Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Uurimistööd


Tuulikute keskkonnamüra ja selle levimist mõjutavad tegurid
Print

Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias /kokkuvõte/
Tartu Ülikool 2010
Autor: Jane Adler
Juhendajad: Ain Kull, Marko Ründva

Kokkuvõte Jane Adleri 2010. a keskkonnatehnoloogia bakalaureusetööst "Tuulikute keskkonnamüra ja selle levimist mõjutavad tegurid"
 
Rohkem teavet: jane@okokratt.ee

Kokkuvõte
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti tuulikute keskkonnamüra ja selle levimist mõjutavaid tegureid.

Tuulikute tekitatud keskkonnamüra jaguneb oma olemuselt kaheks: aerodünaamiliseks ja mehaaniliseks müraks. Kaasaegse tehnoloogia ja disaini rakendamise tulemusena on viidud mehaaniline müra piisavalt madalaks ega tohiks seadmete riketeta olla tajutav imissiooni punktis ehk tajuja asukohas. Peamine häirimist põhjustav tuulikute müra on oma tekkelt aerodünaamiline müra. Seda põhjustavad tiiviku laba ümber liikuvad õhuvoolud ning jaguneb kolmeks peamiseks komponendiks: tiiviku laba möödumisel tuuliku tornist tekkivaks müraks, tuuliku suunas liikuvast turbulentsest õhuvoolust tekkiv müra ning tiivikulaba tekitatud müraks. Peamiseks peetakse tiivikulaba tekitatud müra ning täpsemalt tipupoolses osas tekkivat müra.

Tuulikute keskkonnamüra iseloomustab enamasti lairiba müra suurematel sagedustel kui 100 Hz, mida iseloomustab vihisemine ja sahin. See on peamiselt põhjustatud turbulentsetest õhuvoolududest ümber labade. Lisaks iseloomustab tuulikute müra tonaalsus, madalsageduslik ja impulsiivne müra.

Tuulikute tekitatud keskkonnamüra levimist mõjutavad mitmed tegurid: müraallika tüüp, kaugus allikast, atmosfääris neeldumine, maapinna ja maastiku efekt, lähedaste objektide mõju ja ilmastiku tingimused, nagu tuul, temperatuuri muutus kõrgusega, niiskus, sademed. Kõrgsageduslike helide efektiivsema neelduvuse tõttu õhus ja pinnases levivad madalsageduslikud helid kaugemale. Seejuures osutub aga tuulikute puhul määravaks nende suur kõrgus, mistõttu ei sobi kasutamiseks teised mittespetsiifilised mudelid ega mõõtmisprotseduurid.

Tuulikute müra levimise üheks olulisemaks teguriks on tuuliku kõrguse tõttu tuule mõju. See võib muuta mõõtmistulemused ebatäpseteks, kui tuule kiirus mõõdetakse maapinna lähedal 10 m kõrgusel ning arvutatakse omakorda rootori kõrgusele, kasutades sisendparameetrina üksnes maapinna kareduse väärtust. Tuule kiirusele avaldab mõju atmosfääri stratifikatsioon, mis võib maapinna lähedal muuta müra enamhäirivamaks, kuna tegelik tuule kiirus on rootori kõrgusel suurema kiirusega.

Tuulikute müra levimise hindamisel peetakse oluliseks liigestatud maastikul reljeefi kujuga arvestamist. Käesoleva bakalaureusetöö raames läbi viidud müra levimise hindamistest saadud arvutustulemused Purtse jõe oru piirkonnas näitavad, et reljeefi kujuga arvestamine avaldab otselevimisele mõju. Tulemustest lähtuvalt levib müra tasapinnalisel alal märkimisväärselt kaugemale, kuna pikemal distantsil levimine ei ole takistatud (puudub nõlvadel neeldumine ja väiksemad mõjutused peegeldumise osas) ega muul viisil reljeefist mõjutatud.

Summary
The Environmental noise of wind turbines and the factors that affect the propagation of wind turbines noise.

In this thesis were studied environmental noise and factors that affect the propagation of wind tubines noise.

The environmental noise can be divided into two categories: aerodynamic and mechanic noise. As a result of using modern technology and design, the mechanical noise has been reduced to a level low enough not be sensed at the point of imission. Aerodynamic noise is the main wind turbines noise that causing annoyance. Aerodynamic noise is caused by flows and turbulence around blades which can be divided into three main components: noise from blade passing the tower, inflow turbulent noise and airfoil self noise. The main noise is believed to be airfoil self noise and more specifically the noise from the tip-side.

The environmental noise of wind turbines is mostly characterized by broadband noise at higher frequencies than 100 Hz, which is characterized by sounds „swishing“ and „whooshing“. This is mainly caused by the turbulent airfoil around the blades.

There are several factors affecting environmental noise propagation of wind turbines: the type of noise source, distance from the source, atmospheric absorption, ground attenuation, reflection, the effect of nearby objects and weather conditions, such as wind, temperature gradient, relative humidity, precipitation. The high altitude of the wind turbines becomes determinative, which is why other unspecified models and procedures of measurement are not appropriate.

One of the main factors of wind turbine noise propagation is wind due to the height of the wind turbine. This can make the measurement results incorrect when the wind speed is measured 10 m above the ground and it is calculated to the hub height, using only the reference roughness length as a value parameter. The wind speed is affected by stratification of the atmosphere, which can make the noise more annoying nearer to the ground, because the actual wind speed is higher at the hub height.

It is important to take into consideration the shape of the ground surface when modelling the noise propagation of the wind turbine noise. In these thesis the results of the study of the wind turbines noise propagation modelling in the Purtse river area show that taking into consideration the shape of the ground surface has an effect for noise propagation. According to the results the noise is spreading much more effectively in the plane area, because there are no resistances and absorption in slopes or any other influences by ground surface.

05.01.2011

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit