järgmine põlvkond sooviks elada. Ta küsis - mis on teie jaoks kõige tähtsam - võim?, raha?, perekond? …….?

Põhimõtteliselt oli selle konverentsi kõlava pealkirja taga diskussioon selle üle kuidas pakkuda eakatele tulevikus teenuseid nii, et sellest tõuseks kasu ka ühiskonnale. Sooviti koduteenused legaliseerida, parandada nende kvaliteeti läbi koolituste pakkumise ning interneti võimaluste kasutamise.

Samas esitati küsimus - kes maksab sotsiaalteenuste digitaliseerimise eest? Saksamaal on suur hulk pensionäre, kelle sissetulek on piisavalt suur, et teenuste eest tasuda (kuusissetulek on üle 2000 eur). Ettekandja sõnul on nad valmis ka maksma 12 eur tunnis tehtud tööde eest.  Tutvustati ka osaliselt avaliku sektori poolt rahastatud  voucherite süsteemi.

Konverentsi programm: konverents

Eesistujariigi Ungari seisukohad:
http://www.eu2011.hu/news/presidency-working-young-and-active-elderly

Age Platform Europe konverentsist: pressiteade

2.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.

Komisjoni koosolekul toimus kolmapäeval, 9. veebruaril. Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Uno Silberg ja Andres Jaadla ning üleriigiliste omavalitusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Edasise töökorralduse osas
·    Otsustati  raportöör määramine arvamuse koostamiseks Euroopa Komisjoni teatise “Tööaja direktiivi läbivaatamine” KOM(2010) 801 lõplik kohta edasi lükata, et oodata Euroopa Parlamendi seisukohti selle kohta.

·    Määrati raportöör arvamuse koostamiseks kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rollist EU2020 strateegia eesmärkide saavutamisel- Markku Markkula (EPP);

·    Määrati raportöör arvamuse koostamiseks avalike hangete rohelise raamatu kohta - KOOL, Henk (PES)

·    Määrati raportöör arvamuse koostamiseks Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vahekokkuvõte” KOM(2011) xx lõplik kohta - HANNIFFY, Constance

·    Otsustati koostada kirja vormis seisukohavõtt Euroopa Komisjoni teatise „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta”, KOM(2011) 6 lõplik kohta.

·    Arvamuse koostamine sotsiaalelamufondi osas otsustakse järgmisel juhatuse istungil.

Komisjoni koosolekul toimus arutelu järgmiste arvamuste eelnõude osas:

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm””.
KOM(2010) 758 lõplik, CdR 402/2010 ECOS-V-012.
Raportöör: Christine Chapman (UK/PES)

Raportööri arvates ei taga ainuüksi tööhõive teed vaesusest välja ja töölkäivate inimeste vaesumise tõkestamiseks ning kvaliteetsele ja jätkusuutlikule tööhõivele juurdepääsu tagamiseks on vaja jätkuvalt tegutseda, ning avaldab kahetsust, et kooskõlas nõukogu soovitusega 92/441/EMÜ ja komisjoni 2008. aasta soovitusega aktiivse kaasamise kohta ei rõhutata tugevamini piisava sissetuleku tagamise põhiküsimust.

Raportis väljendatakse heameelt, et komisjoni teatises tuvastatakse vaesust soodustavad keerukad elemendid, mille hulka kuuluvad juurdepääs tööhõivele, väikesed sissetulekud ja isiklik võlakoorem, juurdepääs põhilistele teenustele, haridus, tervishoid, vaimne tervis, eluase, samuti põlvkonnast põlvkonda edasikanduva vaesuse ja vaesuse territoriaalse mõõtme probleem. Vaesuse leevendamiseks ja ärahoidmiseks on vaja terviklikku ja integreeritud lähenemisviisi, mille raames võetakse arvesse erinevate rühmade vajadused ja konkreetsed probleemid, millega silmitsi seistakse. Raport väljendab pettumust, et ELi juhid ei suutnud osana Euroopa 2020. aasta strateegiast kokku leppida laste vaesusega seotud konkreetsetes eesmärkides/kohustustes ning tehakse ettepanek võtta 2011 aastal vastu soovitused  laste vaesuse vastu võitlemiseks.

Raportöör küsib miks puudub viide kohalikele ja piirkondlikele asutustele punktis 3.5 liikmesriikide meetmete koordineerimise edendamise kohta, arvestades, et paljudes liikmesriikides on neil vahetu sotsiaalpoliitika alane pädevus. Tehakse komisjonile ettepanek valmistada liikmesriikide jaoks ette ELi tasandi suunised kohalike ja piirkondlike asutuste ja teiste sidusrühmade tõhusa osalemise tagamiseks riiklike reformikavade koostamisse.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma  sõnavõtus, et raportööri arvamus on väga aus ning juhib tähelepanu ka puudujääkidele. Komisjon soovib, et sellel teemal oleks tugev kohalik dimensioon. Põhiline mure ongi just selles mis toimub kohalikul tasandil ja vajalik on läbirääkimises liikmesriikidega minna nii kaugele kui võimalik. Komisjon näeb, et paljud liikmesriigid on senini mõjutatud finants- ja majanduskriisist  ja sotsiaalsed teemad on jätkuvalt laual. Iga soovitus kuidas Euroopa Komisjon saaks toetada kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi oma eesmärkide saavutamisel, on teretulnud.

Nii raportöör kui Euroopa Komisjoni esindaja nõustusid, et miinimumsissetuleku küsimus on väga oluline, aga seda ei saa nii otseselt sätestada - see on liikmesriikide küsimus.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut, nendest 1 Uno Silbergi poolt.

Kiideti häälteenamusega heaks ettepanek lisada arvamusse uus punkt: viitab siinkohal vajadusele koostada esmajärjekorras raamistik ja tegevuskava aktiivse kaasamise soovituse rakendamiseks ning direktiiv, mis tagab piisava minimaalse, üle vaesuspiiri ulatuva sissetuleku; (14 häält vastu).

Muudatusettepanek, kus tehti ettepanek jätta välja punkt 15, sest  “sotsiaalsete eluasemetega varustamine ei kuulu ELi pädevusvaldkonda. Pakutud meede moonutaks turgu ja võib muuta ehitussektori veelgi ebastabiilsemaks. Lisaks võib see tuua kaasa turu ülekuumenemise ja tekitada hinnamulli ning tähendada liiga suurte ressursside eraldamist sellele sektorile, mida subsiidiumiteta juhtunud ei oleks. Sama kehtib ka olukordades, kui riigi, piirkonna või kohaliku tasandi ametiasutused kasutavad maksumaksjate raha eluasemete subsideerimiseks.”- lükati häälteenamusega tagasi.

Uno poolt esitatud ettepanek võeti vastu raportööri poolt pakutud kompromissina.

 Arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil – 1. aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis „Ühtse turu akt””.
KOM(2010) 608 lõplik, CdR 330/2010 rev 1 – ECOS-V-009.
Raportöör: Jean-Louis Destans (FR/PES)

Raport kutsub komisjoni üles tegema kindlaid edusamme Euroopa maksunduse valdkonnas, sest see on ühtse turu üldises lähenemisviisis ja Euroopa ülesehitamisel väga oluline, eelkõige tuleks selgitada käibemaksuvaldkonnas kohaldatavat raamistikku ja pakkuda ettevõtete elu lihtsustamiseks välja ühine tulumaksubaas.

Raportöör peab väga oluliseks võimalust anda välja ELi projektivõlakirju suuremahuliste ning keskpikka ja pikaajalist majanduslikku mõju avaldavate projektide rahastamiseks. See võib suurendada ELi meetmete nähtavust, kuid eelkõige nende tõhusust. Sellel võib olla siseturu toimimisele väga positiivne võimendav mõju ja see võib aidata tugevdada territoriaalset ühtekuuluvust.

Arvamuses tehakse ettepanek mitte laiendada omavalitsuste vahelisele koostööle riigihankeid puudutavaid sätteid. Raportis avaldatakse kahetsust, et oma tõlgendavas teatises piirmäärade künnisest allapoole jäävate riigihangete kohta näitab komisjon kahjuks oma puudulikku tunnetust piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vajadustest. Samuti rõhutab ta, et selle küsimuse üle peetavate tulevaste arutelude käigus tuleb leida poliitilised lahendused, mis tagavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õiguskindluse.

Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika alusel ei kuulu teenusekontsessioonid riigihankedirektiivide kohaldamisalasse
, vaid peavad järgima Euroopa Liidu toimimise lepingu üldiseid põhimõtteid (diskrimineerimise keeld, võrdse kohtlemise põhimõte, läbipaistvus) ja hankijatel peab olema lubatud tellida teenuste osutamist kontsessiooni teel juhul, kui nad peavad seda parimaks asjaomase avaliku teenuse tagamise viisiks ning seda ka siis, kui teenuse realiseerimisega seotud risk on teenuse avalik-õigusliku olemuse tõttu väga väike, kuid kantakse üle tervikuna.

Raportöör toetab üleminekuid ja diplomite tunnustamist liikmesriikide vahel ilma  liikumata siiski ühtlustatud ELi haridusmudeli suunas.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et komisjon pakub ka õiguslikke ettepanekuid nende elluviimiseks. 2012 aasta lõpus avatakse täiendavad valdkonnad. Komisjon peaks aprilli lõpus vastu võtma ühtse turu akti. Euroopa Komisjoni presidendi Barroso ja voliniku Barnier kõnet 8.veebruaril toimunud ühise turu alasel kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis on võimalik kuulata järgnevalt lingilt:
Barroso ja Barnier kõne

Lisainformatsioon ühtse turu akti (ka komisjoni teatise) kohta:
http://ec.europa.eu/internal_market/smact/index_et.htm

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 65 muudatusettepanekut, nendest 29 Uno Silbergi poolt. Uno poolt esitatud ettepanekud viitasid tekstis sõna “euroopa” kasutamisele ning tegid ettepaneku asendada see sõnaga “euroopa liit” ning täpsustasid kohalike ja regionaalsete omavalitsustele viitamist. Üheks Uno muudatusettepanekuks oli (samasuguse esitas ka Mennel) kustutada osa tekstist

kutsub komisjoni üles tegema kindlaid edusamme Euroopa maksunduse valdkonnas, sest see on ühtse turu üldises lähenemisviisis ja Euroopa ülesehitamisel väga oluline, [kustutada järgnev:] eelkõige tuleks selgitada käibemaksuvaldkonnas kohaldatavat raamistikku ja pakkuda ettevõtete elu lihtsustamiseks välja ühine tulumaksubaas”,
sest piisab maksude teema olulisuse rõhutamisest, kas ja millises vormis seda teha, väljub käesoleva Regioonide Komitee arvamuse raamidest. Ühine tulumaksubaas liikmesriikide üleselt on liiga ambitsioonikas ettepanek.

See muudatusettepanek lükati häälteenamusega tagasi, aga Mennel ettepanek, kustutada teksti osas: pakkuda ettevõtete elu lihtsustamiseks välja ühine tulumaksubaas” sai ühe enamushäälega (+29/-28) vastu võetud.

Selles osas võttis sõna ka VKEde Liidu president Peter Jungen, kes oma pressiteates ei toeta ühise tulumaksubaasi kehtestamist ettevõtetele (pressiteade lisatud).

Mitu esitatud muudatusettepanekut soovitasid kustutada komitee soovitused seoses projektivõlakirjadega ja eurovõlakirjadega- need  läksid läbi ka ühe poolthäälega rohkem.

Muudatusettepanek, mis kustutas teksti: “avaldab kahetsust, et Euroopa Komisjon ei rakenda endiselt Lissaboni lepingu uut artiklit 14, millega kehtestatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste uus õiguslik alus, ehkki selle abil saaks määratleda vastavalt õigusloome tavapärasele menetlusele määruste kaudu eelkõige majanduslikud ja rahanduslikud põhimõtted ja tingimused, mille alusel üldist majandushuvi pakkuvad teenused võiksid asjakohaselt oma ülesannet täita. See teeks lõpu õiguslikule ebakindlusele, mis tuleneb Euroopa Komisjoni seni eelistatud juhtumipõhisest lähenemisest õigusloomes ja vaidlustes"; võeti taas vastu häältega +28/-27.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu kahe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil – 1. aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Aruteludokument teemal „Komisjoni teatis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava””
.
KOM(2010) 682 lõplik, CdR 401/2010 ECOS-V-011.
Raportöör: Denis Landy (IE/PES)

Raportöör toonitas vajadust arvestada täiel määral piirkondlikku erinevust, kuna kogu ELis esineb märkimisväärseid erinevusi ning piirkonnad seisavad Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel silmitsi väga erinevate väljakutsetega. Need probleemsed tingimused on selgelt välja toodud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas viiendas aruandes, mille kohaselt:

·    vähem kui üks piirkond kolmest on saavutanud 75 % tööhõivemäära, kuid märkimisväärse arvu piirkondade (rohkem kui 17 %) tööhõivemäär on 65 % või vähem;

·    vaid ühes piirkonnas kolmest on koolist väljalangenute määr vähem kui 10 % ning enamikus teistes piirkondades on vaja teha suuri jõupingutusi. 15 piirkonnas on koolist väljalangenute määr rohkem kui 30 %. Lisaks on 55 piirkonnas (rohkem kui 20 % kõigist NUTS II piirkondadest) 40 % rahvastikust madala haridustasemega;

·    vähem kui üks piirkond kuuest on saavutanud kolmanda taseme hariduse sihtmäära, kuid teised piirkonnad peavad märkimisväärselt suurendama ülikoolide vastuvõtuvõimet ja haridussüsteemis osalevate noorte arvu, et täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk, sest rohkem kui 18 % piirkondade puhul on kolmanda taseme hariduse omandanute määr 20 % või vähem (30–35aastaste hulgas). Ka elukestva õppe osas on suured piirkondlikud erinevused. 11 % piirkondade puhul on elukestvas õppes osalemise määr (25–64aastaste hulgas) rohkem kui 20 %, samas kui üle 22 % piirkondade puhul on see 5 % või vähem.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et haridusel on väga suur roll kui räägitakse tööhõivest. Elukestev õpe on üks võtmeelemente kui räägitakse turvalise paindlikkuse põhimõtete rakendamisest. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll on siinkohal väga oluline, sest nemad on sageli need, kes täiendkoolitust pakuvad. Oluline on ka täiskasvanud elanikkonna kirjaosakuse parandamine. Vaja on tagada, et hariduse sisu ja tööturu vajadused kattuvad. Vaja on tagada, et selles valdkonnas räägitakse ühte keelt liikmesriikide tasandil. Vaja on parandada teabevahetust ja koostööd hariduse valdkonnas.  On neli prioriteetset prioriteeti kui räägitakse tööturust:
·    paremini toimivad tööturud;
·    parema kvalifikatsiooniga tööjõud;
·    töökohtade parem kvaliteet ja paremad töötingimused;
·    tugevamad meetmed nii töökohtade loomise kui ka tööjõunõudluse parandamiseks.

Komisjoni teatis: teatis

Arvamustevahetuse käigus väljendasid oma seisukohti erinevad poliitilised fraktsioonid. Lissaboni strateegia kukkus läbi kuna ei olnud piisav määral kaasatud kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi. Vajalik on muuta meie suhtumist haridusse ja peaks olema parem side hariduse ja tööturu vajaduste  vahel.  Nõustuti, et uurimused ja innovatsioon on vajalikud, kuid samuti on oluline üle vaadata oma senine suhtumine töötajate palkamisse (eriti seoses väikeettevõtetega, kes on sageli üle koormatud bürokraatiaga).  Seega oleks vaja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete vajaduses selles arvamuses kajastatud.  Arvesse tuleb võtta ka inimeste arvutioskuste ja tehnoloogiliste oskuste arendamise vajadust.  Vaja oleks ka olemasolevate struktuurifondide kasutamist (sh ka sotsiaalfondi) selle juhtalgatuse tegevuste rahastamiseks.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 12. aprillil 2011
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil – 1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arutelu teemal „Komisjoni teatis „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika””.
KOM(2010) 614 lõplik, CdR 374/2010 – ECOS-V-010.
Raportöör: Francisco Javier López Álvarez (ES/PES)

Raportöör ütles, et me oleme finants- ja majanduskriisi näinud ning on väga teretulnud kui EU2020 strateegia ja see konkreetne komisjoni teatis aitavad sellest kriisist välja tulla. Tööstus on osa  regioonide kultuurilisest ja sotsiaalsest identiteedist.

Tööstuspoliitikat on vaja konkurentsivõime tõstmiseks.  Vaja on vaadata üldiseid tingimusi milles ettevõtted konkureerivad ja samuti pöörata tähelepanu juhtimisele ning avaliku ja erasektori koostööle. Raportöör arvab, et oluline on pöörata arvamuses tähelepanu mis vahe on erinevatel tööstuspoliitikatel ning VKEde rollil. Edasi tuleks rääkida väljakutsetest, nagu: globaliseerumine, innovatsioon, jätkusuutlikkus (sotsiaalne-, majanduslik- ja keskkonna) ja  koordineerimine. Regioonide Komitee peaks esile tooma ka EL tugevused oma arvamuse koostamisel. Samuti tuleks rõhutada kohalike ja regionaalse tasandi olulisust kui strateegilist partnerlust uue tööstuspoliitika kujundamisel.

Euroopa Komisjoni teatis on leitav: teatis

Tööstuse konkurentsivõime:
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/industrial-competitiveness/index_et.htm

Aruteludokumendi üle toimub raportööriga arvamustevahetus 12. aprillil 2011
Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 5. juulil 2011
Arvamus on kavas vastu võtta 11.–12. oktoobril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmine koosolek toimub 12. aprillil 2011 Veneetsia, Itaalias.

3.    Euroopa Komisjoni tegevuskava koolist väljalangevuse vähendamiseks.

Komisjoni uues algatuses on antud ülevaade koolist väljalangevuse olukorrast Euroopa kõigis osades, selle peamistest põhjustest, ohtudest, mida see põhjustab tulevasele majanduse ja ühiskonna arengule, ning tehtud ettepanekuid, kuidas probleemi tulemuslikumalt lahendada.

Dokumendile lisatud nõukogu soovituse ettepanek sisaldab juhiseid, mis aitavad liikmesriikidel töötada välja tervikliku ja tõenditel põhineva poliitika koolist väljalangevuse vastu võitlemiseks.

Praegune ELi keskmine koolist väljalangevuse määr 14,4% peidab endas tegelikult suuri erinevusi riikide vahel:
seitse liikmesriiki on juba täitnud 10% normtaseme:
- Austria,
- Leedu,
- Poola,
- Slovakkia,
- Sloveenia,
- Soome ja
- Tšehhi Vabariik.

Kolmes liikmesriigis on see määr üle 30%:
- Maltal,
- Portugalis ja
- Hispaanias.

Peaaegu kõik liikmesriigid on 2000. aastast saadik vähendanud oma koolist väljalangevuse määra. Mõnes riigis, kus see määr on kõrge, on ka vähenemine olnud märkimisväärne:
- Rumeenias,
- Maltal,
- Itaalias,
- Küprosel ja
- Portugalis.

Suuri edusamme on teinud ka riigid, kus koolist väljalangevus oli juba kümnendi alguses madal, näiteks
- Leedu,
- Luksemburg,
- Madalmaad ja
- Poola.

Kuigi liikmesriikidel leidub ühiseid jooni, on igas liikmesriigis ka erinev olukord küsimustes, millist ühiskonnagruppi koolist väljalangevus enim mõjutab, milline on kõrgeim haridustase, mille nad saavutavad, ja milline on nende tööhõiveseisund (täpsemalt vt MEMO/11/52).

Mida teha koolist väljalangemise suhtes?
Koolist väljalangemine on keerukas probleem ja hariduspoliitika üksi ei saa seda lahendada. Tõhusad strateegiad koolist väljalangevuse vähendamiseks peavad ulatuma haridus-, noorsoo- ja sotsiaalpoliitikasse. Strateegiad tuleb kohandada vastavaks kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele oludele. Strateegiad peaksid hõlmama ennetus-, sekkumis- ja kompensatsioonimeetmeid.

Koolist väljalangevuse ennetamine peab algama nii varakult kui võimalik, lapsi tuleb õpingutes toetada ja tuleb ära hoida tingimused, mis võivad ärgitada last kooli pooleli jätma, näiteks kui laps jäetakse klassikursust kordama või mõnda muud keelt emakeelena kõnelevad lapsed jäetakse vajaliku abita.

Sekkumismeetmetega tuleb kiiresti ja tõhusalt vastu astuda probleemidele, kui need ilmnema hakkavad, näiteks popitegemine või halvad õppetulemused.

Kompensatsioonimeetmed peavad andma õppimiseks „teise võimaluse”, sh pakkuma koolis järeleaitamistunde ja andma noortele võimaluse kooli või kutseõppesse tagasi tulla.

Probleemi võivad aidata lahendada parem koostöö ELi riikide vahel, hea tava vahetamine ja ELi rahaliste vahendite sihipärasem kasutamine.

Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekuid arutatakse haridusministrite nõukogu nõupidamisel 2.–4. mail Brüsselis. Liikmesriike kutsutakse üles võtma 2012. aasta lõpuks vastu sellel raamistikul põhinevad tervikstrateegiad ja rakendama need oma riiklike reformikavade kaudu.

Komisjon omalt poolt suunab rahalisi vahendeid elukestva õppe programmi ja teaduse raamprogrammi kaudu, et luua probleemi lahendamiseks uuenduslikke võimalusi, ning Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, et rahastada riiklikke ja piirkondlikke meetmeid koolist väljalangevuse vähendamiseks.

Lisateave:
MEMO/11/52, sh statistilised andmed riikide kaupa
Euroopa Komisjon: teatis [KOM(2011)18] „Kooli poolelijätmise vähendamine: oluline panus Euroopa 2020. aasta tegevuskavasse”, 31. jaanuar 2011

Ettepanek nõukogu soovituse kohta kooli poolelijätmise vähendamiseks [KOM(2011)19], 31. jaanuar 2011
http://ec.europa.eu/education/school-education/doc/earlyrec_en.pdf

Komisjoni talituste töödokument „Koolist väljalangevuse vähendamine” [SEK(2011)96], 31. jaanuar 2011
http://ec.europa.eu/education/school-education/doc/earlywp_en.pdf

Euroopa Komisjon: Koolist väljalangemine (inglise keeles).

4.    Euroopa Liit jääb innovatsiooni osas alla USAle ja Jaapanile.

ELil ei ole õnnestunud jõuda innovatsiooni tulemusnäitajate osas järele oma peamistele rahvusvahelistele konkurentidele USAle ja Jaapanile. Kuigi enamiku liikmesriikide edusammud on majanduskriisist olenemata paljutõotavad, ei ole areng piisavalt kiire. Samal ajal kui EL edestab selgelt selliseid tärkava turumajandusega riike nagu India ja Venemaa, teeb Brasiilia järjekindlaid edusamme ja ka Hiina vähendab kiiresti vahet.

See on esimene väljaanne, mis on avaldatud juhtalgatuse „Innovatiivne liit” (IP/10/1288) alusel ja sellega asendatakse endine Euroopa innovatsiooni tulemustabel. Tulemustabelile lisaks aitab hiljuti avaldatud iga-aastane majanduskasvu analüüs (IP/11/22) liikmesriikidel kindlaks teha oma tugevaid ja nõrku külgi ning parandada innovatsioonitegevuse tulemuslikkust oma Euroopa 2020. aasta reformikavade kaudu.

Tulemustabelis jagatakse ELi liikmesriigid nelja rühma:
·    Innovatsiooni liidrid: Taani, Soome, Saksamaa ja Rootsi, kelle tulemused ületavad tublisti EL 27 keskmist.

·    Innovatsiooni järgijad: Austria, Belgia, Küpros, Eesti, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Sloveenia ja Ühendkuningriik, kelle näitajad lähenevad EL 27 keskmisele.

·    Mõõdukad innovaatorid: Horvaatia, Tšehhi Vabariigi, Kreeka, Ungari, Itaalia, Malta, Poola, Portugali, Slovakkia ja Hispaania näitajad jäävad EL 27 keskmisest allapoole.

·    Tagasihoidlikud innovaatorid: Bulgaaria, Läti, Leedu ja Rumeenia näitajad jäävad EL 27 keskmisest väga palju allapoole.

Täielik aruanne on esitatud aadressil
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/facts-figures-analysis/index_en.htm

ning
http://www.proinno-europe.eu/metrics

5.    Euroopa Komisjoni teatis 2020 aasta eesmärkidele lähenemisest taastuvenergia osas.

Komisjon kutsub liikmesriike suurendama koostööd, et seatud eesmärke saavutada. Teatises toodud andmed näitavad, et suure tõenäosusega suudetakse täita 2020 aastaks seatud plaane, kui liikmesriigid viivad ellu oma tegevuskavad ja kui finantsinstrumendid on paremad.

Liikmesriigiti on olukord väga erinev - ainult mõned liikmesriigid, nagu Taani, Saksamaa, Ungari, Iiri, Leedu, Portugal ja Poola saavutavad oma seatud eesmärgid taastuvenergia osa suurendamisel elektri toomises, siis Austria, Soome, Saksamaa, Malta, Holland, Poola, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi saavutavad seatud eesmärgid taastuvenergia osa suurendamisel transpordi valdkonnas.

Täpsem ülevaade: teatis

6.    Komisjon käivitab kaugeleulatuvate sihtidega programmi ühtse teenusteturu tugevdamiseks.

Teenuste direktiiv oli oluline edusamm, kuid ELi teenusteturu tõhusama toimimise nimel tuleb veel vaeva näha. 27. oktoobril 2010 vastu võetud teatises „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (IP/10/1390) märgiti, et hästi toimivast teenusteturust tõuseks hinnanguliselt tulu 60–140 miljardit eurot ning see kasvataks SKPd 0,6–1,5%. Teenused moodustavad praegu küll kaks kolmandikku ELi SKPst ja tööhõivest, kuid samas üksnes ühe viiendiku ELi sisesest kaubandusest. Vaid ligikaudu 8% Euroopa VKEdest tegutseb tänase seisuga teistes liikmesriikides.

Vähene dünaamika kitsendab tarbijate valikuvõimalusi ning pärsib väikeste ja uuendusmeelsete ettevõtete tegevuse arendamist ja kasvu.

Olukorra lahendamiseks on komisjon kavandanud järgmised meetmed:
·    Tagada ühtse turu reaalne toimimine;
·    Kõrvaldada tõkked piiriüleste teenuste osutamise teelt;
·    Tagada teenuste direktiivi tõhus rakendamine ja põhjalik kohaldamine.

Teenuste direktiiv on ELi õigusakt, mille jõustamise eesmärk oli kõrvaldada põhjendamatud ja koormavad takistused teenuste osutamisel kogu ELi ulatuses. Teenuste arvele langeb ligikaudu 66% ELi SKPst. Teenuste direktiiv on horisontaalne õigusakt, millega reguleeritakse väga erinevaid teenuseid, mis moodustavad umbes 40% ELi SKPst ja tööhõivest. Liikmesriikidele esitati direktiivis nõue, et nad lihtsustaksid haldusmenetlused ja looksid ühtsed kontaktpunktid 2009. aasta lõpuks. See aitaks ettevõtjatel üle minna elektroonilisele asjaajamisele ja niisiis hõlbustaks seda.

Edenemise jälgimiseks ja veel esinevate puudujääkide kindlakstegemiseks nähti direktiiviga ette vastastikune hindamine, mis toimus 2010. aastal. Sellise innovaatilise ja tõenditel põhineva vastastikuse eksperdihinnangu andmise käigus said liikmesriigid ja komisjon ülevaate teenuste direktiivi rakendamise peamistest tulemustest.
Lisateave:
http://ec.europa.eu/internal_market/services/services-dir/implementation_en.htm

7.    Juhend sotsiaalsete kaalutluste arvestamiseks riigihangetes.

See on teine juhend, mille Euroopa Komisjon on avaldanud. Juhend on osundav komisjoni talituste töödokument ja seda ei saa mitte mingil viisil komisjoniga siduvaks pidada. Sellele rakenduvad ka komisjoni praktikad ja Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse muudatused.

Selle juhendi eesmärk on:
(a)    tõsta ostjate teadlikkust SRPP (socially responsible public procurement) võimalikest hüvedest

(b)    selgitada praktiliselt ELi olemasoleva õigusliku raamistiku pakutavaid võimalusi, et avaliku võimu kandjad arvestaksid riigihangetes sotsiaalseid kaalutlusi, pöörates seega lisaks hinnale tähelepanu ka parimale hinna ja kvaliteedi suhtele.

Seda juhendit koostades konsulteeris komisjon laialdaselt liikmesriikide avaliku võimu kandjate ja mitmete teiste asjaosaliste ja sidusrühmadega. See juhend on loodud ennekõike avaliku võimu kandjatele, kuid lootuses, et see inspireerib ka erasektori ostjaid.

Praktilisuse huvides järgib see juhend hankemenetlust samm-sammult.

Juhend on leitav: pressiteade
http://ec.europa.eu/internal_market/index_en.htm

CEMR arutas oma 19.jaanuari koosolekul tööandjate platvormi ja sotsiaaldialoogi komitee koosolekul samuti Euroopa Komisjoni juhendit sotsiaalsete kaalutluste arvestamiseks riigihangetes. Kokkuvõte arutelust on lisatud. Eesmärk ei ole mitte lihtsalt rakendada komisjoni juhendit oma sektoris vaid eelkõige lisada sellele  omapoolne panus.

8.    Euroopa Avaliku sektori 2011 aasta auhindade taotluste esitamine on avatud.

Euroopa Komisjoni Ettevõtluse ja Tööstuse Peadirektoraat kuulutasid 9.veebruaril avatuks 2011 aasta avaliku sektori auhindade taotlusvooru:
2011 aasta taotlusvoor on avatud kuni selle aasta 25.märtsini.

Selle aasta teemad on:
1.    teema - külmas majanduskliimas tark avalike teenuste pakkumine;
2.    teema - avaliku sektori avatus läbi koostööaldi juhtimise;
3.    teema - roheliseks muutumine: konkreetsed lahendused avaliku sektori näitel.

9.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemise, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) komisjoni koosolek.

Koosolek toimus 10. veebruaril 2011. Osalesid CdR Eesti del. liikmed Kurmet Müürsepp, Teet Kallasvee ja Saima Kalev ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Edasise töökorralduse osas otsustati koostada omaalgatuslik arvamus Euroopa mitmetasandelise valitsemise kultuuri arendamine: valge raamatu järelmeetmed” kohta- Luc van Den Brande (BE/EPP). Raportööri määramine e-valitsemise ja teabevahetuse raporti koostamise osas otsustakse järgmisel CIVEX komisjoni istungil.

Arutati kas ja millise sõnumi peaks Regioonide Komitee tegema avalduse seoses sündmustega Tuneesias ja Egiptuses - arvamusi oli poolt ja vastu. Komisjoni esimees tegi ettepaneku valmistada ette võimaliku pöördumise sisu, arutada seda poliitiliste gruppidega ja CdR administratsiooniga. Luc van Den Brande arvas, et need sündmused mõjutavad ka otseselt Euroopa Liitu ning samuti Regioonide Komiteed.

Arvamus „Hooajatöötajad ja ettevõtjasisene üleviimine”.
CdR 354/2010, CIVEX-V-014,
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral”,
COM (2010) 378 final ja
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta”,
COM (2010) 379 final.
Raportöör: Graziano Ernesto Milia (IT/PES).

Raportööri sõnum on laias laastus selles, et nende direktiivide mõju ei ole piisavalt uuritud, eriti mõju regionaalsel ja kohalikul tasandil. Regioonide Komitee mõistab, et täiendav reguleerimine on vajalik.

Raport rõhutab vajadust tagada ELi territooriumil õiguskindlus (selge õigusraamistiku kujul) ja õiguspärasus (seaduse järgimise kujul) ning kolmandatest riikidest pärit töötajate õiglane ja võrdne kohtlemine. Piirkonnad ning sellised vahepealsed võimutasandid nagu provintsid ja vallad (sealhulgas maapiirkonnad) kogevad esimesena nii seaduslike kui ka ebaseaduslike rändevoogude majanduslikku ja sotsiaalset mõju kõnealustele piirkondadele. Kohalikud, piirkondlikud ja vahetasandi omavalitsused vastutavad väga paljude üksikisikutele osutatavate teenuste (vastuvõtt, tervishoid, haridus ja koolitus, majutus jms) tagamise eest.

Euroopa Komisjon peaks seetõttu rõhutama nende osatähtsust kohapeal ning kõnealuste küsimuste haldamisel.

Kuigi liikmesriikidel on oluline lepingujärgne õigus otsustada sisserändajate arvu üle, peaksid  liikmesriigid  vastavalt subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttele kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otsustamisel, kui palju kolmandate riikide kodanikke nende territooriumile lubatakse ning millised kvalifikatsioonid neil peaks olema.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma  sõnavõtus, et kohalikud omavalitsused on tõesti need, kes tunnetavad kõigepealt migratsiooni mõju. Nad on rahul, et arvamus toetab suures osas direktiivis sätestatud ettepanekuid. Kolmandate riikide kodanikud peavad tõestama, et nad vastavad kehtestatud nõuetele ning neil on olemas vajalik kvalifikatsioon ette nähtud töö jaoks. Liikmesriigid peavad tõestama, et töötajad kolmandatest riikidest ei ole paremini koheldud kui oma riigi töötajad või töötajad uutest liikmesriikidest. Töötajate liikumine liikmesriikide vahel - mobiilsuse suurendamise vajadus võiks olla siinkohas rõhutatud.

Hooajatööliste osas on ettepanek tehtud selleks, et täita puudujääk teatud töötajate osas liikmesriikides ning samuti seetõttu, et kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajad on sageli halvasti koheldud. Direktiiv sätestab standardid nii töötasustamise kui tööaja suhtes (perioodi pikkuseks pakutakse 6 kuud), samuti elamistingimuste osas. Pakutakse välja ka sanktsioonid tööandjatele kui nad ei täida kehtestatud tingimusi.

Arvamuse eelnõu  kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut ja see võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil–1.aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus „2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta”
CdR 355/2010, CIVEX-V-015,
„2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta – ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine”,
COM (2010) 603 final.
Raportöör: Roberto Pella (IT/EPP).

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste prioriteetsed eesmärgid on jaotatud järgnevalt:
·    Kodakondsuse tulemuslikkuse tingimused;
·    Kodanikuaktiivsus;
·    Sotsiaalne kodakondsus;
·    Ühiskondlik kodakondsus;
·    Poliitiline kodakondsus;
·    Halduslik kodakondsus;
·    Kodanikukultuur.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut. Raportöör ütles, et ta püüdis arvesse võtta esitatud ettepanekuid, sest tema sõnul on selle arvamuse osas oluline saavutada võimalikult suur konsensus.

Leedu kolleegi Pavirzise poolt oli esitatud 3 muudatusettepanekut, millest 1 kõige olulisem :” täheldab, et teatud ettevõtted mõjutavad ELi liikmesriikides tööd, õppimisvõimalusi, alalist elukohta võid muid sotsiaalse heaolu tingimusi otsivaid ELi kodanikke eksitavate või isegi ebaseaduslike teabe-, propaganda- või töövahendusmeetoditega, ja märgib, et statistika järgi ei tunne enamik Euroopa kodanikke liidu kodakondsusega kaasnevate õiguste tähendust, eelkõige mis puudutab liikumis- ja elamisvabadust, ega tea nende olemasolust. ; rõhutab seepärast, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanikele lähedal asuvate organitena ELi kodanikele suunatud teabe levitamise loomulikeks kanaliteks (vahendajateks) kõnealustes küsimustes, samuti saavad nemad avalikult välja tuua ettevõtted, kes ELi kodanikke teabe, propaganda või töövahenduse kaudu eksitavad, kuni see tegevus ükskord lõplikult peatatakse;” - ei leidnud komisjoni liikmete heakskiitu.

Elektroonilist hääletust kasutati ainult ühe muudatusettepaneku saatuse üle otsustamisel (Nica): “rõhutab vajadust lihtsustada kohalikul ja piirkondlikul tasandil haldusmenetlust, et ELi kodakondsusega kaasnevaid õigusi, eelkõige aga liikumisvabadust saaks tõepoolest kasutada, kõrvaldada kõik takistavad tavad või muud diskrimineerimise vormid, mis viivad ELi kodanike ebavõrdse kohtlemiseni, eelkõige elamisõiguse andmisel, ning et samuti on vaja, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused liiguksid nende ees seisvate probleemide kindlaks tegemiselt edasi asjakohaste lahenduste pakkumiseni;”, mis kiideti heaks häältega +29/-16.

Kogu arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil–1.aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2010–2011”,
CdR 405/2010, CIVEX-V-016,
„Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2010–2011”,
COM(2010) 660 final.
Raportöör: Franz Schausberger (AT/EPP).

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 8. aprillil 2011
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika. ELi arengupoliitika mõju suurendamine”,
CdR 408/2010, CIVEX-V-019, Roheline raamat „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika. ELi arengupoliitika mõju suurendamine”, COM (2010) 629 final
Raportöör: Jesús Gamallo Aller (ES/EPP).

Raportöör pakkus välja, et ELi arenguabipoliitika eest vastutajad peaksid silmas pidama järgmisi soovitusi:
·    Esiteks peaks jääma võimaluse korral riikidega kokkulepitud abi suurendamise ajakava juurde ja säilitama eesmärgi suunata 2015. aastaks 0,7 % kogurahvatulust arenguabisse, nii nagu EL seda 2010. aastal kinnitas.

·    Teiseks tuleks muuta abi tõhusamaks, jätkates Pariisi tegevuskavaga ja ELis vastu võetud tegevusjuhendis alustatut.

·    Kolmandaks tuleks abi täiendamiseks otsida selliseid uusi viise rahaliste vahendite saamiseks, mis võiksid toetada partnerriikide arenguks tehtavaid jõupingutusi.

·    Neljandaks tuleks vahendite piiratust arvestades teha kindlaks need valdkonnad, mis on partnerriikide jätkusuutlikule arengule hoo andmiseks olulisemad. V

·    Viimasena tuleb töötada kõikide poliitikavaldkondadega (mitte ainult arenguabiga), mis mõjutavad partnerriikide arenguvõimalusi. Sellega koos tuleks parandada poliitikavaldkondade sidusust ja vaadata üle rahvusvaheliste toimingute õigusraamistik.

Avaldati arvamust, et kohalike ja regionaalsete omavalitsuste omapoolne panus tuleks selgemini välja tuua.

Raportöör ütles, et võtmeelemendiks on arenguabi lisandväärtus ja et kohalike ja regionaalsete rolli selgem väljatoomine on üks arvamuse eesmärke. Vaja on anda kõikidele osapooltele selgeid sõnumeid.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 8. aprillil 2011
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus „Strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks”,
CdR 406/2010, CIVEX-V-017 , Komisjoni teatis „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks”, COM(2010) 573 final.
Raportöör: Lotta Håkansson Harju (SE/PES)

Lissaboni lepingu vastuvõtmine muutis põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks. Harta saab edasi kaevata Luksemburgis asuvasse Euroopa Kohtusse. Vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule ühineb Euroopa Liit Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Konventsiooni saab edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourg'is.

Strateegia raames on kolm küsimust mida tuleb rõhutada:
·    Vaja on esitada hea praktika näiteid ülejäänud maailmale;
·    Vaja on avalikkust paremini informeerida;
·    Aastaaruande olulisus, et teha kokkuvõtteid ning planeerida järgmisi tegevusi.

Rootsi võib esitada palju häid näiteid ja pakkuda indikaatoreid põhiõiguste rakendamise mõõtmiseks. See strateegia tuleb muuta nähtavaks kohalikul ja regionaalsel tasandil. EN Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress on vastu võtnud ka vastava teemalise arvamuse - soovitab sellega tutvuda. Regioonide Komitee peaks kaaluma mõistlikke kohustuste jaotust EL, liikmesriikide ja kohalike ning regionaalsete omavalitsuste vahel.

Teatud põhiõigused peaksid laienema kõigile inimestele sõltumata sellest kas nad on kodanikud või mitte.

Lisan aruandele ka raportööri töödokumendi (lisatud).

Emmanuel Crabiti ütles oma sõnavõtus, Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraat, põhiõigused ja lapse õigused, et see dokument on suunatud mitte ainult EL institutsioonidele vaid ka liikmesriikidele. Teatis rõhutab 3 põhieesmärki:
·    Muuta see praktiliseks kasutuseks kõigile inimestele
·    Vaja on seda hartat paremini tutvustada - mis on võimalik teha ja mida mitte
·    Monitooring

See on alt üles protsess, mitte ülevalt alla.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 8. aprillil 2011
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Projekti JUROP (piirkondlike kõrgema astme kohtute võrgustik) tutvustus. Naumburgis asuva Saksi-Anhalti liidumaa ülemkohtu president Winfried Schubert Dijoni apellatsioonikohtu esimene president Dominique Gaschard.

Eesmärk on luua arvamuste vahetamise võrgustik kohtute vahel. Teadmised tekitavad usaldust. Selle projekti raames toimub kogemuste vahetamine läbi konverentsi ja kodulehekülje, aga samuti ka erinevate riikide kogemuste tutvustamine läbi erinevate kohtute külastuse.

Arvamus „Sisejulgeoleku strateegia”,
CdR 407/2010, CIVEX-V-018, „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas”, COM (2010) 673 final.
Raportöör: Giuseppe Varacalli (IT/ALDE)

Raportöör tutvustas töödokumenti. Kuigi kõik teatises esitatud eesmärgid ja meetmed on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks olulised, on mõned esiletoodud probleemidest erilise tähtsusega. Kõige olulisemad punktid on eesmärgis 1 (tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust), eesmärgis 2 (hoida ära terrorismi ning tegeleda radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga) ja eesmärgis 4 (tugevdada turvalisust piiride halduse kaudu).

Kohalike ja piirkondlike omavalituste tegevuse jaoks on eriti asjakohane eesmärgi 1 meede 2 (kaitsta majandust kuritegevuse sissetungi eest); siinkohal on väga oluline viide sellele poliitikale, mis kaasab „litsentside, lubade, hankelepingute või toetuste andmise eest vastutavad valitsus- ja reguleerivad asutused („administratiivne lähenemisviis”).

Tehakse ettepanek, et EL võiks luua piirkondliku mõõtmega ühised hankeüksused. See projekt oleks kooskõlas pädevuste koondamise mudeliga riigihankelepingute sõlmimise valdkonnas, mis kujundati äsja vastu võetud Itaalia Vabariigi 13. augusti 2010. aasta seadusega nr 136 („Erakorraline tegevuskava maffiaorganisatsioonide vastu võitlemiseks. Vastumeetmed riigihangete valdkonnas”, vt eelkõige art 13), milles nähakse muuhulgas ette, et Ühinenud Konverents (kuhu kuuluvad ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad) peab andma seaduse rakendussätete määratlemisel nõusoleku.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et komisjon toetab CoR poolt ettevalmistatud arvamusdokumendis väljendatud seisukohti. Ta andis ülevaate komisjoni teatisest: teatis.

Dokumendis „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine” arendatakse seega edasi ühist tegevuskava liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, komisjoni, nõukogu ja ametite ning teiste osalejatega, sealhulgas kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutustega. Seda tegevuskava peaks toetama ELi usaldusväärne ELi julgeolekutööstus, milles tootjad ja teenusepakkujad teevad lõppkasutajatega tihedat koostööd. Ühine püüe lahendada meie aja julgeolekuülesandeid aitab kaasa ka Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudeli tugevdamisele ja arendamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegia edendamisele. See on ühistel väärtustel põhinev julgeolekupoliitika.

Sisejulgeolek ei ole saavutatav ülejäänud maailmast isoleerumise kaudu ja seepärast on tarvis tagada ELi julgeoleku sise- ja välisaspektide ühtsus ja vastastikune täiendavus. Sisejulgeoleku strateegia väärtused ja prioriteedid, sealhulgas kohustus edendada inimõigusi, demokraatiat, rahu ja stabiilsust nii naabruskonnas kui ka kaugemal, on ka Euroopa julgeolekustrateegis esitatud lähenemisviisi lahutamatuks osaks . Nagu strateegias tunnistatakse, on raskete ja organiseeritud kuritegude ning terrorismi vastases võitluses väga olulised partnerlussuhted, eelkõige Ameerika Ühendriikidega.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 8. aprillil 2011
Arvamus on kavas vastu võtta 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmise koosolek toimub  8. aprillil 2011 Brüsselis.

10.    Euroopa Komisjon korraldab konsultatsioonid, et arutada radikaalseid muudatusi majanduskasvu suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks.

Euroopa Komisjon algatas 9.veebruaril konsultatsiooni ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise oluliseks parandamiseks, et lihtsustada programmides osalemist, suurendada nende teaduslikku ja majanduslikku mõju ning parandada kvaliteedi ja hinna suhet. Rohelises raamatus esitatud ühtne strateegiline raamistik hõlmaks praegust teadusuuringute raamprogrammi (FP7), konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (CIP) ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (EIT). Sellega luuakse ühtne vahendite kogum, mis hõlmab kogu innovatsiooniahelat alates alusuuringutest ja lõpetades innovaatiliste toodete ja teenuste turuletoomisega ning toetab ka tehnoloogiavälist innovatsiooni, nt tootekujundust ja turundust.

Ka on komisjoni roheline raamat toimingute ja eeskirjade põhjaliku lihtsustamise alus. Muudatustega püütakse maksimeerida ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendite panust projekti „Innovatiivne liit” ja ELi 2020. aasta strateegiasse.

Sidusrühmad saavad arvamust avaldada 20. maini 2011- public consultation

Lingid
Rohelise raamatu alased konsultatsioonid
Projekti „Innovatiivne liit” veebileht
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)
Seitsmes raamprogramm
Konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm
Euroopa Teadusnõukogu
Riskijagamisrahastu
(RSFFi hindamine)
FP7 vahehindamise eksperdirühma aruanne
Komisjoni vastus vahehindamise aruandele
Euroopa Komisjoni 2010. aasta aprilli teatis lihtsustamise kohta
http://ec.europa.eu/news/science/110210_en.htm

11.    EP president Buzek olukorrast Egiptuses: üleminek ei kannata oodata.


Pärast Egiptuse president Hosni Mubaraki neljapäevast avaldust, et ta jääb võimule kuni septembris toimuvate valimisteni, ütles Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek: "Toetan tänavatel olevaid egiptlasi, Tahriri väljakul ja mujal. Kodanike ootused on legitiimsed ja üleminek ei kannata oodata."
Presidendi avaldus: avaldus

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


14.02.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit