Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


22.-26. november 2010
Print
  
eelmine
E-nädalakiri 31/2010
 
järgmine

Sisukord
1.    ELAN võrgustiku koosolek.
2.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.
3.    Jätkuvad pingelised arutelud Euroopa Liidu 2011 aasta eelarve üle.
4.    Euroopa puuetega inimeste strateegia.
5.    Energia julgeoleku kava.
6.    CEMR esialgsete seisukohade kujundamine viienda ühtekuuluvusraporti kohta.
7.    Baltimere äärsete organisatsioonide seisukohad EL eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.
8.    Uute oskuste ja - töökohtade loomise tegevuskava.
9.    Sisejulgeoleku strateegia.

1.    ELAN võrgustiku koosolek 23. nov.

Koosolekul anti ülevaade ELAN võrgustiku 2010 aasta sellistes prioriteetsetes valdkondades, nagu:
·    Ühtekuuluvuspoliitika/maaelu areng;
·    Avalikud teenused ja siseturg;
·    Infoühiskond
·    Valitsemine

Lisaks käsitleti Regioonide Komitee poolset ettepanekut nende osalemise kohta ELAN võrgustike koosolekutel vaatlejana.

Olen oma varasemates ja ka käesolevas aruandes andnud ülevaate nii aruteludest ühtekuuluvuspoliitika osas kui ma maaelu arengu osas (eelmises aruandes- 30/2011) oli link Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika uuendamise dokumendile.

Lisaks hek niipalju, et oluline on fakt, et ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas on nüüd vastavalt uuele Lissaboni Lepingule Euroopa Parlamendil kaasotsusutusõigus. 

CEMR poolt koostatava vastuse osas oli küsimus kas sellele on võimalik saada ka CEMR poliitikakomitee heakskiit. Avaldasin omalt poolt esialgsed mõtted seoses CEMR sõnumitega.

Avalike teenuste ja siseturu osas annan päevakorrapunktis nr. 2 ülevaate komisjoni vastavast teatisest ja ka Mario Monti aruandest. CEMR poliitikajuht ütles, et komisjoni poolt tutvustatud kvaliteediraamistikku sotsiaalteenustele tahetakse rakendada ka muude avalike teenuste osas- sõltub millised on tulemused sotsiaalteenuste osas.

Komisjoni teatise “Ühtse turu akt” kohta on kuulda kriitikat. Leitakse, et see ei ole piisavalt ambitsioonikas ja piisavalt detailne. Samuti leitakse, et puudu on poliitiline sõnum ja Mario Monti arundes tehtud ettepanekuid ei ole piisavalt arvestatud. Vaja oleks vähemalt prioriteerida tehtud ettepanekud - hetkel on kõik 50 ettepanekut võrdse kaaluga.

25. novembril Brüsselis toimuval e-hangete teemalisel konverentsil- e-hanked on kaks ettekannet CEMR esindajatelt (vastav informatsioon oli edastatud ka üleriigilistele liitudele ja Väino Olevile).

Infoühiskonna all on kaks olulist teemat - Euroopa digitaalne tegevuskava (Digital Agenda for Europe) ja e-teenused.

Euroopa Komisjoni 2011 aasta tööprogrammis - 2011 aasta programm on palju nende teemadega seotud algatusi - tuleb hoida arengutel silma peal.

Valitsemise teema all andis Boriss ülevaate Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressil (CLRAE) toimunud presidendi valimistest. Uueks presidendiks valiti Keith Whitmore - pressiteade, seoses millega on vaja valida uus CEMR demokraatia ja valitsemise komisjoni president. Hetkel on Keith Whitmore komisjoni asepresident ja presidendi koht on täitmata - töörühmad.

Regioonide Komitee tahab järgmisel aastal koostada mitmetasandelise valitsemise hartat - läbirääkimised käivad CoR presidendi Bresso ja Euroopa Komisjoni presidendi Barroso vahel mitmetasandilise valitsemise printsiibi rakendamise osas. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on mitmetasandelise valitsemise printsiibi rakendamise vastu.

CoR poolt on loomisel on uus algatus ERASMUS kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (poliitikute vahetusprogramm), kuid 2011 aasta eelarves ei ole selleks vahendeid ette nähtud. CEMR näeb selles konkurenti oma twinning programmile.
Regioonide Komitee on avaldanud soovi kaasata selle programmi rakendamisesse CEMR sekretariaati, kuid nad arvavad, et see tähendab ainult täiendavat administratiivset tööd ilma rahata ja nad pole sellest eriti vaimustunud.

Euroopa Komisjoni 2011 aasta tööprogramm tööprogramm ja lisad on aluseks nii üleriigiliste omavalitsusliitude prioriteetite kui CEMR järgmise aasta prioriteetide määramisel.  Selle aruteluks toimub täiendav ELAN võrgustiku koosolek 16.detsembril kell 10.30 CEMR majas. Lisaks antakse sellel koosolekul ülevaade CEMR poliitikakomitee otsustest.

Ka Eesti üleriigilised omavalitsusliidud peaksid määratlema oma prioriteedid seoses Euroopa Komisjoni tööprogrammiga enne 16.detsembrit.

Minupoolsed ettepanekud oleksid järgmised:
I. LISA- strateegilised algatused, mille vastuvõtmine on kavas 2011. aastal
·    Jätkusuutlik majanduskasv- punktid 12-16;
·    Transport- punkt 17;
·    Kaasav majanduskasv- punkt 20;
·    Kaasaegne eelarve Euroopa tuleviku jaoks- punkt 40

II. LISA- võimalike algatuste soovituslik nimekiri (täpsustub vastavalt algatustele)
·    Konkurents - punkt 4;
·    Digitaalareng - punktid 6 ja 10;
·    Majandus- ja rahandusküsimused - punkt 18;
·    Haridus, noored ja kultuur - punkt 21;
·    Tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasatus - punkt 26;
·    Keskkond - punkt 33;
·    Tööstus ja ettevõtlus - punkt 50;
·    Siseturg ja teenused - punkt 53;

Nende hulgast (võib-olla ka lisatud teemasid) peaks koostama prioriteetsuse järjekorra. Samuti tuleks vaadata, et nimetatud teemad oleksid vastavuses ka büroode töötajate vastutusaladega ning sellega millistes CEMR töörühmades ja komisjonides liitude esindajad osalevad. Tehke oma ettepanekud!

Regioonide Komitee on huvitatud osalemast vaatlejana ELAN võrgustike koosolekutel. Leiti, et CoR esindaja võiks osaleda 2-3 korral aastas (aga mitte vaatlejana), et arutada kindlatel teemadel (näiteks nagu mitmetasandilise valitsemise harta ettevalmistamine).

Järgmine korraline ELAN võrgustiku koosolek toimub 7.detsembril 2010 algusega kell 10.30.

2.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.
ECOS komisjoni 6. koosoleku toimus kolmapäeval, 24. novembril 2010.

Koosolekul osalesid komitee liikmed Uno Silberg ja Kadri Tillemann (T. Vitsuti asendaja) ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Edasise töökorralduse osas otsustati
Et lisaks juba varem kinnitatud õppevisiitidele toimub 2011. aastal  õppekülastus teemal” Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning avaliku ja erasektori partnerluse arendamine.”- aeg juuli või september.
Ettepaneku autor : Doreen Huddart, Newcastle linnavolikogu liige (UK) (osaleda saab ainult 11 liiget- järgmisel aastal tehakse teatavaks osalemise reeglid).

Euroopa Komisjoni esindajad tutvustasid teenuste kontsessioonilepinguid puudutavat tulevast õigusloomealgatust.

Komisjoni esindaja arvas, et see on kohalikele ja regionaalsetele omavalitsuste jaoks väga oluline teema. See ei ole uus teema (komisjon on sellega töötanud juba 10 aastat), kuid vaja on selgemat õigusraamistikku kontsessioonilepingute osas. Analüüsid näitavad, et on liiga palju manööverdamisruumi. Komisjon räägib lepingutest, mis on sõlmitud  avaliku ja avaliku kui ka avaliku ja erasektori vahel. Hetkel ei ole situatsioon kaugeltki rahuldav. Mõnedes liikmesriikides on olemas õiguslik raamistik (nagu Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias), aga see ei ole kaugeltki mitte reegel. See, mida komisjon pakub, saab olema väga paindlik - nad ei kavatse harmoniseerida kontsessioonilepinguid.

Nad soovivad selles osas
- suuremat läbipaistvust ja
- õiglust (et kui valitakse teenuse osutaja, siis peavad need olema võrdsete reeglite alusel kõigile) ning kolmandaks
- õiguskindlust.

Järgmise aasta alguses tuleb komisjon välja vastava õigusliku ettepanekuga.

Arvamuse eelnõu teemal „Roheline raamat „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem””, KOM(2010) 365 lõplik, CdR 319/2010 ECOS-V-008.
Raportöör: Mia De Vits (BE/PES).

Raportöör leiab,  piisavad ja jätkusuutlikud pensionisüsteemid, mis võimaldavad inimesel mõistlikes piirides säilitada pärast pensionile minekut oma senise elustandardi, on inimeste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks väga olulised. Raport märgib, et pensioni ebapiisavus nii riiklikes kui ka tööandjapensioniskeemides on jätkuvalt probleem paljudes liikmeriikides ning leiab, et pensionide piisavust ja finantsjätkusuutlikkust saab märgatavalt parandada, kui nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil edendada ja lihtsustada kõigi tööealiste elanike osalemist ja tööhõivet, pöörates vajadusel eritähelepanu naiste, noorte, eakate ja võõrtööliste vaeghõivele. Euroopa Parlament arutas oma 10-11. novembril toimunud täiskogul seda, kuidas saada ühiskonna vähem hõivatud grupid- noored ja vanad paremini tööturule- arutelud parlamendis

Raport kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja parandama oma statistilisi ja analüütilisi vahendeid ning selle kaudu suurendama oma võimet hinnata pensionipoliitika mõju pensionipõlve sissetuleku piisavusele ja jätkusuutlikkusele. ELi liikmesriikide finantsjätkusuutlikkuse probleemide kohta on palju teavet, aga praeguste poliitikareformide mõju tulevaste pensionisüsteemide struktuurile ja tulevaste pensionäride sissetulekule ei ole nii selgelt kirjeldatud.

Samuti on üldteada, et praegusele majandus- ja finantskriisile on vaja püsivaid poliitilisi lahendusi, aga praeguste meetmete mõju tulevaste sotsiaalsete väljakutsete olemusele ei ole selge.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et oluline on saada teada erinevate huvigruppide arvamust. Avaliku konsultatsiooni käigus on saadud 500 vastust, millest 100 esitati avaliku sektori poolt. Järgmise aasta kolmandas kvartalis peaks komisjon esitama valge paberi. Komisjoni asi ei ole kommenteerida eitatud arvamusi, vaid võtta arvesse erinevaid arvamusi ja leida harmoniseeritud lähenemine. Komisjon näeb selliseid vahendeid nagu avatud koordinatsiooni meetod ja  vabatahtlike kvaliteedistandardite pakkumine.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 7 muudatusettepanekut, nendest 3 Uno Silbergi poolt (lisatud).  Uno Silbergi muudatusettepanekud soovisid pöörata tähelepanu meeste madalamale keskmisele elueale naistega võrreldes, soodustada eakamatel töötajatel jätkata töötamist, et vähendada vahet tööturult lahkumise tegeliku vanuse ja seadusjärgse pensioniea vahel ning see vahe kaotada ning kaasata erinevate partnerite vahelisse sotsiaaldialoogi ka kohalik tasand.

Esitatud muudatusettepanekutest võeti 5 ettepanekut , sealhulgas 3 Uno poolt esitatud muudatusettepanekut (nendest kolmas kompromissina).

Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 26.–27. jaanuaril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Aruteludokument komisjoni teatise „Ühtse turu akt” kohta, KOM(2010) 608 lõplik, CdR 330/2010  ECOS-V-009.
Raportöör: Jean-Louis Destans (FR/PES)

Komisjon on vastu võtnud teatise ettepaneku, mille eesmärk on taastada Euroopa kodanike usaldus ühtse turu vastu. Tegemist on ühtse turu aktiga, mis esitatakse arutelude pidamiseks kuni 28. veebruarini 2011-
http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2010/smact_en.htm.

Komisjoni pakutud üldine lähenemisviis on jätkuks 2010. aasta mais esitatud Mario Monti aruandele siseturu kohta (Monti raport).
Kirjutasin sellest ka oma nädalakirjas nr 17/2010

Teatise eesmärk on Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt tugevdada sotsiaalset turumajandust, et saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, asetades ettevõtted, eelkõige VKEd, ja Euroopa kodanikud ühtse turu keskmesse.

Komisjon toetab ideed sellisest paktist, mille raames edendatakse üheaegselt siseturu kolme mõõdet:
1. majanduslik,
2. sotsiaalne ja
3. juhtimistava puudutav mõõde.

Selline üldine lähenemisviis koosneb kolmest suurest osast ja 50st konkreetsest ettepanekust (õigusakti või muu kui õigusakti ettepanekud):

·    Ettevõtete hoogne, jätkusuutlik ja õiglane areng (24 ettepanekut)

·    Usalduse taastamiseks Euroopa kodanike asetamine siseturu keskmesse (19 ettepanekut)

·    Dialoog, partnerlus, hindamine: vahendid, mille abil ühtset turgu hästi juhtida (7 ettepanekut)

Teatises tehakse Regioonide Komiteele ettepanek korraldada „arutelusid kohalike omavalitsuste esindajate, sotsiaal- ja majanduspartnerite, ühenduste, ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga”

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et valitsemise peatükk loob kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele parema võimaluse osalemiseks.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub  9. veebruaril 2011. Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil – 1. aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmine ECOS koosolek toimub 9. veebruaril 2011 Brüsselis.

3.    Jätkuvad pingelised arutelud Euroopa Liidu 2011 aasta eelarve üle.

ELi 2011. aasta eelarve läbirääkimised sattusid ummikusse 15. novembril, kui väikene arv liikmesriike blokeeris kõik arutelud EP tulevase rolli osas eelarvete koostamisel. Euroopa Komisjon peab nüüd esitatama uue eelarve projekti. Euroopa Parlamendi läbirääkijad avaldavad lootust, et ELi juhid suudavad ummikust üle saada detsembri tippkohtumisel Brüsselis.

Pärast esmaspäevast ummikseisu peab Euroopa Komisjon lähinädalatel esitama uue eelarveprojekti. See omakorda tuleb nõukogul kolmekümne päeva jooksul läbi vaadata ning seejärel esitada kinnitamiseks parlamendile, kelle käsutuses on see 42 päeva. Eelarvega seotud parlamendiliikmed on avaldanud lootust, et lahendus saabub juba detsembris toimuval ELi ülemkogul.

Kui seda ei juhtu, peab EL liikuma edasi 2010 eelarve najal, mis jagatakse kaheteistkümneks (iga kuu jaoks). See stsenaarium pärsib tugevalt äsjaasutatud ELi välisteenistuse tegevust, kes peab tööd alustama ilma eelarveta, ning uute finantsjärelevalve ametite tööd.

EP eelarveraportöör Sidonia Jędrzejewska (EPP, Poola) märkis pärast kohtumist, et "on näha suurenevaid lahknevusi ootustes, mida liikmesriigid loodavad ELilt ning soovis rahastada uusi tegevusi".

Täpsem info: pressiteade

4.    Euroopa puuetega inimeste strateegia.

Euroopa puuetega inimeste strateegia (komisjoni teatis) eesmärgiks on võimaldada puuetega inimestel lihtsamini igapäevatoimetustega hakkama saada ja kasutada oma õigusi ELi kodanikuna.

Strateegiaga kindlustatakse juurdepääs ELi rahastamisele, tõstetakse üldsuse teadlikkust puuetest ja julgustatakse liikmesriikide valitsusi tegema koostööd, et kõrvaldada kaasatust takistavaid tõkkeid.

Samuti on see tõenduseks ELi pühendumusest ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, mis allkirjastati ELi ja liikmesriikide poolt 2007. aastal.

Strateegia esimese viie aasta eesmärkide hulka kuulub:
·    kavandada kaasav ja kvaliteetne hariduspoliitika
·    kindlustada see, et Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm hõlmaks ka puuetega inimesi. Foorum toob kokku eksperdid, kes jagavad häid tavasid ja kogemusi
·    töötada puuet tõendava dokumendi tunnustamise nimel kogu ELis, et tagada võrdne kohtlemine ELis töötades, elades või reisides
·    koostada hääletuskohtadele ja kampaaniamaterjalidele juurdepääsu käsitlevad nõuded
·    arvestada puuetega inimeste õigusi EList väljaspool läbiviidavate arenguprogrammide ja ELi kandidaatriikide puhul.

Teatis on esitatud arvamuse avaldamiseks ka Regioonide Komiteele. Sellele teatisele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata, sest kindlasti kaasnevad  selle strateegia rakendamisega ülesanded ja kohustused ka kohalikele omavalitsustele.

5.    Energia julgeoleku kava.

Energia 2020 e EU2020 energia strateegia on kava piirata tarbimist, suurendada turu konkurentsivõimet, muuta tarned turvaliseks, saavutada kliimamuutuse alased ELi eesmärgid ning koordineerida läbirääkimisi tarnijatega.

Eeldatakse, et energiavajadus kasvab kriisi möödudes kiiresti. Strateegia eesmärk on vältida puudujääke ja toetada majanduskasvu. Tarbijad saavad kasu konkurentsivõimelisematest nafta-, gaasi- ja elektrihindadest.

Komisjonil on järgmise 18 kuu jooksul plaanis esitada uute õigusaktide ja muude meetmete ettepanekud seoses järgmiste prioriteetidega:
·    Tarbimise piiramine
·    Ühtse turu loomine 2015. aastaks
·    Kauplemine blokina
·    Innovatsioon
·    Tarbijate teavitamine

Komisjon kehtestab energia siseturu väljakujundamiseks tähtaja. 2015. aastaks ei tohi ükski liikmesriik enam olla isoleeritud. Järgmise 10 aasta jooksul tuleb ELi energiainfrastruktuuri investeerida 1 triljon eurot. ELi strateegiliste projektide kiirendamiseks teeb komisjon ettepaneku lihtsustada ja kiirendada ehituslubade andmist ning kehtestada lõpliku loa andmiseks ja ELi poolseks rahastamiseks tähtaeg. Kõiki projekti teostamiseks vajalikke loataotlusi tuleks koordineerida ühest kohast.

Teemaga seotud muud dokumendid:
·    Commission Staff Working Document "State of play in the EU energy policy"
·    pressiteade
·    Avalik konsultatsioonidokument: Towards a new Energy Strategy for Europe 2011-2020  (konsultatsioon kestis kuni 2010.aasta 2.juulini).
·    Lingid: Climate Action - Energy for a Changing World

6.    CEMR esialgsete seisukohtade kujundamine viienda ühtekuuluvusraporti kohta.

Euroopa Komisjoni teatis “Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik” järeldused on nüüd ka eesti keelde tõlgitud.

Viiendas ühtekuuluvusaruandes on esitatud komisjoni mõned põhiideed poliitika reformimiseks, mis on välja koorunud 2007. aastal neljanda aruandega algatatud pikkadest aruteludest. Lähemate kuude jooksul need ideed täpsustatakse ja koondatakse kokku.

Komisjon kutsub kõiki sidusrühmi üles vastama käesolevas teatises esitatud küsimustele. Märkuseid võib esitada kuni 31. jaanuarini 2011 järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/regional_policy/consultation/index_en.htm.

Saadud vastuseid võetakse arvesse õigusaktide ettepanekute eelnõudes, mis esitatakse kohe pärast uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist 2011. aastal.

Selle avaliku konsultatsiooni raames koostab oma vastust ka Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR). Esimesest fookusgrupi koosolekul arutelust andsin ülevaate nädalakirjas nr 30/2010.

Nüüd on arutelude tulemuste põhjal ning arvestades CEMR poolt varem koostatud seisukohti ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta, koostatud esialgne arvamuse projekt (lisatud) Olen arvamuse projekti kohta esitanud oma muudatusettepanekud (rohelisega), mis puudutavad põhiliselt poliitiliste sõnumite osa. Arvan ka, et dokument on liiga pikk ja laialivalguv ning seda tuleks oluliselt lühendada. Töörühma liikmete ettepanekud peavad olema esitatud hiljemalt 30.novembriks, vastasel korral ei kuulu nad arutamisele. Saatsin CEMR arvamuse projekti ka liitudele kommenteerimiseks. Töörühm koguneb uuesti 3. detsembril, et kujundada oma ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika viienda raporti kohta.  Seisukohtade kujundamise kiirustatakse, sest soovitakse need enne komisjonile saatmist heaks kiita CEMR poliitikakomitees.

Mis tähendab seda, et ka eesti üleriigilised omavalitsusliidud peaksid nende ettepanekute osas oma seisukohad kujundama. Need ettepanekud oleksid aluseks läbirääkimistel keskvalitsusega kui ka ettepanekute esitamiseks Regioonide Komitees.

Viiendal ühtekuuluvusfoorumil, mis peetakse Brüsselis 31. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2011, on võimalik neid ideid arutada.

Paavo Palk Euroopa Komisjoni eesti esindusest kirjutab,
http://ec.europa.eu/eesti/blog/index_et.htm  et paraku pöörati ühtekuuluvuspoliitika aruandele väljaspool peaministri bürood ja rahandusministeeriumi vähe tähelepanu.

Seda, et poliitikud, ajakirjandus, ettevõtjad ja omavalitsused võiksid ELi regionaaltoetustele enam tähelepanu pöörata, näitavad ka 2011. aasta riigieelarve arutelud parlamendis. Öö vastu neljapäeva kulus suuresti selleks, et vaielda palju väiksemate laekumiste ümber.

26.novembril toimus Centre Albert Borchette´s aadressil 36, rue Foissart B-1049 Brüssel, regionaalsete esinduste  kohtumine regionaalvolinik Johannes Hahniga.

Ta tutvustas viiendat ühtekuuluvusraportit ja selles esitatud järeldusi. Olulisteks täiendavateks sõnumiteks olid:
·    Ebaselge on millised saavad olema järgmisel perioodil vahendid ühtekuuluvuspoliitika jaoks;

·    Vahendite jaotus ühtekuuluvuse eesmärgi ja konkurentsi eesmärgi vahel jääb enam-vähem samadesse piiridesse kui sellel perioodil;

·    Komisjon kavatseb määrata kindla protsendi rahast, mis peab minema suurlinnadele;

·    Suurlinna määratlemine sõltub konkreetsest liikmesriigist- suurlinn võib olla ka 100 000 või 50 000 elanikuga linn;

·    Olemas on juba nimekiri 200 linnast, kes ei ole omaette regiooni staatuses vaid suurema regiooni osad;

·    Teisi omavalitsusüksusi rahastatakse põllumajanduse maaelu arengu meetme alt;

·    Partnerluse printsiibi osas ta lubas igati kaasa aidata kohaliku ja regionaalse tasandi kaasamisele, kuid samas väitis, et see sõltub iga konkreetse riigi ülesehitusest. Jäi üldsõnaliseks osas, mis puudutas partnerluslepinguid.

·    Investeerimise partnerluse osas peavad regioonid peavad esitama oma ettepanekud. On vaja  luua töögrupp, kuhu kuuluvad Euroopa Komisjon- liikmesriik- regioon. Vaja on kokku leppida tulemustes.

·    Üleminekuregioonide alla kuuluvad regioonid kelle SKP jääb 75 ja 100% vahele EL keskmisest. Raha hulk sõltub sellest kas nad jäävad alumise või ülemise piiri lähedale.

·    Makroregioonide rahastamine sõltub suuresti liikmesriikidest endist. Euroopa Liit kaasrahastab ainult projekte, mis loovad euroopa tasandi lisandväärtust. Ei looda uut haldustasandit.

·    Karistused neile riikidele, kes pole täitnud kasvu ja stabiilsuse pakti nõudeid;

·    Rahastuse saamiseks peab regioonil olema vastava valdkonna strateegia (näiteks transpordi osas), et tõestada konkreetse projekti rahastamisega saavutatavat lisandväärtust.

Eesti omavalitsusliidud peavad mõtlema kas oleme rahul lähenemisega, kus ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saavad raha vaid paar linna ja ülejäänud linnu ja valdu rahastatakse põllumajanduse all olevast maaelu meetmest.

7.    Balti mere äärsete organisatsioonide seisukohad EL eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.


Kolm Balti mere äärset organisatsiooni- B7, BSSSC ja UBC koostasid oma ühisseiskohad Euroopa liidu eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 kohta.
Nende põhisõnumid on, et

·    See peaks olema suunatud kõikidele regioonidele;

·    Jaotuse aluseks peaks olema SKP, kuid lisakriteeriumina peaks arvesse võetama demograafilist struktuuri ja töötuse taset;

·    Tugevdada territoriaalse koostöö dimensiooni;

·    INTERREG B peaks olema põhiinstrument toetamaks koostööd Läänemere piirkonnas (Läänemere strateegiat);

·    Maa-elu arengu meede peab aitama elavdada majandust  ning toetama erialaseid arenguid maapiirkonnas ja peab olema rohkem seotud struktuurifondidega;

·    Kaheksandasse raamprogrammi (FP8) tuleks suunata rohkem vahendeid;

Täpsemalt saate tutvuda nende seisukohtadega, lugedes aruandele lisatud dokumenti.

8.    Uute oskuste ja - töökohtade loomise tegevuskava.

Peamine 2020. aastaks seatud eesmärk on saavutada 75% tööhõive kõigi 20-64-aastaste inimeste hulgas. See on üks ELi majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitleva Euroopa 2020. aasta strateegia võtmeelementidest.

Tegevuskavas on neli prioriteeti:
·    Tööturgude ajakohastamine;
·    Oskuste ja töökohtade kokkusobitamine;
·    Paremad töökohad ning töötingimused;
·    Töökohtade loomine.

Strateegias tuuakse esile ka ELi eesmärki vähendada varakult kooli pooleli jätmise määra alla 10%-ni ning suurendada kõrgharidust või samaväärset kutseharidust omandavate noorte hulka vähemalt 40%-ni.

Komisjon on kavandanud 13 konkreetset meedet Euroopa tööturgude toimivuse parandamiseks.

„Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” täiendab komisjoni hiljutist algatust „Noorte liikuvus”, mille eesmärk on aidata noortel omandada oma esimese töökoha jaoks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Rohkem teavet: tegevuskava

9.    Sisejulgeoleku strateegia.

Sisejulgeoleku strateegias (komisjoni teatis) määratletakse viis peamist eesmärki tõhustatud koostöö saavutamisel:
·    Organiseeritud kuritegevus;
·    Terrorism;
·    Küberkuriteod;
·    Piiride haldamine
·    Kriisiohjamine

Täpsem teave sisejulgeoleku kohta: sisejulgeolek

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

27.11.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit