Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2011 Brüssel


2.-4. veebruar 2011
Print
eelmine
E-nädalakiri 2/2011
järgmine

Sisukord:

1.    Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse (COTER) komisjoni koosolek 3.veebrauril.
2.    CEMR koos DEXIA´ga on välja andnud uue ülevaate kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kohta Euroopas.
3.    Parlamendisaadikud toetavad finantstehingute maksustamist.
4.    Euroopa Komisjon küsib nõu Euroopa riigihanketuru ajakohastamiseks.

1.    Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse (COTER) komisjoni koosolek 3.veebruaril.

Koosolekul osalesid delegatsiooni liikmed Väino Hallikmägi, Jüri Pihl ja Juri Gotmans ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Otsustati määrata raportöör transpordipoliitika valge raamatu kohta arvamuse koostamiseks- Mr.Costa (PT/PES).

Arvamuse eelnõu teemal „Liiklusohutus”. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020”, KOM(2010) 389 lõplik.
Raportöör: Johan SAUWENS (BE/EPP), CdR 296/2010 rev 1 – COTER-V-009.

Regioonide Komitee nõustub põhimõtteliselt Euroopa Komisjon teatises esitatud seitsme strateegilise eesmärgiga:
a) tõhustada sõiduõpetust ja täiendkoolitust;
b) tugevdada liikluseeskirjade täitmise järelevalvet;
c) ehitada turvalisemaid teid;
d) parandada sõidukite turvalisust;
e) edendada liiklusohutuse suurendamiseks kaasaegse tehnoloogia kasutamist;
f) tõhustada hädaabiteenust;
g) pöörata rohkem tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele.

Komisjon sõnastab kaks põhimõtet poliitikasuuniste rakendamise kohta:
·    paremad valitsemistavad suurendavad asjaosaliste kohusetunnet;
·    tuleks jätkata ühiste vahendite kujundamist liiklusohutuspoliitika jälgimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks.

Regioonide Komitee on seisukohal, et nii liiklusohutus kui ka Euroopa Liidu sisene liikumisvabadus võidaksid sellest, kui eri liikmesriikides rajataks ja märgistataks teid nii palju kui võimalik ühtedest ja samadest põhimõtetest ja eeskirjadest lähtuvalt, nii et tee üldpilt oleks iga liikleja jaoks ühene ja äratuntav, seda ka liikmesriikide vaheliste piiride ületamisel.

Arvamuses leitakse, et oluline on saavutada kokkulepe direktiivi osas, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas. Liiklustrahvid ei ole mõjuvad, kui neid ei ole võimalik sisse nõuda piiriüleselt, see toob endaga kaasa ka diskrimineerimise, kuna küsimus, kas rikkumine on karistatav, sõltub rikkuja kodakondsusest.

Püüelda tuleks selle poole, et 2010.–2020. aastate poliitikasuunistes seatud eesmärgid integreeritaks kõigisse liiklusega seotud strateegilistesse kavadesse ja asjaomastesse liiklusprojektidesse nii ELi, liikmesriigi, piirkonna kui kohalikul tasandil.

Arvamuses soovitatakse komisjonil jälgida asjakohase siseorgani kaudu liiklusohutuse tegevuskava elluviimist. Selleks võiks olla abiks liiklusohutuse agentuuri rajamine või siis olemasolevate asutuste nagu  Euroopa liiklusohutuse seirekeskuse laiendamine.

Regioonide Komitee võtab endale kohustuse allkirjastada komisjoni väljatöötatud Euroopa Liiklusohutuse Harta (www.erscharter.eu) kui 27 liikmesriigi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindav institutsioon. Kutsub Euroopa piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles allkirjastama nimetatud harta iseseisvalt ning võtma endale konkreetsed kohustused liiklusohutuse parandamiseks oma võimupiirkonnas.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et neil on juba olemas ka esialgsed andmed 2010 aasta liiklusõnnetuste kohta ja õnnetuste arv on oluliselt vähenenud, kuigi mitte selles mahus nagu eeldati. On olema ka andmed liiklusõnnetuste kohta piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuid neid ei ole avaldatud EL tasandil. Ta ütles, et paljud raportis toodud soovitused võetakse arvesse tegevusplaanide koostamisel.

1.veebruari õhtul autasustas Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas Brüsselis seitset organisatsiooni, kes on kohustunud vähendama liikluses hukkunute arvu oma tegevusvaldkonnas. Eesti esindajaid auhinnasaajate seas ei olnud.   Loe täpsemalt: http://ec.europa.eu/eesti/paeevakajalist/news/110202_kallas_et.htm

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 7 muudatusettepanekut ja 2 raportööri poolset kompromissettepanekut. Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil – 1. aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu teemal „Viies ühtekuuluvuse aruanne”. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik”, KOM(2010 ) 642 lõplik.
Raportöör: Michel DELEBARRE (FR/PES), CdR 369/2010 – COTER-V-011.

Lisan aruandele koostatud arvamuse eelnõu. Selle eelnõu kohta oli esitatud 87 muudatusettepanekut. Valmistasin ka omalt poolt ette 8 muudatusettepanekut, kuid kahjuks ei jõudnud need segaduse tõttu e-posti aadressiga õigeks ajaks kohale (lisatud). Kaks muudatusettepanekut langesid kokku teiste komisjoni liikmete poolt esitatud muudatusettepanekutega (AM20- meie AM2; AM42- meie AM6 ja lisaks olid ka territoriaalset koostööd puudutavate ettepanekute sisu (AM34) sarnane juba esitatud ettepanekutega). Need kolm muudatusettepanekut ei läinud hääletamisel läbi.

Läti delegatsiooni liikmete poolt oli esitatud 14 muudatusettepanekut, millele nad soovisid meie liikmete toetust. Läti liikme poolt esitatud muudatusettepanekutest lükati tagasi 8 ettepanekut.

Arutasime koos Läti ja Leedu delegatsiooni koordinaatoritega, et täiskogul võiks Balti riikide delegatsioonide nimel esitada ühiselt mõned ettepanekud, mis oleksid meie jaoks olulised, arvestades komisjoni koosolekul toimunud arutelu. Muudetud eelnõu peaks olema TOADis üleval kahe nädala pärast.

Tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks on 17. märts 2011. ALDE grupp soovib saada muudatusettepanekuid juba 10.märtsiks, et tutvustada neid oma fraktsiooni liikmetele ning saada nende toetus.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et CoR arvamus on neile oluline. Tema kommentaarid olid ühtekuuluvuspoliitika mõju, efektiivsuse ja tulevase ülesehituse kohta. Ta leidis, et poliitika peab olema paremini orienteeritud ja efektiivsem kui seni. Kõikide liikmesriikidega arutatakse võimalusi selle poliitika paremaks suunitluseks- et see oleks seostatud EU2020 strateegiaga, kuid samas andes liikmesriikidele suurema paindlikkuse selle vastavusse viimiseks oma vajadustega. Komisjon usub, et ettepanekud ülesehituse osas muudavad selle poliitika õiglasemaks ja selgemaks.

Täiendav informatsioon:
Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik - järeldused

Viies ühtekuuluvusraport: raport

Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika-alane kodulehekülg

CEMR arvamus viienda ühtekuuluvusraporti kohta:
http://www.ccre.org/prises_de_positions_detail_en.htm?ID=97

Arvamuse eelnõu võeti komisjonis vastu paari vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil – 1. aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Perspektiivarvamuse eelnõu teemal „Euroopa sotsiaalfondide tulevik pärast 2013. aastat”
.
Raportöör: Catiuscia Marini (IT/PES), CdR 370/2010 – COTER-V-012.

Arvamuses soovitatakse, et Euroopa Sotsiaalfond säilitaks oma olemuse struktuurifondina ja toob esile, et sotsiaalfond esindab edaspidi Euroopa tasandil ELi püsivat tegevust, mille raames riigid – hoolimata erinevatest regulatiiv- ja finantskontekstidest – saavad ellu viia täiendavaid projekte, mida riiklikud süsteemid harilikult ei võimalda või ei tee seda piisavalt. Komitee soovib, et ühtsete rakenduskavade koostamisel ja elluviimisel tugevdataks territoriaalset mõõdet.

Raportöör rõhutab järgmisi olulisi ja konkreetseid täiendavaid panuseid:

·    Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamine on oluliselt paindlikum riiklike vahendite kasutamisest, mis on alati väga konkreetsete eesmärkidega seotud. Selles seisneb sotsiaalfondi eelis ja see tuleks uuel programmiperioodil säilitada;

·    võimalus reformida hariduse, koolituse ja töö vahel silda loovaid süsteeme ning soodustada kõigil töötajate kategooriatel oma pädevusi lihvida, et võimaldada neil etendada hõlpsamini aktiivset rolli tootmissüsteemis, aidates nii märkimisväärselt kaasa sotsiaalsele kaasatusele ning Euroopa piirkondade konkurentsivõime tõstmisele;

·    sotsiaalfondi toetus – mis on praeguses riikide avalike sektorite kulutuste piirangute ja kärbete olukorras veelgi olulisem – hariduse ja teadusuuringute valdkonnale on ülitähtis tegur märkimisväärse uuendustegevuse tagamisel, mis nõuab tööjõu oskusi ja algatusvõimet;

·    täiendav tugi – oluline kvalitatiivsest vaatenurgast –, mis tuleb Euroopa Sotsiaalfondi vahendite integreeritud Euroopa strateegia raames kasutamise eri kogemuste võrdlusest liikmesriikide vahel ja mis võimaldab teostada riiklike ja/või piirkondlike ja kohalike süsteemide ja eri kogemuste võrdlevat analüüsi ;

„Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste” hulgast aitab Euroopa Sotsiaalfond kaasa järgmiste suuniste elluviimisele:
7. suunis: tööturul osalemise suurendamine ja struktuurse tööpuuduse vähendamine;

8. suunis: tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine;

9. suunis: tulemuste parandamine haridus- ja koolitussüsteemide kõikidel tasemetel ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine;

10. suunis: sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine.

Raportöör on  seisukohal, et sotsiaalfondi rahastatud meetmete mõju on raskem mõõta kui teist tüüpi sekkumiste mõju ja peab seega vajalikuks kehtestada ja kasutada tulemuste näitajaid, mis võimaldavad paremini kontrollida sotsiaalfondi rahastatud meetmeid ning seda mitte ainult finantsplaanis, vaid eelkõige meetmete otseste kasusaajate elukvaliteedi ja töötingimuste parandamise seisukohast.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad kavatsevad teatud ettepanekuid tulevikus kasutada. Komisjoni kolm soovitust:
·    viidata positiivselt ühtekuuluvuspoliitikale

·    mineviku tagasiside on erinev- nad otsivad erinevaid võimalusi poliitika rakendamiseks erinevatel tasemetel. Nad on veel kuulamisfaasis- lõplikke otsuseid ei ole veel tehtud

·    Komisjon soovitab jätkuvalt kasutada ESF administratiivse suutlikkuse tõstmiseks nii avalikus sektoris kui kohalike omavalitsuste tasandil.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 24 muudatusettepanekut, millest võeti vastu 19, osad kompromissidena. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil – 1. aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmise koosolek toimub 19. mail 2011, Brüsselis. Märtsiks kavandatud koosolek jääb ära.

2.    CEMR koos DEXIA´ga on välja andnud uue ülevaate kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kohta Euroopas.

Dexia finantsgrupp ja Euroopa Kohalike ning Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) on avaldanud ülevaate “Key Figures on Local and Regional Europe”, mis esitab võrreldavad andmed kohalike ja regionaalsete omavalitsuste organisatsiooni ja eelarvete kohta 2009 aastal.

Finantstabelis on kajastatud lisaks kulutuste, eelarve tasakaalu, võlgade, maksude ja investeeringutele ka ajavahemikul 2007-2013 struktuurifondide ja ühtekuuluvusvahendite mahud liikmesriigiti.

Huvitavad andmed on ka eelolevate aastate kohaliku tasandi valimiste kohta ning sõprusomavalitsuste kohta.

Ülevaade on leitav:
http://www.ccre.org/docs/chiffres_cles_2010_UK_bd.pdf

Soovitan tutvuda!


3.    Parlamendisaadikud toetavad finantstehingute maksustamist.

Tänaseks on selge, et maailmal ja ELil ei ole võimalik sarnase ulatusega majandus- ja finantskriisi enam üle elada. EP majanduskomisjoni liikmed kiitsid  heaks raportöör Anni Podimata (sotsiaaldemokraat, Kreeka) raporti, mis on seisukohal, et finantstehingute maksu kehtestamine võiks aidata võidelda finantsturgudel levivate ja äärmiselt kahjulike kauplemismudelite ning võiks aidata ohjeldada spekuleerimist.

Podimata raport ütleb, et praegu kannavad kriisi kulusid peamiselt maksumaksjad ning mitte ainult otseste maksude kaudu, vaid ka töötuse suurenemise ja palkade vähenemise tõttu, vähendatud juurdepääsu tõttu sotsiaalteenustele ning ebavõrdsuse suurenemise tõttu.

Finantstehingute maks aitaks suurendada turgude efektiivsust, vähendada hindade liigset volatiilsust ja anda finantssektorile stiimuleid pikaajaliste, reaalmajandusele lisaväärtust võimaldavate investeeringute tegemiseks.

Täiskogu hääletab raportit märtsikuu istungil.
Lisateave :
Raporti projekt
Resolutsioon märtsist 2010
Euroopa Komisjoni pressiteade
Millist finantstehingute maksu tuleks kasutada?
Finantstehingute maks - finantssektori panus majanduse taastamisse

4.    Euroopa Komisjon küsib nõu Euroopa riigihanketuru ajakohastamiseks.

Riigihanked moodustavad laias laastus 17% ELi SKPst. Ajal mil paljude liikmesriikide eelarved on napid ja majandus on raskustes, tuleb riigihankepoliitikaga tagada riikide vahendite kõige tõhusam kasutamine, et toetada kasvu ja töökohtade loomist. Selleks oleks vaja paindlikke ja kasutajasõbralikke vahendeid, mis muudavad läbipaistva ja konkurentsipõhise lepingute sõlmimise võimalikult lihtsaks nii Euroopa ametiasutustele kui ka tarnijatele. Neid eesmärke silmas pidades käivitas Euroopa Komisjon  konsultatsiooni. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks keskendutakse huvitatud isikutega konsulteerimisel riigihankenõuete, -vahendite ja -meetodite ajakohastamisele.
Rohelisele raamatule saab vastata kuni 18. aprillini 2011.

Rohelises raamatus on nimetatud rida võimaliku reformi valdkondi ning selles palutakse sidusrühmadel öelda, mida nad arvavad juriidiliste muudatuste eri võimalustest. Muuhulgas käsitletakse järgmisi küsimusi:
·    Kas praegu kehtivaid menetlusi on vaja lihtsustada, seda eriti väikeste kohalike ja piirkondlike ametiasutuste jaoks? Kuidas seda teha, et ei kahjustataks läbipaistvust ja pakkujate mittediskrimineerimist?

·    Kuidas vähendada ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormust? Kuidas lihtsustada üle-euroopalist pakkumuste esitamist?

·    Millistel tingimustel tuleks ametiasutustevahelised lepingud arvata välja ELi riigihanke-eeskirjade kohaldamisalast?

·    Kas ELi riigihanke-eeskirju tuleks muuta, et võtta paremini arvesse ka muid poliitikaeesmärke nagu innovatsiooni soodustamine või keskkonnaalased ja sotsiaalsed kaalutlused? Kas tuleks näiteks kehtestada ELi eeskirjad kohustusega osta üksnes selliseid tooteid, mis vastavad teatavatele keskkonnaalastele tingimustele, või tuleks teatav osa eelarvest eraldada innovaatilistele kaupadele ja teenustele? Kas üldist majanduslikku huvi pakkuvate sotsiaalteenuste hanke jaoks on vaja spetsiaalseid nõudeid, et võtta paremini arvesse selliste teenuste eripära?

·    Kas meil on vaja rangemaid nõudeid või paremaid kaitsemeetmeid, et ennetada kellegi eelistamist, korruptsiooni või huvide konflikte?

·    Kuidas tagada hanketurgudel tõhus konkurents? Kuidas näiteks vältida valitsevate tarnijate tekkimist, pakkumistes kokkuleppimist või turu jagamist pakkujate vahel?
·    Kuidas saaks parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu kolmandate riikide riigihanketurgudele?

ELi riigihanke-eeskirjadega on ette nähtud hankemenetlus, millega tagatakse läbipaistvus, võrdne juurdepääs ja aus konkurents Euroopa hanketurul seoses riigihankelepingutega, mille väärtus ületab teatava künnise. Riigihankeraamistikku hakati välja töötama 1971. aastal, see on teinud läbi pika arengu ning praegu põhineb see direktiividel 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ. Nende direktiivide peamine eesmärk on tagada, et ettevõtjad saavad kasu põhivabadustest (kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine).

Vastused rohelisele raamatule tuleks saata järgmisele aadressile:
MARKT-CONSULT-PP-REFORM@ec.europa.eu hiljemalt 18. aprillil 2011.

Roheline raamat asub aadressil:
http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/modernising_rules/consultations/index_en.htm

Lisateave ELi riigihankepoliitika kohta:
http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/modernising_rules/consultations/index_en.htm
MEMO/11/48.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


08.02.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit