Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


27. september-01. oktoober 2010
Print
  
E-nädalakiri 25/2010


Sisukord
1.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo- ja teaduskomisjoni koosolek.
2.    ELAN võrgustiku koosolek.
3.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek lükati edasi.
4.    Regioonide Komitee ühtekuuluvuspoliitika komisjoni koosolek.
5.    Ühtekuuluvuspoliitika viienda raporti esialgsed sõnumid.
6.    Euroopa Komisjoni  uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia.
7.    Liikmesriikidelt oodatakse aktiivset tegutsemist, et siseturg paremini toimima hakkaks.
8.    Euroopa Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni tuleviku kultuuriprogrammide ja haridusprogrammide osas.
9.    XXII ELi noorte teadlaste konkurss: noorte teadlastalentide autasustamine Lissabonis;
10.    ELi majanduse juhtimine: komisjon esitab ulatusliku seadusandlike meetmete paketi.
11.    2009. aasta finantsaruanne: kuidas jagunesid ELi eelarvekulud.
12.    Ürituste kalender

1.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo- ja teaduskomisjoni koosolek.

Koosolek toimus esmaspäeval, 27. septembril 2010

Sellel koosolekul arutati järgmisi arvamuste eelnõusid:

Arvamus „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta”
KOM(2010)183 lõplik, EDUC-V-005 – CdR 181/2010.
Raportöör: Sylva Kováčiková (CZ/EPP).

Kultuurimajandus ise on väga dünaamiline majandusaktiivsuse ja töökohtade loomise seisukohalt. 2004. aastal ulatus selle sektori töötajate arv 5,8 miljonini ehk siis 3,1 %-ni 25-liikmelise ELi kogutööjõust. 2003. aastal andis kultuurimajandus umbes 2,6 % ELi SKPst ning aastatel 1999–2003 oli majanduskasv selles sektoris märkimisväärselt suurem kui teistes sektorites (KEA European Affairs koostatud uuringu põhjal). Raportöör soovib aidata integreerida kultuuri- ja loomemajandust kohalikku ja piirkondlikku strateegilisse arengusesse, eelkõige seoses kultuuri- ja loomemajanduse innovatsioonipotentsiaali kasutamisega kohaliku ja piirkondliku arengu raames ja töökohtade loomisega ning teeb  ettepaneku hõlmata kultuuri- ja loomemajandus ELi majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse üldise poliitika põhimõtetesse. Arvamuses leitakse, et kõik valitsemistasandid peavad pakkuma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele eritoetust, sest neil on sobivad eeldused leida uusi talente ning tugevdada kultuuri- ja loomemajanduse arengut Euroopas.

Komitee soovitab komisjonil hinnata struktuurifondide ning kultuurisektori, audiovisuaalmeedia, noorte ja hariduse praeguste ja tulevaste programmide asjakohasust, kaaludes nende potentsiaali loomemajanduse toetamisel ja palub komisjonil võtta rohelise raamatu järelmeetmetes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahalisi ja administratiivseid vajadusi.

Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 1.- 2. detsembril 2010 toimuvaks täiskogu istungjärguks

Arvamus „Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist”.
KOM(2010)296 lõplik. EDUC-V-007 – CdR 231/2010.
Raportöör: Robert Bright (UK/PES).

Raportöör leiab, et kutseharidusel on kaks eesmärki – rahuldada Euroopa praegusi ja tulevasi vajadusi oskustööjõu järele ning vähendada samal ajal kriisi sotsiaalset mõju ja hõlbustada kriisist taastumist. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kiireid reforme, et tagada tipptase ja võrdsed võimalused. Kutseharidust tuleks anda integreeritud viisil, nii et partnerlused, dialoog ja õppekavad kujundatakse haridus- ja koolitusasutuste, kõikide valitsustasandite ja ettevõtete tihedas koostöös. 

Tõhusa ülemineku saavutamiseks õppimise erinevate etappide ja töötamise vahel tuleb pakkuda suunamist ja nõustamist, mis võimaldab õppijatel koguda õigeaegselt olulist ja asjakohast teavet karjäärivõimaluste kohta. Arvamuses peetakse äärmiselt oluliseks ühes piirkonnas omandatud kõrgetasemelise kutsehariduse tunnustamist kogu Euroopa Liidus.

Komitee leiab, et hariduse, koolituse ja töö integreerimine nõuab tõhusamat ühtsust kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Lisaks tuleb kutsehariduse strateegiad siduda majandusarengu strateegiatega, jällegi kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.
Raportöör on arvamusel, et struktuurifondide laialdasem kasutamine kutsehariduse toetamiseks on äärmiselt oluline. Euroopa Sotsiaalfond, mille prioriteedid on ümber seatud, võiks välja töötada individuaalseid lahendusi õppijatele, kes vajavad kutseoskuste ajakohastamist, et leida uusi töövõimalusi või säilitada olemasolevad võimalused. Sellega seoses võiks kasutusele võtta ka Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid.

Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 1.- 2. detsembril 2010 toimuvaks täiskogu istungjärguks

Arvamus „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine”
KOM(2010)187 lõplik. EDUC-V-006 – CdR 230/2010.
Raportöör: Fiona O'Loughlin (IE/ALDE)

Komisjoni teatises on välja toodud kolm peamist tegevusvaldkonda: esimene valdkond hõlmab Euroopa Komisjoni poolt praeguses õigus- ja regulatiivses raamistikus tehtavaid täiustusi ja lihtsustusi; teine valdkond hõlmab muudatusi eeskirjades, jäädes samas siiski praeguse kulupõhise mudeli juurde ning kolmas valdkond hõlmab soovitusi ulatuslikumate muudatuste kohta, et jõuda tulemusepõhise kindlasummalise rahastamiseni.

Arvamuses leitakse, et seitsmenda raamprogrammi haldamist iseloomustab endiselt ülemäärane bürokraatia, madal riskitaluvus, vähene tõhusus ja põhjendamatud viivitused, mis pärsivad motivatsiooni programmis osaleda. Sidusrühmad kutsuvad üles eeskirju ja menetlusi lihtsustama ja ühtlustama, et potentsiaali tõhusamalt ära kasutada, eesmärke täita ja tagada seitsmenda raamprogrammi atraktiivsus ja kättesaadavus teadus- ja akadeemilistele ringkondadele ning tööstusettevõtjatele (eeskätt VKEdele).

Lihtsustamine on pidev protsess ja selle teostamise keskmes peab seisma lõppkasutaja (toetusesaaja). Praegu kulub taotluse tähtajast lepingu allkirjastamiseni keskmiselt 329 päeva – tegemist on liiga pika viivitusega.

Tähtis on haldustavade ja standardmenetluste ajakohastamine (kas kõik taotlused on vaja saata postiga (tähitud kirjaga)?). Samuti oleks soovitatav e-haldamise laialdasem kohaldamine – veebipõhine süsteem ettepanekute esitamiseks, läbirääkimiste pidamiseks ja aruannete esitamiseks ning parem ühtlustamine teadusuuringute peadirektoraadis ja peadirektoraatide vahel.

Vajalik on õige tasakaal kontrollimise ja poliitika tõhususe vahel, samuti vea ja pettuse selge eristamine. Komisjoni erinevate talituste kontrollid ja auditid tuleb auditite ajastust/sagedust silmas pidades kooskõlastada. Soovitav oleks muuta teadusuuringute programmi lubatavat veaohtu, ehkki tegemist ei ole küll rangelt lihtsustamismeetmega.
Lisaks esitatakse töödokumendis terve rida küsimusi millele valmiv raport peaks vastama.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine EDUCi komisjoni koosolekul 18. novembril 2010. Vastuvõtmine on kavas 2.-3. veebruaril 2011 toimuval täiskogu istungjärgul.

„ELi eelarve pärast 2013. aastat”, EDUCi komisjoni poolt ELi eelarve läbivaatamise ajutise komisjoni töösse antava panuse kavandi arutelu (CdR 249/2010).

Hariduse, koolituse, kultuuri, meedia ja  noorsoo osas arvab EDUC komisjon, et  haridusele ja noorte liikuvusel suunatud programmid peaksid jätkuma ka järgmisel rahastamisperioodil. Samas on nad mures, et avatud koordinatsioonimeetodi tugevdamine õppetegevuse vallas võib suurendada suures osas hariduse ja koolituse eest vastutavatel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasuvat finants- ja halduskoormust. Uute näitajate ja sihttasemete loomine õpirände jaoks võib teatud tingimustel liikmesriikide, piirkondlikule ja kohalikule tasandile kaasa tuua märkimisväärse täiendava haldus- ja finantskoormuse. Lähtuvalt ELi pingutustest bürokraatia vähendamiseks võiks seda teha üksnes pärast positiivse hinnangu saanud põhjalikku tasuvusanalüüsi.

Teadus- ja uuendustegevuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osas arvab EDUC komisjon, et EL tegi sammu õiges suunas, kui otsustas jätkata teadus- ja tehnoloogilise arendustegevuse toetamist kõigis valdkondades ning tuleks edendada ka konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning struktuurifondide kasutamist, kuna need on suurepärased vahendid, et edendada kõrgtehnoloogia projektide elluviimist kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Järgmine koosolek toimub 18. novembril 2010, Brüsselis.

2.    ELAN võrgustiku koosolek

Koosolek toimud 28. septembril.

Alam-Austria esindus Brüsselis korraldab selle aasta Avatud Päevade raames (4-7 oktoober 2010, Brüssel-  www.opendays.europa.eu) ürituse, mille eesmärgiks on tagada NUTS 2 regioonide piisav rahastamine ka järgmisel rahastusperioodil 2013+.

Austria esindaja sõnul ei ole see võitlus obj.1 ja obj. 2 regioonide vahel (mida see kindlasti ikkagi on). Nad soovivad järgmisel perioodil konkurentsivõime tõstmiseks suunatud meetme piisavat rahastamist, samas kartes, et järgmise perioodi ühtekuuluvusvahendite kogumaht väheneb.

Nad soovivad säilitada paindlikkuse vahendite kasutamisel, arvestades regioonide vajadusi.

Nad on kogunud toetusallkirju oma pöördumisele (lisatud) kokku 139 NUTS 2 regiooni käest (kokku 18 liikmesriigist) - see on 81% kogu NUTS 2 regioonidest on üleskutsega liitunud (oma toetust on avaldanud ka Budapesti ja Praha esindajad). Luksemburg on keeldunud sellele üritusele oma toetust andmast.

7.oktoobril on kavas avalik marss Austria esinduse juurest Euroopa Komisjoni Berlaymont hoone juurde. Kõik regioonid on esindatud oma lipuga. Nad on planeerinud oma demonstratsiooni nii, et sel ajal on komisjoni hoones ka Barrosso ja Euroopa Parlamendi president kellega koos nad loodavad pildile saada. Ürituse programm on aruandele lisatud.

Lühidalt oli juttu ka CEMR poolt läbi viidavast uuringust organisatsiooni tuleviku suundumuste kohta.

Ajavahemikul 1.juuli- 31 august on saadud 116 vastust, millest 91 on üksikliikmete poolt (CEMR liikmed ja töötajaskond), 14 on liitude poolt saadetud kollektiivsed vastused ja 11 on koostööpartnerite poolt. Jätkuvalt on võimalik oma arvamused teele saata. Saadud vastusete kokkuvõtet tutvustati 21. septembril Pariisis toimunud juhtkomisjoni koosolekul ( Eesti üleriigiliste liitude poolt osaleb selles komisjonis Mihkel Juhkami).

Üldine konsensus on, et CEMR põhitegevuseks peaks ka tulevikus jääma kohalike ja regionaalsete omavalitsuste huvide esindamine läbi Euroopa Liidu poliitikate mõjutamise (lobby). Oma huvide kaitsmiseks tuleks parandada  koostööd Euroopa Parlamendiga, Euroopa Komisjoniga ja  Regioonide Komiteega. Jätkuvalt peetakse oluliselt poliitiliste esindajate kaasatuse suurendamist, parandades seeläbi CEMR poliitilise tunnustust ja nähtavaust. Oluline on ka, et CEMRis töötaksid kõrgelt kvalifitseeritud inimesed.

Vastajad arvasid, et CEMR peaks suurendama oma rolli kui koostöö platvorm ja peaks organiseerima töörühmade koosolekuid paindlikumat, et paremini arvestada muutuvaid keskkonna tingimusi.

Järgmiste sammudena nähakse ette liikmetele tagasiside andmist läbiviidud küsitluse tulemustest ja liikmete ettepanekute kogumist kuni 15.oktoobrini.

28.-29. oktoobril Bordeaux ´is toimuval koosolekul pakutakse välja CEMR 2020  strateegilise plaani eelnõu. Tuleviku suundumuste lõplik kavand peaks vastu võetama poliitikakomitee koosolekul selle aasta lõpus.

CEMR kutsub kõiki oma avamust avaldama -
http://www.ccre.org/news_detail_en.htm?ID=1942
 
13.oktoobril toimub Haagis CEMR ja Hollandi Liidu koostöös konverents teemal:  “Trust in Government: Build – Maintain – Improve”. Osalustasu ei ole. Täpsem informatsioon konverentsi kohta on leitav:
http://sites.google.com/site/trustingovernment/

CEMR demokraatia ja valitsemise töörühma järgmine koosolek toimub pärast konverentsi, 14.oktoobril Haagis.

3.    Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek lükati edasi.

ECOS komisjoni 29.septembriks planeeritud koosolek jäi ära, kuna Brüsselis oli oodata sellel päeval suuri demonstratsioone. Teave koosoleku ära jätmise kohta saadeti eelmisel päeval kui selgus kavandatud demonstratsioonide ulatus.

Ligikaudu 1000 bussi tõi linna alates kella viiest hommikul kuni 80 000 demonstranti.
Selle tõttu oli Brüsseli eurotsoonis liiklus suletud ajavahemikul 10.30-20.00. Brüsseli ühiskondliku transpordi ametiühing teatas, et ka nemad streigivad, mis tähendab ka kogu ühistranspordi olulist vähendamist. Euroopa Komisjoni lähedal asuvad metroojaamad olid täielikult suletud.

See on suurim demonstratsioon aastast 2001, kus nõutakse “more social Europe."  See on suunatud avaliku sektori eelarve kärbete vastu ja väidetakse, et kärbete tõttu satub majandus veelgi suuremasse kriisi. Nende sõnum on, et  töötajad ei ole nõus maksma pankade, finantsturgude ja – agentuuride poolt tekitatud võlgu - artikkel

ECOS komisjoni koosolek lükati edasi 11.oktoobriks. Koosolek toimub 11.00-18.00 Regioonide Komitee peahoones, aadressil rue Belliard 101, 1040 Brüssel (ruum JDE 52).

4.    Regioonide Komitee ühtekuuluvuspoliitika komisjoni koosolek.

COTER komisjoni koosolek toimus neljapäeval, 30. septembril 2010 Tournai Expo ruumides (Tournai, Belgia). Osalesid Regioonide Komitee liikmed Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Juri Gotmans ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.  
COTER_pilt
Juri Gotmans teeb pilti. Meiega koos jäi pildile ka Inglismaa delegatsiooni liige.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Edasine töökorraldus


Otsustati koostada arvamus teemal “Teatis ühise Euroopa raudtee ala arendamise kohta (direktiiv COM 2010(475)). Raportööriks määrati Sauwens (BE).

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 221/2010) ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta””
KOM(2010) 110 lõplik, CdR 159/2010 rev.1 COTER-V-007
Raportöör: Constantin Ostaficiuc (RO/EPP).

Komisjoni  teatises esitatakse esimest korda täielik ülevaade 2007.–2013. aasta ühtekuuluvusprogrammide rakendamisest. Ülevaade põhineb peamiselt 27 liikmesriigi strateegiaaruannetel, mis koostati esmakordselt selle ajavahemiku ühtekuuluvuspoliitika raames.

Liikmesriigid kinnitavad, et esialgsed kohustused investeerida struktuurimuutustesse on täidetud. 18 kuud pärast programmide aktiivset rakendamist on väljavalitud projektide kogumaksumus suurem kui 93 miljardit eurot, mis moodustab 27 % kõnealuse perioodi tehingute kogumahust.

Euroopa Komisjoni koduleht:
http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/info_en.htm

Raport tervitab üldmäärusega kehtestatud strateegiaaruannete koostamist, mille eesmärk on esitada varaseid andmeid ühtekuuluvuspoliitika rakendamise väljundite ja tulemuste kohta aastatel 2007–2013. Strateegiaaruanne juhib enam tähelepanu vajadusele suurendada ELi ühtekuuluvuspoliitika meetmete mõju kohalikul, piirkondlikul ja üleriigilisel tasandil.

Raportis väljendatakse seisukohta, et esineb otsene seos järgmise kolme elemendi vahel:
1) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine,
2) vahendite kasutuse määr ning
3) ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide edukas rakendamine nii planeerimise kui ka projekti etapis.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivne osalemine rakenduskavade väljatöötamises aitab kaasa selliste projektide koostamisele, mis ei ole niivõrd ebarealistlikud, vaid vastupidi, vastavad paremini piirkondade vajadustele ja tagavad vahendite kiire kasutamise.

Raportöör teeb ettepaneku algatada aruannete koostamise kogemustest ja tulemustest lähtudes arutelud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning korraldusasutuste vahel, et analüüsida esilekerkinud takistusi ja leida sobivaid meetmeid, mida võtta tulemuste parandamiseks.

Raport toob välja, et haldus- ja kontrollimenetlused peavad olema proportsionaalsed projektide suurusega, sest väikestel asutustel ja väikestel kohalikel omavalitsustel on projekte praegustel tingimustel väga raske rakendada. Järgmisel programmiperioodil tuleb kehtestada erisätted väikesemahuliste ELi toetuste jaoks.

Samuti märgib raport, et n+2 reegel on eriti problemaatiline programmiperioodi esimesel aastal, arvestades rakenduskavade hilist heakskiitmist, projektikonkursside käivitamist, hindamist jne, ning soovitab programmiperioodi esimesel poolel rakendada ELi kõigi 27 liikmesriigi suhtes n+3 reeglit.

See, et arvamus oli hästi koostatud ja selles välja toodud ettepanekud asjalikud, näitab ka asjaolu, et selle arvamuse eelnõu kohta esitati vaid 5 muudatusettepanekut, millest 4 võeti vastu, nendest kaks kompromissina ning üks ettepanek võeti tagasi.

Arvamuse eelnõu kiideti ühehäälselt heaks.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 1.–2. detsembril 2010 toimuval istungjärgul.

Omaalgatuslik arvamus teemal „Uued väljavaated ETKRi käsitleva määruse läbivaatamisel”.
Raportöör: Alberto Nuñez Feijoo (ES/EPP),
CdR 100/2010 rev.1 COTER-V-004 .

Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) on uut liiki juriidiline isik, mis asutati ühenduse õiguse alusel määrusega (EÜ) nr 1082/2006. Määruse artikliga 18 sätestati selle jõustumine 1. augustil 2006 ning kohaldamine enne 1.augustit 2007, välja arvatud artikkel 16, mida kohaldatakse alates 1. augustist 2006. Artiklis 16 on sätestatud, et liikmesriigid võtavad määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vastu asjakohased õigusaktid.

Arvamuses avaldatakse kahetsust, et kuigi ETKR on ühenduse õigusvahend, mis asutati spetsiaalselt territoriaalse koostöö hõlbustamiseks ELis, ning kuigi esmapilgul tundub, et ühenduse rahalisi vahendeid suunavad määrused soodustavad selle kasutamist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, ei vasta reaalsus loogilistele ootustele ja soovidele, millest lähtuvalt ühenduse seadusandja sedavõrd olulise õigusliku sammu astus.

Alates 1. augustist 2007 on ELi territooriumil asutatud väga väike hulk ETKRe võrreldes tekitatud ootustega ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hulgaga, kes tegid koostööd juba varem. Hoolimata arvukate ELi territoriaalse koostöö projektide (mida kaasrahastatakse ELi vahenditest) käivitamisest, tundub ka asutamisel olevaid ETKRe olevat vähe.

Arvamuses tehakse ettepanek korraldada lisatavate menetluslike meetmete arutamiseks kohtumine, milles osalevad kõik ETKRide asutamisest huvitatud territoriaalüksused ning liikmesriikides lube andvad asutused, et vältida lepingute ja põhikirjade projektide lõputut ringlemist seetõttu, et pidevalt kuhjub uusi ja kooskõlastamata tegureid.

Arvamuse koostamisel on arvestatud Regioonide Komitee varasemas arvamuses väljendatud seiskohtu kui ka erinevatel seminaridel ja konverentsidel tehtud ettepanekuid.

Ühe ettepanekuna näiteks soovitatakse parandada ETKRide kokkulepete ja põhikirjade nähtavust, tehes seda näiteks nende sisu täieliku avaldamisega Euroopa Liidu Teataja C-seerias, misläbi suureneks kõigi ELi huvitatud isikute silmis õiguskindlus uue õigusvahendi suhtes ning teiselt poolt teabelevi.

See oli arvamuse eelnõu esimene arutelu. Arvamuse eelnõu teine arutelu ja vastuvõtmine COTERi komisjoni koosolekul 16. novembril 2010.  Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 2011. aasta veebruaris toimuval istungjärgul

Arvamus teemal „Ühtekuuluvuspoliitika panus Euroopa 2020. aasta strateegiasse” Pearaportöör: Michael Schneider (DE/EPP),
CdR 223/2010 COTER-V-008 .

Arvamus tuleb arutlusele 6-7 oktoobril 2010 toimuval täiskogu istungil. Selle arvamuse eelnõu kohta on esitatud 63 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt.

Raportöör esitab omalt poolt 21 kompromissettepanekut. Ta ütles, et arvamuse arutelul ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda juba varem heaks kiidetud arvamustes väljendatud seisuskohtadest.

Arvamuses pakutakse välja järgmised järeldused:
·    ühtekuuluvuspoliitika tuleb ka tulevikus suunata ELi lepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidele;

·    sellisel juhul annab ühtekuuluvuspoliitika aktiivse panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide rakendamisse;

·    see õnnestub aga vaid siis, kui ühtekuuluvuspoliitika suunatakse ka tulevikus ELi kõikidele piirkondadele;

·    vaid ühtekuuluvuspoliitika horisontaalse lähenemisviisi kaudu on võimalik tagada ELi kõikidele piirkondadele võimalus aktiivselt osaleda Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel;

·    eesmärkide sidusust saab suurendada ja struktuurifondide kasutamist tugevamalt siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga kõigi osalejate jaoks, kui asjaomaseid tasandeid kaasatakse ulatuslikult ja varakult nende arendamisse;

·    seda on võimalik saavutada, kasutades kohalike ja piirkondlike omavalitsustega sõlmitud piirkondliku pakti ühtekuuluvuspoliitika tulevaste suuniste kohta Euroopa 2020. aasta strateegia valguses;

·    seejuures peab ühtekuuluvuspoliitika toetuse raskuskese olema jätkuvalt suunatud kõige nõrgematele ja probleemsematele piirkondadele ning piirkondadele, mis pärast 2013. aastat ei saa enam kõige kõrgemat toetust, tuleb olemasolevaid probleeme arvestades leida sobivad ja õiglased üleminekutingimused, et tagada toetusest ilma jäänud piirkondadele juba saavutatud edusammud jätkusuutlikkuse tagamiseks;

·    samal ajal tuleb jätkuvalt toetada piirkondi, mis juba praegu annavad olulise panuse ELi konkurentsivõimesse. Lisaks sellele on ka majanduslikult tugevates piirkondades struktuuriliselt nõrgemaid alasid, mis vajavad samuti toetust;

·    territoriaalne ühtekuuluvus võib piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö raames anda olulise panuse Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse;

·    Euroopa Sotsiaalfond peab ka tulevikus jääma ühtekuuluvuspoliitika osaks ning see tuleb tagada ühise raammääruse abil;

·    Regioonide Komitee tuleb struktureeritud viisil kaasata Euroopa 2020. aasta strateegia edasisse rakendamisse, kasutades ka Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi tulemusi. Selleks tuleks kevadiseks tippkohtumiseks koostatavas Euroopa Komisjoni aruandes ette näha konkreetne peatükk kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kohta strateegia rakendamisse;

·    ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis andma Euroopa tulevase ühtekuuluvuspoliitika rakendamise raames oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia õnnestumisse!

ELi 2013. aasta järgne eelarve
Regioonide Komitee ELi eelarve läbivaatamise ajutise sihtkomisjoni tööd tutvustas ajutise sihtkomisjoni esimees Flo Clucas (UK/ALDE). Sellele järgnes arutelu COTERi komisjoni kavandatud panuse üle ajutise sihtkomisjoni töösse.

Leiti, et regionaalpoliitika peab tuginema säästva arengu teguritele ja komponentidele. Seega tuleb struktuurifondid suunata selgelt määratletud Euroopa tasandi prioriteetidele (nõuetele vastavus), kohandades neid samas konkreetselt piirkondlikule tasandile asjaomase piirkonna väljakutsete kohaselt.

2013. aasta järel oleks kasulik vahendite sihtotstarbelise eraldamise lähenemisviis ümber mõelda: esiteks tuleks struktuurifondide suunamisel Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidele võtta võrdsemal määral arvesse ühtekuuluvuspoliitika kahte suurt eesmärki ning teiseks tuleks kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kohe algusest peale.

Kui perioodi 2007–2013 manööverdamisruum on piiratud finants- ja õigusraamistikuga, tuleb ELi tulevases eelarves tagada täiendavad vahendid territoriaalse ühtekuuluvuse  eesmärgi elluviimiseks.

Peamine väljakutse on muuta transpordisektor jätkusuutlikumaks ja tõhusamaks majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärgil ning parandada juurdepääsu sisemaapiirkondadele, eelkõige suurlinnapiirkondades, et paremini saavutada territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki.

Liikmete sõnavõttudes arvati, et ei ole õige rääkida eraldi transpordisektorist- ka teised on olulised. Ungari esindaja rõhutas, et uutes liikmesriikides on jätkuvalt vaja suunata investeeringuid infrastruktuuri baastaseme ühtlustamiseks arenenud liikmesriikidega.
Arutati ka sel teemal, kas on vaja uusi tuluallikaid EL eelarve suurendamiseks.

Järgmise koosolek toimub 16. novemberil 2010, Brüsselis.

5.    Ühtekuuluvuspoliitika viienda raporti esialgsed sõnumid.

Kuigi ühtekuuluvuspoliitika viies raport peaks avaldatama alles novembris, on juba esimene versioon sellest jõudnud minu kolleegide kätte.

Raporti projektis leitakse, et jätkuvalt on vaja toetada kõiki regioone, kuid suurem tähelepanu peab jätkuvalt olema vaesemate regioonide järeleaitamisel. Komisjon leiab, et arenenud regioonides on siiski valdkondi (nagu keskkonna probleemid ja sotsiaalne tõrjutus linnades, majanduse ümberstruktureerimine ja teadmistepõhilisele ja innovaatilisele majandusele üleminek) , mis vajavad samuti toetust ja üleminekuregioonidele.

Leitakse, et järgmisel rahastamisperioodil peab ühtekuuluvuspoliitika olema paremini seotud EU2020 strateegia eesmärkidega. Samuti peaks poliitika jätkuvalt toetama territoriaalset koostööd.

Territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi raames kavandab komisjon suuremat rolli linnadele, kohalikule tasandile ja makroregioonidele. Leitakse, et Euroopa 2020 strateegia edukas rakendamine nõuab uut valitsemissüsteemi, mis kaasab euroopa, liikmesriikide, regionaalse ja kohaliku tasandi administratsioone. Selleks, et täiel määral järgida Lissaboni Lepingus sätestatud subsidiaarsuse printsiipi, tuleb kohalike ja regionaalsete esindajate osalust suurendada nii poliitilises dialoogis kui ka ühtekuuluvuspoliitika rakendamises. Samuti tähendab see riiklikul tasandil sotsiaalsete partnerite kaasamist, eriti nende, kes mängivad elulist rolli sotsiaal- ja tööhõive poliitikate rakendamisel.

Seetõttu pakub komisjon, et rahalised ressursid peaksid olema selgelt adresseeritud linnaliste probleemide lahendamiseks ja linnadele tuleks anda suurem õigus linnaliste meetmete kavandamisel ja rakendamisel.

Samuti soovitakse ühtekuuluvuspoliitika lähenemisel tugevdada kohaliku arengu rolli just sellistes valdkondades nagu aktiivne kaasamine, vaesuse vastu võitlemine, sotsiaalse innovatsiooni kiirendamine, innovaatiliste strateegiate arendamine või mahajäänud piirkondade taaskasutusele võtmine. Komisjon kaalub võimalust eraldada järgmisel perioodil nende meetmete jaoks eraldi raha, kus kogu maht kaetakse ühtekuuluvusfondi vahenditest 100% ulatuses tingimusel, et on kaasatud teised sotsiaalsed partnerid.

Leitakse, et makroregioonide rahastamine peaks toimuma olemasolevate strateegiate ja rahastuse ülevaatamisel. Makroregioonide strateegiat peaksid tuginema laiapõhjalaistele integreeritud riikide vahelistele instrumentidele, samuti peaks rahastamine tulema ühtekuuluvuspoliitika poolt rahastatud riiklikest ja regionaalsetest programmidest ja teistest riiklikest vahenditest.

Komisjon soovib ka parandada vahendite kasutamise efektiivsust ning võtta kasutusele uusi finantsinstrumente. Täpsemalt saate lugeda lisatud raporti eelnõust.

6.    Euroopa Komisjoni  uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia

Euroopa Komisjon võttis 21.septembril  vastu viie aasta strateegia, et edendada soolist võrdõiguslikkust Euroopas. Strateegia eesmärk on paremini ära kasutada naiste potentsiaali, aidates sellega kaasa ELi üldiste majandus- ja sotsiaaleesmärkide saavutamisele. Strateegias muudetakse Euroopa Komisjoni naiste hartas (vt IP/10/237) sätestatud põhimõtted konkreetseteks meetmeteks, mis hõlmavad näiteks naiste suuremat kaasamist ettevõtete juhtimisse ja soolise vägivalla probleeme. Uus Eurobaromeetri uuring näitab, et 87% eurooplastest toetab ELi meetmeid koduvägivalla vastu võitlemiseks. Üks kodanik neljast tunneb kedagi, kes on langenud sellise vägivalla ohvriks.

Komisjonis vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse strateegias nähakse ette terve rida meetmeid, mis on koondatud viie prioriteedi ümber: majandus ja tööturg, võrdne tasustamine, võrdsus juhtivatel ametikohtadel, soolise vägivalla probleem ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine EList kaugemal.

Meetmetega soovitakse:
·    kaasata rohkem naisi tööturule ja aidata nõnda kaasa Euroopa 2020. aasta üldise tööhõivemäära (meeste ja naiste puhul kokku 75%) saavutamisele (vt IP/10/225);

·    luua eesmärgipärased algatused, mis suurendaks naiste esindatust juhtivatel ametikohtadel majandusalaste otsuste tegemisel;

·    edendada naisettevõtlust ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist;

·    korraldada iga-aastast üle-euroopalist võrdse töötasu päeva, mille eesmärk on suurendada teadlikkust sellest, et naised teenivad ELis keskmiselt 18% vähem kui mehed;

·    teha kõigi liikmesriikidega koostööd, et võidelda naiste vastu suunatud vägivalla vastu, eriti naiste suguelundite moonutamise vastu Euroopas ja mujal maailmas.

Samuti käivitab komisjon iga-aastase tipptasemel soolise võrdõiguslikkuse dialoogi, millesse kaasatakse Euroopa Parlament, nõukogu eesistujariigid, Euroopa tööturu osapooled ja kodanikuühiskond, et hinnata strateegia rakendamise edusamme.

Strateegaia ja muud soolise võrdõiguslikkusega seotud materjalid on leitavad:
strateegia

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:
http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm
MEMO/10/430

7.    Liikmesriikidelt oodatakse aktiivset tegutsemist, et siseturg paremini toimima hakkaks.


Liikmesriigid teevad endiselt tublit tööd siseturueeskirjade ülevõtmisel oma riigi õigusesse, ent Euroopa Komisjoni avaldatud värskeim siseturu tulemustabel näitab, et viimaste aastate positiivne areng on seiskunud. Keskmiselt 0,9% siseturudirektiividest, mille rakendamise tähtaeg on möödunud, ei ole praeguseks liikmesriikide õigusesse üle võetud. Märtsis 2010 oli see arv veel 0,7%. See tähendab, et liikmesriigid on nõuete täitmise piiri peal, sest riigipead ja valitsusjuhid seadsid 2007. aastal eesmärgiks mitte ületada 1% määra.

ELi õigusnormide kohaldamisega seotud rikkumismenetluste arv on viimase kuue kuu jooksul pisut vähenenud. Võttes arvesse, kui oluline on kodanike liikuvus siseturul, käsitleb tulemustabeli üks osa seda, kui tõhusalt on ELi norme rakendatud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise valdkonnas.

Siseturu kõige uuema tulemustabeli täistekst on avaldatud aadressil
http://ec.europa.eu/internal_market/score/index_en.htm

Siseturu tulemustabeliga seotud dokumendid:
http://ec.europa.eu/internal_market/score/relateddocs/index_en.htm

8.    Euroopa Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni tuleviku kultuuriprogrammide ja haridusprogrammide osas.

15.septembril algatas Euroopa Komisjon arutelu järgmise perioodi kultuuriprogrammide osas. Võimalus oma arvamust avaldada on kuni selle aasta 15.detsembrini.

Konsultatsiooni tulemused avaldatakse 2011 aasta esimeses kvartalis.
Go to the consultation

Euroopa Komisjon käivitas avaliku konsultatsiooni ka seoses kolme kavandatava haridusprogrammiga, mis asendavad alates 2014. aastast kolme olemasolevat programmi:
·    Haridus- ja koolitusprogramm – konsultatsioon  asendab praeguse elukestva õppe programmi

·    Noorteprogramm – konsultatsioon asendab praeguse programmi Aktiivsed noored  

·    Rahvusvaheline kõrgharidusprogramm – konsultatsioon asendab praeguse programmi Erasmus Mundus 

Konsultatsiooni küsimustikele vastates saate esitada oma seisukohad:
·    programmide väljatöötamise ja ülesehituse kohta ning

·    kuidas nad aitavad kaasa strateegia Euroopa 2020. aastal   raames aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, kuid eelkõige strateegia kahe põhilise algatuse raames, milleks on: „Noorte liikuvus”   ja „Uued kutseoskused uute töökohtade jaoks

Konsultatsioon on avatud kuni 30. novembrini 2010.

9.    XXII ELi noorte teadlaste konkurss: noorte teadlastalentide autasustamine Lissabonis


Lissabonis autasustati 29.septembril T¨ehhi Vabariigist, Poolast ja Ungarist pärit noori teadlasi Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi 2010 esimeste auhindadega.

Laureaatprojektid, mille raames uuriti füüsikat, bioloogiat ja sotsiaalteadusi, valis 37 riigist pärit 85 projekti seast välja rahvusvaheline ¸ürii. Teiste ja kolmandate auhindade ning rahvusvahelise koostöö auhinna vääriliseks peeti seitset projekti Poolast, Portugalist, Lätist ja Brasiiliast. Suurepärase kvaliteediga innovaatiliste teadusprojektide eest jagasid 51 500 euro suurust auhinnafondi 16 laureaati vanuses 14–21 aastat. Teave võitjate ja kõikide esitatud projektide kohta on kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/research/youngscientists/index_en.cfm.

10.    ELi majanduse juhtimine: komisjon esitab ulatusliku seadusandlike meetmete paketi.

Euroopa Komisjon võttis vastu seadusandliku paketi, millega tugevdatakse majanduse juhtimist ELis ja euroalal ulatuslikumalt kui seda on kunagi varem pärast majandus- ja rahaliidu loomist tehtud. Silmas pidades kehtivate õigusaktide puuduseid, on eesmärk nii eelarvepoliitika kui ka makromajanduspoliitika ja struktuurireformide ulatuslikum ja jõulisem järelevalve. Nõudeid rikkuvate liikmesriikide suhtes on ette nähtud uued jõustamismehhanismid. Hiljuti heaks kiidetud „Euroopa poolaasta” koondab kõik läbivaadatud ja uued järelevalveprotsessid ulatuslikku ja tõhusasse majanduspoliitilisse raamistikku.

Seadusandlik pakett koosneb kuuest õigusaktist. Neli ettepanekut käsitlevad eelarveküsimusi, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti laiaulatuslikku reformi. Kahe uue määruse eesmärk on tuvastada ja tõhusalt tegeleda tekkiva makromajandusliku tasakaalustamatusega ELis ja euroalal.

Euroala liikmesriikide jaoks tähendavad muudatused seda, et tõhustatakse jõustamismehhanismi ja vähendatakse diskretsiooniõigust sanktsioonide kohaldamisel. Teiste sõnadega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakt rohkem eeskirjadel põhinevaks ning sanktsioonidest saab tavaline tagajärg riikidele, kes ei täida oma kohustusi.

Täpsem teave: pressiteade

11.    2009. aasta finantsaruanne: kuidas jagunesid ELi eelarvekulud.


Komisjoni esitatud 2009. aasta finantsaruande kohaselt kasutati eelarvevahendid ära 97% ehk peaaegu samas ulatuses kui 2008. aastal (98%). Eelarve kogukulude maht ulatus üle 112 miljardi euro. Suurem osa kõnealusest summast kasutati majanduskasvu, tööhõive, teadus- ja arendustegevuse ning põllumajanduse tõhustamiseks.
·    Majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamisse investeeriti 44 miljardit eurot;

·    Üle 40 miljardi euro suunati maapiirkondadesse, üle 100 000 noore inimese kaasati projektidesse ja vahetusprogrammidesse,

·    Välismeetmeteks kulutati rohkem kui 10 miljardit eurot;

·    7,4 miljardit halduskuludele;

Finantsaruanne:
http://ec.europa.eu/budget/documents/2009_en.htm?submenuheader=2&go=t3_2

12.    Ürituste kalender

* Avatud Päevad 4.-7.10.2010

* Regioonide Komitee täiskogu istung 4.-6.10.2010

* Euroopa Kohaliku Demokraatia Nädal 11.–17.10.2010 (teave)

* Kommunikatsiooni konverents 13.–14.10.2010 Brüssel

* Konverents “Trust in Government: Build – Maintain – Improve” 13.10.10 Haagis

* Euroopa Roheline Pealinn 20.–22.10.2010 Stockholm

* 4th Equality Summit 15.–16.11.2010 Brüssel (teave)

* Läänemere Strateegia esimene Foorum Tallinnas 14.15.oktoobril 2010

* Jäätmete vähendamise nädala, European Week for Waste Reduction, 20.–28.11.2010

* Demographic Dimension of the Europe 2020 Strategy, 22.–23.11.2010 Brüssel

* URBACT Annual Conference 30.11.–1.12.2010 Liège, Belgia

* Konverents "The power of the Baltic Sea macro-region" 30.11.–1.12.2010 Jyväskylä

* Cohesion in Europe: Regions take up the challenge 7.12.2010 Bryssel


Euroopa Parlamendi juures toimus 29.septembril üritus, kus tutvustati riike ja nende toite -
http://www.eutrio.be/fr/les-27-dans-votre-assiette

[pilt]

[pilt]

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

08.10.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit