Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


25.-29. oktoober 2010
Print
  
E-nädalakiri 28/2010

Sisukord

1.    ELAN võrgustiku koosolek.
2.    Euroopa Metropolide Võrgustiku Instituudi (EMI) üritus “Linnalise Euroopa tulevik”.
3.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) kohtumine Euroopa Komisjoni esindajaga, et arutada EL eelarvereformi.
4.    Regionaalsete esinduste kohtumine Euroopa Komisjoni rahandus- ja eelarvevolinikuga.
5.    Regioonide Komitee EL eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.
6.    Euroopa Komisjoni roheline raamat e-riigihangete laiema kasutuselevõtu kohta Elis.
7.    Kas inimesed teavad EL regionaalpoliitikast?
8.    Vitoria-Gasteiz ja Nantes on Euroopa rohelised pealinnad vastavalt 2012 ja 2013. aastal.
9.    Kohtumine Regioonide Komitee presidendi  kabineti liikmega, et arutada presidendi Tallinna visiidi käigus koorunud ideede edasist rakendamist.
10.    32 Linnapeade Paktiga liitunud linna pole suutnud õigeaegselt oma tegevusplaane esitada.
11.    Euroopa Komisjoni 2011 aasta tööprogramm.

1.    ELAN võrgustiku koosolek.

Koosolek toimus 26.oktoobril.

Koosolekul anti ülevaade hiljutistest arengutest sellistes valdkondades, nagu:
·    Ühtekuuluvuspoliitika. Ülevaate arengutest ühtekuuluvuspoliitika osas andsin nädalaaruandes nr. 27/2010. Lisaks veel niipalju, et näiteks Rootsi valitsuse ametlik seisukoht on, et järgmisel perioodil ei ole vaja jätkata ühtekuuluvuspoliitikaga. Inglismaa valitsus nii radikaalne ei ole - nemad arvavad, et järgmisel perioodil võib see veel jätkuda, aga mitte enam pärast 2020+.  17.-18. novembril arutab EL nõukogu EL eelarvet 2013+.

·    Avalikud teenused, siseturg. Komisjon kavandab detsembris avaldada sotsiaalsete avalike hangete juhendi. Toimumas on sotsiaalteenuste alane foorum  (täpsem info foorum) - üks oluline küsimus sellel foorumil on teenuste kvaliteedi raamistik. Hollandi esindaja ütles, et selle kvaliteedi raamistiku arutelul EL Nõukogu istungil ei väljendanud liikmesriigid just vaimustust (EK vastav dokument - kvaliteedi raamistik).

·    Infoühiskond, teadusuuringud. Euroopa Komisjon on mõistnud, et EL digitaalagendat ei ole võimalik rakendada ilma kohalikku ja regionaalset tasandit kaasamata.  E-valitsemise alane tegevuskava avaldatakse selle aasta detsembri alguses, millele järgneb 2 päevane konverents. CEMR poolt loodud fookusgrupp hakkab koostama sisendit komisjoni teatise kohta e-valitsemise alal. Komisjoni tegevusplaan lairiba infrastruktuuri osas on Mariti sõnul kava eesmärkidest, aga seal puuduvad konkreetsed tegevused plaanitud eesmärkide saavutamiseks ning samuti rahalised vahendid. Innovatsiooni osas on mulje, et omavalitsused on kaasatud ainult kõrgel tasemel kokkulepitud tegevuste rakendajatena aga mitte partneritena. Seetõttu on CEMR kutsunud oma liikmeid üles esitama hea praktika näiteid innovatsioonist kohalikes omavalitsustes. Need tuleks üles riputada CEMR extranetti.

Ettekandega esines Euroopa Parlamendi liige Judith Merkies (NL/PES), kes on raportöör arvamuse “Euroopa 2020 innovatsioonialased suurprojektid”.
Innovaatiline liit on üks Euroopa 2020. aasta strateegias teatavaks tehtud seitsmest juhtalgatusest. See on suunatud teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamise tingimuste ja kättesaadavuse parandamisele, et tagada innovaatiliste ideede muundamine toodeteks ja teenusteks, mis kasvatavad majandust ja annavad töökohti. Innovaatilise liidu algatust toetatakse  ka muude poliitikavaldkondade arendamise kaudu, nagu ühtse turu taaskäivitamine ühtse turu akti (Single Market Act) alusel, tõhus konkurentsipoliitika ja uue kaubandusstrateegiaga tagatav parem juurdepääs kolmandate riikide turgudele.

Komisjoni teatise kohaselt (lisatud) tuleb Euroopa Liidul  probleemidega otsustavalt tegelema asuda ning kasutada ära kogu oma märkimisväärne teaduslik ja innovaatiline potentsiaal. Selleks peab EL:
·    tegelema raamtingimuste parandamisega;
·    vältima jõupingutuste killustumist;
·    keskenduma Euroopa 2020. aasta strateegias osutatud olulisematele ühiskonna probleemidele suunatud uuendustele;
·    käsitlema innovatsiooni laiapõhjaliselt;
·    kaasama innovatsioonitsüklisse kõik asjaosalised ja kõik piirkonnad;

Innovaatilise liidu puhul on Euroopa Komisjonil olemas nägemus, tegevuskava, selge ülesannete jaotus ja toimiv järelevalvemenetlus.

Innovatiivse liidu tekkimise aluseks on järgmised põhipunktid.
·    Ka siis, kui eelarve on piiratud, tuleb ELil ja liikmesriikidel jätkuvalt investeerida haridusse, teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja IKTsse. Neid investeeringuid tuleks võimaluse korral mitte üksnes kaitsta kärbete eest, vaid ka suurendada.

·    Samal ajal tuleks teha ümberkorraldusi tulude ja kulude tasakaalu hoidmiseks ja killustatuse vähendamiseks. Side EL ja riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide vahel peab olema parem ja nende tegevus tulemuslikum.

·    Meie haridussüsteeme tuleb kõigil tasanditel ajakohastada. Tipppädevus peab veelgi rohkem muutuma juhtmotiiviks. Meil on vaja rohkem maailmatasemel ülikoole, suurendada ja parandada oskusi ning meelitada ligi maailma tippvõimekust.

·    Teaduritel ja uuendajatel peab olema kogu ELi ulatuses sama lihtne tegutseda ja koostööd teha kui oma riigi piirides. Euroopa teadusruum peab välja kujunema nelja aasta jooksul, mis loob raamistiku teadmiste tõepoolest vabale liikumisele.

·    Lihtsustada tuleb juurdepääsu ELi programmidele ja suurendada nende võimendavat toimet erasektori investeeringute suhtes, kaasates selleks Euroopa Investeerimispanga. Euroopa teadusnõukogu roll peab kasvama. Suurendada tuleks ka raamprogrammide rahalist osalust kiiresti kasvavate VKEde toetamises. Arukast piirkondlikust spetsialiseerumisest lähtuva üle-euroopalise teadus- ja innovatsioonivõimekuse väljaarendamiseks tuleks täiel määral kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi.

·    Teadusuuringud peaksid tulemuseks andma rohkem uuenduslikke lahendusi. Koostööd teadusmaailma ja ärimaailma vahel tuleks toetada, eemaldada selle teelt takistused ja luua stiimulid.

·    Kõrvaldada tuleb viimasedki tõkked, mis ei lase ettevõtjatel ideesid turule tuua, ning tagada: parem juurdepääs rahastamisel, eelkõige VKEdele, mõistlike kuludega tehingud intellektuaalomandi õigustega, arukamad ja ambitsioonikamad eesmärgid ja reguleerimine, kiirem ühilduvate standardite kehtestamine ning mahukate hanke-eelarvete strateegiline kasutamine. Esimese kiire sammuna tuleb enne aasta lõppu kokkuleppele jõuda Euroopa standardi osas.

·    Käivitada tuleb Euroopa partnerlussuhted innovatsiooni vallas, et kiirendada uuenduslike lahenduste uurimist, arendamist ja turule viimist peamiste ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks, koondada asjatundlikkust js ressursse ning turgutada ELi tööstuse konkurentsivõimet, alustades täisväärtusliku eluperioodi pikendamisest.

·    Paremini tuleks ära kasutada meie disaini potentsiaal ja loovus. Meil tuleb asuda sotsiaalse innovatsiooni etteotsa. Avaliku sektori innovatsioonist tuleb kujundada parem arusaam, edukad algatused tuleks üles leida ja nähtavaks teha ning edenemisele seada võrdlusalused.

·    Me peame tegema rohkem koostööd partneritega rahvusvahelisel tasandil. See tähendab juurdepääsu avamist meie teadus- ja arendusprogrammidele ning samaväärsete tingimuste tagamist väljaspool ELi. See tähendab ka ELi ühisrinde loomist, et vajaduse korral oma huve kaitsta.

Eeldatavad tulemused on märkimisväärsed: viimaste hinnangute kohaselt võib aastaks 2020 eesmärgiks seatud 3 % eraldamine ELi SKPst teadus- ja arendustegevusele luua 2025. aastaks 3,7 miljonit töökohta ning suurendada SKPd 800 miljardi euro võrra aastas. Selle teostamine nõuab täielikku ja pidevat toetust Euroopa Ülemkogult, Euroopa Parlamendilt, liikmesriikide valitsustelt, äriühingutelt, riigiasutustelt, teadustöötajatelt ja avalikkuselt.

Raportööri sõnul pole see uus instrument vaid uuendatud versioon varasemast. 

Resolutsioonis on kaks teemat, mis on parlamendi meelest kõige tähtsamad:
1.    Sotsiaalne innovatsioon- tervena vananemine;
2.    Partnerlus.

Raportööri sõnul näeb tema partnerluse all linnade ja regioonide juba olemasolevate tegevuste ja algatuste paremat ärakasutamist (“targad linnad”, “regioonid muutuses” jne) ja olemasolevate ressursside intellektuaalset kasutamist (mis on laiem mõiste kui efektiivne kasutus).  Tema sõnul tähendab intellektuaalne ressursside kasutus (maa, vesi, looduslikud materjalid jne) seda, et nende efektiivse kasutuse tulemusel langeb nende hind.

Tema sõnul on oluline, et koostatud strateegia on õige. Vale aluse korral on selle rakendamiseks vastuvõetavad direktiivid samuti vale suunaga.

Innovaatilise liidu edukus sõltub ka inimestest ja nende varustatusest teadmiste ja vahenditega, aga samuti koostööst erinevate valitsustasandite ja partnerite vahel. Oluline on ka elanikkonna käitumisharjumuste muutmine, et nad oleksid valmis innovaatilisi asju ja teenuseid tarbima.

CEMR nimel kõneles Marit ja ütles, et nemad näevad komisjoni kavas sotsiaalse innovatsiooni puudumist ning kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rolli nõrkust. Nende roll on komisjoni teatises ainult kokkulepitud tegevuste ellurakendajatena mitte aktiivsete partneritena. Vaja oleks panna kohalikke omavalitsusi tundma ennast partneritena selles protsessis ning tekitama neis omanikutunde- et see on ka nende kava.  Marit toonitas ka seda, et tegevuste rahastamine ei tohi olla killustatud erinevate tegevuste ja teemade vahel.

CEMR lubas omalt poolt saata raportöörile oma ettepanekud kirjalikult. Raportöör ütles, et ta ei anna sõna, et need 100% arvesse võetakse, kuid oli paljude esitatud ettepanekutega nõus.

Raporti eelnõu peaks valmima järgmise nädala-pooleteise pärast ning lõpliku heakskiidu saama järgmise aasta aprillis toimuval täiskogu istungil.

2.    Euroopa Metropolide Võrgustiku Instituudi (EMI) üritus “Linnalise Euroopa tulevik”.

Üritus toimus 26.oktoobril.

Avakõnega esines Euroopa Komisjoni regionaalvolinik Johannes Hahn. Ta ütles, et elame kiiresti muutuvas maailmas, kus on vaja leida jätkusuutlikud lahendused järgmise põlvkonna jaoks. Linnad pakuvad  nii väljakutsid  kui lahendusi. Lahendusi selles mõttes, et linnad pakuvad võimalusi integreeritud lahendusteks, heaks hariduseks ja innovatsiooniks. Euroopa on kõige suurema linnastumise astmega - 70% elanikest elab linnades. Linnad on samuti regionaalarengu veduriks.

Voliniku sõnul on järgmise perioodi regionaalpoliitikas tema üks prioriteete linnalise arengu toetamine ja kohaliku tasandi kaasamine. Linnadel on võtmeroll Euroopa 2020 strateegia rakendamisel. Rõhutas taas, et ühtekuuluvuspoliitikat tuleb rakendada kõigis regioonides. Erinevad EL poliitikad peavad olema paremini integreeritud ja nende rakendamine annab kõige suurema efekti kui seda tehakse kohalikul tasandil.

Siiani ei ole võetud tõsiselt argumenti, et linnad on ühtekuuluvuspoliitika rakendajad. Toetas vajadust välja töötada ühine linnastrateegia.


Paneeldiskussioonis esinesid Euroopa Parlamendi liige Jan Olbrycht, EMI Ungari tegevdirektor Ivan Tosics ja OECD esindaja Lamia Kamal-Chaoui.

Arutelu keerles selle üle kas on vaja Euroopa ühist linnapoliitikat või mitte. Parlamendi piirkondadevaheline linna küsimustega tegelev grupp (kuhu kuuluvad parlamendiliikmed, kes enne on olnud reeglina linnapead või omavalitsuspoliitikud) soovib välja töötada ühist euroopa linnapoliitikat, millega aga ei ole nõus kõik parlamendiliikmed ja ka liikmesriigid ütlevad “STOPP”- see on siseriiklik küsimus.

Analoogne debatt toimus linnatranspordi teemal - küsimus taandub sellele, mida EL tasandil reguleeritakse ja mis kõige tähtsam, kuidas seda rahastatakse. Mina isiklikult kaldun arvama, et eelkõige on vaja edendada linnade vahelist koostööd ja heade praktikate levitamist, mitte EL ülest linnapoliitikat. Linnu ei saa vaadata pelgalt nagu kohti kus inimesed elavad, vaid arvestada tuleb ka erinevate haldustasandite ja nende pädevaustega.

3.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) kohtumine Euroopa Komisjoni esindajaga, et arutada EL eelarvereformi.

Kohtumine Mr Pascal LEARDINIga, kes on Euroopa Komisjoni üldosakonna üksuse B.1 juht.

Komisjon peab esitama oma ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne 1. juulit 2011. Komisjoni poolt esitatud teatises on esile toodud mõned probleemid, millega seistakse vastamisi ELi eelarve koostamisel järgmise raamistiku ja sellele järgneva perioodi jaoks. Samuti käsitletakse komisjoni dokumendis seda, kuidas EL peab arvesse võtma nii majandus- ja eelarvekriisi mõju kui ka pikaajalisi väljakutseid, nagu
- demograafilised muutused,
- kliimamuutustega tegelemise vajadus ja
- surve loodusvaradele.

Osutatakse ka asjaolule, et küsimus ei ole ennekõike selles, kas kulutada rohkem või vähem, vaid selles, kuidas leida viise kulutamiseks paremini läbimõeldud viisil, ja asjaolule, et me tuleb esitada eelarvereformist terviklik nägemus, mis hõlmaks nii eelarve kulude kui ka tulude poolt.

ELi eelarve on keskse tähtsusega vahend ELi poliitika kujundamisel ja selle raames kodanike ning majandustegevuses ja sotsiaalvaldkonnas osalejate jaoks tulemuste saavutamisel. See ei ole ainus ELi käsutuses olev töövahend − paljusid ELi eesmärke saab saavutada õigusaktide või poliitika koordineerimise kaudu. Ometi on see äärmiselt oluline osa ELi käsutuses olevast töövahendite komplektist.

Eeskätt peaks see olema kavandatud ühe kõige olulisema vahendina, mis aitab rakendada Euroopa 2020. aasta strateegiat, et saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Majandus- ja finantskriis on jätnud endast maha jälje nõrgema majanduskasvu näol. Tulemuslikku toimetulekut kriisi järelmõjudega ja majanduskasvu potentsiaali suurendamist eelarve konsolideerimise aegadel ei saa saavutada üksnes riigi tasandil, vaid see nõuab ka ühiseid ELi tasandi meetmeid. ELi eelarve peab aitama kaasa majanduskasvu potentsiaali taastamise protsessile, suunates vahendid sinna, kus neist võib kiiremini, laiemalt ja suuremal määral kasu tõusta.

Küsimus on et kas ELi tasandil kulutamine toob kodanike jaoks suuremat kasu kui kulutamine riigi tasandil. Seepärast tuleks ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused.

ELi strateegilise programmitöö lisaväärtuse suurendamiseks on vaja teha praegusesse strateegilisse programmitöösse mitmeid kohandusi Euroopa 2020. aasta strateegia ja ühtekuuluvuspoliitika tihedama koordineerimise kaudu. Kõnealune koordineerimine nõuab selgemaid Euroopa tasandi suuniseid, strateegilisemat läbirääkimiste protsessi kohaliku ja piirkondliku tasandi partnerite, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel ning tehtud edusammude nõuetekohast jälgimist. Tulemuseks oleks ühine arusaam, et Euroopa 2020. aasta strateegia on kõigil tasanditel eestvedav poliitika ning et ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi partnerluses võetud meetmete eest on kõigil vastutus.

Komisjoni teatises leitakse, et ühtekuuluvuspoliitika kulude mõju maksimeerimiseks tulevikus on vaja tagada, et liikmesriigid ja piirkonnad suunaksid ELi ja riigi vahendid kokkulepitud ELi prioriteetidele. Selle võib saavutada, määrates kindlaks piiratud arvu üleeuroopalise tähtsusega prioriteete, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia kaudu seotud valdkondlike poliitikaeesmärkidega.

Avaliku sektori institutsiooniline suutlikkus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalike poliitikavaldkondade eduka arendamise, rakendamise ja järelevalve juures võtmetähtsusega. Ühenduse vahendite ladusa kasutamise juures on oluliseks teguriks ka osalevate riiklike ametiasutuste ja abisaajate tehniline ja haldussuutlikkus.

Põllumajanduse osas põhineb otsetoetuste eraldamine viiteväärtustel, mis on nüüd juba üle aastakümne vanad, ning põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tasemed varieeruvad liikmesriigiti märkimisväärselt. Kuigi mõningane varieerumine on õigustatud, räägib palju selle kasuks, et maksete tasemeid peaks järk-järgult üksteisele lähendama. Ajaloolistest võrdlusalustest eemaldumine väldiks ka toetustest sõltuvuse tava, mis võib pärssida stiimulite kasutamist tulemuste saavutamise tagamiseks. See võib tõstatada ka küsimusi seoses põllumajandustootjate sissetulekule ja tootmiskuludele avalduva survega ja samuti küsimuse seoses vahendite suunamise ja prioriteetide kehtestamisega ühise põllumajanduspoliitika mõlema samba raames.

Konsultatsioonid eelarve läbivaatamise asjus on näidanud, et sidusrühmad on väga kriitilised ELi eelarve rahastamise praeguse süsteemi suhtes. Praegust süsteemi nähakse läbipaistmatu, liiga keerulise ja ebaõiglasena – eelkõige korrektsioonide mõttes – ning ülemäära sellistele allikatele toetuvana, mida nähakse kuludena, mida liikmesriigid sooviksid minimeerida. Peale tolliliidust tulenevate tollimaksude ei paista olemasolevatel allikatel olevat selget seost ELi poliitikaga.

ELi rahastamise arengu uue etapi sissejuhatamine võiks hõlmata kolme tihedalt seotud mõõdet – liikmesriikide osamaksete lihtsustamine, ühe või mitme uue omavahendi kasutuselevõtmine ja korrektsioonimehhanismide järkjärguline kasutusest kõrvaldamine.
Samal ajal muudatuste järkjärgulise sisseviimisega tuleb säilitada ELi rahastamise olulised elemendid: ELi eelarve stabiilne ja piisav rahastamine, eelarvedistsipliini järgimine ja eelarve tasakaalu tagamise mehhanism.

Vaadeldes uusi võimalikke omavahendeid, tunduvad asjakohastena järgmised kriteeriumid:
–    Et suurendada terve eelarve sidusust ja tõhusust ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisel, peaksid need olema tihedamalt seotud õigustiku ja ELi eesmärkidega. Selles mõttes on oluline pidada silmas omavahendeid käsitleva otsuse artikli 2 lõiget 2, milles on sätestatud, et „Euroopa Liidu üldeelarvesse kavandatud omavahenditena käsitatakse ka tulusid, mis on saadud võimalikest uutest maksudest, mis on kehtestatud ühise poliitika raames”.

–    Need peaksid olema oma olemuselt piiriülesed, põhinedes kogu siseturgu hõlmaval süsteemil.

–    Et tagada vahendite võrdne kohaldamine kogu Euroopa Liidus, peaks neil olema ühtlustatud alus.

–    Kui võimalik, peaks uusi vahendeid koguma EL otse, riikide eelarvete väliselt.

–    Neid tuleks kohaldada võrdselt ja õiglaselt, teravdamata korrektsioonide küsimust.

–    Arvesse tuleks võtta kumulatiivset mõju konkreetsetele sektoritele.

–    Need peaksid vältima uut rasket halduskoormust ELile nende kogumisel.

Komisjon on seisukohal, et järgnev mittetäielik nimekiri võimalikest omavahenditest võiks järk-järgult asendada riikide osamaksed, vähendades seeläbi koormust riikide eelarvetele:
–    finantssektori maksustamine ELi poolt;

–    ELi tulud kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi oksjonitelt;

–    õhutranspordiga seotud ELi maks;

–    ELi käibemaks;

–    ELi energiamaks;

–    ELi ettevõtja tulumaks.

Selle dokumendi oleks Euroopa Komisjon pidanud avaldama juba eelmisel aastal, aga see viibis, kuna ei olnud kokku lepitud veel Euroopa Liidu eesmärke järgmiseks perioodiks (EU2020 strateegia). Eelarve on poliitiliste prioriteetide tõlkimiseks reaalsetesse tegevustesse ja nende rahastamiseks. Praegu on jätkuvalt väga halb ajastus, sest jätkuvalt on majanduskriis ning ei ole piisavalt aega konkreetsete ettepanekute esitamiseks.

Komisjon on teinud kokkuvõtted toimunud konsultatsiooni tulemustest ning pidanud läbirääkimisi liikmesriikidega.

Euroopa eelarve kontekstis on oluline dokument Euroopa 2020 strateegia. Komisjoni dokument pakub välja võimalusi ja ideid, mille hulgast tuleb teha valikud. EL Nõukogu on hakanud juba esitatud dokumenti menetlema ja lõpptulemus peaks selguma selle aasta detsembris (sõltub läbirääkimistest liikmesriikidega). Parlamendi eelarve komisjoni raport peaks valmima järgmise aasta mais ning täiskogu peaks selle heaks kiitma 2011 aasta juunis toimuval täiskogu istungil.

EL eelarvereform on seotud samuti kahe olulise dokumendiga:
·    Viies ühtekuuluvusraport
·    Ühise põllumajanduspoliitika tulevik

Hetkel komisjon ei ole esitanud veel konkreetseid numbreid, sest kogemused näitavad, et niipea kui on juttu numbritest, räägivad kõik ainult sellest ja filosoofiline diskussioon eesmärkidest jääb tahaplaanile. Järgmise perioodi arutelude käigus tuleb keskenduda järgmistele teemadele:
·    EU2020
·    Paindlikkus
·    Tulemustele keskendumine
·    Rahastusperioodi pikkus- 5+5

Kõige tundlikum teema on komisjoni esindaja sõnul omavahendite küsimus - osade liikmesriikide poolne tagasiside on olnud väga negatiivne, samas kui Euroopa Parlament toetab neid ettepanekuid.

Ühtekuuluvuspoliitika kontekstis on põhisõnumid järgmised:
·    Keskendumine Euroopa 2020 strateegia eesmärkidele;
·    Geograafiline ulatus - peab olema suunatud kõikidele regioonidele; Ühine strateegiline raamistik;
·    Lepingud liikmesriikidega, mis on arengu ja partnerluse alased lepingud;
·    Tulemustele keskendumine. Senini on liialt palju aega ja ressursse kulutatud nn “bussipiletite” kontrollile.

Oluline teema on ka uute finantsinstrumentide kasutusele võtmine (Jessica, Jeremine), kus EL eelarvet kasutatakse garantiina laenude andmisel. Eesmärk on EL raha kasutamise efektiivsuse suurendamine.

Kui küsisin kas järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika on jätkuvalt lisaks EU2020 strateegia eesmärkide täitmisele suunatud ka majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks, siis vastus oli, et on ja kuna see on niigi selge, siis komisjoni dokumendis seda väga ei rõhutata.
Samas kui Evita (Läti KOV liidu BRU esindaja) küsis võimalku vahendiste jaotuse kohta konkurentsivõime tõstmise (EU2020 strateegia) jaoks ja ühtekuuluvuse jaoks (arenguerisuste vähendamine) - siis vastus ei olnud enam nii selge. Sain aru, et soovitakse uuel perioodil suurem osa vahenditest siduda Euroopa 2020 strateegia eesmärkidega ning väiksem osa arenguerisuste vähendamisega.

Komisjoni esindaja sõnul asendab uus kavandatav lepinguline vorm senise lähenemise (OP). Lihtsalt riikidele, kelle SKP on alla 75% EU keskmisest, võimaldatakse saada toetust rohkemate tegevuste rahastamiseks. Mõned liikmesriigid on avaldanud arvamust, et vaesemate toetamist pole üldse vaja.

CEMR hakkab selle teatise kohta koostama ka oma arvamust - kirjutasin sellest pikemalt eelmise nädala kokkuvõttes.

4.    Regionaalsete esinduste kohtumine Euroopa Komisjoni rahandus- ja eelarvevolinikuga.

Kohtumine toimus 29. oktoobril Regioonide Komitees.

Reg. Komitee president Mercedes Bresso toonitas oma sissejuhatavas kõnes kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamise olulisust liikmesriikide ja EL institutsioonide vahelistesse läbirääkimistesse. Ta arvas, et EL eelarve on liiga väike, et lahendada EL ees seisvad ülesanded ja viia ellu euroopa eesmärke. Ta toetas oma sõnavõtus täiendavate omavahendite kasutusele võtmise ideed. Praeguses majandussituatsioonis on raske rääkida täiendavast maksustamisest, kuid selle ettepanekuga peaks aeglaselt edasi liikuma. Ta ütles, et tulevikus ei saaks struktuurivahendite jaotus  põhineda ainult SKP-l.  Bresso toetas ka uute finantsinstrumentide kasutusele võtmist, kuid palus volinikul selgitada täpsemalt nende sisu.

Euroopa Komisjoni rahandus- ja eelarvevolinik Janusz Lewandowski ütles, et arutelud EL eelarve üle toimuvad väga keerulises situatsioonis. Komisjoni poolt esitatud EL eelarve reformi dokument pakub võimalusi valikuteks. Ta kutsus CoR aktiivselt osalema diskussioonis EL eelarve üle. Rääkis pikalt vajadusest omada paindlikkust eelarve vahendite kasutamisel, et reageerida erinevatele olukordadele.

Vajadus on ka parema majandusliku koordineerimise järele ning sanktsioonide ja premeerimiste süsteemi sisse seadmise järele.  Volinik rõhutas, et ühtekuuluvuspoliitika  pole enam abi vaestele vaid see on investeerimispoliitika, mis on suunatud kõigile regioonidele. Tehniliselt kõige raskem on leida moodus suurte projektide rahastamiseks - selleks  on  välja pakutud uute finantsinstrumentide kasutuselevõtmine.  Erapartnerite kaasamine ei ole võimalik, kui nad ei näe selles osalemises kasu.

Paljud liikmesriigid otsivad võimalusi otsemaksete vähendamiseks ja kutsuvad komisjoni üles otsima uusi rahastamisallikaid. Nõustub, et uute ressursside leidmine on väga vastuoluline küsimus - kõige realistlikum on finantssektori (pankade)  maksustamine. Novembris peaks valmima orientatsiooni dokument põhiliste rahastusvaldkondade kohta ja põllumajanduspoliitika kohta. Vastavalt Lissaboni Lepingule peab komisjoni teatis (seadusandlik pakett) valmima hiljemalt 1. juuliks 2011.

Reg. Komitee liige Flo Clucas
ütles, et Reg. Komitee ad hoc komisjon EL eelarve ülevaatamise asjus koostab esialgse arvamuse EL eelarve reformi kohta. Ta ütles, et need, kes on lugenud viimasel ajal Inglise ajalehti, saavad aru kui raskes situatsioonis need kõnelused toimuvad. Nõustus, et vaja on keskenduda tulemustele mitte raha jagamisele. Varem on läinud suurem osa rahast regioonidele majanduse ümberkujundamiseks.  Rõhutas partnerluse printsiibi rakendamise olulisust ja tundis muret selle üle kas uued kavandatavad  reeglid ei too mitte kaasa senisest suuremat bürokraatiat.  Omavahendite osas arvas ta, et täiendava maksustamise idee võib tekitada tõsist vastuseisu.

Siso  ütles, et samas peaks jälgima, et EL eelarve ei muutuks ainult Euroopa 2020 strateegia rahastamiseks, vaid see peab jätkuvalt olema suunatud ka sotsiaal- majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele.

Reg. Komitee liige Alber Bore ütles, et rasketel aegadel kerkib esile eriti EL lisandväärtus ja vahendite kasutamise efektiivsus. Küsis kuidas rakendatakse (“Place based”) kohapõhist printsiipi?

Catarina Segersten- Larsson ütles, et konkurentsivõimeline euroopa ei ole ainult EL eesmärk vaid on ka kohalike ja regionaalsete omavalitsuste  eesmärk. Suurem sektoraalne lähenemine ei ole aktsepteeritav. SALAR toetab ühist strateegilist raamistikku kõikidele EL fondidele.  

Paljud esitatud küsimused puudutasid kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamist ja maaelu arengut. Kas komisjoni poolt pakutud lepingud asendavad senise süsteemi?

Prantsuse piirkondade esindaja ütles, et lugedes seda dokumenti tajus ta, et lõpuks on euroopa tagasi. Eriti toetas ideed täiendavate omavahendite kasutusele võtmise kohta. Talle tundub, et EL on liiga vähe vahendeid Lissaboni Lepinguga lisatud uute ülesannete täitmiseks Kui lubatakse, et kõik saavad midagi - siis kui palju täpselt? Ta leidis, et ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele kulutatakse liiga palju ja rohkem vahendeid peaks olema suunatud konkurentsivõime tõstmiseks. Samuti toetas ta sotsiaalfondi jätkamist eraldi fondina.

Volinik ütles oma vastuses, et ta on leidnud Hahniga ühtekuuluvuspoliitika osas ühise keele. Selge soov on mitte rakendada sektoraalseid poliitikaid, vaid rakendada integreeritud territoriaalset lähenemist. Erinevad reeglid erinevate poliitikate rakendamiseks  suurendavad bürokraatiat. Vahendite kasutamise lihtsustamine on trend, kuid samas ei tohi ka alareguleerida vahendite kasutamise reegleid. Uute kriteeriumite kasutamine võib võtta kasutusele konkurentsivõime eesmärgi puhul. Tuleb aga arvestada, et uute kriteeriumide lisamine toob kaasa ka suuremad administreerimiskulud.  Lubas üritada  kasutada vahendite jaotamisel lisaks vähemalt ühte kriteeriumit.

Ta lisas, et kavandatavad muudatused tuleb praktikas järele proovida, et saada teada kas nad töötavad või mitte. Samuti pooldas ta  põllumajandustoetuste süsteemi moderniseerimist. Pidas oluliseks  lahendada üleminekupiirkondade rahastamise küsimus. On olemas regioonid, kus on suured probleemid, kuigi nad ei ole abikõlbulikud ühtekuuluvuse kriteeriumide järgi. 

Reg. Komitee liige Delabarre Prantsusmaalt esines vihase kõnega, et vaja on kasutusele võtta uusi näitajaid, sest kuigi näiteks nende regiooni areng on vastavalt SKP näitajale ühtekuuluvuse alt väljas, on seal siiski palju probleeme, mille lahendamine nõuab lisaraha. Rääkis vajadusest ka parema seadusandluse järele ja mõjude analüüsi järele. Kritiseeris ka Audiitorite kogu tegevust ja nende katseid euroopa seadusi ümber tõlgendada.

Alin Adrian Nica (Rumeenia) - küsis milline on seos regionaalpoliitika ja Euroopa 2020 strateegia vahel? Regionaalpoliitikat tuleb rakendada, et saavutada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust - see ei ole EU2020 strateegia ripats.

5.    Regioonide Komitee EL eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni  koosolek.

Komisjoni koosoleku  toimus reedel, 29. oktoobril.

Töödokumenti „ELi finantsraamistiku läbivaatamine” (CdR 266/2010) tutvustas selle raportöör Mercedes Bresso (IT/PES) ja kaasraportöör Ramon Luis Valcarsel Siso (ES/EPP). 

Töödokumendis on iga alajaotuse juures esitatud küsimused millele töögrupp peaks leidma vastused. Alateemad on:
·    EL eelarve valitsemine- mitmeaastane programm, aasta eelarve, seos EL eelarve ja majandusliku valitsemise vahel, läbipaistvus;
·    EL kulutused- lisandväärtus, kulutuste struktuur, paindlikkus, efektiivsus;
·    EL eelarve tulud.

ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni järgmine koosolek toimub 9.detsembril, kus ühtlasi on ka arvamuse raporti esimene arutelu. 2011 aasta jaanuari lõpus/veebruari alguses toimub neljas komisjoni istung, kus peaks siis arvamus vastu võetama. Arvamus jõuab täiskogu istungile 31.03-01.04.2011.

Erinevate komisjonide esimehed andsid ülevaate komisjonides kujundatud arvamustest Regioonide Komitee poolt ettevalmistatud dokumendi “Euroopa Liidu eelarve läbivaatamine” kohta.

Euroopa Parlamendi poliitiliste väljakutsete komisjoni esindaja Salvador Garriga Polledo (ES/EPP) ütles oma sõnavõtus, et 2011 eelarves ettenähtud vahendid struktuurifondide jaoks ei ole piisavad. Tema sõnul on läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel on pingelised. Tänu uuele Lissaboni Lepingule on muutunud protseduurireeglid ja parlamendil on nüüd kaasotsustusroll.

Parlamendi jaoks on oluline milline on EL lisandväärtus - nad tahavad saada ülevaadet seniste poliitikate poolt loodud lisandväärtuste kohta. Ta on arvamusel, et ühtekuuluvuspoliitika on andnud suurt lisandväärtust, aga pole kindel muude poliitikate poolt loodud täiendavas väärtuses. Parlament toetab seda ideed, et Euroopa 2020 strateegia ja selle eesmärgid oleksid EL rahastamise keskmes.

Salvador Garriga Polledo avaldas arvamust, et järgmisel perioodil peaksid suured linnad (metropolid)  olema samuti abikõlbulikud ühtekuuluvuspoliitika raames.

Parlament pooldab 5 aastast finantsperioodi. 5+5 rahastamisperiood nõuab paindlikkust ja võimalust teatud suunad ja vahendid üle vaadata. Parlament soovib jääda EL arve 1.2 % SKPst juurde ning ei poolda selle üldmahu vähendamist.

Euroopa Komisjoni peasekretariaadi B-direktoraadi (Parem õigusloome ja halduspoliitika) direktori Hubert Szlaszewski ütles oma sõnavõtus, et on oluline aru saada mis eelarve reformi dokument on ja mida ta pole mitte. See on poliitiline dokument, mis pakub võimalusi. See ei ole dokument, mis läheb sügavuti ja mis jagab raha.

Seetõttu on enne vaja kokku leppida poliitilistes eesmärkides kui alustada läbirääkimisi raha üle.
- Kontsentreerimine
piiratud eesmärkidele on üks oluline võtmesõna. EL eelarve on väike kui võrrelda sellega milliseid kulutusi teevad liikmesriigid oma poliitiliste prioriteetide elluviimisel. 

- Teine printsiip on vahendite kasutamise efektiivsus.  See peab olema väga läbipaistev süsteem.

- Tuleb otsida võimalusi lisavahendite leidmiseks projektide rahastamiseks.

- Neljas printsiip on reeglite lihtsustamine ja erinevate poliitikate reeglite muutmine  sarnasemaks.

- Viimane printsiip on paindlikkus. See on seotud nii rahastamisperioodi pikkusega (5+5) kui ka ühtekuuluvusprojektide rahastamisega (mis nõuavad pikemaajalist finantseerimist).

Mitmetasandilise valitsemise printsiibi rakendamine
annab poliitika rakendamisel parimad tulemused. Selge prioriteet on Euroopa 2020, mis on samuti ka ühtekuuluvuspoliitika  eesmärk.  Komisjon tahab garanteerida, et regioonide soovid ja EL tasandi eesmärgid peavad ühilduma. Ühine strateegiline raamistik peab tagama, et vahendite kasutus on paremini integreeritud. Komisjon on mõelnud arengulepingutest, kus on kajastatud nii kohalikud ja regionaalsed vajadused kui riikide reformikavad EU2020 strateegia rakendamiseks. Sotsiaalfond jääb ühtekuuluvuspoliitika osaks.

6.    Euroopa Komisjoni roheline raamat e-riigihangete laiema kasutuselevõtu kohta ELis.

Käesolev roheline raamat kujutab endast ka esimest sammu ELi kehtiva riigihankeraamistiku kooskõlastatud, kaugeleulatuva ja põhjaliku läbivaatamise suunas, mille abil kavandatakse teha ettepanekuid ELi õigusaktide reformimiseks. Sellele järgneb teine roheline raamat, milles käsitletakse muid ELi praeguse riigihangete raamistiku ajakohastamisega seotud küsimusi.

Komisjon usub, et e-riigihangete laiemale kasutuselevõtule tee sillutamiseks ja piiriülese e-riigihankemenetlustest osavõtu toetamiseks tuleks kaaluda järgmisi võimalusi:
·    “piitsa ja prääniku” meetodi kasutamine;

·    piiriülese e-riigihangetest osavõtu lihtsustamine;

·    Aluse rajamine koostalitlusvõimelisele e-riigihangete infrastruktuurile;

·    Riigihangete muutmine paremini juurdepääsetavaks (VKEdele), jätkusuutlikumaks ja innovaatilisemaks;

·    Võrdlev hindamine ja järelevalve - parimatest kogemustest õppimine;

·    Rahvusvaheline abi ja koostöö.

Rohelises raamatus kirjeldatakse iga võimaluse sisu ja esitatakse küsimusi, millele oodatakse vastuseid kuni 25.novembrini. Küsimustiku ja vastamise tingimused leiate: http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2010/e-procurement_en.htm

25. novembril toimub e-riigihangete teemaline konverents - täpsem info konverentsi programmi, registreerimise ja teemaga seotud dokumentide kohta (mis on olemas ka eesti keeles) leiate: e-riigihanked

7.    Kas inimesed teavad EL regionaalpoliitikast?

Oktoobris avaldatud “Eurobarometer” uuring annab ülevaate kuivõrd inimesed erinevates liikmesriikides on teadlikud Euroopa Liidu regionaalpoliitikast ja sellest mida selle abiga on rajatud. Umbes poolt küsitletutest arvasid, et regionaalpoliitika peaks olema suunatud ainult mahajäänud regioonide abistamiseks ja 47% arvas, et lisaks vaesematele regioonidele peaks abikõlbulikud olema ka enam arenenud regioonid.

Riikide elanike vastused varieerusid tublisti - näiteks Taanis arvas 58% vastanutest, et abistada tuleks ainult vaesemaid regioone, siis huvitaval kombel Lätis oli seda meelt kõigest 32% vastanutest.

Näiteks Lätis ja Leedus oli 6 igast 10 vastanust teadlik EL toestusest oma regioonis, siis Eestis oli vastav näitaja madalam - kõigest 57%.

Keda teema huvitav võib ise täpsemalt uuringu tulemustega tutvuda.

8.    Vitoria-Gasteiz ja Nantes on Euroopa rohelised pealinnad vastavalt 2012 ja 2013. aastal.

Pärast Stockholmi  2010. aastal ja Hamburgi  2011. aastal on Hispaania linna Vitoria-Gasteiz ning Prantsusmaa linna Nantes'i kord saada tunnustatud nende jõupingutuste eest keskkonda säästva linnakeskkonna saavutamisel.

2012. aasta roheliseks pealinnaks nimetatud Vitoria-Gasteizi kesklinn on ümbritsetud laiaulatusliku rohelise vööndiga, mis annab linna elanikkonnale võimaluse elada avatud rohelisest ruumist 300 m raadiuses. Kõnealune linn on teinud samuti suuri jõupingutusi vee tarbimise vähendamiseks ning seadnud sihiks tarbida vähem kui 100 liitrit vett elaniku kohta päevas.

2013. aasta rohelise pealinna tiitli võitnud Nantes on kehtestanud ambitsioonika transpordipoliitika. See on esimene Prantsusmaa linn, mis taastas trammiliikluse. Edumeelne transpordipoliitika on aidanud vähendada õhusaastet ning 2020. aastaks loodetakse vähendada CO2 heitmeid veerandi võrra.

Rohelise pealinna tiitel antakse igal aastal sellele Euroopa linnale, kes on märkimisväärselt panustanud keskkonnakaitsesse ning jätkusuutlikusse arengusse. ´ürii hindab linnasid 11 keskkonnanäitaja järgi, milleks on näiteks kliimamuutuste vastu võitlemine kohalikul tasandil või reoveekäitlus.

Viiest eurooplasest neli elavad tänapäeval linnastus. Nende elukvaliteet sõltub seega suurel määral asjaomase linna poolt linnakeskkonna parandamiseks tehtavatest jõupingutustest, samuti roheliste vööndite loomisest ning jäätmekäitlusest või ühistranspordi arendamisest.

Rohelise pealinna tiitli võitnud linnad peaksid olema eeskujuks linnade säästva arengu saavutamisel.

Lugege täiendavalt Euroopa rohelise pealinna tiitli kohta

Vitoria-Gasteiz − 2012. aasta Euroopa rohelise pealinna tutvustus.
Nantes − 2013. aasta Euroopa rohelise pealinna tutvustus.

9.    Kohtumine Regioonide Komitee presidendi  kabineti liikmega, et arutada presidendi Tallinna visiidi käigus koorunud ideede edasist rakendamist.

Kohtusin  27. oktoobril Regioonide Komitees Bresso kabineti töötaja Spinaci Gianluca´ga (Gianluca.Spinaci@cor.europa.eu), kellega  arutasime Bresso Eesti  visiidi raames koorunud ettepanekute (vt. Kaimo kokkuvõte allpool) edaspidist rakendamist.

Lisan kohtumise arutelu tulemused punasega:
- EV Presidendi T.-H. Ilvesega kohtumisel kutsus Bresso Ilvese Brüsselisse. 1. dets. on Brüsselis CdR täiskogu, möödub aasta Lissaboni lepingu jõustumisest. Eesti oli suhteliselt esimeses ringis, kes selle heaks kiitis (11. juuni 2008), kiitis heaks tugeva häälteenamusega (91 poolt, 1 vastu). 1. dets. saab öelda, et 1 kuu pärast on Euroopa Kultuuripealinn Eestis, 1 kuu pärast on Eestis EURO.

Kuidas ja kui palju see kõik EL Regioonide Komiteega on seotud, selle on mulle veidi ebaselge, kuid ei ole välistatud, et President Ilves 1. dets. Regioonide Komitee ees kõnet peab.
- Bresso kabinet saadab Ilvesele ametliku kutse osalemaks 1.detsembri täiskogu istungil (cc delegatsiooni esimehele). Hetkel meie käest midagi ei oodata.
 
- Regionaalminister S.-V. Kiisleriga kohtudes oli juttu piirkondlikust paktist (mis see on? vt. siin ja siin). EL on vastu võtmas tegevuskava Euroopa 2020 jaoks, seal on üks alateema digitaalne agenda. Kuna Bresso visiit algas käiguga IKT Demokeskusesse ja IKT-st oli veel hiljemgi juttu, siis sündiski Kiisleri juures küsimus, kas Eesti ei võiks olla esimene riik, kus sõlmitakse piirkondlik pakt riik-KOV mingi EL asja rakendamiseks riigis. Ning kuna IKT on asi, milles Eestis palju toimetab, sh ka KOV-de jaoks, siis Kiislerile teema tundus selline, mis väärib arutelu (piirkondlik pakt EL 2020 rakendamiseks Eestis digitaalset agendat ellu viies). Bresso siis pakkus, et mis siin oodata, teeme selle näidisallkirjastamise näiteks 2011 veebruari täiskogul. Sellel teemal suhtlus kindlasti jätkub.

Kas omavalitsused on huvitatud piirkondliku pakti sõlmimisest EL digitaalagenda rakendamiseks? Euroopa Digitaalagenda - Digital Agenda for Europe - üks põhieesmärke on võimalda kõigile Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele kiire ja ülikiire juurdepääsu interneti ühendusele. (info minu nädalakirjas- http://portaal.ell.ee/15419). Kuna Bresso kabinet pakkus välja, et selle allkirjastamine võiks toimuda juba 2011 aasta jaanuari täiskogul (veebruari täiskogu jääb juba liialt Riigikogu valimisperioodi), siis on asjaga kiire.

ELL ja EMOL juhatus võiks oma novembris toimuvatel juhatuste istungitel arutada kas liidud soovivad seda või mitte.

- Kohtumisel Tallinna Linnavolikogu esimehe hr. Toomas Vitsuti juures tuli jutuks, et Euroopas on kultuuripealinn, on roheline pealinn, ... kas ei võiks olla näiteks ka... Euroopa digitaalne pealinn. Tallinn ja Regioonide Komitee võiksid selle idee välja pakkuda Komisjonile. Miks mitte. Ma arvan, et Tallinn võiks kiiresti saata Regioonide Komiteele kirja, et mis oleks, kui arutaks seda teemat. Ei ole vaja alguses väga täpselt asju välja pakkuda, et mis see täpselt on, kuidas toimuks valik jne, kuid kui sellega hiljaks jääda, siis võib Regioonide Komitee selle teemaga kiiresti-kiiresti edasi liikuda ning see, et idee sündis Tallinnas, tahaplaanile jääda...

Sellest juttu ei olnud. Toetan selles osas Kaimot, et Tallinn peaks siin ise initsiatiivi üles näitama ja vastava ettepaneku esitama.
 
- Veel arutati kohtumisel Tallinna Linnavolikogus palju kultuuripealinna temaatika ümber ning et Kultuuripealinn saab küll aasta jooksul suure tähelepanu, kuid siis edasi jääb asi suurest fookusest välja. Siin võiks kultuuripealinnad ise edasi panustada, omavahel tihedamalt suhelda, näiteks iga kultuuripealinn pakkuda midagi ka eelmistelt kultuuripealinnadelt. Siit jäi kõlama idee, et Regioonide Komtiee võiks sel teemal koostada oma-algatusliku arvamuse, kus olukorda kaardistatakse ning ettepanekuid tehakse.

Ettepanek on jätkuvalt jõus. Pakuti võimalust, et omaalgatusliku arvamuse koostajaks saaks Toomas Vitsut (või keegi teine delegatsiooni liikmetest). Arvamuse vastuvõtmine võiks toimuda kas 2011 aasta juunis või tõenäolisemalt 2011 aasta oktoobris ning siduda see ka Avatud Päevadega.  Vastava ettepaneku peaks siis tegema EDUC komisjonis (tegeleb kultuuri ja hariduse küsimustega).
 
Lisaks - kohtumise alguses osalesid ka 2 praktikanti (üks neist eestlane - Tuuli Reissaar, kes on teinud magistritöö rahvusvaheliste suhete alal) ja kes soovivad külastada järgmise aasta jaanuaris Tallinna. Külastuse pikkus on 4-5 päeva - kulud katab Regioonide Komitee. Kuidas saaks neid selle aja jooksul rakendada - Tallinn 2011 kultuuripealinna ürituste raames, korraldada kohtumine CoR delegatsiooniga ning liitude külastus. Mis võiks olla meie huvi?
 
10. 32 Linnapeade Paktiga liitunud linna pole suutnud õigeaegselt oma tegevusplaane esitada.

Euroopa Komisjon avaldas nimekirja linnadest, kes pole suutnud tähtaegselt oma kohustusi täita ja seetõttu on nende osalemine selles algatuses peatatud. Enamus on Itaalia linnad, täpsem info
http://www.eumayors.eu/articles/show_en.htm?id=178

11.    Euroopa komisjoni 2011 aasta tööprogramm


Euroopa Komisjoni 2011 aasta tööprogramm avaldati 27. oktoobril 2010. Programmi põhilised märksõnad on:
·    Majanduskriisist väljumine ja jätkusuutliku majanduskasvu ning töökohtade loomine (EU2020)

·    Euroopa kodanike õiguste ja turvalisuse suurendamine;

·    Euroopa rolli tugevdamine maailmas.

Tööplaan annab ülevaate, mis aitab huvigruppidel ja teistel EL institutsioonidel oma tööd planeerida. Samuti annab ta indikatiivse loetelu teistest olulistest tegevustest aastateks 2011-2014. Tööplaan vaadatakse iga-aastaselt üle vastavalt uutele strateegilistele initsiatiividele.

Mõjude analüüs käib põhiliste komisjoni tegevuste ja initsiatiivide juurde.  Komisjon valmistab tegevuskavad kavandatud tegevuste mõjude hindamiseks - "roadmaps".

Ülevaade komisjoni tööprogrammist on leitav: 2011 aasta tööprogramm

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

05.11.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit