Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


15.-19. november 2010
Print
   
E-nädalakiri 30/2010

Sisukord
1.    Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek 16.novembril.
2.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek 17.novembril.
3.    Eelarveaasta 2009 aastaaruande esitlemine Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile.
4.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) koosolek 18.novembril.
5.    Konsultatsioon Euroopa kultuuripealinnade tuleviku osas.
6.    Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika uuendamine.

1.    Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek 16.novembril.

Koosolekul osalesid komitee liikmed Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Jüri Pihl ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Edasise töökorralduse osas otsustati
-    Deleberre määrati raportööriks viienda ühtekuuluvuse aruande osas ja ESF 2014+ osas määrati  raportööriks Umbria regiooni president.

Omaalgatusliku arvamuse eelnõu teemal „Uued väljavaated ETKRi käsitleva määruse läbivaatamisel”.
Raportöör: Alberto Nuñez Feijoo (ES/EPP),
CdR 100/2010 rev.1 COTER-V-004.

Raportööri sõnul peab ETKR saama suurema tähenduse järgmisel rahastusperioodil ning leidis, et ETKR on samuti vahend finantskriisiga toimetulekuks, aga ka territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Avaldas kahetsust, et kuigi ETKR on ühenduse õigusvahend, mis asutati spetsiaalselt territoriaalse koostöö hõlbustamiseks ELis, ning kuigi esmapilgul tundub, et ühenduse rahalisi vahendeid suunavad määrused soodustavad selle kasutamist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, ei vasta reaalsus loogilistele ootustele ja soovidele, millest lähtuvalt ühenduse seadusandja sedavõrd olulise õigusliku sammu astus.

Alates 1. augustist 2007 on ELi territooriumil asutatud väga väike hulk ETKRe võrreldes tekitatud ootustega ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hulgaga, kes tegid koostööd juba varem. Hoolimata arvukate ELi territoriaalse koostöö projektide (mida kaasrahastatakse ELi vahenditest) käivitamisest, tundub ka asutamisel olevaid ETKRe olevat vähe.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et me peame vaatama selle instrumendi vabatahtlikku iseloomu ja seda, et see peab suurendama territoriaalset ühtekuuluvust (see instrument on selleks parim vahend).

Kokku oli selle arvamuse eelnõu kohta esitatud 35 muudatusettepanekut ja 7 raportööri muudatusettepanekut.  Arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 26.–27. jaanuaril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu teemal „Euroopa ühtse raudteepiirkonna pakett”.
Komisjoni teatis „Euroopa ühtse raudteepiirkonna väljaarendamise kohta”, KOM(2010) 474 lõplik.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, KOM(2010) 475 lõplik.
Raportöör: Michel Delebarre (FR/PES), CdR 297/2010 COTER-V-010.

Raportöör Delebarre  ütles, et ta nõustus hakkama raportööriks, sest ükski poliitiline fraktsioon ei olnud sellest huvitatud. Raudtee turg ei ole saanud oma hoogu sisse ja komisjoni teatise eesmärk on edendada raudteepiirkonda ja muuta kogu ettevõtlus läbipaistvamaks ja efektiivsemaks. Oluline on ka müra vastu võitlemine. Ta nõustub, et see on väga tehniline dokument.  

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et raportööril on õigus - eesmärk on raudtee turu harmoniseerimine ja panna turg paremini tööle. Selleks on vaja:
·    Tõhustada turu toimimist ja tagada asjakohase järelevalve;
·    Suurendada investeeringuid;
·    Reguleerida turgu ja vältida konkurentsimoonutusi.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 9 muudatusettepanekut (meie poolt mitte ühtegi, kuigi minu poolt oli ette valmistatud kaks muudatusettepanekut - lisatud) ja 4 raportööri muudatusettepanekut. Lisan aruandele nii arvamuse eelnõu kui Euroopa Komisjoni ettepaneku ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks.

Kogu arvamus võeti vastu 2 vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 26.–27. jaanuaril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul. Seega on meil veel võimalusi muudatusettepanekute esitamiseks kui seda peetakse liikmete poolt vajalikuks.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011-2020””, KOM(2010) 389 lõplik.
Raportöör: Johan Sauwens (BE/EPP), CdR 296/2010 COTER-V-009.

Raportöör rõhutas fakte selle kohta kui palju inimesi on liikluses surma ja vigastada saanud. Vastavalt subsidiaarsuse printsiibile tuleb komisjoni poolt soovitatud tegevusi ellu viia vastaval administratiivsel tasemel.

Komisjoni arvamuse kohaselt tuleks suuniste raames tegeleda esmajoones järgmise kolme meetmega:

-    liikmesriikide olulisematest kogemustest ja tavadest lähtuva hästi struktureeritud ja sidusa koostöövormi kujundamine, mis looks tingimused liiklusohutuse 2011.–2020. aasta poliitikasuuniste tulemuslikuks rakendamiseks;

-    liiklusõnnetustes saadud vigastusi ja esmaabi käsitleva strateegia koostamine, et lahendada üha pakilisem ja kasvav vajadus vähendada vigastatute arvu;

-    turvalisuse suurendamine vähemkaitstud liiklejate, eelkõige mootorratturite jaoks, kelle puhul liiklusõnnetuste statistikast ilmnev suundumus on äärmiselt murettekitav.

Liiklusohutus on ühiskonna jaoks väga oluline. Euroopa Liidus saab igal aastal teedel surma üle 30 000 inimese ja vigastada hinnanguliselt 1 500 000 inimest. Selle kulu ühiskonnale on lisaks tohutule inimestele põhjustatud kannatusele hinnanguliselt ligikaudu 130 miljardi eurot.

Komisjon tunnistab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli liiklusohutuse kujundamisel ja elluviimisel. Ta märgib, et subsidiaarsuse põhimõtte järgi tuleb kirjeldatud meetmed rakendada kõige asjakohasemal tasandil ja kõige asjakohasemate vahenditega. Komisjoni teatises rõhutatakse asjakohaselt vajadust ühtse lähenemisviisi järele:
„Liiklusohutus on tihedalt seotud muu hulgas
energia-,
keskkonna-,
tööhõive-,
haridus-,
noorsoo-,
rahvatervise-,
teadustöö-,
innovatsiooni- ja tehnoloogia-,
õigus-,
kindlustus-,
kaubandus- ja
välispoliitikaga.”

Liikmesriikide ja regioonide kaupa on situatsioon Euroopas väga erinev. Mida kohalikud omavalitsused saavad teha, et vähendada liiklusõnnetusi. Oluline on teha omapoolseid ettepanekuid Euroopa Komisjoni ettepanekute osas.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et tema jaoks on oluline, et CoR annab omapoolseid soovitusi komisjoni teatise kohta. Ta nõustub, et järgida tuleb subsidiaarsuse printsiipi. Oluline on ka pöörata tähelepanu olemasolevale infrastruktuurile ja teedehoiule.  Komisjon tahab välja töötada strateegiat ka mootorrataste kohta. Küsimus on rohkemas kui ainult juhilubades ja nende väljaandmises. Komisjonil on statistikat liikmesriikide tasandil, kuid puudub statistika regioonide kohta.

Komisjon sõnastab seitse strateegilist eesmärki:

1)    tõhustada sõiduõpetust ja täiendkoolitust;
2)    tugevdada liikluseeskirjade täitmise järelevalvet;
3)    ehitada turvalisemaid teid;
4)    parandada sõidukite turvalisust;
5)    edendada liiklusohutuse suurendamiseks kaasaegse tehnoloogia kasutamist;
6)    tõhustada hädaabiteenust;
7)    pöörata rohkem tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele.

Komisjon sõnastab samuti kaks põhimõtet poliitikasuuniste rakendamise kohta:
·    Paremad valitsemistavad suurendavad asjaosaliste kohusetunnet.

·    Tuleks jätkata ühiste vahendite kujundamist liiklusohutuspoliitika jälgimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 3. veebruaril 2011. Arvamus on kavas vastu võtta 31. märtsil – 1. aprillil 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Ümarlaua keskmes oli 5. ühtekuuluvuse aruanne: esimesed vastukajad kohalikelt ja piirkondlikelt sidusrühmadelt

Regioonide Komitees presidendi Mercedes Bresso ütles tervitussõnad - CoR pressiteade lisatud.

Regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn tutvustas 5. ühtekuuluvuse aruannet.
Ta ütles, et saavutatud on palju, kuigi vahel räägitakse nagu midagi poleks tehtud. Ta usub, et ollakse õigel teel. Hetkel ei ole veel võimalik lõplikke hinnanguid anda, aga selge on see, et erinevused regioonide vahel on vähenenud. Samas on teatud valdkondades ka erinevused suurenenud. Regionaalpoliitika on üks vahend majanduskriisiga võitlemiseks. See on aidanud teha investeeringuid läbi EL poolse kaasfinantseerimise.

Tulevasel perioodil peaks regionaalpoliitika ja selle jaoks ette nähtud vahendid säilitama ning siduma Euroopa 2020  strateegia eesmärkidega. Tuleb keskenduda piiratud arvule prioriteetidele, et saavutada lisandväärtus, säilitades samas paindlikkuse, mis arvestab mitte ainult liikmesriikide vaid ka regioonide vajadusi ja erisusi.

Mõte on valida mingi kitsas valdkond millesse investeerida. See probleem (valdkond) peaks olema kirjeldatud ka piisava täpsusega. Koostöös komisjoni ja liikmesriikidega tuleks määratleda eesmärgid ja mida see ühe või teise regiooni jaoks tähendab. Näiteks kui energia kokkuhoiu osas on 20% eesmärk saavutatud, siis on alati võimalik taotleda kõrgemate eesmärkide saavutamist (näiteks 40% energia kokkuhoidu). Eesmärgiks ei ole teatud eripäraga regioonide toetamine vaid üldpõhimõte on kõikide regioonide toetamine partnerluskokkulepete teel. Kokkulepped võivad sisaldada ka tingimusi, mida tuleb täita. Regioone, kes teevad rohkem kui nendelt oodata, tuleb premeerida. Selleks on välja mõeldud lisamaksete süsteem (financial energeering).

Lisaks on veel muud programmid (nagu ääremaade programm jne), mille suurus sõltub regionaalpoliitika jaoks eraldatud konkreetsest rahast (mitte %-dest). Kui järgmise perioodi eelarve saab olema sama suur kui eelmisel perioodil, võib selle rahaga palju saavutada. Vaja on veel veenda netomaksjaid  selle poliitika vajaduses. Oluline on, et kuna regionaalpoliitika on seotud  EU2020 strateegiaga, siis see tähendab, et see on suunatud kõigile regioonidele. Loomulikult tuleb vahendeid eraldada nendele regioonidele, kus probleem on kõige teravam. Kokkuvõttes võib öelda, et meil ei ole tegemist mitte revolutsiooniliste muutustega tuleval perioodil vaid pigem jätkusuutlike arengutega.

Ümarlauaarutelu, mida juhtis COTERi komisjoni esimees Michel Delebarre ja millel võtsid sõna:
·    Oldrich Vasak, Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) aseesimees, Viini linnapea, Austria.
Oluline on detsentraliseerimine, mitmetasandilise valitsemise põhimõtte rakendamine ja lihtsustamine. Liikmesriikidel peaks olema kohustus kaasata kohalikku tasandit. Soovitab teha see juriidiliselt kohustuslikuks, sest praktika näitab, et paljud liikmesriigid ei täida seda. CEMR rõhutab, et selline partnerlus ei tohiks tuua täiendavat halduskoormust. Samuti peaks ühtlustama erinevate fondide reegleid, et vähendada samuti halduskoormust. Oleme kokku leppinud, et regioonid saavad häid tulemusi kui keskendutakse piiratud arvule prioriteetidele, kuid samas peab vähem arenenud regioonidele andma vahendeid ka oma infrastruktuuri väljaehitamiseks.

Nad on vastu kavadele rakendada tingimuslikkust rahade kasutamisel ja karistusmehhanisme. Selleks peavad olema muud meetmed. EU2020 strateegia on ette nähtud kriisi ületamiseks, aga ühtekuuluvuspoliitika ei ole lähimuspoliitika osa vaid eraldiseisev poliitika haru, et saavutada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Kõige vaesemad regioonid peavad saada küllaldast rahastust ja peab tagama, et rahad on korralikult kasutatud.

·    N.N., EUROCITIESe nimel esines Jaroslaw Kochaniak.
Nad leiavad, et viies ühtekuuluvusraport on hea alus edaspidisteks aruteludeks. Rõhutas kolme elementi:
1. linnapoliitika eraldi rahastusega.
2. suuremal määral paindlikkust. Tuleb tagada terviklikum areng laiemas piirkonnas.
3. rahastada konkreetseid sihtrühmi ja katsetada uute lahendustega.

Vaja on toetada rohkem innovatsiooni. Tuleb anda suurem otsustusõigus linnadele.

Küsimus: kuidas tagada linnade ja muude omavalitsuste kaasamine kui koostatakse riiklikke reformiprogramme?

·    Thomas Anderson, Euroopa Piirkondade Assamblee (AER) esimees.
Oleme küll palju rääkinud regioonide kaasamisest, kuid tegelikkuses ei ole seda veel näha. Oht on riiklikul tasandil. Küsimus on selles kuidas leida täiendavaid näitajaid, mis ei põhine ainult SKPle. Põhimõtted tuleb muuta selgemaks ja piirkondadele ligipääsetavamaks. Tuleks investeerida rohkem piirkondadesse. Kaasata tuleb juba programmi koostamise algusest peale, muidu ei ole see tulemuslik.
Nende seisukohtadega on võimalik põhjalikumat tutvuda:
http://www.aer.eu/news/2010/2010111601.html

·    Jean-Yves Le Drian, Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) esimees, Bretagne'i piirkonnanõukogu esimees, Prantsusmaa.
Mereliste äärealade jaoks on tehtud palju. Ta avaldas rahulolu, et regionaalpoliitika on suunatud kõikidele regioonidele. Tuleks rakendada lõimumise põhimõtet - keskenduda ei saa ainult linnadele ja kui jätame muud piirkonnad välja, siis me ei saavuta häid tulemusi. Ta ei saa heaks kiita makroregionaalset lähenemist.

·    Marc de Buck, Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni (AEBR) aseesimees.
Kas viies ühtekuuluvusaruanne on heaks aluseks ka piiriüleste programmide aruteluks? Piiriüleste piirkondade koostöö ei toimu sageli mitte euroopa täiendava rahastamise abil vaid muudel põhjustel. Oluline on vaadata kus need territoriaalsed piiriülesed koostööd aset leiavad. Mida võivad piiriäärsed piirkonnad ühtekuuluvuspoliitikast loota?

Sõna võttis Schneider, kes tutvustas Regioonide Komitee arvamust sel teemal. Ta rõhutas selle tähtsust, et ühtekuuluvuspoliitika on suunatud kõigile regioonidele. Samuti tõstis ta esile solidaarsuse põhimõtet ja avaldas head meelt selle üle, et see on investeerimispoliitika mitte raha ümberjagamise poliitika. Oluline märksõna on jätkusuutlikkus - oluline on tagada, et investeeringud tagaksid jätkusuutlikku arengu.

Tuleks toetada regioone, kes on leidnud ise mingi arengumootori  (need on üleminekuregioonid). Ütles, et tegemist on väga hea aruandega ja ta ootab põnevusega tulevasi arutelusid.

Bore ütles, et see on uue pika dialoogi alguseks CoR ja Hahni vahel. Ta ütles, et sageli on probleemiks regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ebapiisav kaasamine. Tal on tunne, et oleme astunud saamu tagasi. Jagatud juhtimine on oluline põhimõte ja vahel sõnad ei peegelda reaalsust- sõna “should” tuleks asendada sõnaga “will”. Solidaarsusküsimus on ühtekuuluvuspoliitika keskmes.

Werner ütles, et tuleb arvestada piirkondade suuri erinevusi, aga samas tahame me saavutada neis kõigis majanduskasvu. Oluline on saavutada tasakaal kontrolli ja läbi selle saavutatava tulemuse vahel. Kuidas vähendad mõnes valdkonnas suurenevat halduskoormust?

Lech ütles, et tuleb piirkonnast mis asub Valgevene piiri ääres. Nende areng on seotud nende asukohaga. Neil on teatud kahtlusi ja kõhklusi - kas tulevaseks perioodiks on piisavalt raha? Suur osa vahenditest tuleb netomaksjatelt, kes saavad oma raha tagasi nii tellimuste vormis kui ka otseselt. On küsitav lähenemine, mis puudutab linnade ja maapiirkondade toetamist.

Volinik Johannes Hahni vastused esitatud seisukohtadele. Ta ütles, et tänane arutelu näitab kui erinevad on seisukohad. Ta ütles, et paljud soovivad pöörduda tagasi oma kodukohta ja see peakski olema regionaalpoliitika mõte - et muuta piirkonnad kõrge elutasemega kohtadeks. On oluline arvestada piirkondade geograafilist arengut ja paindlikkust. Sageli näeme, et pealinnad on konkurentsivõimelised, aga ümbritsevad asustused mitte.

Oluline on territoriaalne lähenemine ja praktiliste lahenduste pakkumine mitmete regioonide osalusel. Tuleb välja töötada sobivad toetusinstrumendid ja rakendada sobivaid juhtimisprintsiipe. Võiks kaaluda suuniste või direktiivi ettepanekut. Praegu on meil 16 regiooni ja 16 on veel järjekorras. Igal juhul tuleks meil seda vahendit kaaluda.

Mis puudutab regioonide poolset panust ja kaasamist, siis ei oska ta veel konkreetset sõnastust pakkuda, kuid tegeleb selle küsimusega. Kuidas tagada seda, et kohalikud küsimused lahendataks kohalikul tasandil. Tuleb mõelda kas tänane kaasatus ja pädevuste jaotus on piisav.

Võimaluste  piires tuleb lihtsustada- küsimus on just seoses riigihangetega. On asutatud töörühm, mis tegeleb lihtsustamise võimaluste kaalumisega. Ta usub, et lihtsustamine ei tähenda seda, et raha võib kasutada ilma aru andmata. Euroopa projektid nõuavad läbipaistvust ja kontrolli.

Üleminekuregioonide osas arvas ta, et need peavad olema ühtekuuluvuspoliitika  tähelepanu erilises keskmes. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ka nendele, kes pole eriti edasi liikunud. Vaja on tõsta teatud raha kõrvale, et jagada seda piirkondadele, kes on saavutanud suurt edu (premeerimiseks).

Linnadest rääkimine ei tähenda seda, et maapiirkonnad on tähelepanu alt väljas. Täna on olukord, kus linnad on saanud võrreldes teistega suhteliselt vähe raha. Tuleb ka mõelda mis on suurlinn. Tuleb leida mingi paindlikum näitaja.

Praegu pole vahendite jaotamiseks paremat kriteeriumi kui SKP. Praegu väga selgeid muid ettepanekuid pole.

95% rahast läheb liikmesriikidele tagasi. Komisjon on taotlenud 7% vahendite suurenemist. Parlament arvas, et regionaalpoliitika oleks võrdne osas teiste poliitikate kõrval. Tuleks arvestada konkreetsete projektidega. Kui eelarve osas kokkuleppele ei jõuta, rakendub 12 kuu regulatsioon. Näiteks regionaalpoliitikas on aasta alguses vaja vähem raha kui aasta lõpus ja see 12 kuu jaotus võib tekitada probleeme.

2.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek 17.novembril.

CEMR avaldust viienda ühtekuuluvusraporti kohta saab lugeda pressiteatest, kus on toodud viited ka CEMR varasematele seisukohtadele.

Koosolekul arutati viiendat ühtekuuluvusraportit ja Euroopa Liidu eelarvereformi dokumenti. Esimene küsimus oli - kas koostada kaks eraldi seisukohta või piisab ühest? See küsimus jäi lahtiseks, sest ka poliitikakomitee ei olnud selles osas oma selget seisukohta kujundanud.

Teine oluline teema oli rahastusperioodi pikkus - kas toetada senise perioodi (7 aastat) jätkumist või nõustuda välja pakutud 5+5 perioodi pikkusega. Selles osas oli arvamus ühene - periood ei tohi olla lühem kui senine ja 5+5 perioodi rakendamisel peaks nägema seda rohkem kui 10 aastast perioodi, kus viie aasta möödudes tehakse vajalikke korrektuure, kuid säilitatakse suures osas kokkulepitud suund. Täpne sõnastus on väljatöötamisel.

Pikem arutelu toimus seoses kohaliku arengu (local development), linnalise dimensiooni ja geograafilise dimensiooniga seoses.
Leiti, et oluline on tõlgendada kohalikku arengut mitte ainult linnalise arenguga vaid pigem näha selles linna ja maa integreeritud arengut. Linnapoliitika peab olema osas kohalikust arengust. Tuleks ette näha vahendid kohaliku arengu jaoks. Nende sisemine jaotus peaks jääma liikmeriigi (või regiooni)  otsustada. Tuleks rakendada alt üles printsiipi. Geograafilise dimensiooni arvestamisel ei tohiks lähtuda paljalt nende füüsilisest asukohast ja tingimustest. See tähendab, et näiteks saared (või mägipiirkonnad) ei peaks saama vahendeid ainult oma geograafilise eripära tõttu vaid seetõttu, et neil on probleeme, mida oleks vaja lahendada (välja arvatud erijuhtumid, mis on ette nähtud Lissaboni Lepinguga - nagu Soome hõredalt asustatud põhjaalad). Soome Liit pakub siinkohal välja oma sõnastuse.

Partnerluse printsiibi rakendamise osas leti, et tuleks uuesti välja pakkuda eelmises CEMR seisukohtades ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta sätestatud kriteeriume. Leiti, et tuleb nõuda selgemat partnerluse printsiibi rakendamist kui see täna toimib.

Kaasamisest üksi on vähe kui esitatud ettepanekutega ei arvestata. Samuti leiti, et kohalikke omavalitsusi ei tohiks panna ühte patta teiste huvigruppidega vaid et nende kaasamise suhtes peaksid olema teistsugused reeglid (kuna nad on osa avalikust sektorist ja riigi ülesehitusest).

Ühtekuuluvuspoliitika seostest Euroopa 2020 strateegiaga leiti, et tuleks rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika on omaette poliitika (tuleneb Lissaboni Lepingust) ja seda ei tohiks taandada pelgalt EU2020 strateegia rahastamisena.

Ühtse strateegilise programmeerimise (Common Strategic Framework) osas tervitati erinevate fondide kasutamisreeglite lihtsustamise ideed. Samas leiti, et lihtsustamine peaks hõlmama rohkemaid erinevaid fonde kui täna on komisjoni poolt välja pakutud. Hetkel mõistetakse selle all ainult fondide kasutamist EU2020 strateegia eesmärkide täitmiseks.

Stiimulite ja tingimuste osas tuleb fookusgrupp uuesti kokku (täpne kuupäev selgub hiljem), et arutada omavalitsusliitude seisukohti seoses komisjoni poolt pakutud lahendustega. Karistuste ja tingimuste osas olid osalejad üsna skeptilised ja arvasid, et need lähevad liiga kaugele. Ei saa nõuda 100% garantiid eesmärkide täitmiseks.

Minu hinnangul on väga positiivne see, et erinevate liikmesriikide omavalitsuste esindajad olid põhimõtteliselt ühistel seisukohtadel. Eestis toimunud seminaril ühtekuuluvuspoliitika tuleviku osas on nii mitmedki riigi seisukohad sellised, millega ei saaks nõustuda.

Soti omavalitsusliidu esindaja Serafim koostab toimunud arutelu põhjal uue dokumendi, mida töörühma liikmetel on võimalik kommenteerida. Lisan aruandele esialgse töödokumendi.

Viienda ühtekuuluvuspoliitika aruande avaldamisega /pressiteade/ algatatakse avalik arutelu, mis kestab 31. jaanuarini. Kõiki sidusrühmi kutsutakse üles esitama oma arvamused ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldustes tõstatatud küsimuste kohta internetis:
http://ec.europa.eu/regional_policy/consultation/index_en.htm

Aruannet saab täies mahus lugeda järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/regional_policy/cohesion_report

31. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2011 Brüsselis toimuv viies ühtekuuluvusfoorum annab ka võimaluse arutada aruandes tutvustatud suundumusi ja valikuid. Komisjon esitab 2011. aasta suvel pärast ELi uut eelarvet käsitlevate ettepanekute vastuvõtmist ametlikud õigusaktide ettepanekud edaspidise ühtekuuluvuspoliitika kohta.

Lisateavet regionaalpoliitika kohta saab veebilehelt:
http://ec.europa.eu/regional_policy/index_en.htm

Aruandele on lisatud ka Soome Omavalitsusliidu seiskohad 2014+ perioodi ühtekuuluvuspoliitika kohta.

3.    Eelarveaasta 2009 aastaaruande esitlemine Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile.

Euroopa Kontrollikoja President Vitor Kaldeira tutvustas 9.novembril Euroopa Parlamendis 2009 aasta aruannet.

Põhisõnumid hõlmasid: 2009. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust; tehingute seaduslikkust ja korrektsust; käesoleva aasta tulemuste võrdlust eelmiste aastate omadega; ning vigade mitmeaastast korrigeerimist.

Näiteks ühtekuuluvus, mis moodustab peaaegu kolmandiku eelarvest ning on suuruselt teine poliitikavaldkondade rühm, on ainus eelarvevaldkond, kus hinnanguline veamäär oli üle 5 %.

Ligikaudu kolm neljandikku sellest veamäärast on seotud riiklike ametiasutuste suutmatusega täita riigihankemenetluse eeskirju. Ülejäänud osa on seotud põhiliselt abisaajate poolt oma kulude hüvitamiseks esitatud nõuete põhjal oluliselt suurte abikõlbmatute kulude maksmisega.

Kontrollikoja hinnangul oleksid liikmesriigid enne komisjoni ees kulude kinnitamist võinud leida ja korrigeerida peaaegu kolmandiku kontrollitud vahe- ja lõppmaksetes leitud vigadest, kuna audit näitab, et neil oli selleks otstarbeks teave olemas.

Üldiselt on kontrollikoja hinnangul ühtekuuluvusega seotud süsteemid vaid osaliselt mõjusad ning kontrollikoda esitab komisjonile neli soovitust:
·    esiteks tuleks innustada riiklikke ametiasutusi enne kulunõuete esitamist korrektsioonimehhanisme rangemalt kasutama;

·    teiseks tuleks tagada, et abikõlbmatute kulude avastamisel ei asendaks riiklikud ametiasutused neid uute kuludega, mis on juba iseenesest eeskirjade vastane;

·    kolmandaks peaks komisjon kasutama oma järelevalvefunktsiooni, et tagada riiklike juhtimis- ja kontrollisüsteemide mõjus toimimine perioodil 2007–2013; ja

·    neljandaks peaks komisjon hoolikalt jälgima, kuidas liikmesriigid riigihangetega seotud ELi direktiive rakendavad.

Komisjon on juba esitanud finantsmääruse ümbersõnastamise eelnõu ja avaldanud ELi eelarve läbivaatamise. ELi eelarve läbivaatamine näeb ette mitmeaastase raamistiku määruse eelnõu esitlemise 2011. aastal, omavahendite kohta otsuse tegemise ning järgmisel programmiperioodil põhilisi kuluvaldkondi hõlmavate poliitikate ja programmidega seoses õigusaktide ettepanekute tegemise.

Käesoleva aasta aastaaruande põhisõnumid kinnitavad aasta alguses kontrollikoja arvamuses esitatud järeldusi ja soovitusi ELi finantsjuhtimise täiustamisega seotud peamiste ohtude ja probleemide kohta.

Tookord öeldu kehtib ka täna.

Esiteks, veamäärad on jätkuvalt kõrged ELi eelarve teatavates osades, eriti ühtekuuluvuses.

Teiseks, kontrollikoja leitud vead tulenevad põhiliselt abisaajate esitatud ebakorrektsetest maksetaotlustest ja riigihangetega seotud vigadest.

Kolmandaks, olukorra parandamiseks on alati kaks moodust: paremad juhtimissüsteemid, sh sissenõuete ja finantskorrektsioonide täiustatud kord ning eeskirjade ja määruste lihtsustamine.

Neljandaks, kontrollikoja eriaruannetes leiti mitmeid korduvaid probleeme üksikute kuluprogrammide puhul. Nende probleemide käsitlemiseks soovitab kontrollikoda võtta kuluprogrammide läbivaatamisel kasutusele rida põhimõtteid, küsides järgmist:

• Kas üleeuroopalise lisaväärtuse saavutamine on tõenäoline?
• Kas eesmärgid on selged ja kava tegelikkuses saavutatav?
• Kas kava on nii lihtne kui nõuete piires võimalik?
• Kas aruandekohustus on selge?

Lühidalt öeldes peaks kulutuste kvaliteedi parandamine olema esmatähtis. Vigade riski vähendamiseks tehtav õigusraamistike lihtsustamine ja kulusäästlikumate kontrollisüsteemide kasutuselevõtt peaksid selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama.

Euroopa Kontrollikoja pressiteade

4.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjoni (EDUC) koosolek 18.novembril.

Koosolekul osalesid komitee liikmed Kersti Sarapuu ja Kersti Kõosaar ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Esitatud oli ettepanek omaalgatusliku arvamuse koostamiseks teemal: “Ajalooliste keeleliste vähemuste kaitsmine ja areng Lissaboni lepingu raames”. See ettepanek tehti juba kuid tagasi, kuid juhatus ei kiitnud seda heaks. Nüüd on  esitatud täiendatud ettepanek ja komisjon otsustas selle edastada uuesti juhatusele heakskiitmiseks.

Teadusuuringute Ühiskeskuse 2010–2020. aasta strateegiat tutvustas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse esindaja  Jean- Paul Malingreau. Komisjon on suurendanud oma huvi ja rahastamist teadusuuringute suhtes. JRC Missioni eesmärk on anda tehnilist abi EL poliitikate teadusliku monitooringu läbiviimiseks. Seda organisatsiooni rahastatakse teadusuuringute programmi vahenditest.

Arvamus teemal „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine”, KOM(2010) 187 lõplik,    EDUC-V-006 – CdR 230/2010.
Raportöör: Fiona O'Loughlin (IE/ALDE).

Raportöör on seisukohal, et muutuste ja lihtsustuste ajastamine ja järjestus on tähtsad, sest projekti elluviijad vajavad eeskirjade ja nende kohaldamise osas kindlust ja stabiilsust. On samuti veendunud, et järjepidevus on äärmiselt oluline selleks, et minna seitsmendalt raamprogrammilt sujuvalt kaheksandale raamprogrammile üle ning tagada raamprogrammi eesmärkide saavutamine. Üheskoos seitsmenda raamprogrammi lihtsustamisega on arutluse all – või peaksid olema – ka mitmed sellega seotud meetmed, näiteks finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuv läbivaatamine.

Raport märgib, et keerukus on iseenesest suur vigade ja rikkumiste põhjustaja ning kutsub üles dokumente lihtsustama ning vähendama nii projektides osalemiseks nõutava teabe hulka kui ka ametlike dokumentide arvu ja mahtu. Raport kutsub üles sekkumiseeskirjade suurt hulka piirama või neid ühtlustama ning lihtsustama toetuste määramise tingimusi, taotlemine peab toimuma ühtse juhtimise ja internetis kättesaadavate abimaterjalide toel. Rõhutatakse, et oluline on järjepidevalt ja ühetähenduslikult tõlgendada ja edastada eeskirjade, määruste ja mõistete tähendust kõikidele sidusrühmadele. Samuti leitakse, et eeskirju on vaja ühtselt kohaldada ning erinevate talituste kontrollid ja auditid tuleb kooskõlastada.

Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja  Gerd Wolf ütles oma sõnavõtus  (kes oli nende arvamuse  raportöör), et nõustub CoR raportis toodud seisukohtadega. Meil on vaja reeglite lihtsustamist ja harmoniseerimist. Komisjon on pakkunud välja uusi instrumente, kuid ei ole näinud nende rakendamisel metsa puude taga. Tulemustel põhinevad uuringute puhul puudub selge definitsioon ja see võib viia valedele järeldustele. Tuleb vältida ülereguleerimist nii taotluste esitamise kui ka raporti osas.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et komisjon on rahul esitatud ettepanekutega lihtsustamise osas. Ta leiab, et nüüd on aeg muuta võimalused reaalsuseks. Lihtsus, läbipaistvus, õiguskindlus jne peavad olema kõikide tegevuste eesmärgiks. Komisjoni osakonnad otsivad võimalikke lahendusi paindlikuma lähenemise rakendamiseks ja erinevate reeglite lihtsustamiseks. Samuti püütakse lühendada toetuste andmise otsustamise tähtaega.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 4 muudatusettepanekut, mille kahe muudatusettepaneku osas pakkus raportöör välja oma kompromissettepanekud. Neljanda ja viimase muudatusettepaneku osas tegi Taani poolne delegatsiooni liige ettepaneku seda mitte heaks kiita, kuigi raportöör oli teinud ettepaneku see vastu võtta.

Lisandus punkti 38 täiendamiseks: “See hõlmab ka võimalust kaasrahastada struktuurifondide vahenditest teadusuuringute raamprogrammide vahenditega toetatud projekte”- võeti vastu.  Kõik muudatusettepanekud kiideti heaks.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavas 26.–27. jaanuaril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Noorte liikuvus”, KOM(2010) 477 lõplik, EDUC-V-008 – CdR 292/2010.
Raportöör: Marc Schaefer (LU/PES).

Raportöör leidis, et  Euroopa Komisjon on esimest korda välja töötanud noorte jaoks tegevuskava, mis ühendab haridusmõõtme tööhõivega. Samas avaldas raportöör kahetsust, et Euroopa Komisjon ei ole liikuvust soodustada võimaldavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel piisavalt arvesse võtnud kohalike ja piirkondlike asutuste rolli, kuigi just nemad saavad tänu oma lähedasele asukohale liikumisvõimalusi kõige paremini hõlbustada.

Arvamus rõhutab vajadust võtta tulevaste struktuurifondide loomises arvesse üliõpilaste eluaseme aspekti.  Euroopa Komisjoni on teinud soovituse luua koostöös Euroopa Investeerimispangaga Euroopa õppelaenusüsteem, et täiendada liikmesriikides olemasolevaid süsteeme.  Raportöör rõhutab asjaolu, et need laenud ei tohi muuta liikumisvõimalusi kaubaks.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et komisjoni teatis on seotud Euroopa 2020 strateegia eesmärkidega. Järgmistel aastatel pakub komisjon välja konkreetseid tegevusi väljapakutud ettepanekute realiseerimiseks. Komisjon tuleb selle aasta lõpus välja ettepanekutega koolist väljalangevuse ja kirjaoskuse parandamiseks. Järgmisel aastal tuleb komisjon välja ettepanekutega reformide läbiviimiseks kõrghariduse valdkonnas, samuti õpingute kvaliteedi parandamise osas. Kavas on välja töötada uus programm, mis peaks  avatama järgmise aasta kolmandas kvartalis.

Tema sõnavõtust selgus, et komisjonil on kavas välja tulla paljude algatustega nii sellel kui järgmisel aastal. Kel on asja vastu huvi, saab algatusi jälgida komisjoni kodulehel - haridus ja kultuur

Käimas on ka avalik konsultatsioon euroopa noorteprogrammide tuleviku osas. Kaasa rääkida saab kuni 30.novembrini. Küsimustik on kättesaadav ka eesti keeles-
http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/consult/yia_en.html

Komisjoni tööhõive peadirektoraadi esindaja ütles, et on rahul, et suurt tähelepanu on pööratud ka tööhõive aspektile. Nende juhtprogrammide eesmärgiks ei ole asendada tegevusi mida komisjon juba teeb vaid selgitada välja need tegevused, mis on vajalikud, et aidata suurendada tööhõivet ja välja tulla majanduskriisist. Hariduse mõiste  peab olema suurem kui lihtsalt töövõime. On suur hulk noori, kes on lõpetanud õpingud, kuid kes ei ole suutnud tööd leida. Eriti problemaatilised on need noored, kelle haridustee on jäänud pooleli või kelle hariduse tase on väga madal. Praegu arutatakse liikmesriikidega nende poolt kavandatavaid reformiprogramme.

Ta palub meie arvamuses teha vahet vabatahtlikul ja regulaarsel tööl. Selle kuu lõpus avaldab selle aasta tööhõive raporti, kus kajastatakse ka olukorda liikmesriikides ja soovitused olukorra parandamiseks.

Komisjoni interneti lehekülg noorte liikuvuse kohta:
http://europa.eu/youthonthemove/europe2020_en.htm

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 10 muudatusettepanekut. Arutelu toimus  muudatusettepaneku üle, mis tegi ettepaneku kustutada arvamuse punkt 24:
“toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut julgustada liikmesriike looma nn noortegarantii, mis sätestab, et kõikidele noortele pakutakse nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist nende individuaalse hariduskäigu analüüsimise põhjal tööd, kutsekoolitust või akadeemilist kursust;” (lõpuks ma ei saanudki täpselt aru kas otsustati see punkt kustutada või muuta  selle sõnastust- konkreetset uut sõnastust välja ei pakutud).

Arvamus võeti vastu häälteenamusega. Vastuvõtmine on kavas 26.–27. jaanuaril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Euroopa kino võimalustest ja probleemidest digiajastul”, KOM(2010) 487 lõplik, EDUC-V-009 – CdR 293/2010.
Raportöör: Malcolm Mifsud (MT/EPP).

Raportöör väljendas heameelt tähelepanu üle, et Euroopa Komisjon pöörab tähelepanu kohalike ja piirkondlike asutuste tähtsale osale Euroopa kino digiteerimisel. Esiteks on kinodel väikestes asulates ja maapiirkondades tähtis sotsiaalne ja kultuuriline roll, sest sageli on kino ainus koht, mis võimaldab kogukonna juurdepääsu kultuurile. Teiseks kuuluvad Euroopas paljud kinod (eriti ühe ekraaniga kinod) kohalikele omavalitsustele.

Kinode digitehnoloogiale üleminekul on oluline Euroopa mõõde, seetõttu soovitakse näha ühtset poliitilist lähenemist teatises loetletud järgmistes valdkondades:
·    standardimine;
·    digiformaadis filmide kogumine ja säilitamine;
·    piirkondlik toetus digiteerimiseks;
·    vastavus ELi toimimise lepingule;
·    toetused Euroopa filme näitavatele kinodele;
·    juurdepääs rahastamisvõimalustele;

Raport tervitab Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutuselevõtu võimalust digiteerimisprojektide ja koolitusalgatuste kaasrahastamiseks, tunnistades samas, et see võimalus ei tule ehk kõne alla kõikides riikides, kuna rahastamise esmatähtsad valdkonnad on kindlaks määratud ja kohustused on võetud.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad ootavad regionaalsete ja kohalike omavalitsuste toetust esitatud ettepanekutele. Digiteerimine on kallis ja seetõttu on kõikide partnerite poolne panustamine see mis muudab selle ülemineku reaalsuseks.

Komisjon on välja pakkunud ka digitaalkinole ülemineku rahastamise ärimudeli (VPF ärimudel), kus levitajad sõlmivad (algselt USA kuus suuremat filmitootjat) vahendajatega pikaajalise lepingu. Investorid rahastavad kinoomanikke digitaalkino seadmete ostu ja koguvad seejärel kokku levitajate rahalise toetuse, millega kaetakse osaliselt kinoomanike kohustused. Komisjon näeb ette võimaluse digiteerimisprojektide ja koolitusalgatuste puhul taotleda kaasrahastamist Euroopa liidu struktuurifondidest. Ülevaade selle perioodi investeeringutest kultuuriprojektidesse leiate: kultuuriprojektide rahastamine

Kavas on luua programmi MEDIA raames uus abikava, et toetada Euroopa kinode digitehnoloogiale üleminekut. Samuti arutatakse võimalust lihtsustada kinode juurdepääsu laenudele või anda abi rahastamiskulude katmiseks. Pikk üleminekuperiood toob kaasa veel täiendavaid kulusid nii kino omanikele kui külastajatele.
Konsultatsioon on avatud kuni 30.novembrini ja kutsus kõiki omapoolset arvamust esitama.

Komisjoni teatis ja konsultatsiooni dokumendid on leitavad: MEDIA

Selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud muudatusettepanekuid. Arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega. Arvamuse vastuvõtmine on kavas 26.–27. jaanuaril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmise koosolek toimub 21. veebruaril 2011, Brüsselis.

5.    Konsultatsioon Euroopa kultuuripealinnade tuleviku osas.

Konsultatsioon Euroopa Kultuuripealinnade tuleviku üle kestab 20.oktoobrist 2010 kuni 12.jaanuarini 2011. Täpsem informatsioon: Euroopa kultuuripealinnad

6.    Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika uuendamine.

Tulevaste reformide põhieesmärkideks, mis määratleti kindlaks konsulteerides ELi liikmesriikide valitsuste ja institutsioonidega, põllumajandustootjatega ning avalikkusega, on piisav ja ohutu toiduainetega varustatus, loodusressursside jätkusuutlik haldamine ning maapiirkondade tasakaalustatud areng.

Tuginedes konsultatsioonide käigus saadud tagasisidele esitab komisjon kolm võimalikku poliitikavalikut, et saavutada kõnealused eesmärgid pärast 2013. aastat. Kõik need on suunatud ÜPP õiglasemaks, tulemuslikumaks ja tõhusamaks muutmisele.
Reformimise võimalused põllumajandustootjate otsetoetuste süsteemi puhul ulatuvad kõige muu hulgas õiglasemast jaotamisest ELi riikide vahel kuni erinevate hüvitiste kehtestamiseni, võttes muu hulgas näiteks arvesse keskkonna kaitseks võetud meetmeid.

Arutelu nende valikute üle on praegu käimas ning see hõlmab ka tulevast avalikku konsultatsiooni soovitatud lähenemisviiside kohta. Kõnealuseid tulemusi, samuti ka erinevate võimaluste mõju hindamisi võetakse arvesse 2011. aastal esitatavate õigusaktide ettepanekute koostamisel. Need ettepanekud peaksid jõustuma 2014. aastal.

Lugege täiendavalt ÜPP tuleviku kohta: ÜKP tulevik

Komisjoni teatis (eestikeelne versioon peaks ka varsti avaldatama).

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

22.11.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit