Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


06.-10. detsember 2010
Print

eelmine 

E-nädalakiri 33/2010
järgmine

Sisukord:
1.    Euroopa tööstuse visioon.
2.    Euroopa Liit  tunnustas Hispaania linna Avila parima juurdepääsu loomise eest puuetega inimestele.
3.    Euroopa Parlamendis roheliste fraktsiooni poolt korraldatud huvigruppide esindajate kohtumine ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal.
4.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) valis uue presidendi.
5.    Euroopa Kultuuripealinn 2011 Turu avaüritus Brüsselis.
6.    COP-16 kliimaläbirääkimised.
7.    CEMR tööandjate platvormi koosolek.
8.    Euroopa Komisjon ootab vastuseid küsimustele seoses biojäätmete taaskasutusega.
9.    Avatud on Läänemere programmi neljas taotlusvoor.
10.    Regioonide Komitee keskkonna-, kliimamuutuste- ja energeetika komisjoni koosolek (ENVE).



1.    Euroopa tööstuse visioon.


Uus tööstuspoliitika EL tööstuspoliitika on üks seitsmest põhialgatusest Euroopa 2020. aasta strateegia raames aruka, säästva ja õiglase majanduskasvu saavutamiseks.

Poliitika eesmärgid on järgmised:
·    õiguskeskkonna loomine, mis soodustab ettevõtete konkurentsivõimet
·    ettevõtete juurdepääsu lihtsustamine rahalistele vahenditele ning väikeettevõtete loomise edendamine
·    parem transpordi-, energeetika- ja sideinfrastruktuur
·    tõhus ja jätkusuutlik toorainetega varustamine ja nende varude haldamine
·    innovatsiooni edendamine ehitussektoris ning biokütuste, maantee- ja raudteetranspordi sektorites.

Tööstusvolinik Antonio Tajani sõnul ei ole jätkusuutlikkust ilma konkurentsivõimeta ning vastupidi. Samuti ei ole neist kumbagi ilma olulise edasiminekuta innovatsiooni alal.

Euroopa Komisjoni
teatis
Euroopa Parlamendi töödokument

2.    Euroopa Liit  tunnustas Hispaania linna Avila parima juurdepääsu loomise eest puuetega inimestele.

Madridist lääne pool asuv Avila linn võitis auhinna oma tegevuse eest ametiasutustesse juurdepääsetavuse parandamisel. Asjaomane planeerimine algas 2002. aastal koostöös eakate ja puuetega inimeste organisatsioonidega. Linn stimuleerib ka erasektorit samas suunas tegutsema ning on parandanud puuetega inimestele juurdepääsetavust turismiobjektidele ja töökohtadele.

Auhind "Access City Award" anti üle Brüsselis Euroopa puuetega inimeste päeva raames, mida tähistati kahepäevase konverentsiga, mis lõppes 3. detsembril.

Puuetega inimestele juurdepääsetavuse parandamine on üks põhiline element 2010. aasta novembris heaks kiidetud strateegiast tõketeta Euroopa loomiseks puuetega inimestele  ajavahemikuks 2010-2020.
Täpsem info: puuetega inimesed

3.    Euroopa Parlamendis roheliste fraktsiooni poolt korraldatud huvigruppide esindajate kohtumine ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal.

Kohtumine toimus 7. detsembril.

Roheliste fraktsiooni esindaja (Elisabeth   Schroedter - http://www.elisabeth-schroedter.de/, kes eelmisel aastal sõitis jalgrattaga läbi Leedu, Läti ja Eesti) tutvustas nende seisukohti ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta (lisatud), millele järgnes diskussioon.

Rohelised soovivad võtta täiendavalt SKPle kasutusele indikaatori, mis arvestaks tulevast regionaalset arengut ja nad soovivad  ka “rohelisemaid”  struktuurifonde. Nende poolt tellitud uurimus, mis kaalub nn “haavatuse indeksi” lisamise võimalikkust, mis võtaks arvesse ka sotsiaalseid kriteeriume.

Keskkonnaameti uuring : Euroopa tulevik on roheline - pressiteade
Uuring ise on leitav: uuring

Rohelised on tugeva ja eesmärgipärase ühtekuuluvuspoliitika poolt. Põhiline poliitika eesmärk peab olema tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, vähendades regionaalseid erisusi, parandades kodanike heaolu ja pakkudes kõikidele võrdseid võimalusi, sõltumata nende elukohast.

Kuna Holland ja Ühendkuningriigid soovivad vähendada EL eelarvet, siis sellel on oma mõju ka ühtekuuluvuspoliitikale . Roheliste fraktsioon pooldab euroopa omavahendite osa suurendamist (vt ettepanekud EL eelarvereformi osas- konsulteerimise aruanne: kokkuvõte konsultatsioonist ja konsultatsioonidokument: komisjoni teatis), et tagada püsiv rahastus. Nende sõnul on hetkel trend tsentraliseerimise ja ühtekuuluvuspoliitika natsionaliseerimise suunas, samuti sektoritepõhise mitte regionaalse lähenemise suunas.
Järgmise perioodi arutelud ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle toimuvad Lissaboni Lepinguga sätestatud uues olukorras, kus Euroopa Parlamendil on kaasotsusõigus- ilma parlamendi toetuseta ei lähe läbi ükski ettepanek. Parlamendi ülesanne on saavutada kompromiss nii liikmesriikide kui komisjoniga.

Kuna järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika vahendite jaotusel tuleb arvestada  27 liikmesriikiga (+ ilmselt Horvaatia), siis on selge, et vahendite hulk on piiratum, aga ülesandeid sama palju või isegi rohkem (+Euroopa 2020 strateegia). Küsimus on- kas senine ühtekuuluvuspoliitika jätkub või mitte.

Nende seisukohtade kohaselt peaks ühtekuuluvuspoliitika  arendama jätkusuutlikku ja tasakaalustatud arengut, mis on põimitud ökosüsteemil põhineval lähenemisviisil ja milles võetakse arvesse ELi rahvusvahelist vastutust võitluses kliimamuutusega.
Näiteks on üks nende seisukohtadest, et ühtekuuluvuspoliitikal on oma loogika ja kindel õiguslik alus, mis põhineb Lissaboni lepingul, kusjuures Euroopa 2020 strateegia põhineb peamiselt avatud koordinatsiooni meetodil. Erinevate regioonide vajadused ja kultuurilised erisused ei ole EU2020 strateegias arvestatud. Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise aitab kaasa EU2020 strateegia eesmärkide täitmisele.

Nad toetavad ka kindlalt alt üles lähenemist ja leiavad, et pädevusi tuleks anda kohalikule tasandile, et tekiks tõeline partnerlus.

Nemad pooldavad sellise tingimuslikkuse sisseseadmist, mis ei põhine mitte makromajanduslikel näitajatel vaid keskkondlikel (keskkonnamõjude hinnang, kulutõhusus, ressursside efektiivsem ja säästlikum kasutamine jne.) Nad arvavad, et makromajanduslike näitajate alusel ühtekuuluvusvahendite andmise vähendamine või peatamine viib majanduse veel rohkem kriisi.

Nende seisukoht on, et mida tugevam partnerlus, seda vähem bürokraatiat.

Järgnevalt toimus arutelu esitatud seisukohtade osas. Kõik osalejad leidsid, et kohaliku tasandi kaasamine ja lokaalsete vajadustega arvestamine on oluline ja aitab tõsta vahendite kasutamise tõhusust.

Paljud sõnavõtud puudutasid ka linnamõõdet. Valitses üldine arusaam, et oluline on kohalik areng, kus ei keskenduta ühtekuuluvuse raames mitte ainult suurlinnadele vaid ka tõmbekeskuste väljaarendamisele, arvestades ka maaelu arendamise vajadust. Leiti, et keskendumine ainult linnadele võib põhjustada probleeme. Linnade SKP on reeglina kõrgem kui väikestes omavalitsustes ja Euroopa Liidu tasandil tuleb sellega arvestada kui hakatakse raha jagama.

Roheliste fraktsioon soovib rääkida regioonide ja kohaliku tasandi, mitte keskvalitsuste nimel.

Arutleti ka ettepaneku üle sõlmida Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vaheline leping vahendite kasutamise osas. Roheliste fraktsioon on mures, et sellise lepinguga jäetakse ühtekuuluvuspoliitika ja kohalik tasand  kõrvale.

Kohtumise lõpus rõhutati, et nad on avatud ka edaspidiseks diskussiooniks ning ootavad huviga ideid ja ettepanekuid tõstatatud teemade kohta.

4.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) valis uue presidendi.

CEMR poliitikakomiteel, mis toimus 2010 aasta 6.detsembril Luksemburgis Mondorf-les-Bains´is,  valiti uueks presidendiks Stuttgardi linnapea Wolfgang Schuster.

Schuster, kes on samuti CEMR saksa sektsiooni president, ütles, et tema üks tema prioriteete on kohaliku demokraatia arendamine Euroopas ning kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ja nende üleriigiliste liitude poliitilise sõnumi tugevdamine.

Pressiteade (inglise keeles)

5.    Euroopa Kultuuripealinn 2011 Turu avaüritus Brüsselis.

Euroopa Kultuuripealinnad valitakse igaks aastaks. 2011 aasta Euroopa Kultuuripealinnadeks on Tallinn ja Turu- raport

Eelmiste ja tulevaste kultuuripealinnade ja nende valikukriteeriumide kohta saate täpsemalt lugeda: Euroopa kultuuripealinnad.

Kui 1.detsembril tutvustas ennast Brüsselis kultuuripealinn Tallinn (nädalakiri nr 32/2010), siis 8.detsembril algusega kell 19.00 toimus Turu vastuvõtt aadressil: Palais des Beaux Arts, Rue Ravenstein 23, 1000 Brussels.

Tervitussõnad ütles Turu linnavalikogu esimees Minna Arve ja Turu 2011 sihtasutuse esindaja Cay Sevon.

Omapoolsed õnnitlused andsid üle veel Soome alalise esinduse EL juures esindaja Jan Store, Euroopa Komisjoni esindaja (volinik Olli Rehn kabineti ülem) Timo Pesonen ja Äbo Akadeemia professor Alf Rehn ja Turku ülikooli professor Saara Taalas.

Muusikalise vahepala esitasid Turu ja Tallinna muusikalaine kvartett. Esitati Heino Helleri ja Jean Sibeliuse loomingut.
 
Kavandatavatest kultuuriüritustest 2011 aastal leiate rohkem informatsiooni: http://www.turku2011.fi/en/

Turu ja Tallinn-partnerid nii ajaloos kui kultuuris:
http://www.turku2011.fi/en/turku-tallinn

6.    COP-16 kliimaläbirääkimised.

COP 16 algas Cancunis, Mehhikos 29.11.2010 ja kestab kuni 10.detsembrini 2011. Täpsem informatsioon: http://cc2010.mx/en/about/welcome-to-mexico/

Euroopa Parlamendi delegatsioonis koosseisus on 15 saadikut- pressiteade, Nicola Beer esindab Regioonide Komiteed Cancúnis ELi COP 16-delegatsiooni kuuluva vaatlejana.
Euroopa Parlamendi roheliste fraktsioon kajastab Cancunis toimuvat oma kodulehel:
http://www.stopclimatechange.net/.

Nad kirjutavad, et on kasvanud oht, et  COP16 jõuab vigasele kokkuleppele põhiküsimustes nagu "ülejääk AAUde" osas ja metsade  ja maakasutuse heitkoguste arvestuse reeglite osas.

Regioonide Komitee hoiatab, et läbirääkijad peavad Cancúni kohtumisel tunnistama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulisust globaalse soojenemise vastu võitlemisel, sest vastasel juhul on oht, et kordub eelmise aasta Kopenhaageni konverentsi pettumus. Kohalik ja piirkondlik tasand teevad heitkoguste vähendamisel juba äärmiselt olulist tööd, mida tuleb nii Euroopa kui ka maailma tasandil rohkem toetada ja koordineerida- pressiteade

LG Action (võrgustik, mis koondab kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi kliima ja energia alastes debattides nii Euroopas kui rahvusvahelisel tasandil) on andnud selle kohtumise jooksul välja mitu uudiskirja, et kajastada käimasolevaid arutelusid- täpsem informatsioon: http://www.lg-action.eu/

Ülevaated: http://www.lg-action.eu/index.php?id=8044

Oma teises uudiskirjas nad toovad välja, et “Kohalikud omavalitsused on peale aastatepikkust taotlemist saavutanud, et esimest korda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) rakendamise ajaloos viidatakse ametlikus otsuses huvirühmadele diferentseeritult - kui "governmental and non-governmental". Nimelt avab just see tee edasiseks, ning intensiivsemaks, kohalike omavalitsuste kaasamiseks UNFCCC protsessis.

7.    CEMR tööandjate platvormi koosolek.

Koosolek toimus 9. detsembril.

Arutati  ettepanekud perioodi 2011-2013 CEMR ja EPSU ühise tööprogrammi kohta (lisatud).

Tööprogrammis on kavandatud tegevused kuues suuremas valdkonnas:
·    Kohalike ja regionaalsete omavalituste poolt osutatavad avalikud teenused ja siseturg;
·    Majanduskriis ja selle mõju kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele;
·    Euroopa 2020 strateegia;
·    Töökeskkond, tervis ja turvalisus;
·    Võrdõiguslikkus;
·    Sektoraalne sotsiaaldialoog

Selleks on kavandatud järgmised vahendid:
·    Sotsiaaldialoogi komitee koosolekud ( 4 töörühma koosolekut ja 2 täiskogu istungit igal aastal),
·    Üks Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud projekt igal aastal;
·    Komitee liikmete vaheline tihe suhtlus;
·    EPSU ja CEMR sekretariaatide osalemine rahvuslikus tegevustes.

 Tööprogramm peaks heaks kiidetama 10. detsembril toimuval sotsiaaldialoogi komitee koosolekul.

Osalejate poolt anti ülevaade kuidas majanduskriis on mõjutanud kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi kui tööandjaid järgmistest aspektidest lähtudes:
·    Kuidas on kriis mõjutanud tööhõive poliitikat?
·    Kuidas on majanduskriis ja avalike eelarvete kärped mõjutanud teenuste produktiivsust, töötajate palkasid, töökoormust, stressi, soolist tasakaalu, kompetentsi arengut?
·    Millised on suundumused kohalike omavalituste rahastamise osas? Kas on võimalik suurendada kohalike maksude osa?
·    Kuidas saavad kohalikud omavalitsused kriisi ajal toetada oma kodanikke ja ettevõtteid?
·    Kuidas tullakse toime majandusliku aktiivsuse langusest ja tööpuuduse suurenemisest tingitud kasvanud sotsiaalsete vajadustega?
·    Kuidas on kriis mõjutanud kohalikke eelarveid (kulutuste vähendamine, töökohtade kaotus jne)?
·    Kas  kriis on mõjutanud ka sotsiaaldialoogi ja sotsiaalseid partnereid?

Arutleti ka teemal milliseid alternatiivseid meetmeid on kasutatud lisaks kulutuste kokkutõmbamisele ja millised on tegevused, et suurendada investeeringuid tulevikku (avalike teenuste arendamiseks).

Millist abi ootavad kohalikud omavalitsused Euroopa Liidult?
Inglismaal ootavad kohalikud omavalitsused konkreetseid kärpekavasid keskvalitsuselt. Nad teavad, et suurimad kärped on kavandatud järgmisel aastal  ja see võib tähendad ka töökohtade kaotusi. Probleeme on laenude saamisega pankadest. Ja omavalitsuste poolse rolli täitmisega laenude garanteerimisel. Probleem on ka selles, et ettevõtted lahkuvad nendesse piirkondadesse, kus tööjõu kulutused on väiksemad ning see suurendab veelgi tööpuudust ja majanduslangust.

Raha ja kohustused peavad käima käsikäes - arvatakse, et hetkel on omavalitsuste rahastamine liiga tsentraalne ja on vaja anda kohalikele omavalitsustele suuremad võimlused täiendavaks maksustamiseks. Ta ütles, et ees on rasked ajad ja nad ootavad närviliselt uudiseid.

Kreeka esindaja ütles, et neil viidi läbi suur administratiivne reform. Omavalitsuste arvu vähendati kolm korda - on loodud kahetasandiline omavalitsussüsteem. Keskvalitus vähendas ka regioonide arvu. Omavalitsustel on puudu rahalisi vahendeid, et täita neile pandud kohustusi. Keskvalitsuse toetusi on vähendatud 45%.

Igal saarel on ainult üks kohalik omavalitsus, kes on olnud sunnitud üle võtma  riiklike ülesandeid ilma täiendava personali ja rahata. Kreeka eesmärk on panustada rohelisse majandusse ja sotsiaalsesse partnerlusse. Suuri probleeme on töötusega (kuni 16%) ja perioodi lõpuks võib see suureneda 20%ni. Vaja on paremini koordineerida avaliku ja erasektori integreeritud investeeringuid. Üritatakse saada ka raha ühtekuuluvusvahenditest, kuid neile tundub, et neid vahendeid ei piisa vajalikke investeeringute tegemiseks.

Komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava - Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” tutvustas Csaba Gergely Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadist.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgi saavutada 2020. aastaks 20–64 aastaste meeste ja naiste 75 % tööhõivemäär. See on täit pühendumist nõudev kohustus, et tagada Euroopa sotsiaalse mudeli ja sotsiaalkindlustussüsteemi, majanduskasvu ja riikide rahanduse jätkusuutlikkus.

Eesmärgi ja tegeliku olukorra vahelise lõhe ületamine ei ole lihtne ülesanne. Kriisi tõttu on tööhõive määr vähenenud 69 %ni ning töötuse määr suurenenud 10 %ni. Eeldades, et ajavahemikul 2010–2011 tööturg stabiliseerub, on selleks, et saavutada 2020. aastaks 75 % tööhõivemäär, vaja suurendada keskmist tööhõive määra igal aastal pisut üle 1 %. Vaatamata pidevale sisserändele hakkab ELi tööealine elanikkond (15–64 aastased) sündivuse vähenemise tõttu juba 2012. aastal kahanema. Kvalifitseeritud tööjõud on suur rikkus, mis võimaldab luua konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja uuendusliku majanduse kooskõlas 2020. aastaks seatud eesmärkidega.

Pingelise eelarve ja enneolematu ülemaailmse konkurentsisurve tingimustes tuleb erilist tähelepanu pöörata ELi tööhõive- ja koolitusmeetmetele, mis toetavad üleminekut rohelisele, arukale ja uuenduslikule majandusele.

Tegevuskava eelisvaldkonnad:
1.    Laiendada turvalise paindlikkuse kohaldamist, vähendada killustatust ja toetada töökohavahetust.
2.    Tagada tööturul vajalikud oskused.
3.    Parandada töökohtade kvaliteeti ja töötingimusi.
4.    Toetada uute töökohtade loomist.

Võttes arvesse riikide praeguseid eelarvepiiranguid, peavad liikmesriigid ja komisjon pöörama rohkem tähelepanu ELi rahaliste vahendite paremale kasutamisele.

Ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse juba uute oskuste edendamist ja uute töökohtade loomist, sh ka üha suurenevas rohelise majanduse valdkonnas. Palju rohkem saab teha selleks, et ELi rahalisi vahendeid ning tööhõive, haridus- ja koolitusvaldkonna reforme toetavaid määrusi täies ulatuses ära kasutada. Eelkõige puudutab see Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), aga ka Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Maaelu Arengu Fondi (EARDF) ning elukestva õppe programmi ja programmi PROGRESS.

Lähtudes eelarve ülevaates ja viiendas ühtekuuluvusaruandes esitatud soovitustest, tuleb ühtekuuluvuspoliitika vahendite (sh ESFi) mõju suurendada, pöörates tähelepanu neljale prioriteedile:
1) koondada rahalised vahendid vähematesse eelisvaldkondadesse;
2) seada rangemad tingimused ja tõhustada stiimuleid, et ärgitada liikmesriike viima lõpule riiklike reformikavade kohaseid institutsioonilisi reforme;
3) keskenduda tulemustele, leppides komisjoni ja liikmesriikide vahel kokku selged ja mõõdetavad eesmärgid ja näitajad ning
4) sõlmida komisjoni ja liikmesriikide arengu ja partnerluse investeerimislepingud.

Osalejad arvasid, et Euroopa Komisjoni teatis keskendub enamasti erasektori probleemidele ja avalikule sektorile ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. Kaaluti vajadust koostada koos EPSUga pöördumine, et juhtida tähelepanu avaliku sektori probleemidele. Üldine seisukoht oli, et avalikud teenused on sellised, mis ei saa ümber paikneda ühest riigist teise ja avalike  teenuste osutamise jätkusuutlikkus ning kvaliteet on olulised teemad mida peaks selle komisjoni teatisega seoses käsitlema.

Ülevaade CEEP hiljutistest tegevustest.
·    Sotsiaaldialoog - arutletud on tööaja direktiivi üle, pensionide rohelise raamatu üle, ühise turu aktiga seotud küsimusi jne.
·    Projektid - avalike teenuste reformimisest, avalike teenuste roll targa majanduskasvu kontekstis (EU2020) ja sotsiaaldialoogis osaluse suurendamise osas.

Osalejad andsid ülevaate järgmisel aastal kavandatud tegevustest sotsiaaldialoogi valdkonnas ja olukorrast üldiselt.
Rootsi kavatseb näiteks korraldada seminari teemal “vägivald töökohal”;

Kreekas
on tänu läbiviidud reformile vaja ka reformida omavalitsuste kui tööandja roll ja  tegevused;

Leedus
on tänu omavalitsuste rahalistele raskustele keeruline täita tööandja rolli;

Inglismaal on kavas kärped avalikes teenustes, mis  suurendab ka tööpuudust,

Soomes otsustasid medõed luua omaette ametiühingu ja taotlevad eraldi kollektiivkokkuleppe sõlmimist, aktuaalne on strateegia koostamine teemal: mida teha kui inimesed elavad  20 aastat kauem ja kuidas tagada neile piisavad sissetulekud ka tulevikus. Soomes läbiviidud uuringud näitavad, et tööstress mõjub töötajale halvasti ja sellega kaasnevad tööandjale suured kulud ning et panustamine tööstressi vähendatavatesse tegevustesse annab kokkuvõttes suure kokkuhoiu, samuti on probleemiks  noorte lahkumine avalikust sektorist;

Slovakkias olid 26 novembril kohalikud valimised ja paljud linnapead vahetusid ning samuti liidu juhtkond. Sõlmitud on kollektiivleping avaliku sektori administratsiooni töötajate osas, on toimunud palkade külmutamine (sõltuvalt üldistest makromajanduslikest näitajatest). Slovakkias on samuti käimas  projekt sotsiaalse dialoogi teemal, et koolitada kohalikke omavalitsusi olema paremad tööandjad;

Tsehhis ähvardavad arstid ja teised meditsiinitöötajad lahkuda riigist ja suunduda Saksamaale tööle kui nende palkasid ei tõsteta.  Selle  tulemusena on oht, et  suletakse mitmed kohalikud haiglad.

Lisaks oli huvitav ettekanne pensionide teemal ja pensioniea pikendamise teemal (Anne-Sophie Parent, Secretary General; Maciej Kucharczyk, Managing Director , AGE Platform ).  Teema on keeruline ja paljutahuline ning liikmesriigiti on küsimusi erinevalt lahendatud - pole olemas ühte mudelit, mis kõigile sobib.
Põhisõnum oli, et pensionide süsteemi kavandamisel peab olema roll nii avalikul sektoril kui ka isiku enda täiendaval kindlustusel ja et tuleb sätestada reeglid, mis takistavad pensionifondidel mängimast inimeste säästudega pokkerit.

Jäi lahtiseks kas CEMR koostab sellel teemal omapoolse arvamuse või mitte.

8.    Euroopa Komisjon ootab vastuseid küsimustele seoses biojäätmete taaskasutusega.

Komisjon on algatanud konsultatsiooni biojäätmete taaskasutuse määrade kehtestamise osas. Küsimustik ja taustmaterjalid on leitavad:
http://ec.europa.eu/environment/consultations/bio_waste_en.htm.

Komisjon võttis selle aasta 18.mail vastu teatise biojäätmete edasise käitlemise osas, mis sisaldab ka biojäätmete käitlemise erinevate võimaluste analüüsi ja pakub välja edaspidised tegevused ja võimalused. Kuna liikmesriigiti on olukord erinev, siis leiti, et arvestades subsidiaarsuse printsiipi tuleb nende küsimustega edasi tegeleda enne, kui pakutakse välja Euroopa Liidu eesmärgid bioloogiliste jäätmete osas ( mis tõenäoliselt käib käsikäes jäätmete eraldi kogumisega). Komisjoni poolne eesmärk on sätestada sellised eesmärgid jäätmedirektiivi raames 2014 aastaks.

Konsultatsioon kestab kuni 31.jaanuarini 2011.

9.    Avatud on Läänemere programmi neljas taotlusvoor.


Taotlusvoor on avatud 01.12.2010 kuni 31.03.2011.
Juhtpartnerite koolitus selle kohta kuidas oma ideede teostamiseks raha saada, toimub 19-20. jaanurini 2011 Riias.

Neljas taotlusvoor on suunatud valitud juhtprojektide ellurakendamiseks- täpsem info on leitav:
http://eu.baltic.net/4th_call.14056.html

Kutse ja praktiline informatsioon on leitavad: kutse

Seminarile registreerimine toimub kuni 7.jaanurini 2011 järgmise lingi kaudu:
http://eu.baltic.net/LAS_Riga.13251.html

Kes soovib lisainfot, sellel palutakse kontakteeruda: Ms Alke Voß, Communication Officer (av@eu.baltic.net).

10.    Regioonide Komitee keskkonna-, kliimamuutuste- ja energeetika komisjoni koosolek (ENVE).

Komisjoni 6. koosolek toimus reedel, 10. detsembril.

Koosolekul osales Regioonide Komitee liige Kadri Tillemann. Andres Jaadla ei saanud osaleda Eestimaal möllanud lumetormi tõttu - uudised

Otsustati määrata raportöörid (nimesid ei suutnud üles märkida) järgmiste arvamuste koostamiseks:
·    Tulevase eesistujariigi Ungari taotlusel koostatav perspektiivarvamus „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll säästva veemajanduse edendamisel”- Itaalia delegatsiooni liige Matomeine

·    „ELi LIFE-rahastamisvahend – edasised sammud” Teatis „LIFE+-määruse rakendamise vahekokkuvõte”.KOM(2010) 516 lõplik- Leedu delegatsiooni liige

·    Teatis „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja edaspidi – integreeritud Euroopa energiavõrgu tegevuskava”. KOM(2010) 677 lõplik- Belgia delegatsiooni liige.

Otsustati arvamust mitte koostada ettepaneku : Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Galileo programmil põhineva satelliitraadionavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda, KOM(2010) 550 lõplik – 2010/0282 (COD), kohta.

Arvamus „Biomassi säästlikkus” Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile säästvusnõuete kohta tahke ja gaasilise biomassi allikate kasutamiseks elektritootmisel, kütmisel ja jahutamisel, KOM(2010) 11 lõplik.
Raportöör: Brian Meaney (IE/EA), CdR 312/2010 – ENVE-V-007.

Biomassi tööstus areneb kiiresti. Raportöör on  veendumusel, et üldjuhul tuleks biomassi tootmist ja kasutamist reguleerivaid ELi õigusakte rakendada järjepidevalt, olenemata sellest, kas nad puudutavad kasutamist biokütuseks või elektrienergiaks ja kütmiseks või jahutamiseks kulutatud energiaks. See vähendaks ebakindlust ja õiguslike erinevuste ärakasutamise ohtu. Ta sooviks näha seal, kus riiklikud ja piirkondlikud biomassi säästlikkuskriteeriumid on juba kasutusel või väljatöötamisel, liikumist kriteeriumite ühtlustamise suunas, võttes samas arvesse kohalikke tegureid.

Leiab, et puiduhakke arenevat maailmaturgu arvestades tuleks esmatähtsaks pidada sellele materjalile kohustuslike säästlikkuskriteeriumite kehtestamist.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 21 muudatusettepanekut ja 6 raportööri kompromissettepanekut. Oluline diskussioon toimus selle üle kuivõrd on võimalik põllumajandustoodangut kasutada energia tootmiseks, kahjustamata seejuures toiduga kindlustamist.

Hääletati muudatusettepanekut: “nõustub, et igasuguse säästlikkuskava aluseks olevad põhimõtted peavad olema tulemuslikud, kulutõhusad, arvestama bioloogilist mitmekesisust ja põllumajandussaadustest toiduainete tootmist (kustutada: ja olemasoleva) ning olema praeguse poliitikaga kooskõlas;” ning see võeti vastu tulemusega 25 poolt ja 18 vastu.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt, kusjuures esitatud ettepanekutest kiideti heaks 18 muudatusettepanekut.

Arvamus on kavas vastu võtta 27.–28. jaanuaril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Päevakajaline arutelu Euroopa keskkonna seisundit ja väljavaateid käsitleva 2010. aasta aruande (SOER 2010) põhitulemuste üle.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) esindaja tutvustas aruande SOER 2010 põhitulemusi.
Selline ülevaade antakse välja iga viie aasta tagant. Ütles, et kuigi euroopa pingutab C02 emissiooni vähendamise nimel, tuleb saastus ikkagi teistest riikidest, kes ei tee samasuguseid jõupingutusi. Kohalikul ja regionaalsel tasandil on tunda kliimamuutuste mõju. Ökoloogiline jalajälg on suurenenud ühe kolmandiku võrra viimase 40 aasta jooksul- ja see tuleb teistest riikidest väljastpoolt Euroopat. 70% ruumist on ohus, et nad kaotavad oma elanikud.

Absoluutarvudes suurendab Euroopa rohkem ja rohkem ressursse. EU-12 ressursside kasutus on suurenenud 34% võrra ajavahemikul 2000-2007 ja on suurenenud ka ressursside sissevedu. Euroopa territoorium on oma ressursid ära kasutanud- ja see on suur mureküsimus.

Küsimus oli kust võtavad kohalikud ja regionaalsed omavalitsused praeguse finantskriisi tingimustes raha vajalikeks  investeerinuteks, et vähendada ökoloogilist jalajälge.

Euroopa Keskkonnaameti esindaja arvas, et lootus on ellu viia muutusi,  arvestades heade praktikate näiteid. Need pikaajalised investeeringud vähendavad oluliselt praegusi majanduskulusid.

Aruanne on leitav: www.eea.europa.eu (minu käes on ka keskkonnaameti väljaanne paberkandjal).

Ümarlauaarutelu „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste nägemus ELi kosmosepoliitika tulevikust”


Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi esindaja  Mrs S. Kainz-Huber ütles, et kokku on lepitud strateegilistes lähenemistes. Lissaboni lepingu raames pannakse teaduspoliitika valdkonnas eriti suurt rõhku Euroopa teadusruumi loomisele, kus teadlased, teaduspõhised teadmised ja tehnoloogia võivad vabalt ringelda. Ajal, mil maailma tasandil kerkivad esile uued jõud, kellel on huvi kosmoseprojektide rajamise vastu, luuakse lepinguga uus õiguslik alus ka sidusale kosmosepoliitikale.

Kosmosesüsteemid ja kosmosepõhised tehnoloogiad on kõigi Euroopa kodanike ja ettevõtete igapäevaelu oluline osa. Kaugsidest televisioonini, ilmaennustusest globaalsete finantssüsteemideni - enamik tähtsamaid teenuseid, mida me kõik peame kaasaegses maailmas enesestmõistetavaks, sõltuvad nõuetekohaseks toimimiseks kosmosest.

Teadus- ja arendustegevust koordineeritakse üldise Euroopa kosmosepoliitika raames, täiendades liikmesriikide ja teiste olulisemate osalejate, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi.

Tulevikus suureneb kosmose tähtsus veelgi ning kosmos hakkab pakkuma nii uusi võimalusi ettevõtetele kui ka teenuseid elanikkonnale. Täiustatud positsioneerimis- ja ajamääramissüsteemid ning globaalne keskkonnaseire avavad võimalusi jõudsaks arenguks uuenduslikele ettevõtetele, kes osutavad uut laadi teenuseid. Kosmos on olulise tähtsusega ka keskkonna, turvalisuse ja kliimamuutuste seisukohalt.

Euroopas on ulatuslik kõrgtehnoloogiline kosmosetööstus, mis täidab olulise osa maailma ettevõtete nõudlusest satelliitide valmistamise, orbiidile viimise ja sellega seotud teenuste järele. Sel keerulisel turul on Euroopa tööstus tõestanud end äärmiselt konkurentsivõimelisena.

Kosmosesüsteemid on selgelt strateegilised varad, mis näitavad sõltumatust ja suutlikkust võtta endale globaalseid kohustusi. Nende süsteemide abil Euroopale praegu ja tulevikus pakutavate eeliste ja võimaluste maksimeerimiseks on oluline, et meil oleks aktiivne koordineeritud strateegia ja terviklik Euroopa kosmosepoliitika.
kosmosepoliitika majanduslikust ja strateegilisest kasulikkusest.

Euroopa Kosmosepoliitika:
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/space/esp/index_en.htm

Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline rahumeelse kosmosealase koostöö kokkulepe https://www.riigiteataja.ee/akt/12854717
Eesti kosmosepoliitika: http://www.mkm.ee/kosmos/

Sõna võtsid veel NEREUSi võrgustiku peasekretär Roya Ayazi ja juhatuse liige Christian Brunsi  ning Eurisy juht Colin Hicks.

Järgmise koosolek toimub esmaspäev, 14. veebruaril 2011 Brüsselis.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


13.12.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit