|
|||||||||||||
|
Esilehekülg
> Uurimused/käsiraamatud
> Teadustööd
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Külliki Kiiver Magistritöö Juhendaja: prof. E.-J. Truuväli Tallinn 2010 Magistritöö esimeses peatükis käsitletakse kohaliku omavalitsuse süsteemi ülesehitamist ja arengut 20.sajandi alguses, vabadusvõitluse perioodil, kohalike omavalitsuste alast seadusandlust 1920.a Põhiseadusele eelnenud perioodil, 1920.a Põhiseaduse vastavat regulatsiooni ja omavalitsusüksuste liikide ülevaadet, et paremini mõista järgnevates peatükkides käsitletud reformikavasid. Töö mahu piiratuse tõttu tuuakse seejuures välja vaid teemasse puutuvad olulisemad aspektid, mis otseselt seonduvad töös käsitletud problemaatikaga. Teise peatükki on koondatud aastatel 1921-1933.a aset leidnud reformi ettevalmistavate sündmuste, eriti reformikavade analüüs. Just reformikavasid käsitlevas osas on oluline paralleeli tõmbamine tollaste reformisuunitluste ja kaasaja võimalike taoliste püüdluste vahel. Omavalitsussüsteemi põhiliste puuduste kontekstis reformikavade peamisi ajendeid ja eesmärke välja tuues hinnatakse esitatud kavade kooskõla tegeliku elu vajadustega ning selgitatakse, kuivõrd need olid mõjutatud reformivälistest elementidest. Kolmandas peatükis käsitletakse muudatusi riigivõimu teostamises aastatel 1934-1937, omavalitsusreformi läbiviimise kindlustamiseks loodud juriidilist baasi, omavalitsuste ümberkujundamist 1937-1938.a omavalitsusseaduste alusel ning 1938.aastaks lõpule jõudnud valdade haldusterritoriaalset reformi. SISUKORD SISUKORD................................................................................................... 3 EESSÕNA..................................................................................................... 5 Kohaliku omavalitsuse haldus- ja territoriaalne reform................................. 6 Eesmärk ja uurimismeetodid........................................................................ 13 Struktuur ja allikmaterjalid........................................................................... 15 I KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUS, SEADUSANDLUS JA OMAVALITSUSÜKSUSED 1917-1920 ....................................................................20 1.1. Kohaliku omavalitsuse korraldus Vene Ajutise Valitsuse ajal ja Eesti Vabariigis enne 1920.a põhiseaduse jõustumist.................................................................................. 20 1.2. Eelnõu „Eesti omavalitsuse korraldus1' ja Asutava Kogu omavalitsuskomisjoni eelnõu „Eesti omavalitsuse seadus" .................................................................................... 27 1.3. Kohalik omavalitsus Eesti 1920.a põhiseaduses............................................. 34 1.4. Omavalitsusüksused: omavalitsusknrraldus ja territoriaalne süsteem.................. 38 1.4.1. Maakonnad...................................................................................... 38 1.4.2. Linnad.............................................................................................. 40 1.4.3. Alevid.............................................................................................. 42 1.4.4. Vallad.............................................................................................. 43 II KOHALIKU OMAVALITSUSE REFORMIKAVAD JA EELNÕUD NING NENDE ELLUVIIMINE 1921 - 1933.AA................................................................................ 47 2.1. Eesti Omavalitsusse aduse eelnõu....................................................................... 47 2.2. Vabariigi Valitsuse poolt 1922.aastal esitatud linna-, valla- ja maakonnaseaduse eelnõu..... 50 2.2.1. Linnaseaduse eelnõu.................................................................................... 58 2.2.2. Vallaseaduse eelnõu..................................................................................... 64 2.2.3. Maakonnaseaduse eelnõu.............................................................................. 66 2.2.4. Reaktsioon ll.novembril 1922.a. Riigikogule esitatud eelnõudele................................... 68 2.3. Kohalike omavalitsuste eelarve ja maksude reformi lähtekohad ning teostamine.....................74 2.4. Vallaomavalitsuste reformikavad 1928-1930.......................................................................... 81 2.4.1. Siseminister J.Hünersoni 20.märtsi 1928.a vallaomavalitsuse seaduseelnõu lähtekohad...................... 81 2.4.2. Kohtu-ja siseminister T.Kalbuse 31.jaanuari 1930.a vallaomavalitsuse seaduse põhimõtted ja kohtu-ja siseminister A.Anderkopi 19.augustil 1930.a vallaomavalitsuse seaduse eelnõu.......... 86 2.5. Maaomavalitsuste reformikavad 1931 -1933....................................................................... 91 2.5.1. EML 19.septembri 1931.a nn põhilaused maaomavalitsuste kui teise astme omavalitsuse kohta........... 91 2.5.2. Kohtu- ja siseminister A.Anderkopi 1932.a esitatud maakonnaseaduse eelnõu............................. 93 2.5.3. EML 1933.a esitatud eelnõud...................................................................................... 96 2.5.4. Kohtu- ja siseminister V.Roobergi 21.septembril 1933.a Vabariigi Valitsusele esitatud maakonnaomavalitsuse kaotamise seaduse eelnõu.............................................................. 99 III KOHALIKU OMAVALITSUSE REFORMI KAVAD JA REFORMIDE TEOSTAMINE 1934-1939 3.1. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariigi 1920.a põhiseaduse muutmise seaduses (1933)................... 103 3.1.1. 1933.a põhiseaduse muudatuste elluviimine maaomavalitsuste alal.............. 105 3.1.2. Muudatused seadusandluses.......................................................................... 108 3.1.3. 1937.a vallaseadus........................................................................................ 114 3.2. Eesti Vabariigi 1937.a põhiseadus ja selle alusel kehtestatud omavalitsusseadused................................... 121 3.2.1. Maakonnaseadus......................................................................................... 121 3.2.2. Linnaseadus................................................................................................. 125 3.3. Valdade haldusterritoriaalne reform.................................................................. 128 3.3.1. Valdade haldusterritoriaalse reformi põhimõtted ja eesmärgid................... 130 3.3.2. Valdade haldusterritoriaalse reformi läbiviimise käik................................ 139 LÕPPSÕNA................................................................................................................ 149 SUMMARY................................................................................................................ 153 KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU........................................................... 157 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 157 Kasutatud seadusandlik materjal 1918-1940............................................................... 163 1992-2003................................................................................................................... 167 Kasutatud arhiivimaterjalid......................................................................................... 167 Kasutatud kohtupraktika............................................................................................... 168 Kasutatud avaldamata käsikirjad................................................................................. 169 KASUTATUD LÜHENDID........................................................................................ 170 LISAD........................................................................................................................ 172 Valitsusjuhid , sise- (ja kohtu-)ministrid ning nende parteiline kuuluvus.................... 173 Andmed maakondade pindala, elanike arvu ja tiheduse kohta 1928.a seisuga............ 176 Maakondade piirimuudatused 1919-1934................................................................... 177 Maakonna volikogude ülesanded................................................................................. 178 Maakonnavalitsuste tulude ja kulude jaotumine eelarves 1923.................................... 182 Linnarahvastiku juurdekasv ja vähenemine aastatel 1923-1930 (protsentides)............ 184 Linnade rahvastik aastatel 1930 ja 1931..................................................................... 185 Alevite tulude ja kulude jaotumine eelarves 1923.a.................................................... 186 Eesti haldusjaotus 1905............................................................................................... 188 Eesti valdade skeemiline kaart 1926........................................................................... 189 Valdade territooriumid ja piirid Eestis enne 1938.a reformi....................................... 190 Valdade territooriumid ja piirid Eestis peale 1938.a reformi..................................... 191 Eesti haldusjaotus 1939............................................................................................... 192 Eesti haldusjaotus 1939............................................................................................... 192 Ülevaade vallapiiride muutmiste kohta aastatel 1919-1940........................................ 193 Vallaomavalitsuste tulude ja kulude jagunemine eelarves 1922.a............................... 211 Ülevaade Riigikogu valimistulemustest....................................................................... 214 Valdade liigitus elanike arvu järgi 1922.a................................................................... 215 Alla 2000 elanikuga valdade arv protsentuaalselt vastava maakonna valdade üldarvust 1935.a seisuga .................................................................................................................................... 216 Üksikute tulu-ja kululiikide summa 1 elaniku kohta (sentides) valdades rahvastiku arvu järgi 1932/33. .................................................................................................................................... 217 Ule- ja puudujäägiga tegutsenud valdade arv 1929-1932............................................ 219 Vallakaartide olemasolu liikide kaupa........................................................................ 220 Vallaomavalitsuste aastaeelarvete kujunemine eelarvete üleriigiliste tulude-kulude tasakaalu kokkuvõttesummade alusel.......................................................................................... 221 EESSÕNA Omavalitsuslik korraldus on endale teed rajanud läbi aastakümnete. Omavalitsustel oli Eesti Vabariigi loomisel määrav osa, olles ainsateks võimustruktuurideks, kus eestlased said enne iseseisvumist tegutseda. Omaaegne omavalitsustegelane H.Kiiver on öelnud: „Meil kui noorel riigil ei ole ju eriti selleks ettevalmistatud riigimehi, omavalitsus on see ülikool olnud, kust meie oma algteadmised oleme ammutanud, mida nüüd käsitame.“1 1.väljaandes “Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee” märgitakse, et omavalitsusliku alge tugevus meie ühiskonna korralduses on ilmselt üheks faktoriks, mis on lubanud Eestil ajaloo keeristormides üldse püsima jääda.2 Pärast iseseisvumist hõlmati kohalik kogukondlik omavalitsus riigi poliitilisse süsteemi. Ehkki eestlased on elanud kogukondlikus iseorganiseerumises kui ühiselu struktuuris kauem kui enamus Euroopa rahvaid, peetakse kaasajal just nimetatud fakti üheks võimalikuks põhjuseks kohaliku omavalitsuse sattumises meie ajaarvamise kolmanda aastatuhande alguses „…Eesti poliitika, halduskorralduse ja ka diskussioonide murelapseks“.3 Eesti riigi haldussuutlikkust ebapiisavaks hinnates on selle põhjustamises tõsine roll omistatud omavalitsustele, kes ei suuda täita vastuvõetaval tasemel kõiki neile pandud või neile traditsiooniliselt omaseid ülesandeid. Igal arenguetapil on omad väärtused ja puudused. Vaatamata muudatustele kohaliku omavalitsuse pädevuses ja funktsioonides, peetakse omavalitsusmehhanismi tervikuna oma loomu poolest küllaltki püsivaks ja stabiilseks. Kuni 1940.a oli omavalitsuste käsitlus riigikeskne, alates 1992.a on see kogukonnakeskne, kusjuures nimetatud teooriate kindlapiiriline rakendamine on kaasajal asendunud teooriate sünteesiga, mis annab tunnistust teoreetiliste aluste mitmekesistumisest. Rakendatav teooria mõjutab otseselt omavalitsuste kohta riigis, ehkki kogukondliku ja riikliku teooria põhimõtetele omistatakse seejuures rohkem kriteeriumide tähendus faktilise olukorra teoreetilisel üldistamisel ning ühiskonnas toimuvate protsesside hindamisel.4 Ka Eesti Vabariigi 1992.a põhiseaduses5 (edaspidi: PS) sätestatu põhjal on omavalitsuse alusteooria jäetud lahtiseks. Selline regulatsioon võimaldab luua sõltuvalt kujunevatest arusaamadest omavalitsuse õiguslikud alused ilma põhiseadust muutmata kas kogukonna- või riigikeskselt. Taoline liberaalne suhtumine tagab ühelt poolt vabaduse kohaliku omavalitsuse õiguslikul sisustamisel, teiselt poolt annab võimaluse võtta põhiseaduslikul alusel omaks tsentraliseeritud süsteem. Tulenevalt põhiseaduslikul alusel läbi viidava haldus- ja territoriaalse reformi eeldustest, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta6 (edaspidi: EKOH) regulatsioonist ja Euroopa Liidu (edaspidi: EL) liikmesriigi staatusest peaks viimase väite näol olema tegemist pigem teoreetilise võimalusega. 1 H.Kiiver. Omavalitsuste kaitseks. - Maaomavalitsus, 1927, nr 3, lk 42. 2 Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Tallinn, 1997, lk 56. 3 P.Schöber. Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2003, lk 5. - Edaspidi: P.Schöber. Kohalik omavalitsus…. (2003). 4 A.Almann. Kohaliku omavalitsuse teoreetilised alused ja õigusliku korralduse areng Eestis. Doktoritöö. Tallinn, 1999, lk 58. Edaspidi: A.Allmann. Kohaliku omavalitsuse …(1999). 5 RT 1992, 26, 349; 2007, 33, 210. 6 RT II 1994, 26, 95. - - - - Töö on kaitstud Tartu Ülikoolis 2.juulil 2010.a. Töö asub Tartu Ülikooli raamatukogu aadressil: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/15066 03.11.2010 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||