Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


Riigikogu rahanduskomisjonile seisukoht SE 836 osas (2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu)
Print

Riigikogu rahanduskomisjon                             

                                                                                Teie 27.10.2010 nr. 2.7-3/2175
                                                                                Meie 09.11.2010 nr. 5-2/143

Seisukoht SE 836 osas    
                                    

Märgime Linnade Liidu poolt, et perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu esitati e-õiguse süsteemis kooskõlastusringile 20.11.2009 tähtajaga 05.12.2009. Kohaliku omavalitsuse üksusele kui toetuse taotlejale oli e-õiguses esimesele kooskõlastusringile esitatud eelnõus välja toodud järgmine nõue:
paragrahvi 14 lõike 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„3)1 taotleja võlakoormus vastab valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud laenutegevuse piirangutele ning tingimust ei rakendata juhul, kui omafinantseeringu tagab raamatupidamise seaduse mõistes taotleja konsolideerimisgruppi mittekuuluv isik või kui omafinantseering ei ole nõutav”.

Võrreldes e-õiguses algselt kooskõlastusele esitatud seaduseelnõuga on eelnõu täiendatud versiooni seletuskirja kohaselt lisandunud eesmärgi osas oluline täiendus, et seadusega kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste (KOV) finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid.

Riigikogus menetluses oleva  perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta esitame järgmised märkused ja ettepanekud:

1. Eelnõu p 4:  Eelnõus pakutud partneri mõiste uus sõnastus võib tekitada mitmetimõistetavust. Nimelt Euroopa territoriaalse koostöö puhul võib lihtpartneriks olla isik, kes ei panusta projekti rahaliselt. Loogiliselt on arusaadav, et tegemist ei ole partneriga struktuuritoetuste seaduse mõttes, aga  praktikas võivad selle pinnalt tekkida arusaamatused.

2. Eelnõu punktid 10 ja 11: Eelnõuga sätestatakse meetmeüleselt, et toetuse andmise üks eeldusi on toetuse saaja maksevõimelisus ja finantssuutlikkus. Eelnõuga lisatakse kohalike omavalitsuste finantsvõimakuse hindamise kriteeriumid. Eelnõu seletuskirjas toodud lähenemisnurgaga, et kohaliku omavalitsuse võlakoormuse piirmäära ületamisele kui mõõdetavale parameetrile antakse tähendus, et sellise fakti ilmnemisel puudub projekti elluviimiseks ja projektijärgse sihipärase kohustuse täitmiseks vajalik finantssuutlikkus. Märgime, et seaduse eelnõu sõnastusest jääb arusaamatuks, kas §16 lõige 25 toodud arvutiskäigu tulem peab tagama omafinantseeringu katteks võetava laenu tasumise ainult üheks aastaks või kogu laenu tasumiseks. Kui omafinantseeringuks on vaja näiteks 100 miljonit krooni ning kohalik omavalitsus kavatseb selle summa laenata 10 aastaks, kas arvutuskäigu tulemus positiivse otsuse jaoks peab siis olema 10 miljonit või 100 miljonit? Ettepanek: sõnastust täpsustada nii, et laenuvõtmisel piisab ühe aasta laenumaksest ja arvestuslikest intressidest ehk ühe aasta laenuteenindusest.

Seaduse eelnõust ja eelnõu seletuskirjast jääb arusaamatuks, millistele andmetele arvutuste tegemiseks tuginetakse. Seletuskirjas on märgitud, et tuginetakse viimastele kuistele kättesaadavatele andmetele (viimane teadaolev seis) kuid võlakoormust ei ole võimalik poole aasta pealt arvutada. Võlakoormus arvestatakse aasta tuludesse. Näiteks jaanuaris on laekunud ainult ühe kuu tulud. Esitades aastal 2010 taotluse, on rakendusüksusel kasutada 2009. täisaasta andmed. Kas vaadatakse ainult neid andmeid või kinnitatud eelarvet. Samuti märgime, et KOFS-i võtmes eelarve kinnitatakse aastal 2012. Tekib küsimus, kuidas enne seda finantsvõimekuse osas järeldusele jõutakse.

Tulenevalt asjaolust, et eelnõu kohaselt peab rakendusüksus hakkama enne toetuse otsuse tegemist kõnealuseid arvnäitajaid analüüsima, siis peab selge ja arusaadav olema, milliseid andmeid kasutatakse ja millised järeldused nendest teha saab.
Samuti tuleks selgitada, kas õige on tõlgendus, et kui tehakse otsus kõrvaltingimusega (nt võlakoormus tuleb alla piirmäära saada teatud ajaks), siis kohalikul omavalitsusel on põhimõtteliselt võimalus vastava projektiga juba oma rahade eest alustada, võttes näiteks ka sildfinantseerimise laenu, mille võrra võib netovõlakoormus piirmäära vastavalt KOFS-le ületada?

Ettepanek: täpsustada seletuskirja ning täiendada seda ka selgete ja konkreetse arvulise näitega. (Hetkel on seletuskirjas üks näide, mille järeldused jäävad arusaamatuks: esimeses lõigus öeldakse, et puudub võimekus laenusid teeninda, järgmises, et suudetakse laenusid teeninda kärbitud kulude arvelt. Kas toodud näites on 2011 numbrid kohaliku omavalitsuse finantsplaanist, eelarvest või on andmed juba vastavate aastate reaalsed ehk täitmise numbrid.)

Samuti märgime, et arutelu vääriks ka sisuliselt kaheks erinevaks lähenemiseks jaotatud kohalike omavalitsuste võimekuse hindamise periood: enne 31.dets 2011 ja peale 01.01.2012 andes võimekusele erinevad väärtused, mis võib praktilises rakenduses tekitada keerulisi situatsioone.

3. Eelnõu p 14 Eelnõus on välja toodud, et toetuse saaja on kohustatud: “12) tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning kui taotleja on väikese ja keskmise suurusega ettevõte, siis kolme aasta jooksul vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatule projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates või ENPI puhul vastavalt ühises rakenduskavas sätestatule;“

Ettepanek: sõnastus vajaks korrigeerimist, et oleks selgemalt aru saadav, kas mõeldud on väikesesse ja keskmisse ettevõttesse investeerimist või ainult seda, et taotleja on väikeettevõte.

4. Eelnõu p 15: Eelnõuga antakse rakendusüksusele väga suured õigused projekti peatamiseks. Eelnõuga antakse rakendusüksusele sisuliselt õigus peatada projekt igal ajal ning määramata ajaks vaid põhjendusega, et on tekkinud kahtlus toetuse saaja projekti elluviimise suutlikkuses või projekti eesmärkide saavutamises. Alles peale projekti peatamist hakkab rakendusüksus kahtlustele tõendeid otsima, uurima, kas kahtlus on põhjendatud. See seab ohtu projektide normaalse toimimise ning antud sõnastuses on sellise sätte lisamine ja kohaldamine toetuse saajale ebamõistlikult koormav.

Ettepanek: eelnõus võiks sättele „(2 1) lisada sõna „põhjendatud“: „(2 1) Rakendusüksus võib peatada toetuse väljamakse, kui rakendusüksusel tekib põhjendatud kahtlus, sealhulgas toetuse saaja suure maksuvõlgnevuse tõttu, toetuse saaja projekti elluviimise suutlikkuses või projekti eesmärkide saavutamises. Rakendusüksus võib enne väljamakse tegemist maksuvõlgnevuse suuruse tuvastamiseks küsida maksuhalduri tõendit.”

Samuti märgime, et kahtluse korral peaks toetuse saajat tekkinud kahtlustest kirjalikult teavitama, andma aja vastulause edastamiseks ja alles seejärel sanktsioonide vajalikkust kaaluma.

5. Eelnõu punktid 19 ja 20: Eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada toetuse summa, millest alates toetust tagasi ei nõuta, kuigi tagasinõude eeldused on täidetud. Hetkel jääb mitmetimõistetavaks, kas Vabariigi Valitsus hakkab miinimumsummat otsustama konkreetselt iga üksiku projekti puhul või see reguleeritakse üldiselt vastavas määruses.

Ettepanek: Tulevikus võiks lisaks  miinimumsummale projekti kohta näha ette ka võimaluse loobuda tagasinõudest, kui tagasinõudmisele kuuluv summa ei ületa teatud protsenti konkreetse projekti kogumaksumusest

6. Eelnõu p 22: Omafinantseeringu toetuse definitsioon võiks paikneda § 2 teiste mõistete juures.

7. Märkus: Praktilise rakendumise seisukohalt tuleks üle vaadata eelnõu seletuskirjas lk 21 toodud märkusega: ”Juhul, kui projekti algustähtaja edasilükkumine seab ohtu välisvahendite operatiivse kasutusse andmise, võib jätta projekti rahastamata”, kaasneda võivad subjektiivsed valikud hinnangutes.

8. Märkus: Käsitletava eelnõu kohaselt kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse võlakoormuse piirmäära ületamisele tähendus, et kohalikul omavalitsusel puudub sel juhul projekti elluviimiseks ja projektijärgse sihipärase kohustuse täitmiseks vajalik finantssuutlikkus. Palume nimetatud lähenemisnurka analüüsida ka EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmise võimaluste aspektist.

9. Märkus: Seoses majanduslangusega ja kohalike omavalitsuste tulubaasi kärbetega on oluliselt vähenenud kohalike omavalitsuste võimalused EL struktuuritoetuste kasutusele võtmiseks. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt on 110 kohaliku omavalitsuse tulubaas vähenenud enam kui 20% võrreldes 2008. aastaga. Vastavalt vähenenud tulubaasi mahule on vähenenud arvestusliku aluse mahud finantsvõimekuse hindamise ja finantssuutlikkusele tähenduse andmise aspektist. Tulenevalt eeltoodust on omavalitsusliidud korduvalt taotlenud kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist. Kordame siinkohal veelkordselt taotlust taastada kohalikele eelarvetele laekuva tulumaks tasemel 11,93% ja toetusfond mahus 1,43 mrd krooni.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Võigemast
tegevdirektor


11.11.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit