Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


13.-17. detsember 2010
Print
eelmine
E-nädalakiri 34/2010
järgmine

Sisukord:
1.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni koosolek.
2.    Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni koosolek.
3.    Stockholm- Euroopa Roheline pealinn 2010.
4.    Euroopa Komisjon käivitab arutelu LIFE+ ja Natura 2000 teemal.
5.    2011 aasta Avatud Päevade ettevalmistused võivad alata.
6.    Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Liidu 2011 aasta eelarve.
7.    e-valitsuse tegevuskava, et parandada avalike teenuste kättesadavust kogu Euroopa Liidus.

1.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.


Komisjoni 6. koosolek  toimus 13. detsembril.

Koosolekul osalesid meie Regioonide Komitee liikmed Jüri Pihl, Urve Erikson ja Teet Kallasvee.

Komisjoni president andis ülevaate toimunud ja eelolevatest üritustest. Kutsus liikmeid üles osalema õppekülastusel ja seminaridel ainult juhul kui neil on huvi üritusel osalemise vastu mitte ainult turismi eesmärgil.

Järgmise perioodi EL poliitikate arutelude käigus tuleb ka pöörata tähelepanu mitmetasandelise valitsemise põhimõtete rakendamisele.

Külalisesineja oli Euroopa Parlamendi analüüsi rühma peasekretär Ziga Turk , kes tutvustas nende analüüsi rühma poolt läbi viidud raportit.

Autosid toodetakse rohkem ja rohkem, kuid väiksema arvu töötajaskonnaga. Euroopa ja Ameerika SKP kukub, aga Hiina oma suureneb tulevikus. Tulevases teadmistel põhineval majandusel on inimeste roll suurem- ja need teadmised on Hiinas ja Ameerikas, aga mitte Euroopas. Euroopa soovib suurendada oma investeeringuid haridusse ja innovatsiooni ning teadusesse, aga nad pole ainukesed, kes seda on märganud. Samas on näiteks Korea ja Hiina suurendanud oma investeeringuid haridusse ja teadusesse tunduvalt rohkem.  Mida saab Euroopa teha - Euroopal on valik kas viia läbi vajalikke reforme või kaotada oma roll globaalses maailmas.

On kolm põhilist ressurssi:
Ø    Päikeseenergia;
Ø    Inimeste väärtushinnangud ja teadmised;
Ø    Euroopa ühistegevus ja rääkimine ühel häälel.

Suureneb konkurents regioonide ja linnade vahel mitte liikmesriikide vahel. Konkurents seisneb selles kes suudab talente omale meelitada. Inimressurss on põhiline strateegiline instrument edu saavutamisel globaalses maailmas.  Raport oli väga selge selles, et Brüsselis on demokraatia puudus ja puudub ka ühine poliitikaturg. Euroopa on ühiste väärtuste kogum ja vaja on neid ka järgida mitte ainult neist rääkida.

Klär ütles, et edu küsimus pole mitte konkurentsi vaid koostöö suurendamine. Ta ütles, et Saksamaa linnad on alati omavahel konkureerinud, kuid ta pole kindel, et selle suurendamine on edu võti tulevikus. Trend on panna oma liikmesriikide probleemid liidu õlule. Ta küsis ka milliseid poliitilisi väärtusi euroopa esindab - kas sotsialistlikke, liberalistlikke ….?

·    Otsustati korraldada 2011 aastal väljaspool Brüsselit õppekülastus Kiievisse (Ukraina). Ürituse eesmärk on diskuteerida piiriüleste projektide lihtsustamise teemal. Esialgne kavandatav toimumisaeg on 2011 aasta kevad. Ettepaneku esitaja Hans Kok.

·    Otsustati korraldada 2011 aastal teisel poolaastal väljaspool Brüsselit õppekülastus Tüüringi liidumaal, Erfurtis. Ürituse eesmärk on Euroopa Liidu valimisõiguse laiendamine (piirkondlik valimisõigus). Ettepaneku esitaja on Holger Poppenhäger.

·    Kinnitati CIVEXi komisjoni 2011. aasta tööprogrammi kavand (CdR 352/2010).

Laienemise aruanne ja TAIEXiga seotud tegevus
Sõnavõtuga esines Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadi direktori Dimitris Kourkoulas.  Komisjon on koostanud oma aruande.

9. novemberil 2010 võttis komisjon vastu iga-aastase strateegiadokumendi, milles selgitab oma põhimõtteid ELi laienemise osas. Dokument sisaldab ka kokkuvõtet viimase 12 kuu edusammudest: Horvaatias, Island, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Türgis, samuti Bosnias ja Hertsegoviinas, Serbies ja Kosovos.
2010. aasta paketis esitas komisjon ka oma arvamuse Albaania ja Montenegro valmisoleku kohta alustada ühinemisläbirääkimisi. Kõnealused arvamused asendavad käesoleva aasta arenguaruanded kahe asjaomase riigi kohta.

Milline on komisjoni "laienemispakett", millised on järgmised sammud? Kokkuvõte kodanikele  [21 KB].
Laienemisaruanne: teatis

RIIKIDE STAATUS

– HORVAATIA: kandidaat – esitas taotluse 2003. aastal. 25 peatükki 35st on ajutiselt suletud. Ühinemisläbirääkimised on jõudnud lõppjärku ja need tuleks lõpetada kohe, kui Horvaatia täidab veel täitmata sulgemise kriteeriumid, eelkõige kohtuvõimu ja põhiõiguste valdkonnas.

– TÜRGI: kandidaat – esitas taotluse 1987. aastal. 13 peatükki on avatud ja 1 ajutiselt suletud. Selleks et riik saaks ühinemisläbirääkimistel kiiremini edu saavutada, peab ta täitma tolliliiduga seotud kohustused ja normaliseerima oma suhted Küprosega.

– ISLAND: kandidaat – esitas taotluse 2009. aastal ja alustas ühinemisläbirääkimisi 2010. aasta juulis. Sõelumisprotsess algab varsti. Kuna Island kuulub juba Euroopa Majanduspiirkonda ja Schengeni alasse, on suur osa tema õigusaktidest juba ELi õigusega vastavusse viidud.

– ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK: kandidaat – esitas taotluse 2004. aastal. Riik täidab piisavalt poliitilisi kriteeriume ja komisjon uuendas 2009. aastal antud soovitust alustada ühinemisläbirääkimisi. Kuna läbirääkimiste alustamiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust, on ülimalt oluline saavutada riigi nime küsimuses kõikidele aktsepteeritav lahendus.

– MONTENEGRO: potentsiaalne kandidaat – esitas taotluse 2008. aastal. Komisjon soovitab oma arvamuses anda Montenegrole kandidaadistaatus ja alustada ühinemisläbirääkimisi kohe, kui arvamuses esitatud olulisemates valdkondades on tehtud edusamme.

– ALBAANIA: potentsiaalne kandidaat – esitas taotluse 2009. aastal. Komisjon soovitab oma arvamuses alustada Albaaniaga ühinemisläbirääkimisi kohe, kui arvamuses esitatud olulisemates valdkondades on tehtud edusamme.

– SERBIA: potentsiaalne kandidaat – esitas taotluse 2009. aastal. 25. oktoobril 2010 edastas üldasjade nõukogu Serbia taotluse komisjonile, kes hakkab ette valmistama oma arvamust.

- BOSNIA JA HERTSEGOVIINA: potentsiaalne kandidaat – ei ole veel ühinemistaotlust esitanud. Kuna poliitilistel liidritel puudub riigi tulevikusuundade suhtes üksmeel, takistab see reformide elluviimist ja ELiga ühinemise protsessi alustamist.

– KOSOVO: potentsiaalne kandidaat – ei ole veel ühinemistaotlust esitanud. EL toetab Kosovo ühinemisele suunatud jõupingutusi ja algatas jaanuaris stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi käsitleva dialoogi. Samuti edendab komisjon Kosovo osalemist asjakohastes ELi programmides.

Keymer - täpsustav küsimus Islandi kohta ja tema mure oli selles, et kui ühinemisprotsess venib, siis Island võib majandusliku situatsiooni paranemisel kaotada oma huvi liitumise vastu.

Soulage - täpsustas olukorda Türgis. Ütles, et nad ootavad Türgi vastust ühise töörühma loomise kohta ning soovis täpsustada detsentraliseerimise olukorda riigis.

Andersen - esitas küsimuse Makedoonia kohta ja informeeris, et Makedoonia esindaja osaleb külalisena täna CIVEX koosolekul.

Scausberger - kas kohalike ja regionaalsete omavalitsuste staatus mängib ka rolli laienemisel? Kas on leitud lahendus Makedoonia nime osas?

Komisjon informeeris uuest finantstoetusest, et korraldada 3-4 tudengile igast riigist 10 korral aastas õppekülastus Brüsselisse.

Arvamus „Aruanne kodakondsuse kohta”,
CdR 355/2010, CIVEX-V-015, KOM(2010) 603.   
Raportöör: Roberto Pella (IT/EPP).

Maastrichti lepinguga kasutusele võetud Euroopa Liidu kodakondsuse mõiste kujutab endast põhjapanevat ja väga sümboolset etappi Euroopa identiteedi ja Euroopa demokraatia ehitamisel. ELi kodakondsus kuulub igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule ning seda peetakse Amsterdami lepingu vastuvõtmisest alates riigi kodakondsust täiendavaks kodakondsuseks.

Lissaboni lepinguga loodud regulatiivsed uued sätted tugevdasid ELi kodakondsust, mis nüüd lisandub riigi kodakondsusele (mitte ei täienda ainult seda), ilma seda asendamata.

Seal sätestatud õiguste hulgas on:
Ø    õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;

Ø    õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ning nende elukohaks oleva liikmesriigi kohalikel valimistel;

Ø    õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud;

Ø    õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja esitada kaebus Euroopa ombudsmanile.

Aruandest selgub, et ELi kodakondsus toob endaga kodanike jaoks kaasa õigusi ja eeliseid, ning seal kirjeldatakse samal ajal ka peamisi takistusi, millega kodanikud oma igapäevaelus kokku puutuvad.

Aruande kokkuvõttes tuuakse esile asjaolu, et peamised probleemid seisnevad erinevates liikmesriikides Euroopa õigusaktide kohaldamises ja riikliku õiguskorra kohandamises õiguslike uuendustega.

Regioonide Komitee peab edendama demokraatiat rohujuure tasandil. Komisjoni aruandes aga ei viidata kuidagi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikule panusele Euroopa kodakondsuse tõhusa rakendamise ja kvaliteedi nimel, ehkki just kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaudu on võimalik jõuda madalama osalustasemega rühmadeni, nagu näiteks noored ja sisserändajate kogukonnad.
Olulisemad punktid Regioonide Komitee aruandes keskenduvad piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rollile, kodakondsuse tingimuslikkuse tingimustele, aktiivsele-, sotsiaalsele-, ühiskondlikule- ja poliitilisele kodakondsusele ning kodanikukultuurile.

Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadi esindaja Georgia Georgiadou tutvustas komisjoni poolt koostatud kolme raportit.
Komisjoni raport

Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadi kodulehekülg:
http://ec.europa.eu/justice/policies/citizenship/policies_citizenship_intro_en.htm

Ta ütles, et selle raporti avaldamine on debati algus. Nad kavatsevad kasutada kõikide institutsioonide poolt esitatud arvamusi ja luua ka debati erinevate huvigruppidega, et leida lahendusi takistuste kõrvaldamiseks.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 10. veebruaril ning vastuvõtmine täiskogu 31. märtsil–1.aprillil 2011 toimuval istungjärgul.

Teave halduskoormust käsitlev sõltumatute huvirühmade kõrgetasemeline töörühma töö kohta, mida tutvustas Karl Heinz Lambertz (BE/PES).

Halduskoormuse vähendamine on muutunud oluliseks Euroopa komisjoni eesmärgiks. Halduskoormust tahetakse vähendada 30%.  Erilise tähelepanu all olid ühtekuuluvuspoliitika, keskkonnapoliitika ja avalike hangete valdkond. Ta ütles, et kerge on rääkida halduskoormuse vähendamisest kui põhimõttest, aga kui see on vaja viia konkreetseteks tegevusteks, siis on see väga keeruline ülesanne. Töörühma paluti teha ka esitatud ettepanekute mõjuanalüüs. Komisjon otsib hea praktika näiteid selle kohta kuidas erinevaid poliitikaid on rakendatud, luuas samal ajal võimalikult  vähest bürokraatiat. On otsustatud, et väga lihtne küsimustik on õige samm edasi, et koguda teavet heade praktikate kohta. See teema on tihedalt seotud ka aruka reguleerimise teemaga. 

Arvamus „Arukas reguleerimine”.
CdR 353/2010, CIVEX-V-013, KOM(2010) 547,
Raportöör: Graham Tope (UK/ALDE).

Arukas reguleerimine hõlmab kogu poliitilist tsüklit alates õigusaktide koostamisest kuni rakendamise ja läbivaatamiseni. Selle abil tuleks tagada, et sidusrühmad osalevad üha suuremal määral õigusaktide vastuvõtmiseni viivas protsessis. Poliitilisel tasandil on arukas reguleerimine otse Euroopa Komisjoni presidendi vastutusalas, viidates selle ulatusele ja tähtsusele.

Aruka reguleerimise kolm põhielementi on:
Ø    olemasolevate õigusaktide lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine;

Ø    kehtivate ELi õigusaktidega kaasneva kasu ja kulude hindamine:

Ø    õiguslike mõjuhinnangute koostamine.

Õiguslikes mõjuhinnangutes uuritakse poliitiliste valikute võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Komisjon peaks uurima ka oma ettepanekute territoriaalset mõju, eelkõige kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, aga seda tehakse harva. Komitee on pakkunud Euroopa Komisjonile oma abi, et hinnata konkreetsete ettepanekute mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele: 2009. aastal koostas komitee katseprojektina kaks mõjuhinnangut (tervishoiualane ebavõrdsus, joogiveedirektiiv) ning 2010. aastal ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat käsitleva mõjuhinnangu, mis hiljuti valmis sai ja Euroopa Komisjonile esitati.

Kuigi komiteel ei ole vahendeid süstemaatiliseks mõjuhinnangute koostamiseks, kaalub komitee võimalusi, et tugevdada koostööd Euroopa Komisjoniga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks oluliste õigusaktide ettepanekute territoriaalse mõju hindamisel.

Subsidiaarsus, proportsionaalsus ja mitmetasandiline valitsemine on ELi õigusloome olulised põhimõtted ja aruka reguleerimise tugisambad.

Subsidiaarsus on seotud mitmetasandilise valitsemisega, mis tähendab, et kõik asjaomased osalejad kõigil valitsustasanditel ja kogu kodanikuühiskonnas peaksid olema kaasatud ELi poliitika kavandamisse, arutellu ja rakendamisse. Mitmed kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejad on kaasatud subsidiaarsuse järelevalvesse kas Lissaboni lepinguga kehtestatud varase hoiatamise mehhanismi või Regioonide Komitee tegevuse kaudu.

Seetõttu leiab Regioonide Komitee, et aruka reguleerimise poole tuleks pürgida mitmetasandilise valitsemise vaimus, toetudes ELi, riiklike institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koordineeritud tegevusele, mis lähtub partnerlusest ja osalusel põhinevast lähenemisviisist.

Euroopa Komisjoni peasekretariaadi esindaja Massimo Angelino ütles, et terminite “halduskoormuse vähendamine “ ja “arukas reguleerimine” vahel ei ole ainult keeleline vaid ka teoreetiline erinevus. Arukas reguleerimine laieneb kogu tsüklile - alates seaduse vastuvõtmisest kuni selle rakendamiseni. Oluline on ka selle sotsiaalne dimensioon. Seaduste kvaliteet sõltub institutsioonide ja kaasseadusandlike organisatsioonide tööst ja panusest. Komisjonil on ainult ettepaneku tegemise õigus.

Oluline on ka konsultatsiooni pikkus - on vaja võimaldada huvirühmadel väljendada oma seisukohti. Audiitorite Kogu raport on esimene süstemaatiline aruanne. Järeldused toovad välja 3 sammast, millel mõjude analüüs põhineb.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 8. aprillil 2011 ja vastuvõtmine täiskogu 30. juunil–1. juulil 2011 toimuval istungjärgul.

Omaalgatuslik arvamus „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Aserbaid¸aanis ning Euroopa Liidu ja Aserbaid¸aani koostöö areng”.
CdR 235/2010, CIVEX-V-012,
Raportöör: Gordon Keymer (UK/NI)

Arvamuses kutsutakse Aserbaid¸aani Vabariigi valitsust ja Euroopa Komisjoni üles jätkuvalt suurendama kohalike omavalitsuste suutlikkust, et see oleks piisav vähemalt praeguste seadusega ette nähtud piiratud teenuste asjakohaseks pakkumiseks, asetades rõhu vastutuse, läbipaistvuse ja kodanike osaluse suurendamise küsimustele.

Muude ettepanekute hulgas tehakse arvamuses ettepanek luua kolme üleriigilise omavalitsusliidu asemel üks, tervitatakse omavalitsuste arvu vähendamist ja taunitakse nende vähest rahastamist. Leitakse, et  tugev ja elujõuline kohalik omavalitsus vajab usaldusväärset, piisavat ja õiglast kohalikku rahastamisvoogu, sealhulgas tugevat kohalikku maksubaasi, et pakkuda kvaliteetseid kohalikke teenuseid, mis tugevdavad kohalike volikogude kaasatust oma kogukonda. Valitsuse toetusi tuleks maksta nii, et kohalikud volikogud saaksid oma eelarvet kavandada piisavalt pikaks perioodiks.

Peetakse vajalikuks pärast konfliktile lahenduse leidmist oluliselt toetada Mägi-Karabahhia ja seitsme seda ümbritseva piirkonna kohalikke omavalitsusi.
Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 9 muudatusettepanekut, nendest 4 Leedu delegatsiooni liikme Pavirzise poolt. Sisuliselt võeti kõik muudatusettepanekud vastu, osad kompromissina.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega ja seda just komisjoni esimehe pealekäimisel. Arvamus on kavas vastu võtta 2011.aasta jaanuaris toimuval  täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Hooajatöölised ja ettevõttesised üleviimised”.
CdR354/2010, CIVEX-V-014, KOM(2010) 378 ja KOM(2010) 379,
Raportöör: Graziano Ernesto Milia (IT/PES).

Mõlemad ettepanekud moodustavad ühe osa ELi seadusliku sisserände poliitikast ning lähtuvad Euroopa Komisjoni 2005. aasta detsembri poliitilisest õigusaktide paketist „Seadusliku rände poliitikakava”, mis sisaldab mõlemat ettepanekut. Isegi kui ettepanekutel on erinevad rakendusalad kavandatud õigusraamistiku sihtrühmade osas (hooajatööliste puhul spetsialiseerimata tööjõud ja ettevõtete juhid või praktikandid ettevõttesiseste üleviimiste korral) on mõlema ettepaneku eesmärk ühtlustada ELi eeskirju, et luua Euroopa tasandil kindel ja ühtne õigusraamistik, millega kehtestatakse kõnealuse kahe töötajate kategooria liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise kord (ühtne töö- ja elamisluba), võimaldades neil panustada ELi turu ja majanduse tugevdamisse. Lisaks sellele on ettepanekute eesmärk kajastada Euroopa Liitu positiivse ja avatuna seadusliku sisserände problemaatika käsitlemisel.

Rõhutab, et kuigi seaduslik sisseränne on ELi ja liikmesriikide ühine pädevusvaldkond, on selle rakenduspoliitika tihedalt seotud teiste poliitikatega, sealhulgas analüüsitavates ettepanekutes mainitud töö-, tööhõive- ja sotsiaalküsimuste poliitika, sotsiaalkindlustuspoliitika, kohaliku tasandi avalike teenuste ja üldhuviteenuste poliitika, eluasemepoliitika ja teised poliitikad, mille haldamine on paljudes ELi liikmesriikides üle viidud piirkondlike, valdkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevusvaldkonda. Seega on tihedal koostööl kõnealuste omavalitsustega esmane tähtsus.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 10. veebruaril
Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 31. märtsil–1.aprillil 2011 toimuval istungjärgul

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 32/2010 rev 4), informatsioon CIVEXi arvamuste järelmeetmete kohta ning teave nii töörühmade ja ühiste nõuandekomiteede tegevuse kohta kui Ukraina valimiste vaatlusmissiooni kohta.

Ülevaate Ukraina valimistest tegi Teet Kallasvee - kokkuvõte lisatud.

2.    Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) koosolek.

Komisjoni 5. koosolek  toimus 13. detsembril.

Koosolekul osalesid meie Regioonide Komitee liikmed Kurmet Müürsepp, Kaido Kaasik ja Kadri Tillemann.
 
Määrati raportöörid nelja raporti koostamise osas:
Ø    Õigusakti ettepanek põllumajandustoodete kvaliteedi kohta- Mr René SOUCHON (FR/PES);
Ø    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris- Ms Emilia MÜLLER (DE/EPP);
Ø    Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: kodanikukaitse ja humanitaarabi roll KOM(2010) 600 lõplik-Mr Norbert KARTMANN (DE/EPP) ;
Ø    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”KOM(2010) 672 lõplik- Mr Luis DURNWALDER (IT/EPP).
Samuti kiideti heaks ettepanekud raporti mittekoostamise kohta.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava””.
KOM(2010) 352 lõplik, NAT-V-009, CdR 342/2010.
Raportöör: Ramón Luis Valcárcel Siso (ES/EPP)

Arvamuses rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli turismisihtkohtade jätkusuutlikul haldamisel. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning Euroopa piirkondlike võrgustike algatused on jätkusuutliku turismi mudelite kujundamisel juhtpositsioonis ning nende kogemusi ja teadmisi on väga oluline maksimaalselt kasutada, edendades selleks kõikjal Euroopas kohalikku ja piirkondlikku koostööd. Sellega seoses kiidab komitee heaks komisjoni lähenemisviisi integreerida turism ELi eri poliitikavaldkondadesse.

Neli eesmärki:
Ø    Edendada konkurentsivõimet;
Ø    Edendada jätkusuutliku, vastutustundliku ja kvaliteetse turismi arengut
Ø    Tõsta Euroopa mainet ja nähtavust
Ø    Kasutada ELi finantspoliitikat ja -instrumente senisest tõhusamalt.

Komisjoni teatis

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 27 muudatusettepanekut ja 2 raportööri kompromissettepanekut. Raportöör ütles, et need, kes ei jõudnud selleks koosolekuks muudatusettepanekuid esitada, võivad seda teha läbi raportööri täiskogu istungil, arvestades komitee liikmete poolseid sõnavõtte.

Arvamuse eelnõu arutelu käigus toimus mõningate esitatud muudatusettepanekute osas suhteliselt tasavägine hääletus. Muudatusettepanekud, mis lõpuks vastu võeti, ei leidnud sageli meie delegatsiooni liikmete toetust. Näiteks ei toetanud nad ettepanekut, mis soovis kliimamuutuste või vee- ja energiavarude vähesuse probleemi lahendada mitte läbi “aruka ettevõtluse” vaid pigem läbi turismi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse arendamise.

Nad toetasid ettepanekut luua turismialase teabe vabatahtliku vahetamise mehhanism, mis aga ei leidnud komitee liikmete enamuse toetust.

Esitatud muudatusettepanekut, mis soovis välja jätta ettepanekut näitajate süsteemi loomiseks sihtkohtade jätkusuutlikkuse haldamiseks ja euroopa turismi kvaliteedimärgise loomiseks, ei toetanud liikmete enamus ega ka meie delegatsiooni liikmed.

Ettepanek, mis ei toetanud ideed, et turism on Regioonide Komitee eelarveprioriteet, leidis enamiku komisjoni liikmete heakskiidu. Meie liikmed olid selle ettepaneku vastu. Kokku võeti vastu 21 ettepanekut, 4 lükati tagasi  ja 4 langes ära.

Arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega. Seega jätkuvad arutelud jaanuaris (27.- 28.01.2011) toimuval täiskogu istungil.

Arvamuse eelnõu teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikidega võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist” ning „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele liikmesriikide vabaduse kohta otsustada geneetiliselt muundatud taimede kasvatamise üle”.
KOM(2010) 375 lõplik ja KOM(2010) 380 lõplik, NAT-V-006, CdR 338/2010.
Raportöör: Savino Antonio Santarella (IT/EPP)

Suur hulk kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusüksusi on selgesõnaliselt geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamise vastu oma territooriumil, kuulutades ennast GMO-vabaks alaks ja ühinedes võrgustikkesse.

Raportöör leiab, et liikmesriikide võetavate meetmetega ei tohi takistada GMOde turuleviimist või importimist ning et need peavad olema kooskõlas aluslepingute ja ELi rahvusvaheliste kohustustega, eriti nendega, mis on võetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

Arvamuses juhitakse tähelepanu järgmistele probleemidele, millele tuleks komitee arvates lahendus leida enne, kui muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikidega võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist:

Ø    „GMOdest toodetud toodete” märgistamise eeskirjade ebapiisavus;

Ø    riskihindamismenetluse ja kontrolli ebapiisavus;

Ø    GMOde sisaldavate põllukultuuride kasvatamise mõju maaelu arengule;

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et 13.juulil vastu võetud meetmete kogum lubas liikmesriikidel vastu võtta oma meetmeid, et mitte lubada GMOde turuleviimist või importimist. Liikmesriigid soovivad suuremat subsidiaarsust ja suuremat otsustusõigust riiklikel tasanditel. Liikmesriikidel on samuti otsustusõigus määrata regioonide ja kohaliku tasandi roll selles küsimuses. Komisjon valmistab ette nimekirja lubatud põhjuste kohta.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 33 muudatusettepanekut. Suhteliselt tasavägine hääletus toimus kahe muudatusettepaneku osas (muudatusettepanekud nr 19 ja 20, mille esitajaks oli Souchon), mis lõpuks siiski häälteenamusega vastu võeti (muudatusettepanekud lisatud). Esitatud ettepanekutest kiideti heaks 24, 6 lükati tagasi, 2 langes ära ja  1 võeti tagasi.

Arvamus võeti vastu viie vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 27.–28. jaanuaril 2011.

Arvamuse eelnõu teemal „Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1290/2005 ja EÜ) nr 1234/2007 seoses liidus enim puudustkannatavatele isikutele ette nähtud toiduainete jaotamisega”.
KOM(2010) 486 lõplik, NAT-V-008, CdR 340/2010
Raportöör: Ossi Martikainen (FI/ALDE).

Raportöör leiab, et toiduabi enim puudustkannatavatele inimestele peaks jätkuvalt kuuluma ühise põllumajanduspoliitika alla ning see peaks andma panuse ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmisse inimeste toiduga kindlustatuse valdkonnas.

Leiab, et ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel tuleb kohaldada järjepidevat ja pikaajalist lähenemisviisi, nii et poliitilised muutused ei põhjustaks ülemäära kiiret struktuurilist muutust ega eelkõige olukorda, kus väikesed põllumajandusettevõtted aetakse pankrotti ja põllumajandusettevõtjad muutuvad toiduainete tootjatest võimalikeks toiduabi saajateks. Raportöör kutsub komisjoni üles pidevalt hindama, kas programmiperioodiks kehtestatud rahaline piirmäär 500 miljonit eurot aastas on piisav, arvestades, et majanduskriis võib suurendada survet avaliku sektori kulude kärpimiseks ja et majanduslik ebakindlus põhjustab tööpuuduse suurenemist paljudes riikides.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et peaks olema selgus kas on tegemist sotsiaalprogrammiga või põllumajanduspoliitikaga. Programm algas 2007 aasta külmal talvel, kus ajutisest meetmest sai alaline programm kui üks osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Komisjon palus selle instrumendi üle vaadata . Komisjoni vastus on: sellel instrumendil on kahene iseloom- nii põllumajanduslik kui ka sotsiaalne. Rakendatud süsteem peab olema sotsiaalselt vastuvõetav. Mõned leiavad, et see pole enam seotud põllumajanduspoliitikaga. Komisjon leiab, et see instrument on jätkuvalt ühise põllumajanduspoliitika osa. Küsimus on hea valitsemistava rakendamisel ja ka selle meetme eelarve suureneb. Suurenenud on ka kaasrahastamise määr- kuni 90% ühtekuuluvuspiirkondadele ja 75% piirkondadele väljaspool seda.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 5 muudatusettepanekut ( kõik Norrman poolt), mis lükati tagasi.  Arvamus võeti vastu kolme erapooletu häälega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 27.–28. jaanuaril 2011.

Perspektiivarvamuse eelnõu teemal „Kohalikud toiduainete tarnesüsteemid”.
NAT-V-005, CdR 341/2010.
Raportöör: Lenie Dwarshuis-Van De Beek (NL/ALDE)

Võttes arvesse, et aruande „Kohalikud toidusüsteemid” teemat tuleks käsitleda laiemas kontekstis, soovib raport rõhutada järgmisi  aspekte:
Ø    Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud toidu- ja põllumajandusküsimused
Ø    Euroopa põllumajandusmudel
Ø    ELi eesmärgid põllumajanduses

Kohalikud toidusüsteemid toetavad kohalikku ja piirkondlikku majandust, luues töökohti põllumajanduses ja toiduainete tootmises, sh töötlemine, levitamine, turustamine, müügitegevus ja -teenused. Kõnealused süsteemid on väga olulised kaugetes maapiirkondades, linnalähedastes piirkondades, mägipiirkondades, haavatavates ja ebavõrdsuse all kannatavates piirkondades.

Kohalikel toidusüsteemidel on keskkonnaalased eelised, kuna tootmissüsteemid on säästvamad, transpordi väliskulud (nn toidukilomeetrid, st toiduainete tarneahela pikkus) väiksemad ning on võimalus luua orgaanilistel jäätmetel, jääkidel ja taastuvenergial põhinevaid ringsüsteeme.

Kohalikke toidusüsteeme saab tänapäeval ühendada ringmajanduse süsteemi ja muude piirkondlike väljakutsetega nagu orgaaniline jäätmekäitlus, veemajandus, tootmisjääkide taaskasutamine – näiteks kütteks – ja taastuvenergia.

Raportöör teeb ettepaneku, et  maaelu arengu tulevastes strateegilistes suunistes võiks Euroopa Komisjon pakkuda välja, et liikmesriigid kaaluksid kohalike toidusüsteemide arendamise eesmärkide lisamist oma maaelu arengu strateegiasse; eesmärkide elluviimise eest vastutaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ELi ja riiklike asutuste toel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruses 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta sätestatakse, et kaupade vaba liikumise põhimõtet tuleb järgida kogu aeg. See tähendab, et kohalikke tarnijaid ei saa eelistada. Direktiiv võimaldab siiski eritingimuste ja kriteeriumide lisamist asjade riigihankelepinguid puudutavatesse pakkumismenetlustesse. Need võivad sisaldada selliseid konkreetseid aspekte või omadusi nagu näiteks värskus või tootmistingimused.

See võimaldaks valida kohalikke tarnijaid. Komitee palub Euroopa Komisjoni siiski uurida, kas määruse artiklit 26 ei saa muuta selliselt, et „kohalikult toodetud” oleks standardne valikukriteerium näiteks koolidele, hooldekodudele ja avalikele asutustele toidu tarnimist puudutavates pakkumismenetlustes.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut ( kõik Souchon poolt), mis ka vastu võeti. Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 27.–28. jaanuaril 2011.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: „Merealased teadmised 2020: mereandmed ja -vaatlus aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides”” ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm”.
KOM(2010) 461 lõplik ja KOM(2010) 494 lõplik, NAT-V-007, CdR 339/2010.
Raportöör: Noel Formosa (MT/EPP).

Arvamuses kutsutakse tungivalt üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid ELi integreeritud merenduspoliitika edasiarendamiseks kuni praeguse finantsraamistiku lõpuni 2013. aastal. See on äärmiselt oluline, et saavutada seatud eesmärgid ja mitte lasta kõiki juba tehtud edusamme ja investeeringuid tühja joosta. Raport pooldab algatust Euroopa merealaste teadmiste integreerituma võrgu loomiseks. Arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taset ja eri riikide teadusringkondade üha suuremat koostööd, näib praegune killustatud struktuur iganenud ja majanduslikult äärmiselt ebatõhus.

Tehakse ettepanek, et komisjon toetaks selliste piirkondlike näitajate väljatöötamist, mis võiksid aidata paremini kujundada piirkondlikke merendusstrateegiaid, sest piirkonnad on peamised andemete kogujad ja kasutajad.

Arvamuses tuuakse välja komisjoni kolm põhieesmärki:
Ø    hoida kokku mereandmete kasutajate tegevuskulusid ja aega;
Ø    suurendada konkurentsi ja innovatsiooni mereandmete kasutajate ja taaskasutajate seas;
Ø    vähendada ebakindlust meredega seotud teadmistes;

Lisaks säästetakse kõnealuste eesmärkide saavutamisega aastas kuni 300 miljonit eurot.

Selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut ja arvamus võeti vastu enamushäältega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 27.–28. jaanuaril 2011.

Järgmine NAT komisjoni koosolek toimub 10.-11.märtsil Prantsusmaal Clermont-
Ferrand, Auvergne.

3.    Stockholm- Euroopa Roheline pealinn 2010.

Alates 2010. aastast valitakse igal aastal üks Euroopa linn Euroopa roheliseks pealinnaks (vastav algatus tuli Tallinn linna poolt 2006 a). Auhind antakse linnale, mis on suutnud järjepidevalt saavutada kõrgeid keskkonnastandardeid, on võtnud endale püsiva kohustuse viia ellu ambitsioonikaid meetmeid, parandada keskkonda ja toetada säästvat arengut ning on võimeline innustama teisi linnu ja edendama parimaid tavasid kõigis Euroopa linnades. 2010 aasta Rohelise Pealinna tiitli sai Stockholm, kes korraldas 15.detsembril Brüsselis seminari teemal “What it takes to become a European Green Capital- and the benefits it brings” (mida tähendab saada Euroopa Roheliseks Pealinnaks ja millist kasu see toob). Seminar toimus Stockholmi regionaalses esinduses

Seminari avasõnad ütles Robert Konrad Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadist. Tema sõnul on selle algatuse eesmärk saavutatud- on loodud ühendus erinevate Euroopa linnade vahel ja on õnnestunud ärgitada linnu looma omapoolsed innovaatilised lahendused inimeste teadlikkuse tõstmiseks ning kavandama pikaajalisi tegevusi ja investeeringuid linna rohelisemaks muutmisel.

Linnad kui elusad kooslused toodavad nii kompleksid probleeme kui ka lahendusi. Linnades kaob loodulik mitmekesisus kiirusega, mis kutsub üles lööma häirekella.

Stockholmi abilinnapea Per Ankersjö ütles, et kui Euroopa Komisjon selle tiitli lõi, ei olnud ta kindel milline on selle tulemus. Stockholmi jaoks andis ta võimaluse hinnata mis vajab veel linnas parandamist ja edendada koostööd teiste linnadega ning suurendada heade praktikate vahetust. Tema sõnul ei ole see mitte ainult auhind linnale vaid ka tema elanikele. Elanikud soovivad paremat elukeskkonda. Linna tulevik sõltub sellest millise kvaliteediga teenuseid linn oma elanikele pakub. (nad soovivad suurendada linnaelanike arvu 200,0 tuhande inimese võrra).  See auhind on andnud neile enesekindlust seada veelgi kõrgemaid eesmärke.

Selleks, et teha oma elanikele mõistetavaks Kyoto protokolli kliima alased eesmärgid, on nad need püüdnud tõlkida elanikele mõistetavasse keelde. Abilinnapea sõnul on auhinna võitmine ühekordne sündmus, kuid oluline on teavitada sellest oma elanikke kogu aasta jooksul. Hiljuti läbiviidud küsimustik näitas, et 96% elanikest on uhked oma linna üle.

Ta ütles ka, et aasta jooksul tehtud investeeringud on ennast kuhjaga ära tasunud, sest see on suurendanud turistide arvu ning samuti on linna tegemisi kajastatud suuremal määral  rahvusvahelises meedias.

Linn on rohelise mõtteviisi  integreerinud kõigisse oma tegevusvaldkondadesse, ka avalike hangete tingimustesse ja need on nii rohelised kui vähegi võimalik.
Paneelis said sõna
Hispaania Vitoria- Gasteiz linnapea Patxi Lazcoz ja
Nantes metropoli keskkonna küsimuste asepresident Ronan Dantec.

Nende sõnul on olnud arvamus, et see auhind on rohkem skandinaavia ja saksamaa linnadele. Näiteks üks Prantsusmaa linn, kes kandideeris ka auhinnale, sai valikukomisjonilt 0 punkti. Hispaanias on selles auhinnas osalemine suurendanud solidaarsust linna ja selle elanike vahel ning aidanud ellu viia muidu ebapopulaarseid otsuseid. Linnapea ütles, et see on nagu jalgpallivõistlus, mis aitab luua ühtekuuluvustunnet, konkureerides teiste linnadega.

Atwerpeni linna esindaja rääkis sellest millist kasu sai linn kandideerimisest sellele auhinnale. Tema sõnul oli esialgu administratsiooni poolt suur vastasseis ja palju kõhklusi. Lõpuks õnnestus tal linna administratsiooni veenda taotlust esitama. See on avaldanud positiivset mõju linna erinevate osakondade koostööle, tõstnud teadlikkust linna keskkonnaalastest probleemidest ning andnud tõuke linna pikaajalise keskkonnategevuskava koostamiseks. Samuti on see suurendanud koostööd teiste linnadega ning võimaldanud neilt palju õppida. Usub, et linnad on need, kes võivad tõeliselt viia ellu muutusi ja parandada keskkonda.

Ettekande tegi ka Hamburgi kui järgmise aasta rohelise pealinna tiitli kandja. Nende poolt kavandatavate tegevuste nimekiri on tõeliselt mahukas. Tema sõnul on selle tiitli saamine tõestanud, et ka suur tööstuslinn võib paljugi keskkonna valdkonnas korda saata ning majandus ja ökoloogiline areng võivad käia käsikäes.

Nad kavandavad ka ringreisi Euroopa 18 linna. Tallinna külastus on planeeritud 12-14.juuniks 2011.
 
Täiendav teave rohelise pealinna tiitli kohta:
http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/index_en.htm

Tallinna alatus - kuidas see kõik algas
Ja Stockholmi kui rohelise pealinna kohta: Stockholm

4.    Euroopa Komisjon käivitab arutelu LIFE+ ja Natura 2000 teemal.


Euroopa Komisjon on Internetis käivitanud kaks keskkonnaalast arutelu. Esimene arutelu on seotud järgmise keskkonnaalase rahastamisvahendiga, millega asendatakse programmi LIFE+ rahastamisvahend pärast selle kehtivuse lõppemist 2013. aasta lõpus. Teine on seotud ELi kaitsealadevõrgustiku Natura 2000 rahastamisega. Mõlemad arutelud kestavad 2011. aasta veebruari keskpaigani.

Programmi LIFE+ puhul kogutakse arvamusi toetuse eesmärkide, prioriteetide ja viiside kohta. Praegune Interneti-arutelu on ulatuslikuma avaliku arutelu üks osa, mille tulemusi kasutab komisjon uue rahastamisvahendi kohta ettepaneku tegemisel. Eriti teretulnud on riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste, keskkonnaalaste sidusrühmade, erasektori ning üldsuse arvamused.

Arvamusi on võimalik esitada kuni 15. veebruarini 2011. Arutelu on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/environment/consultations/life.htm#_en.htm

Natura 2000 võrgustiku rahastamist käsitleva teise arutelu põhjal koostatakse eeldatavalt 2011. aasta suvel teatis, milles hinnatakse võrgustiku praegust rahastamisviisi. Arutelu käigus küsitakse, kas võrgustiku rakendamiseks seni võetud meetmed on olnud asjakohased, ning vaetakse võimalusi seniste edusammude tõhustamiseks. Oodatud on riigiasutuste, erasektori, keskkonnaalaste sidusrühmade ja asjast huvitatud isikute arvamused. Arutelule on esitatud kümme küsimust, aga ka avameelsed vastused ja märkused on teretulnud. Natura 2000 alad hõlmavad ligikaudu 18% ELi maismaast.

Arutelu lõpeb 17. veebruaril 2011. 
http://ec.europa.eu/environment/consultations/natura2000_en.htm

5.    2011 aasta Avatud Päevade ettevalmistused võivad alata.

2011 aasta Avatud Päevade moto on : “ Investeerides Euroopa tulevikku: piirkonnad ja linnad  pakuvad tarka, säästvat ja kaasavat majanduskasvu”.
(OPEN DAYS 2011 : Investing in Europe's future: Regions and cities delivering smart, sustainable and inclusive growth).

Tähtaeg regionaalsete partnerite ühenduste registreerimiseks on 4. märts 2011.
Täpsem info osalemistingimuste ja teemade kohta on leitav:
http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/od2011/index.cfm

Sellel aastal on varakult oma huvi üles näidanud Saaremaa, kes on juba alustanud ettevalmistustega. Jään ootama nende ettepanekuid võimalike teemade osas.

6.    Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Liidu 2011 aasta eelarve.

Euroopa Parlament võttis kolmapäeval vastu Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve. Heaks kiidetud eelarve sisaldab enamikku saadikute prioriteetidest, jäädes samas nõukogu seatud üldlimiitide raamesse. Tänavuste eelarveläbirääkimiste raames saavutasid saadikud nõukoguga samuti kokkuleppe mitmete eelarvega seotud poliitiliste nõudmiste osas.

Täiskogu poolt heaks kiidetud 2011. aasta eelarve suurendab parlamendi prioriteetide rahastamist, mh noorsoo, innovatsiooni, Lähis-Ida rahuprotsessi ja Palestiinaga seotud tegevuste rahastamist. Mõned näited (kõik summad on kulukohustuste assigneeringud):

1a Konkurentsivõime - saadikud said lisaraha elukestva õppe jaoks (+18 miljonit eurot), ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi jaoks (+10 miljonit eurot) ning Euroopa aruka energeetika programmi jaoks (+10 miljonit eurot).

1b Ühtekuuluvus - saadikud lisasid eelarverea Läänemere strateegia jaoks ja eraldasid sellele 2,5 miljonit eurot.

2 Loodusressursid - Life+ programmile eraldati +6,7 miljonit eurot ning kalavarude majandamise toetamiseks +2 miljonit eurot

3a Justiits- ja siseküsimused - Daphne programmile antakse +2,35 miljonit eurot ning terrorismi ennetamiseks +1 miljonit eurot.

3b Kodakondsus - Ülemaailmsele eriolümpiale Ateenas eraldatakse +4 miljonit eurot ning programmile "Aktiivsed noored" +3 miljonit eurot.

4 EL kui globaalne partner - +100 miljonit eurot Palestiinale, rahuprotsessile ning UNRWAle.

Sealhulgas sa heakskiidu ka Regioonide Komitee 2011 aasta eelarve, milleks kujunes
¤ 84,080,903 (millest ¤ 137,000 on jäetud reservi). Sellega on CoR 2011 aasta eelarve 5,6% suurem kui 2010 aastal ning see võimaldab luua täiendavalt 18 uut ametikohta.
Täpsem teave: Euroopa Parlament

7.    e-valitsuse tegevuskava, et parandada avalike teenuste kättesadavust kogu Euroopa Liidus.


Tänu e-valitsuse edendamisele on võimalik suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning võimaldada ametiasutustel eelarvepiirangute ajal kulutõhusamalt pakkuda paremaid teenuseid. Seepärast on tegemist digitaalarengu tegevuskava olulise osaga. Kavaga püütakse suurendada e-valituse teenuste kasutamist sedavõrd, et 2015. aastaks kasutaks neid 50% kodanikest ning 80% ettevõtjatest (vt IP/10/581, MEMO/10/199 ja MEMO/10/200).

Uues tegevuskavas tuginetakse 2006. aasta Euroopa e-valitsuse tegevuskava rakendamisel saadud kogemustele (vt IP/06/523).

Täpsem teave: pressiteade


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

17.12.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit