Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


18.-22. oktoober 2010
Print
    
E-nädalakiri 27/2010

Sisukord
1.    Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika töörühma koosolek.
2.    Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek.
3.    Sektoraalse sotsiaaldialoogi komitee koosolek.
4.    Euroopa Komisjoni algatus „Innovatiivne liit”.
5.    Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames.
6.    Euroopa Komisjoni rakendusrühma ettepanekud Euroopa Liidu ühtse majandusliku valitsemise tugevdamiseks.
7.    Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu juhised liikmesriikide tööhõivepoliitikate kohta.
8.    Euroopa Parlamendi täiskogu istungi 18-21.oktoober 2010 teemad.


1.    Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika töörühma koosolek.

Koosolek toimus 18.-19.oktoobril Brüsselis.

Lewis Dijkstra Euroopa Komisjoni Regionaalarengu peadirektoraadist tutvustas viienda ühtekuuluvusraporti eelnõud (mis avaldatakse selle aasta novembris). Olen sellest raportist kirjutanud oma nädalakirjas nr. 25/2010.

Aruandele on lisatud põhjalikum raport, mis annab ülevaate liikmesriikide erinevatest valdkondadest ja nende olukorrast võrreldes teiste liikmesriikidega.

Vastavalt raportile peaks konkurentsivõime tõstmiseks keskenduma
*    Vähem arenenud riikides
-    Institutsioonidele;
-    põhihariduse kvaliteedile;
-    baasinfrastruktuurile;
-    tervisele.

*    Kõrgelt arenenud regioonides
-    ettevõtluse keerukusele;
-    tehnoloogiale ja innovatsioonile.

*    Kõigis regioonides
-    kõrgharidusele ja koolitusele;
-    tööturu efektiivsusele;
-    võrdsetele võimalustele;
-    turule juurdepääsule.

Viiendat ühtekuuluvuspoliitika raportit tutvustatakse 31.01.-01.02.2011 toimuval foorumil Brüsselis.

Wladyslaw Piskorz  Euroopa Komisjoni Regionaalarengu peadirektoraadist tutvustas läbiviidud uuringu tulemusi et tugevdada ERDF toetust kohaliku arengu metoodikale.

Lõppraport on leitav: English

Ta esitas ettekande ka jätkusuutliku linnalise arengu suurendamisest Euroopas. Tema sõnul on linnad need kohad, kus sotsiaalsed probleemid kuhjuvad, kus majanduslik langus annab ennast kiiresti ja valusalt tunda ning kus raisatakse palju energiat ning toodetakse rohkelt CO2. Ühine Euroopa metodoloogia linnade suutlikkuse tõstmiseks nõuab integreeritud lähenemist, kohalike oludega arvestamist ja nende potentsiaali paremat ärakasutamist.

Tuleviku ühtekuuluvuspoliitikas peaks vastavalt regionaalarengu voliniku poolt väljaöeldule
* suurendama linnade rolli ühtekuuluvuspoliitika kavandamisel ja rakendamisel ja
* suurendama paindlikkust sekkumise geograafilise skaala määramisel,
* EL toetuste suurem seotus teiste finantsinstrumentidega (JESSICA).

Komisjon analüüsib olukorda erinevates euroopa linnades ning määratleb innovaatilised lähenemised probleemide lahendamiseks.

Dirk Reyntjens Euroopa Komisjoni tööhõive peadirektoraadist tutvustas kavandatavat Euroopa Sotsiaalfondi perioodil 2013+. Enne 2011 aasta suve teeb Euroopa Komisjon teatavaks finantsperspektiivi ja fondide üldise ja spetsiifilised regulatsioonid.

23-24.juunil 2010 toimunud konverentsi materjalid ESF tuleviku teemal ning selle seotusest EU2020 strateegiaga on leitavad:
http://ec.europa.eu/employment_social/esf/docs/100907-conference-report-final_en.pdf.

Ettekandja tõi välja ka Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni ettepanekus esitatud seisukohad, kus rõhutatakse Euroopa Sotsiaalfondi tähtsust peamise vahendina tööpuudusega võitlemisel ning töötajate hariduse ja elukestva kutseõppe parandamisel – eriti praeguse tööhõivekriisi tingimustes –, samuti võitluses vaesuse ja tõrjutusega.

Parlament oli  arvamusel, et Euroopa Sotsiaalfondi rolli töötajate konkurentsi- ja kohanemisvõime parandamisel tuleb tugevdada ning kutsus komisjoni üles kaaluma kõiki võimalikke poliitilisi vahendeid Euroopa Sotsiaalfondi panuse suurendamiseks struktuurifondide tulevases ülesehituses. Resolutsioonis leiti, et Euroopa Sotsiaalfondi tegevust tuleb jätkata fonde reguleerivate üldsätete alusel, kuigi enda eeskirjade ja eelarvega.
Resolutsiooni ettepanek on leitav siit
.

See avaldus põhjustas rahulolematust töögrupi liikmete hulgas, kuna CEMR on oma ettepanekutes ühtekuuluvuspoliitika tuleviku osas rõhutanud erinevate fondide integreerituse vajadust ning ei soovi näha ESF näha eraldi eelarve ja eeskirjadega-  http://www.ccre.org/prises_de_positions_detail_en.htm?ID=97

Komisjoni tegevuskava ESF järgmise perioodi kavandamisel on leitav: roadmap

Arvestada tuleb viit dimensiooni:
-    ulatust;
-    kontsentratsiooni;
-    orienteeritust tulemustele;
-    sünergiat/täiendavust;
-    ESF fondi paigutust.

Ühtekuuluvuspoliitika 2013+  menetlemise ajakava:
• 19 oktoober 2010: eelarve ülevaatamine
• 9 november 2010: viies ühtekuuluvusraport
• 11 november – 31 jaanuar 2011 – Avalik konsultatsioon viienda ühtekuuluvusraporti üle
• 31 jaanuar/1 veebruar 2011: ühtekuuluvusfoorum
• 2011 aasta kevad: ettepanekud järgmise finantsperspektiivi osas
• 2011 aasta suvi: õiguslikud ettepanekud
• 2012/13: uue õigusliku paketi heakskiitmine
• 2014: rakendamine

Lisatud on ettekanne mis käsitleb EU2020 ja ühtekuuluvuspoliitika seoseid.

Lisaks arutelude ühtekuuluvuspoliitika ja ESF tuleviku üle on käimas arutelud ka ühise põllumajanduspoliitika (kaasa arvatud maaelu arengu poliitika) tuleviku üle.

Läbiviidud avaliku arutelu lõppu avaldab Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraat selle aasta lõpus teatise, kus võetakse kokku avaliku konsultatsiooni käigus saadud tagasiside. Ühise põllumajanduspoliitika 2013+ õiguslikke ettepanekuid oodatakse 2011 aasta keskel.  Selleks, et põllumajanduspoliitika kujundamisel kaasa rääkida, moodustas CEMR maaelu arengu fookusgrupi, mida juhtis Carsten Hansen.

Töörühma töö tulemusena valmis CEMR positsioon seoses maaelu arenguga

Euroopa Komisjon korraldas 20-21.juulil 2010   konverentsi  EL ühise põllumajanduspoliitika teemal 2013+ (Conference on the CAP post-2013)

Euroopa Komisjoni esindaja Josefine Loriz Hoffman (unit G.1) ütles oma ettekandes, et keegi teine ei ole siiani näidanud huvi maaelu arengu vastu. Maainimesed tunnevad, et liiga palju raha läheb linnadele.

Täna toimub maaelu arengu rahastamine
·    erinevate partnerite poolt – EL, liikmesriigid, erasektor;
·    rakendatud on strateegilist mitmeaastast planeerimist;
·    on menüü võimalike hinnangute kohta.  

Programm on LEADER (EAFRD) meetme puhul on määratud erinevate eesmärkide rahastamise minimaalsed määrad (konkurentsivõime- 10%; keskkond ja maa haldamine- 25%; elukvaliteet- 10%. Liikmesriikidel on  suur paindlikkus valimaks mida ja millises valdkonnas nad soovivad teha. Kokku on sel perioodil 231,3 miljardit eurot, millest EL eelarve osa on 96,0 miljardit eurot. Komisjon on rahul, et EP on nüüd vastavalt uuele Lissaboni Lepingule kaasotsustusroll. Nad arvavad, et raskem on kokku leppida 27 liikmesriigi ministriga kui saavutada kokkulepe parlamendiga. Samuti tuleb arvestada EU2020 strateegia eesmärkidega ning uue eelarvega.

Järgmise perioodi üle peetavate läbirääkimiste taust on:
- majanduslangus,
- hindade muutused,
- kliimamuutused,
- limiteeritud ressursid jne.

Järgmisel perioodil on oluline tagada põllumajandusturu stabiilsus ja konkurentsivõime. Teine teema on kliimamuutuste mõju vähendamine ja põllumajanduse enda parem kohanemine uute tingimustega. Oluline on põllumajanduspiirkondade arendamine koostöös regionaalpoliitikaga. Lisaks on veel spetsiifilised poliitilised väljakutsed nagu efektiivsus, lihtsustamine, paindlikkus, seadusandlikkus.

Järgmise perioodi põhilised teemad:
·    Jätkusuutlik maaelu areng
·    Maapiirkondade areng
·    Looduse mitmekesisuse kaitsmine
·    Põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmine

Ka nende teemade raames tuleb fokuseerida teatud eesmärkidele- palju on seotud innovaatika ja keskkonna teemadega, samuti tegevustega kliimamuutuste peatamiseks ja looduse mitmekesisuse säilitamiseks.

Maaelu arengu alla soovivad nad toetada majanduse mitmekesistamist, kohaliku infrastruktuuri arengut ja kohalike partnerite paremat kaasatust.

Tähelepanu tuleb pöörata ka investeerimisse kohalikku kapitali. Komisjon soovib rakendada samu reegleid erinevate fondide kasutamisel ja tagada suurem seotus EU2020 strateegiaga- see pole lihtne, sest liikmesriigid peavad selgemalt määratlema mis nad selles valdkonnas soovivad teha ja millised on oodatavad tulemused.

Liikmesriigid peavad samuti määrama kui sageli partnerid kohtuvad et arutada raha kasutamise efektiivsust. Nad peavad sätestama reeglid kuidas vahendeid kasutada ja selle kohta kuidas mõõta saavutatud tulemust. Uuel perioodil tuleb parandada “jagatud vastutust”.

LEADER projekti puhul on tihti probleem selles, et rahastamisasutus ei ole informeeritud sellest, et nende roll on ainult jälgida kas on järgitud reegleid LEADER partnerite osas, aga mitte otsustada millist projekti nad soovivad ellu viia. Vaja on olla mõistlik ka selles osas kuivõrd siis üks või teine programmi kaasatud partner omab mingit seost läbi viidava programmiga. Kui rakendada liiga palju reegleid, siis on oht, et head ideed tapetakse juba eos. Liikmesriigid peaksid andma nendele inimestele, kes tegelevad LEADER programmiga, paremaid suuniseid ning selgitama nende rolli.

Ausrtia esindaja kutis, et maapiirkondadest lahkuvad noored ja naised, kusjuures poliitikud ei soovi seda probleemi tunnistada.  Komisjon vaatab mis nad saavad selles osas teha 2013+ . See ei ole ainult Austria küsimus- tuleb vaadata ka, et osades piirkondades on vastupidine tendents. Ta ütles, et see on normaalne areng, et noored inimesed teatud perioodil lahkuvad maapiirkonnast. Komisjon püüab suunata ka maapiirkondades tööhõive suurendamise meedet. Üleminekuperioodil on vaja leida inimestele võimaluse  minna turule oma toodanguga või luua uusi muid ettevõtteid lisaks traditsioonilisele põllumajanduse tootmisele.

Makroregioonid.
Kavandatavast Doonau makroregiooni strateegiast andis ülevaate Gabriella Igloi  Ungari alaisest esindusest EL juures.


Ta  tutvustas dokumenti, mida veel ei eksisteeri ning mis veel ei ole oma heakskiitu leidnud. Selle regiooni riike ühendab ajalooline ja äriline taust. Selline lähenemine on seotud ka regionaalse ühtekuuluvuse printsiibiga.  Strateegia peaks heaks kiidetama selle aasta 15.detsembriks. Strateegiaga on seotud Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Tsehhi ja Slovakkia.

Lisaks on seotud strateegiaga ka mitte EL liikmesriigid, kes asuvad Doonau ääres. Strateegia ülesehitamisel on võetud eeskuju Läänemere strateegiast ning samuti ootavad nad huviga kuidas see strateegia areneb ning kui edukaks ta kujuneb.

Toimunud Läänemere  strateegia esimesest Foorumist Tallinnas  14-15.oktoobril 2010 esitas ülevaate Soome Omavalitsusliidu esindaja  Annuka Mäkinen. Ta ütles, et sõnadelt tegudele minek nõuab võtmeprojektide koordinaatorite puhul nii aega kui raha ning nende projektide rakendamise edukus on olnud väga erinev. Samuti on puudu kohaliku ja regionaalse tasandi kaasamisest strateegia raames kavandatud tegevuste elluviimisesse. Tema sõnul on vaja suurendada kõrgetasemelist poliitilist vastutust, et parandada erinevate valdkondlike tegevuste integreeritust,  suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi kaasatust, rahastada strateegia koordineerimist ja koostööd ning kaasata suuremal määral mitte EL liikmesriike (Venemaa, Norra).

Samuti oleks vaja suurendada kommunikatsiooni partnerite vahel ja üldiselt. Järgmine BSS foorum toimub 24-27 oktoobril 2011 aastal Gdanskis.

Arengutest Põhjamere strateegia osas
andis ülevaate  Serafin Pazos-Vidal. Hetkel toimuvad liikmesriikide tasandil toimuvad läbirääkimised, et määratleda strateegia eesmärgid. Järgmiseks suveks on selge mis sellest välja tuleb.

EL eelarve 2013+ ja selle menetlemise ajakava:
·    16.-17. detsember 2010- debatt EL Nõukogus EL eelarve üle;
·    2011 märts - Nõukogu otsused
·    8. juuni 2011- Euroopa Parlament hääletab 2013+ poliitiliste prioriteetide üle;
·    2011 juuni/juuli - Euroopa Komisjoni ettepanekud 2014-2020/2024 osas;
·    2011 19.oktoobril - EL eelarve ülevaate avaldamine

Arutati milline võib olla CEMR seisukohad seoses viienda ühtekuuluvuse raportiga ja EL eelarvereformiga. Kas see on ühes dokumendis või on eraldi seisukohad. Need peaks olema heaks kiidetud detsembri poliitikakomitees - see tähendab, et CEMR positsioon peab olema ette valmistatud novembri keskpaigaks. Dokumendi heakskiitmine võib toimuda ka elektrooniliselt - selleks ei pea töörühma koosolekut kokku kutsuma. Leiti, et eraldi seisukohti seoses makroregioonidega CEMR ei peaks ette valmistama, sest need on osa territoriaalsest koostööst laiemalt.

Number üks CEMR jaoks on ühetekuuluvuspoliitika ja seda tuleb järgmise aasta tööprogrammi koostamisel meeles pidada. Meie tulevased seisukohad peaksid põhinema juba varem heaks kiidetud seisukohtadel. Otsustati, et ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupp kohtub 17.novembril 2010 CEMR maja IV korruse saalis, et arutada võimalikke seisukohti.

Austria linnad valmistavad ette seisukohti järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika kohta just sellest aspektist mida see tähendab kohalike ja regionaalsete omaavalitsuste osas - eriti seoses EU2020 strateegiaga.

Järgmine koosolek on 21-22 juunil 2011. Võimalik on korraldada mõni täiendav ad hoc komisjoni koosolekud kui selleks on vajadus.

2.    Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek.

Koosolek toimus 20. oktoobril CEMR majas.

Arutati tööaja direktiivi ja selle rakendamisega seotud probleeme. Ettekandega esines Serafim, kes esitles ¦oti omavalitsuste poolt tõstatatud probleeme seoses tööaja direktiivi rakendamisega. 10 000 töötajat (10% kogu töötajate arvust) on mõjutatud selle direktiivi muutmisest. Probleeme on just nende töötajate osas, kes töötavad pikendatud tööajaga ja kelle töö sisaldab ka nn ooteaega (sotsiaalhoolekanne, tuletõrje, tervishoid jne).

Küsimus on näiteks kes jälgib seda kuidas jaguneb tööaeg avaliku sektori ja erasektoris töötamise vahel.  Probleem  puudutab neid riike, kus omavalitsused osutavad nii pääste- kui tervishoiuteenuseid. Soovitakse läbi viia küsimustik liikmete seas, et koguda tõendusmaterjali tööajadirektiivi rakendamise mõjudest kohalikul tasandil. Aluseks võetakse COSLA poolt koostatud küsimustik.

Ilaria Savioni (EuroCommerce) tutvustas projekti, mille nad esitasid Euroopa Komisjonile ning mis puudutab vägivalda töökohal (third- party violence). Multisektoraalsed sotsiaalsed partnerid alustasid läbirääkimisi, et saavutada ühine väljund. Välja töötatud juhised sisaldavad vägivalla definitsiooni ning pakuvad lahendusi nende juhiste rakendamiseks. Juhiste eeliseks on see, et nad on paindlikud ja kohandatavad iga riigi tingimustega. Väljund on tagasiside andmine headest praktikatest ja tegevustest mida nagunii läbi viiakse. Eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine sellest teemast ja see projekt kestab kuni 2011 aastani.

Kavas on läbi viia kolm seminari ajavahemikul jaanuar-juuni 2011, kus Eesti võtab kavandatu kohaselt osa seminarist , kuhu kuuluvad põhjamaad ja EL kandidaatriigid (kaasa arvatud Türgi). See projekt pole veel heakskiitu leidnud, kuid loodetavasti see saab rahastatud. Huvitav oleks teada kes on Eesti-poolsed partnerid selles projektis.

Töörühmas arutleti ka selle üle milliseks kujuneb tööandjate platvormi töö tulevikus ja kas CEMR saab võtta siduvaid kokkuleppeid sotsiaalpartneritega. Euroopa Komisjon ootab selgeid väljundeid sotsiaaldialoogi tööst vastasel juhul ei ole ta nõus seda rahastama. Belgia esindaja poolt tehti ettepanek arutada lisaks tööandjate esindatuse ka töövõtjate (ametiühingute) esindatuse küsimusi. Euroopa Komisjon on esitanud rida kriteeriume millele sotsiaalpartnerid peavad vastama, et nad oleks aktsepteeritavad partnerid.

Detsembris  toimuval täiskogul peaks üks teema olema majanduslangus ja selle mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele ja sotsiaaldialoogile.

Koosolekul tutvustati ka esialgset tööandjate platvormi tööprogrammi 2011 aastaks ja võimalike teemasid CEMR-EPSU vahel aastatel 2011-2013. Pakutud teemade hulgas oli ka ettepanekuid uuringute läbiviimiseks ning seminaride korraldamiseks. Loodetakse leida rahastust EL fondidest mõningate väljapakutud teemade rahastamiseks.

Loomulikult sisaldab kava ka EU2020 strateegias sisalduvaid tegevusi seoses uute töökohtade ja uute oskustega.  Neid teemasid arutatakse ka sotsiaaldialoogi komitee koosolekul 21.oktoobril. Novembri keskel peaks valmima eelnõu, mis saadetakse liikmetele kommenteerimiseks ja täiendamiseks. 10.detsembril toimuval sotsiaaldialoogi komitee täiskogul peaks see tegevuskava lõplikult heaks kiidetama.
2011 aasta sotsiaaldialoogi komitee võimalikud toimumise kuupäevad on:
19. jaanuar
24. märts
14. september
9. november

Täiskogu istungid on kavas:
10/11/12 mai
13/14/15 detsember.

Tööandjate platvormi esimehe ja aseesimeeste mandaadid lõpevad sellel aastal. Võimalus on esitada omapoolseid kandidaate nii töörühma esimehe kui aseesimeeste kohale. Arvestada tuleks nii geograafilise kui soolise aspektiga.

Selle aasta sotsiaaldialoogi täiskogu istung toimub 10.detsembril.

3.    Sektoraalse sotsiaaldialoogi komitee koosolek.

Koosolek toimus 21.oktoobril hotellis Marriott.
Koosolekul esindas Eesti avaliku sektori töötajad Kalle Liivamägi (ROTAL).

Francois Zieger Euroopa Komisjoni sotsiaaldialoogi üksusest tutvustas komisjoni talituste töödokumenti  Euroopa valdkondlike sotsiaalse dialoogi toimimise ja potentsiaali kohta. Dokument on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse, kuid kahjuks mitte eesti keelde. Dokument “Commission Staff Working Document on the functioning and potential of European sectoral social dialogue” on leitav: 
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=329&langId=en

CEMR-EPSU ühist avaldust seoses Euroopa Komisjoni avaliku aruteluga sotsiaaldialoogi üle on võimalik lugeda:
http://www.epsu.org/a/4458

Selles antakse ülevaade olemasolevatest komiteedest, nende töö tulemustest ja arengutest. Samuti sisaldab see soovitusi nende töö tulemuste parandamiseks, esindatuse suurendamiseks ja töö tulemuslikkuse tõstmiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni Artikkel 152 kohaselt “Liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte rolli liidu tasandil, võttes arvesse siseriiklike süsteemide mitmekesisust; liit aitab kaasa tööturu osapoolte dialoogile, austades nende sõltumatust. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev kolmepoolne tööturu osapoolte tippkohtumine aitab kaasa sotsiaaldialoogile.” leping.

Välja on töötatud kriteeriumid sektoraalsete sotsiaaldialoogi komiteede kohta.

Sotsiaaldialoogi komiteed on tegutsenud juba aastast 1951. 22.mail 1998 võttis komisjon vastu otsuse luua nende tegutsemiseks ühine raamistik. Sellest ajast on nende komiteede poolt vastu võetud üle 500 teksti, mis on olnud nii soovitusliku kui siduva iseloomuga. Kaastaud on ka uute liikmesriikide töötajate ja tööandjate esindajad, mis on komisjoni hinnangul positiivne. Komisjon leiab, et sotsiaalpartnerid peavad olema paremini varustatud, et olla võimelised õigeaegselt reageerima. Selleks on vaja nad kindlustada vajaliku töötajaskonnaga, ekspertidega ja finantsidega. Läbirääkimiste tulemusena võivad sotsiaalpartnerid ette valmistada EL seadusandlikke akte või võtta vastu eraldi seisvaid kokkuleppeid. Oluline on, et loodud komisjonid oleks piisavalt esinduslikud (kaasama kõiki võimalikke partnereid), võimelised arenema ja muutuma vastavalt muutunud tingimustele, looma sünergiat (parandades koostööd erinevate sektorite vahel) ning olema võimelised tulemuste efektiivseks edasiarenduseks.

Euroopa Komisjon korraldab üle 180 kohtumise aastas. Komisjoni esindaja ütles, et ootab ka meie komisjonilt rohkem siduvaid kokkuleppeid. Selleks on vaja tagada, et toimiks dialoog liikmeriigi tasandil. Samuti on meie komiteel raske sõlmida siduvaid kokkuleppeid, sest liikmesriigiti erinevad kohaliku tasandi ülesanded ja vastutusala kui ka mandaat siduvate lepingute sõlmimiseks.

Koosolekul räägiti ka sotsiaalsetest avalikest hangetest. Austria esindaja Mr. Peer tutvustas Insbrukis kavandatavaid muudatusi avalike hangete nõuetes, et suurendad ettevõtete sotsiaalset vastutust. Näiteks kaalutakse selliste kriteeriumide lisamist nagu: võrdõiguslikkus, puuetega inimeste tööle rakendamine, lastega perede toetus jne. Samas ta tunnistas, et kõikide nende täiendavate nõuete arvestamisel avalikes hangetes tuleb arvestada ka õiguslikku aspekti. Nende juristid on välja toonud sätted EL tasandil, mida oleks vaja muuta. Euroopa Komisjon on sotsiaalsete hangete teemaga tegelenud juba pikka aega, aga siiani ei ole neid juhiseid avaldatud.

Arutleti ka järgmise perioodi tööprogrammi üle. EPSU esindaja leidis, et ei ole vaja seda väga mahukaks muuta, vaid tuleks keskenduda teatud teemadele, mis on mõlemale osapoolele olulised. Leiti ka, et tuleks muuta komitee töö paremini nähtavaks ning kaasata rohkem partnereid. Ametiühingute poolt tehti ettepanek lisada tööprogrammi sellised teemad nagu rassism, kui räägitakse migrantidest, demograafiliste muutuste teema, uute tehnoloogiate kasutamine. Tööprogrammi arutamise ajakavast andsin ülevaate eelmises punktis.

4.    Euroopa Komisjoni algatus „Innovatiivne liit”

Euroopa Komisjoni algatuses visandatakse strateegiline käsitlus innovatsioonist, millel on tipptasemel poliitiline toetus. Algatus käsitleb Euroopa tegevust ja koostööd teiste riikidega niisuguste suurte ülesannete lahendamisel nagu kliimamuutus, energia- ja toiduvarustuskindlus, tervishoid ja rahvastiku vananemine. Selle kohaselt hakkab avalik sektor toetama erasektorit ja hõlbustama ideede turuletoomist. Eesmärk on lahendada näiteks sellised kitsaskohad nagu puudulik rahastamine, teadustöö ja turgude killustatus, riigihangete vähene kasutamine uuenduslike toodete ja teenuste saamiseks ning liiga aeglane standardite kehtestamine. „Innovatiivne liit” on Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatus.

Innovatiivse liidu kava olulisimad osad
·    Euroopa Liidu, liikmesriikide ja piirkondade ning era- ja avaliku sektori
     sidusrühmad loovad innovatsioonialased partnerlussuhted, et saavutada erinevate
     valdkondade jaoks sõnastatud selged eesmärgid, lahendada ühiskonna ees seisvaid
     probleeme ning võimaldada ELil tõusta maailmas juhtkohale. Sellised
     partnerlussuhted aitavad edendada teadus- ja arendustegevust, koordineerida
     investeerimist, kiirendada standardite väljatöötamist ja suurendada nõudlust. Selleks
     et julgustada sidusrühmi innovatsiooni investeerima, pakub komisjon omalt poolt
     projektidele stardikapitali. Täisväärtusliku elu pikendamise alane katsepartnerlus
     käivitatakse juba 2011. aasta algul. Selle eesmärk on pikendada 2020. aastaks kahe
     aasta võrra seda aega meie elus, mil meie tervis püsib hea. Hiljem luuakse energia,
     „arukate” linnade ja liikuvuse, veetõhususe, energia tootmiseks mittekasutatavate
     toorainete ning säästva ja tootliku põllumajanduse alased partnerlussuhted.

·    Komisjon on koostanud 25 näitajast koosneva innovatiivse liidu tulemustabeli ja
     edukate innovatsioonisüsteemide tunnuste loetelu. Järgmisena töötatakse välja
     näitaja, mis väljendab kiiresti kasvavate uuenduslike ettevõtete osatähtsust kogu
     majanduses. Komisjon kavatseb toetada ka ülikoolide sõltumatute edetabelite
     süsteemi.

·    Komisjon esitab rahastamise parandamise kava. Ta esitab riskikapitalifondide
     piiriülese tegutsemise korra, kavatseb koostöös Euroopa Investeerimispangaga
     suurendada ELi tasandil vahendeid, näiteks riskijagamisrahastut, ning teeb juhtivale
     asjatundjale ülesandeks aidata innovatiivsetel ettevõtjatel leida välismaiseid
     investoreid.

·    Laiendatakse olemasolevaid teadusprogramme. Komisjon kavandab meetmed, et
     2014. aastaks lõplikult välja kujundada Lissaboni lepingus ettenähtud Euroopa
     teadusruum. Sellega suurendatakse Euroopa tasandi ja liikmesriikide teaduspoliitika
     kooskõla, vähendatakse bürokraatiat ja kõrvaldatakse teadlaste liikuvuse teelt
     takistused, näiteks võimatus kanda pensioniõigused üle teise riiki. Samuti
     parandatakse riiklikest vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemuste
     kättesaadavust. Kaheksanda teadusuuringute raamprogrammi koostamisel peetakse
     silmas, et selle eesmärgid kattuksid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega.
     Edasi arendatakse Euroopa Teadusnõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja
     Tehnoloogiainstituuti. Komisjon tugevdab poliitika kujundamise teadmusbaasi
     Teadusuuringute Ühiskeskuse abiga.

·    Komisjon asutab 2011. aastal Euroopa disainikomitee (European Design Leadership
     Board) ja Euroopa tippdisaini märgise (European Design Excellence Label).

·    Samal 2011. aastal algatab komisjon ka avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni
     ulatusliku uurimisprogrammi ning Euroopa avaliku sektori innovatsioonitegevuse
     katselise tulemustabeli. Lisaks käivitatakse Euroopa sotsiaalse innovatsiooni
     katseprojekt, mis pakub sotsiaalvaldkonna uuendusmeelsetele ettevõtjatele
     asjatundlikku tuge, ning tehakse ettepanek lisada sotsiaalne innovatsioon olulisimate
     Euroopa Sotsiaalfondist toetatavate programmide hulka
. Komisjon peab
     sotsiaalpartneritega nõu, kuidas mis tahes ametikohal olev töötaja saaks osaleda
     innovatiivses majanduses.

·    Komisjon teeb valitsustele ettepaneku näha ette sihtotstarbelised eelarvevahendid
     uuenduslike toodete ja teenuste riigihangete tarbeks
. Tänu sellele tekiks avalike
     teenuste osutamist parandavate uuenduste hanketurg, mille suurus on vähemalt 10
     miljardit eurot aastas. Komisjon annab ka juhtnööre eri liikmesriikidest pärit tellijate
     ühishangete läbiviimiseks.

·    2011. aasta algul teeb komisjon ettepaneku võtta vastu õigusakt standardimise
     kiirendamiseks ja ajakohastamiseks, millega omakorda suurendatakse
     koostalitlusvõimet ja edendatakse innovatsiooni.

·    Euroopa intellektuaalomandiõiguste raamistikku tuleb ajakohastada. Kui saavutataks
     kokkulepe ELi patendi kehtestamise kohta, säästaksid ettevõtjad 250 miljonit eurot
     aastas. Komisjon teeb 2011. aastal ettepanekud Euroopa patentide ja litsentside
     alaste teadmiste turu loomiseks.

·    Innovatiivsust silmas pidades vaadatakse läbi struktuurirahastamise ja riigiabi
     raamistik. Komisjon aitab liikmesriikidel paremini ära kasutada struktuurifondidest
     teadusele ja innovatsioonile aastaiks 2007–2013 ettenähtud 86 miljardit eurot. Ta
     esitab raamistiku struktuurifondidest pärit rahastamise kohta pärast 2013. aastat ja
     pöörab senisest rohkem tähelepanu innovatsioonile. 2011. aastal vaadatakse läbi ka
     riigiabi raamistik.

12. oktoobril arutas innovatiivse liidu algatust konkurentsivõime nõukogu, detsembris arutab kava  Euroopa Ülemkogu. Kavade täitmist jälgitakse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimise raames. Innovatiivse liidu algatuse täitmist arutatakse igaaastasel innovatsioonikogul.
Lisateave-
http://ec.europa.eu/innovation-union
http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/intm/117003.pdf
http://www.eutrio.be/pressrelease/member-states-are-relying-innovation

5.    Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames.

Euroopa Komisjoni  teatises selgitatakse Euroopa Liidu regionaalpoliitika rolli Euroopa 2020. aasta strateegia1 rakendamisel aruka majanduskasvu valdkonnas ja eelkõige juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames. Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati, et regionaalpoliitika raames saab edendada ELi majanduskasvu potentsiaali, toetades innovatsiooni kõikides piirkondades ja tagades innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse, ettevõtluse ja IKT arendamiseks ettenähtud ELi, riiklike ja piirkondlike toetuste vastastikuse täiendavuse. Regionaalpoliitika on vahend algatuse „Innovatiivne liit” rakendamiseks kohapeal.

Regionaalpoliitika aitab luua soodsaid tingimusi innovatsiooni, hariduse ja teadusuuringute jaoks ning ergutada seeläbi teadus- ja arendustegevust, teadmistepõhiseid investeeringuid ja liikumist suuremat lisandväärtust andvate tegevuste suunas. Seega on regionaalpoliitikast abi liikmesriikide ja piirkondade tähtsaima eesmärgi saavutamisel, mis hõlmab ettevõtete innovatsioonivõime ning teadus- ja  arendustegevuse edendamist ning ettevõtete sidemete tugevdamist ülikoolide ja teaduskeskustega.

Piirkondadel on oluline roll, sest nad on innovatsiooni edendavate ülikoolide, teadus- ja haridusasutuste ning VKEde tähtsaim institutsiooniline partner. Seega on nende osalus Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel möödapääsmatu.

Piirkondade teadmiste potentsiaal ja innovatsioonivõime sõltub mitmest tegurist, nagu ärikultuur, tööjõu oskused, haridus- ja koolitusasutused, innovatsiooni toetavad teenused, tehnosiirdemehhanismid, teadus- ja arendustegevus ning ITK infrastruktuur, teadustöötajate liikuvus, ettevõtlusinkubaatorid, uued rahastamisallikad ja kohalik loomepotentsiaal. Hea haldustava on samuti määrava tähtsusega. Mitme nimetatud teguri ühendnäitaja – piirkondade innovatsiooni tulemuslikkuse indeksi kohaselt on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuslikkus ELis piirkonniti märkimisväärselt erinev.

Täpsem informatsioon: teatis

6.    Euroopa Komisjoni rakendusrühma ettepanekud Euroopa Liidu ühtse majandusliku valitsemise tugevdamiseks.

21.oktoobril avaldati rakendusrühma (kuhu Eestist kuuluvad Aare Järvan ja Jürgen Ligi) raport Euroopa Nõukogule.

Soovitused tuleb rakendada viies põhilises valdkonnas:

·    Eelarvedistsipliini parandamine (rakendada sanktsioone nende suhtes kes nõudeid ei
     täida, kohelda liikmesriike õiglaselt, proportsionaalselt ja  võrdsetel alustel).
     Ettepaneku kohaselt tuleb kehtestada enne 2013 aastat ühiselt kokkulepitud
     miinimumnõuded riikliku fiskaalraamistikele. Nõuded katavad kõiki olulisi
     valdkondi. Lisaks nähakse ette hulga mittesiduvate standardite kokkuleppimist.
     Komisjon ja nõukogu hakkavad hindama riikide fiskaalraamistike.

·    Majanduspoliitika järelevalve laiendamine- uue järelevalve mehhanismi
     rakendamine. Iga-aastase hindamise risk makromajandusliku tasakaalustamatuse ja
     haavatavuse hindamine, kasutades piiratud arvul näitajatel põhinevat
     hoiatusmehhanismi. Eurotsooni riigid saavad korduva rikkumise korral koheselt
     karistada;

·    Sügavam ja laiem koordineerimine: “Euroopa Semester”. See meede võimaldab igal
     kevadel üheaegset hinnata nii eelarvega seotud meetmete kui struktuurimeetmed
     reforme, mis  peavad edendama majanduskasvu ja tööhõivet. See aitab samuti tagada,
     et ELi / euroala mõõde on riiklike eelarve kavade ning reformikavade koostamisel
     paremini arvesse võetud;

·    Tugev raamistik kriisiohjamiseks. Kriisiohjamise  täpsed funktsioonid ja
     töövahendid nõuavad veel  täiendavat tööd;

·    Tugevamad institutsioonid tõhusamaks majanduse juhtimiseks.

Täpsem informatsioon: raport

Kriisiohjamine pangandussektoris. Ühe osana reformist teeb komisjon ettepaneku luua järelevalvealase koostöö süsteem ELi järelevalveasutuste ja riikide valitsuste vahel, et teha kindlaks raskustesse sattunud pangad ning võtta vajalikke meetmeid. Ükski pank ei tohiks olla "pankrotti minekuks liiga suur" või teistega liiga seotud.  Täpsem info: 
http://ec.europa.eu/news/economy/101020_et.htm

7.    Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu juhised liikmesriikide tööhõivepoliitikate kohta.

Juhised on üks osas EL2020 strateegia rakendamiseks seoses majanduskasvu ja tööhõive suurendamisega. Eesmärk on suurendada meeste ja naiste osalemist tööturul vanuses 20-64 aastat kuni 75%ni, suurendades samal ajal ka noorte, vanemate töötajate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate osalemist tööturul ja integreerida tööturule paremini seaduslikke sisserändajaid.

Meetmed on samuti seotud EU2020 strateegias ettenähtud eesmärgiga vaesuse vähendamise osas ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, samuti koolist väljalangevuse vähendamisega ning koolitussüsteemide kvaliteedi ja tegutsemise parandamisega.

Samuti on nad seotud majanduslike eesmärkidega- suurendada SKP kasvu aastaks 2020 3% võrra ja süsinikdioksiidi vähendamisega 20% võrra ning taastuvenergia osa suurendamisega 20% võrra ning energia efektiivsuse suurendamisega 20% võrra. Kõik need eesmärgid tuleb liikmesriikidel üle võrra siseriiklikes eesmärkideks ning siduda need oma arengukavadega. Rahvuslikud reformikavad peavad valmima 12. novembriks 2010. Järgmise aasta aprilliks peavad nad olema lõplikult valmis.

Täpsem informatsioon: EL Nõukogu 21.10.10 otsused

Euroopa Parlamendi täiskogul kolmapäeval heaks kiidetud resolutsioonis tehakse ettepanek võtta kõikides liikmesriikides kasutusele miinimumsissetuleku tagamise kavad, et võidelda vaesuse vastu kogu Euroopa Liidus. Käesolev aasta on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta ning 17. oktoober oli ülemaailmne vaesuse vastu võitlemise päev. Miinimumsissetulek peaks olema 60% asjaomase riigi mediaansissetulekust, öeldakse resolutsioonis. Komisjoni kutsutakse üles esitama algatuse selles valdkonnas ning sellele peaks järgnema ELi tegevuskava. Täpsem info: pressiteade

8.    Euroopa Parlamendi täiskogu istungi 18-21.oktoober 2010 teemad.


Eelarve 2011: Saadikud tõstatavad uute rahastamisallikate teema

Eeldatavasti tahavad saadikud Euroopa Liidu eelarvet hääletades suurendada investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni, haridusse ja energiasse, ning eraldada rohkem vahendeid Palestiinale, ent samas ei suurendata üldist kulutuste taset.

Lisaks soovivad parlamendiliikmed alustada kõnelusi praeguse pikaajalise eelarveraamistiku ning uute rahastamisallikate osas- pressiteade

Minimaalselt 20-nädalane ning täielikult tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkus?

Täiskogu arutab ning hääletab naiste õiguste komisjoni ettepanekut pikendada rasedus- ja sünnituspuhkuse minimaalset kestust 14 nädalalt 20 nädalani ning muuta see täiel määral tasustatuks. Eestis on rasedus- ja sünnituspuhkus juba praegu 20-nädalane ning 100% tasustatud. Saadikud soovivad samuti sisse viia vähemalt kahenädalase täielikult tasustatud isapuhkuse.
Hääletustulemused, sealhulgas eestlaste omad, leiate siit (kõik poolt, Ojuland ei hääletanud).

Euroopa välisteenistus: aruandekohustuse ja tasakaalustatud värbamise tagamine
Euroopa välisteenistus (EEAS) saab peatselt alustada tegevust, kui parlament kiidab heaks Euroopa Liidu eelarve- ja personalieeskirjade muudatused ning muudab 2010. aasta eelarvet. Enne täiskogu hääletust paneb õiguskomisjon esmaspäeval paika oma seisukoha uue teenistuse värbamispoliitika, sõltumatuse ning geograafilise ja soolise tasakaalu osas.

Hilinenud maksed: 30 päeva arvete maksmiseks
Väikeettevõtetel on väga sageli tõsised finantsprobleemid, sest maksed hilinevad. Juba rohkem kui aasta on Euroopa Parlament nõudnud karmimaid ning selgemaid reegleid maksetähtaegade osas, et toetada maksejõulisust, innovatsiooni ning töökohti. Saadikud hääletavad kolmapäeval nõukoguga kokku lepitud kompromissi, mis kehtestab üldreeglina maksetähtajaks 30 päeva.

President Jerzy Buzek teeb vahearuande
Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki ametiajast (juuli 2009 - jaanuar 2012) on pool möödunud ning ta teeb sellega seoses ülevaate ametiaja alguses paika pandud prioriteetide osas tehtud edusammudest. Buzek peab parlamendi ees kõne pidulikul istungil kolmapäeva hommikul.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Euroopa Parlamendis
Aastatuhande arengueesmärkide ja vaesusevastase võitluse osas tehtud edusammud ning kliimamuutustest põhjustatud väljakutsed maailmas on teemad, mida ÜRO peasekretär tõenäoliselt puudutab järgmisel teisipäeval Euroopa Parlamendi saadikutele peetavas kõnes.

Kriisikomisjoni vahearuanne: kuidas kindlustada ELi majandust tulevaste ¨okkide vastu?
Järgmisel nädalal on jällegi tähelepanu all praegune finantskriis, sest parlament hääletab kahte omaalgatuslikku raportit kriisi tagajärgedega tegelemise kohta.

Miinimumsissetulek vaesuse vastu võitlemiseks
Käesolev aasta on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta ning 17. oktoober on ülemaailmne vaesuse vastu võitlemise päev. Sellega seoses arutavad saadikud miinimumsissetuleku rolli vaesusevastases võitluses ning hääletavad samateemalist raportit.

G20 ja Euroopa Ülemkogu ootuses
Saadikud arutavad Euroopa Komisjoni ning nõukogu esindajatega oktoobri lõpus aset leidva Euroopa Ülemkoguga ning novembris toimuva G20 tippkohtumisega seonduvat. Euroopa Ülemkogu päevakorras on riskifondide reguleerimine, 2011. aasta eelarve, G20 ning kliimamuutused - enamikku neist teemadest arutatakse ka järgmise nädala täiskogul.

Sahharovi auhind 2010: kolm finalisti ning laureaat selguvad Strasbourgis
Esmaspäeva õhtul valivad välisasjade komisjoni ning arengukomisjoni saadikud välja kolm finalisti. Fraktsiooniesimehed otsustavad 21. oktoobril toimuval esimeeste konverentsil kellele antakse 2010. aasta Sahharovi auhind. Auhinna üleandmine toimub 15. detsembril Strasbourgis.

"Made in": Päritolumärgistus Euroopa tarbijate abistamiseks
Toote päritoluriik peaks olema selgelt ära näidatud, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ning et nad oleksid kaitstud võimalike terviseohtude, võltsimise ning kõlvatu konkurentsi eest, ütleb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni resolutsioon, mis tuleb täiskogul hääletusele neljapäeval. Uus õigusakt puudutab vaid lõpptarbijale suunatud tarbekaupu.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

22.10.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit