Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


04.-08. oktoober 2010
Print

   
E-nädalakiri 26/2010


Sisukord
1.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek.
2.    Regioonide Komitee juhatuse koosolek.
3.    Regioonide Komitee täiskogu istung.
4.    Avatud Päevad Brüsselis.
5.    Euroopa Parlamendi täiskogu istung Brüsselis 6-7.oktoobril 2010.

1.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek.

Koosolek toimus esmaspäeval, 4 oktoobril 2010. Koosolekul osalesid delegatsiooni koordinaator Kaimo Käärmann-Liive ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis, delegatsiooni kaas-koordinaator Ille Allsaar.

Käidi kiirelt üle juhatuse ja täiskogu päevakorras olevad küsimused. Juttu oli territoriaalsest paktist ning samuti resolutsiooni eelnõust Regioonide Komitee panuse kohta ÜRO kliimakonverentsil, mis toimub Cancunis 29. novembrist kuni 10. detsembrini 2010. Juhatus peaks heaks kiitma territoriaalse pakti poliitilise suunitluse ja selle mida selle all mõelda. Küsimus oli ka kes ja kuidas otsustavad vahendite kasutuse üle, mis on mõeldud CoR kommunikatsiooniks. Täna otsustavad 85% nende vahendite kasutamise üle poliitilised fraktsioonid. Suurem sõnaõigus peaks olema ka riiklikel delegatsioonidel.

173 liiget on nõutav kvoorum, et võtta vastu otsuseid täiskogul- see puudutab eriti ettepanekuid Regioonide Komitee tulevase koosseisu üle.

Evita küsis millal liikmed saavad teada kas nende taotlus osaleda 4.päeval Avatud Päevadel on rahuldatud või mitte. Vastus oli, et see tehakse teatavaks täiskogu jooksul.

2. detsembril 2010 toimub komitee presidendi kohtumine delegatsiooni juhtidega. (8.00-9.30 enne täiskogu algust).

2.    Regioonide Komitee juhatuse koosolek.

Koosolek toimus esmaspäeval, 4 oktoobril 2010. Koosolekul osalesid juhatuse liige Kurmet Müürsepp, delegatsiooni koordinaator Kaimo Käärmann-Liive ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll, samuti 4.-6. oktoobril toimuva täiskogu päevakorra kavand ja 1.-2. detsembril 2010 täiskogu esialgne kavand.

Euroopa Komisjoni asepresidendi, institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste voliniku Maro¨ ¦efčoviči sõnavõtt. Ta ütles, et hoolimata kriisist on siiski Avatud Päevadel osalejaid palju. Programm pakub palju erinevaid võimalusi ja on väga huvitav. Vaja on parandada suhteid Brüsseli ja regioonide vahel. Oluline on rakendada mitmetasandelise valitsemise põhimõtteid. Komisjon soovib paremat koordineerimist erinevate tasandite vahel.

On äärmiselt oluline, et erinevate tasandite pädevused ei tohiks omavahel võistelda. Alati peab mõtlema milline tasand on õige teatud küsimuste reguleerimiseks ja järgima subsidiaarsuse põhimõtteid. Ta vastutab ka suhete eest riiklike parlamentidega. Talle tundub, et arusaam EL seadusandluse olulisusest pidevalt kasvab. Subsidiaarsuse klausel on muutumas üha olulisemaks. Rohkem on rakendatud mõjuhinnanguid ja nende põhjal on tagasi lükatud 35% ettepanekutest seadusandluse alal. Komisjon jätkab oma jõupingutusi bürokraatia vähendamiseks. Usub, et nad saavutavad selle vähendamise 30% ulatuses. Ühtekuuluvuspoliitika on üks võtmeelemente, et saavutada tasakaalustatum euroopa. See kõik aitab parandada EL positsiooni rahvusvahelisel turul.

Läbirääkimised EL eelarve üle saavad olema väga pingelised. Ettepanekutega tullakse välja 2011 aasta II kvartalis. On vaja tagada, et raha, mis investeeritakse EL projektidesse, on hästi kulutatud raha ja toob rohkem tagasi kui siseriiklike eesmärkide jaoks kulutatud raha.

Roheliste eesmärkide täitmise osas on lihtsam rääkida regioonide ja linnadega kui liikmesriikidega. EU2020 osas  tahab ta selgitada miks on valitud just need viis eesmärki. Need on rohkem nagu indikaatorid, mis aitavad mõõta EL edukust globaalsel tasandil. Vaja on muuta kõik piirkonnad konkurentsi võimelisemaks. Peamiseks veaks Lissaboni Strateegia puhul oli see, et see oli strateegia, mida juhtis Brüssel, mis oli liiga bürokraatlik ja seal oli liiga palju eesmärke. Nüüd nad soovivad neid vigu vältida.

Oluliseimad teemad, mida juhatusel arutati, olid:

Piirkondlikud paktid ja Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalve

Regioonide Komitee käivitab kahese eesmärgiga poliitilise algatuse, mis on suunatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaali mobiliseerimisele Euroopa 2020. aasta strateegia edukaks rakendamiseks ELi tasandil, kuid ka liikmesriikide tasandil.

Ühelt poolt kutsub Regioonide Komitee Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti innustama ja toetama territoriaalsete paktide loomist kohalike ja piirkondlike omavalitsustega riigi tasandil eesmärgiga viia see ellu eri valitsemistasandite vahelise partnerluse põhimõtte alusel, samuti lepingulise iseloomuga kokkulepete abil.

Territoriaalsed paktid aitavad anda uuele strateegiale territoriaalse mõõtme, võttes arvesse piirkondlike ja kohalike lähtepunktide erinevusi. Samuti aitavad territoriaalsed paktid suunata kõik strateegiasse kaasatud eri valitsemistasandite käsutuses olevad poliitikavahendid ja rahastamiskanalid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele.

ELi tasandil peaks pakti toetama ka haldusmenetluste lihtsustamise ja parema poliitikakujundamise soosimise abil, sealhulgas territoriaalse mõju hindamiste laiema kasutusega. Ühtekuuluvuspoliitika annab panuse nimetatud eesmärkidesse, jäädes samas kättesaadavaks kõigile ELi territooriumidele ning täites talle lepinguga on antud solidaarsuse tagamise ülesannet.

Territoriaalsete paktide õigeaegsast käivitamisest oleks järgnevatel kuudel suur abi liikmesriikide Euroopa 2020. aasta strateegia riiklike reformikavade koostamisel ja rakendamisel, respekteerides eelkõige riiklikke eesmärke ning iga riigi panust suurprojektidesse.

Teiselt poolt jälgib komitee jätkuvalt strateegia kohapeal rakendamist nii tervikuna (tulemustabeli abil) kui ka konkreetsete temaatiliste osade/suurprojektide lõikes. Järelevalvetegevuse tulemused avaldatakse komitee iga-aastases järelevalvearuandes, millega aidatakse kaasa uue strateegia edukale rakendamisele.

Euroopa 2020. aasta strateegia on jõudmas väga olulisse käivitusetappi, kus hakatakse Euroopa Ülemkogu tehtud otsuseid ellu viima. Järgnevate kuude tegevus on järgmine:

a)    12. novembriks 2010 esitavad liikmesriigid riikliku reformikava eelnõu, mis sisaldavad muu hulgas esimesi mõtteid riiklike eesmärkide kohta, millega antakse panus strateegia viide peamisesse eesmärki;

b)    2010. aasta lõpuks avaldab komisjon kõik seitse suurprojekti;

c)    2011. aasta jaanuaris algab esimene Euroopa poolaasta Euroopa Komisjoni esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamisega. Selle alusel esitatakse ülemkogu kevadisel tippkohtumisel poliitilised suunised selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid oma riiklikud reformikavad (struktuurireformid ja makromajanduslik järelevalve) ning oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammid (eelarve järelevalve) lõpule viima. Mõlemad peavad valmima 2011. aasta aprilliks.

Regioonide Komitee ettepaneku, et Euroopa Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee julgustavad ja toetavad Euroopa 2020. aasta strateegia alaste territoriaalsete paktide loomist riigi tasandil riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel. Paktide abil kooskõlastataks ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevuskavad ning asjaomased poliitika- ja rahastamisvahendid Euroopa 2020. aasta sihtide ja peamiste eesmärkide jaoks.
Kõigil asjaomastel valitsemistasanditel suureneks omanikutunne strateegia suhtes.

Regioonide Komitee teeb kuus ettepanekut:
·    Esiteks tuleks võimalikult kiiresti koostada territoriaalne pakt kohaliku, piirkondliku ja riikliku valitsemistasandi võrdse partnerluse raames, et nad saaksid aidata kõigil sidusrühmadel osaleda käimasolevas protsessis, kus seatakse riigi peamised eesmärgid, kujundatakse suurprojekte ja koostatakse riiklik reformikava.

·    Teiseks tuleks paktiga luua järelevalve- ja hindamismehhanism ning jõuda vajalike kokkulepeteni kogu Euroopa 2020. aasta strateegia poliitilise tsükli ajaks ja vajadusel teha sellesse kohandusi.

·    Kolmandaks võiksid territoriaalpakti raames sõlmitud kokkulepped olla vajadusel lepingulise iseloomuga ja ainult vabatahtlikud, järgides täiel määral riiklikku õigusraamistikku.

·    Neljandaks tuleks iga pakti kasutada võimalusena panustada ELi parema õigusloome kavasse, eelkõige haldusalase lihtsustamise, halduskoormuse vähendamise, vastastikuse täiendavuse rõhutamise ning olemasolevate eri poliitikavahendite ja rahastamiskanalite killustatuse piiramise osas.

·    Viiendaks: Euroopa 2020. aasta strateegia eduks vajalike riigi tasandi struktuurireformide problemaatilisuse korral, näiteks seoses siseturu toimimist takistavate kitsaskohtade kaotamisega või infrastruktuuridega, aitab territoriaalse pakti partnerluspõhimõte tagada sobivad lahendused territoriaalse ühtekuuluvuse säilitamiseks ja parandamiseks.

·    Kuuendaks peaksid territoriaalsed paktid aitama luua suuremat sünergiat territoriaaltasandi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse vahel.

Täpsemalt territoriaalsete paktide kohta lugege lisatud dokumendist.

Regioonide Komitee liikmed toetasid oma sõnavõttudes nendes dokumentides väljendatud ideid. Aga selle idee edukus sõltub sellest kuivõrd me suudame veenda EL institutsioone selle idee headuses. Et surve ei tuleks mitte Regioonide Komiteest, vaid ka teistest EL institutsioonidest. Pole kindel, et kõik liikmesriigid neid suuniseid järgivad, sest tegemist on subsidiaarsuse põhimõttega. Meil puudub pädevaus rakendada sunnimeetmeid liikmesriikide osas.

Resolutsiooni eelnõu Regioonide Komitee panuse kohta ÜRO kliimakonverentsil, mis toimub Cancunis 29. novembrist kuni 10. detsembrini 2010.

Regioonide Komitee on valmis teatud eeltingimuste täitmisel tõstma CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgi 30 %ni.

Leiab, et kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine tuleb integreerida eraldi eesmärgina kõigisse olemasolevatesse ELi poliitikaraamistikesse, sealhulgas ELi põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikasse, metsade raadamise vältimise, transpordi, bioloogilisse mitmekesisuse, veemajanduse ja jäätmekäitluse poliitikasse ning rahastamisprogrammidesse sellistes valdkondades nagu ELi ühtekuuluvus-, tööstus-, põllumajandus- ja arengukoostöö poliitika.

Resolutsioonis soovitatakse luua uusi vahendeid struktuurifondide peamiste suundadena või luua eraldi energiainvesteeringute fondi, et saavutada energiakokkuhoiu kooskõlas 20-20-20-eesmärkidega, sest nende eesmärkide täitmine nõuab  ülisuuri investeeringuid tööstus-, transpordi- ja eluasemesektorisse, samuti riigi- ja ärihoonetesse.

Soovitakse, et üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele toimuks sotsiaalselt vastutustundlikul ja majanduslikult toimival viisil, nii et uute keskkonnahoidlike töökohtade kõrval, mida loodetakse luua, säilitatakse olemasolevad töökohad, mida vajadusel ka kohandatakse (mis on minu meelest võimatu- ei saa kahel toolil korraga istuda).

Soovitakse korraldada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele koolitusi selle kohta, kuidas tulla toime kliimamuutustega rohujuuretasandil, ning teha kodanikele teadlikkuse suurendamise kampaaniaid kliimamuutuste kohta.

Tehakse ettepanek märkimisväärne osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemis saadud tulust  teha kättesaadavaks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, et nad saaksid kohapeal kliimamuutuste leevendus- ja kohandusmeetmed praktiliselt ellu viia.

Mõned liikmed ei olnud rahul 30% eesmärgi sätestamise, kuid samas on see hetkel ka CoR arvamuse eelnõu “Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi” punkt 47 sätestab: “toetab täielikult Euroopa 2020. aasta strateegia nn 20-20-20 kliima- ja energiaeesmärke, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi tõstmist 30 %ni teatud eeltingimuste täitmisel. Enne kui võetakse ühepoolne kohustus seada eesmärgiks 30 %, on vaja põhjalikku analüüsi, et teha kindlaks, ega see ei vähenda Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet”. Selle arvamuse eelnõu kohta oodatakse muudatusettepanekuid kuni 17.novembrini.

Resolutsioon peaks heaks kiidetama 6.oktoobri täiskogu istungil.

Lisaks arutati veel CAFA koosolekul arutatud teemasid, mida olen kajastanud nädalaaruandes nr.22/2010.

3.    Regioonide Komitee täiskogu istung.

Seekordne täiskogu istung toimus 4.oktoobril kell 15.00-17.00 Euroopa Parlamendi Paul-Henri Spaak hoone suures istungitesaalis, teisipäeval, 5.oktoobril kell 15.00-21.00 ja kolmapäeval, 6.oktoobril 2010 kell 9.00-13.00 Euroopa Komisjoni Charlemagne hoones.

Osalesid Regioonide Komitee liikmed Väino Hallikmägi, Kurmet Müürsepp, Teet Kallasvee, Uno Silberg, Jüri Pihl, Toomas Vitsut ja Kaido Kaasik, rahvuslik koordinaator Kaimo Käärmann-Liive ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Esimesel päeval olid ainult sõnavõtud. Arvamuste arutelu toimus järgmistel päevadel.

Tervituskõnedega esinesid:
·      Danuta Hübner – Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjoni esimees
·      Johannes Hahn – Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik
·      Mercedes Bresso – Regioonide Komitee president

 Peakõnelejad olid:
·      Rodi Kratsa-Tsagaropoulou – Euroopa Parlamendi asepresident
·      José Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni president (videotervitus)
·      Rudy Demotte – eesistujariigi Belgia Vallooni piirkonna minister-president
·      Philippe Maystadt – Euroopa Investeerimispanga president

Kõik kõnelejad rõhutasid, et ühtekuuluvuspoliitika on arengupoliitika, mis on suunatud kõigile regioonidele. Leiti ka, et EL poliitikad tuleb paremini kohandada regioonide vajadustega ning kasutada nende potentsiaali.

Regioonide Komitee president Mercedes Bresso ütles, et kriis ei ole veel möödas ning jätkuvalt on suur tööpuudus. Iga loodud uue töökoha puhul kadus kaks endist töökohta.

Tema sõnum oli, et regioonid peavad olema kaasatud algusest peale EU2020 strateegia rakendamisesse. Ilma regionaalse ja kohaliku tasandi kaasamiseta ootab seda läbikukkumine.

Rodi Kratsa-Tsagaropoulou ütles, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on aidata kaasa solidaarsuse suurenemisele. Kinnitas, et ühtekuuluvuspoliitika oli ja jääb ka järgmisel perioodil üheks prioriteediks ning seda tuleb arvestada järgmise perioodi EL eelarve läbivaatamisel. Samuti rõhutas ta vajadust paindliku lähenemiseks ja regioonide vajaduste arvestamiseks. Euroopa Parlamendi eesmärgid 2013+ poliitika osas on:
·    Näha ette üleminekuperiood;
·    Lihtsustada reegleid;
·    Suurendada vahendite kasutamise efektiivsust.

Rudy Demotte ütles, et järgmisel perioodil peab ühtekuuluvusvahendite maht jääma samaks või suurenema. Ta ütles, et vaja on tagada seos EU2020 ja ühtekuuluvuspoliitika vahel. Oluline on regioonide vahelise koostöö tõhustamine.

Jose Manuel Barroso ütles, et majandus on pööramas tõusuteele, kuigi on veel ebakindlust. Linnad ja piirkonnad on järgmisel perioodil võtmerollis. EU2020 prioriteetide keskmes on kaks küsimust:
·    Eelarve ülevaatamine
·    2013+ ühtekuuluvuspoliitika.

Ta ütles, et kavas ei ole muuta ühtekuuluvuspoliitika põhimõtteid, kuid vaja on leida suurem sünergia EU2020 ja ühtekuuluvuspoliitika vahel.

Johannes Hahn sõnul on ühtekuuluvuspoliitika ka investeerimispoliitika. Olulised teemad tulevikus on:
·    konsulteerimine
·    tulemustele orienteeritus
·    tingimuslikkus
Ta ütles, et on vaja selgitada maksumaksjale kuidas nende raha on kasutatud.

Regioonide Komitee veebilehekülg “Europe 2020 Brief” annab ülevaate nii juhatuse istungi otsustest kui ka Avatud Päevadest. Samuti on sellelt veebilehelt leitav informatsioon mitmete huvitavate uuringute ning EU2020 järelevalve platvormi tegevuse kohta. Ka meie käest oodatakse ülevaadet sellest kuidas kohalikud omavalitsused on kaasatud liikmesriigi tasandil EU2020 strateegia rakendamisse. Aruandele on lisatud ka Regioonide Komitee poolt rahvuslikele koordinaatoritele saadetud küsimustik, millele oodatakse vastuseid 22.oktoobriks 2010.

5. ja 6.oktoobri täiskogu istungi päevakorras olid järgmised teemad ja arvamused (meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekud arvamuste eelnõude kohta olid nädalakirja nr.24/2010 lisas):

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll tulevases keskkonnapoliitikas. Eesistujariigi Hispaania konsulteerimistaotlus.
CdR 164/2010 rev 1– ENVE-V-004.
Raportöör: Paula Baker (Basingstoke'i ja Deane'i volikogu liige, UK/ALDE)

Arvamuse eelnõus nõutakse, et poliitika sidususe ja keskkonnamõjuga arvestataks ELi 2013. aasta järgse eelarve läbivaatamisel ning kogu ELi ühtekuuluvuse ja põllumajanduse rahastamises. Kutsutakse kohalikke ja piirkondlike omavalitsusi üles integreerima keskkonnaküsimused kõigisse tegevusvaldkondadesse, nt toetades riskikapitali, investorite võrgustike ja mikrokrediidi abil kohalikke rohelisi ettevõtteid, sh andes nõu keskkonnasäästlike riigihangete alal.

Julgustatakse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi hakkama keskkonnahoidlikeks hankijateks. Riigihanked moodustavad 16 % ELi SKPst ning peavad tagama suurima keskkonnaalase kasu, seetõttu on positiivne, et on avatud  keskkonnahoidliku riigihanke uue veebileht (http://ec.europa.eu/environment/gpp).

Arvamuses tõstetakse esile ka  Euroopa rohelise pealinna auhinda (mille idee autor on Jüri Ratas).. Regioonide Komitee soovib osaleda auhinna¸ürii koosseisus. Selleks soovitatakse:
·    eelarvelisi vahendeid võitjatele, et tõsta esile ELi pakutavat lisaväärtust sellise äramärkimisega seonduvatel üritustel, sarnaselt Euroopa kultuuripealinna auhinnaga;

·    maksimeerida linnadele Euroopa rohelise pealinna auhinna määramisest tõusvat kasu, sh luues võitjate võrgustikke, mis jagaksid kogemusi ja parimaid tavasid. Regioonide Komitee toetus võiks väljenduda ürituste võõrustamises ning komiteele ja Euroopa Komisjonile tulemustest aruandmises;

·    auhinda kasutada üldsuse osalusdemokraatiasse kaasamiseks ja kohaliku vastutuse edendamiseks, mis võtaks piirkondliku mõõtme, kui Euroopa rohelise pealinna auhinna üritustesse kaasatakse linna tagamaad;

·    täiustada valikumenetlust, näiteks anda ¸üriile võimalus usutleda lõppvooru pääsenud linnade esindajaid ja korraldada neisse külastusi;

·    suurendada auhinna nähtavust; auhinnatseremoonia võiks korraldada koostöös Regioonide Komiteega;

75 % ELi elanikest elab linnades ja nad tekitavad 75 % kasvuhoonegaaside heitkogustest, kuid samas on linnad ka haridus-, teadus- ja innovatsioonikeskused. Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks pakkuma selget linnalist mõõdet ning mehhanismi, mille abil linnu kaasata ja neile võimalusi anda.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 17 muudatusettepanekut. Ettepanek, mille esitas Vintzensi, tuletab meelde 2001 aasta valget raamatut Euroopa valitsemistava kohta, kus komisjon  kehtestas kolmepoolsete kokkulepete lähenemisviisi komisjoni, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel (KOM(2002) 709).

Kolmepoolsed kokkulepped ja lepingud pidanuks olema uus innovaatiline juhtimisvahend Euroopa poliitika kaasavaks rakendamiseks, eriti regionaal- ja keskkonnapoliitika valdkonnas. Erinevatel põhjustel kasutati seda vaid piiratud ulatuses, mistõttu tuleks see lähenemisviis uuesti üle kontrollida, et teha ettepanekuid uute õiguslike lähenemisviiside kohta, mille puhul kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasatakse vahetult. Oma teises ettepanekus teeb ta ettepaneku lisada punkt “nõuab, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestataks, et alates 2013. aastast läheksid heitkogustega kauplemise süsteemi tulud kohalike kliimakaitseprogrammide rahastamiseks vahetult piirkondadele ja linnadele”.

Arvamus võeti häälteenamusega vastu.
 
Täiskogul esinesid sõnavõttudega Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard ja Ameerika Ühendriikide linnapeade konverentsi presidendi, Burnsville'i (Minnesota) linnapea Elizabeth B. Kautz.

Täiskogul allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum: koostöö kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks USA linnapeade konverentsi ja Euroopa Liidu Regioonide Komitee vahel.
 
Memorandumi allakirjutanud soovivad:
·    suurendada teadlikkust kodanike ja kohalike juhtide hulgas;
·    ühendada kohalikud ja piirkondlikud jõud ülemaailmse kliimamuutuste poliitika kujundamisel;
·    tutvustada häid tavasid kliimamuutuste vastu võitlemisel;
·    jagada oma koostöö tulemusi kõikide huvitatud osalejatega.

Ühtekuuluvuspoliitika panus ELi 2020. aasta strateegiasse.Eesistujariigi Belgia konsulteerimistaotlus.
CdR 223/2010 – COTER-V-008.
Pearaportöör: Michael Schneider (riigisekretär, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja Saksamaa liiduvalitsuse. juures, DE/EPP).

Ülevaate arvamuses  esitatud ettepanekutest ning arvamuse kohta esitatud muudatusettepanekutest on antud nädalakirjas nr. 25/2010. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kokku 63 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt. Suur hulk muudatusettepanekuid oli esitatud PES fraktsiooni poolt. Meie poolt esitatud ettepanekutest võeti neli vastu, üks lükati tagasi. Tagasi lükati järgmine ettepanek (vt. siit failist muudatus nr. 42).

Vastu võeti 45 muudatusettepanekut, osa nendest kompeomissidena. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Aruandele on lisatud ka CoR pressiteade.

Edu mõõtmine – SKP täiendamine. Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile,
COM(2009) 433 final. CdR 163/2010 – ENVE-V-002,
Raportöör: Vicente Álvarez Areces (Astuuria autonoomse piirkonna juht, ES/PES)

Arutelu SKPd täiendavate näitajate üle on poliitiline arutelu, mille tulemusena tuleb määratleda, mis on heaolu praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning millised on kõige sobivamad meetmed selle heaolu saavutamiseks.

Arvamuse eelnõus leitakse, et teatises kirjeldatud järgmised viit meedet majandussaavutuste ja sotsiaalsete edusammude mõõtmiseks –
a) SKP täiendamine keskkonnaalaste ja sotsiaalsete näitajatega,
b) kiire teabe saamine otsustamise lihtsustamiseks,
c) täpsem aruandlus hüvede jaotumise ja ebavõrdsuse kohta,
d) Euroopa säästva arengu tulemustabeli väljatöötamine ning
e) rahvamajanduse arvepidamise süsteemi laiendamine keskkonna- ja sotsiaalküsimustele – on sobivad ja loovad aluse ELi 2020. aasta strateegias tehtud ettepanekutele, tuleks kasutada mitte ainult järelhindamise tarbeks, vaid ka otsuste langetamiseks.

Küsimus on- kas otsuste langetamiseks uute näitajate kasutuselevõtuks on Euroopa Liidus olemas võrreldavad andmed juba selleks perioodiks või saab neid kasutusele võtta alles järgmisel rahastusperioodil. Meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekud puudutasid just seda aspekti. Arvestada tuleks ka juba varem vastu võetud arvamustes väljendatud seisukohtadega. Arutelu selle üle, kas SKP jääb ka sel perioodil vahendite jaotamise aluseks või mitte toimus aprillis 2010 täiskogul, mis võeti vastu arvamus ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.

Raporti eelnõus leitakse, et Eurostat peab arvestama kõnealuse teatise ettepanekutega, kuid ta peaks uurima ka piirkondlikku statistikat selliste ulatuslikumate aspektide kohta nagu elukvaliteet, säästvus ning sissetulekute ja vara jaotumine. Eurostati piirkondliku statistika aastaraamat peab panema aluse iga-aastasele poliitilisele arutelule, mille tulemusena vaadatakse läbi ELi poliitikameetmed.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 33 muudatusettepanekut, nendest 8 meie delegatsiooni poolt.  Paljud meie poolt esitatud muudatusettepanekutest olid kooskõlas ka Schneideri poolt esitatud muudatusettepanekutega, kus juhiti tähelepanu vajadusele säilitada Regioonide Komitee arvamuste sidusus, et vältida seda, et komitee eri arvamusi oleks võimalik üksteisele vastukäivalt tõlgendada. Eesmärk on säilitada näitajate küsimuse diferentseeritud hindamine, mille komitee on välja töötanud oma eri arvamustes ühtekuuluvuspoliitika kohta.

Lõpuks hääletati siiski sisse seisukohad, mis lähevad aprilli täiskogu istungil vastu võetud seisukohtadega vastuollu ja leiti, et juba 2013+ perioodil tuleb vahendite jaotamisel arvestada lisaks SKPle ka muude näitajatega. See tähendab aga vahendite hoopis teistsugust jaotust.

Selge on see, et selle poolt hääletasid eelkõige vanad liikmesriigid. Kuigi Uno ja Schneider kaitsesid esitatud muudatusettepanekuid.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Selle kohta avaldati ka Regioonide Komitee pressiteade (lisatud), kus Mercedes Bresso avaldas tunnustust Euroopa 2020. aasta strateegiale kui esimesele sammule õiges suunas, et eemalduda uusliberaalsest tegevuskavast, mida Euroopa siiani on järginud. Aga teha tuleb veel samme, et taastada õige tasakaal Euroopa majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide vahel, märkis Regioonide Komitee president oma põhisõnavõtus eelmisel neljapäeval.

Ka Euroopa Parlamendi roheliste fraktsioon saatis välja pressiteate (lisatud), kus avaldab arvamust, et järgmise perioodi vahendite jaotamisel võetakse lisaks SKPle kasutusele ka muid sotsiaalseid ja keskkonna alaseid indikaatoreid.

Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku ja erasektori partnerluse arendamine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele,
COM(2009) 615 final, CdR 21/2010 rev 2 – ECOS-V-005.
Raportöör: Catarina Segersten-Larsson (Värmlandi lääni landstingi liige, SE/EPP)

Avaliku ja erasektori partnerlust ei tohiks vaadelda esmajoones lühiajalise finantslahendusena, vaid analüüsimisel tuleb aluseks võtta kogu periood, alates planeerimisest, väljatöötamisest, rahastamisest kuni elluviimise ja rakendamiseni, võttes arvesse asjaolu, et projekti kogumaksumus sõltub projekti kestusest, mis võib mõnel juhul olla kuni 30 aastat.

Avaliku ja erasektori partnerlus võib riiklike investeeringute käsitamisel osutuda edukaks, kuid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad saama otsustada, milline meetod on eri projektide, avalike teenuste või uuenduste puhul sobivaim. Avaliku ja erasektori partnerluse oluline tingimus seisneb selles, et hinnangu annab see või need, kes suudavad erinevaid riske paremini enda kanda võtta.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 10 muudatusettepanekut (meie selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud). Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Põhjamere – La Manche'i väina piirkonna strateegia. Omaalgatuslik arvamus,
CdR 99/2010 rev 2 – COTER-V-006.
Raportöör: Hermann Kuhn (Bremeni liidumaa parlamendi liige, DE/PES)

Arvamuses väljendatakse  veendundumust, et makropiirkondade kontseptsioon ning sellest lähtuvad poliitilised strateegiad võivad kujuneda Euroopa Liidu piirkondade- ja riikidevahelise poliitika uudseks vormiks. See võib oluliselt kaasa aidata teatud territooriumi sidususele ja tegutsemissuutlikkusele ning ühendada sel moel spetsiifilised tingimused majandusliku tõhususe, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ökoloogilise tasakaaluga. Makropiirkonnad ei kujuta endast Euroopa Liidu täiendavat institutsioonilist ega konstitutsioonilist tasandit.

Makropiirkonnad tuleks pigem organiseerida tegevusvormi, platvormi või võrgustikuna, mille raames piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa partnerid saavad ühiskondlikke osalejaid kaasates teha koostööd ühiselt seatud eesmärkide nimel.

Põhjamere – La Manche'i väina piirkond hõlmab Põhjamerd koos selle üleminekuga Läänemerre (Skagerrak ja Kattegat), Atlandi ookeani (La Manche'i väin) ja Norra merre ning kõnealuse merealaga piirnevaid rannikualasid, mis on vahetult või kaudselt merega seotud, mere poolt mõjutatud või sellele ise mõju avaldavad. Mereala vastab Põhjamere merepiirkonna mõistele lähtuvalt Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni dokumentidest ja ELi merestrateegia direktiivist.
ühised tegevusprioriteedid Põhjamere – La Manche'i väina piirkonnas on eelkõige merepoliitika, keskkond, energia, transport, tööstus ja teadus ning nende mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Kuigi  praeguseks hetkeks on makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta öeldud kolm korda „ei”: st ei uusi eeskirju, ei uusi institutsioone, ei lisavahendeid, leitakse arvamuses, et peaks kehtima ka kolm „jaa-d”:
·    makropiirkonnas kehtivate eeskirjade ühiselt kooskõlastatud rakendamine ja järelevalve;

·    ELi organite vastutusel piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning liikmesriikide platvormide, võrgustike või klastrite loomine, kaasates sidusrühmad;

·    ELi olemasolevate rahaliste vahendite kooskõlastatud kasutamine makropiirkondlike strateegiate arendamiseks ja rakendamiseks;

Arvamuses leitakse, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks pärast 2013. aastat makropiirkondlikud strateegiad täielikult territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna alla lisada (eriti piiriülene ja riikidevaheline koostöö) ning pooldab makropiirkondliku strateegia vastuvõtmist enne 2013. aastat, et piirkondlikud tegevuskavad tulevaseks programmitöö perioodiks (2014–2020) saaksid anda oma panuse kõnealuse strateegia konkreetsesse rakendamisse.

Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek Interreg IV B ja muude programmide, nt ESPON,  raames toetada Põhjamere – La Manche'i väina makropiirkondliku strateegia väljatöötamist enne 2013. aastat.

 Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 26 muudatusettepanekut, nendest 1 meie delegatsiooni poolt. Meie ettepanek võeti vastu. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.
 
Kolmapäev, 6. oktoober 2010
9.00 istung jätkus.

Kavandatavad soovitused Euroopa Komisjonile ja nõukogule Regioonide Komitee tulevase koosseisu kohta
CdR 137/2010 rev 3

Olen sellest protsessist ja soovituste koostamise käigus andnud ülevaate oma varasemates aruannetes. Kõik soovituste eelnõu kohta (mis võeti vastu Antwerpenis toimunud ad hoc komisjoni istungil) esitatud muudatusettepanekud lükati tagasi ( häälte jagunemisega keskmiselt  +87/-157). Kogu arvamus võeti vastu ülekaaluka häälteenamusega.

Regioonide Komitee otsustas, et riiklike delegatsioonide miinimum liikmete arvuks jääb 5 ja maksimumarvuks 24 liiget. Hääletustulemused oli selles mõttes ajaloolised kuna väikesed ja keskmised riigid koos saavutasid hetkel parima kompromissi. Regioonide Komitee saatis vastuvõetud otsusega selge sõnumi selle kohta, et oluline on säilitada järjepidevus ning näidata, et komitee esindab kõiki EL omavalitsusi ja piirkondi ning kõikidel, ka väikestel, on võrdväärne võimalus osaleda komitee töös.

Aruandele on lisatud  meie delegatsiooni juhi Väino Hallikmägi poolt esitatud pressiteade.

Uute liikmesriikide lisandumisel kaotab Eesti järgmisel perioodil 1 koha kui liituvad Horvaatia ja Island (meie delegatsiooni suuruseks jääb 7-1=6 kohta) Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lisandumisel kaotab Eesti veel ühe koha (6-1=5 liiget)
 
CoR tulevase koosseisu ettepaneku hääletustulemused - 153 poolt, 101 vastu ja 3 erapooletut.

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja digitaalarengu voliniku Neelie Kroes ütles oma  sõnavõtus, et on vaja üle minna käivitamiselt rakendamisele ja seda ei ole võimalik teha ilma regioonide osaluseta. Nüüd on aeg tegutseda ja kohalikud omavalitsused ja nende juhid saavad tegutseda kiiresti, kasutades ka era- ja avaliku sektori partnerlust. Lairiba osas on kohalikud omavalitsused tõesti võtmepartnerid.

Regioonide Komitee esindajad leidsid oma sõnavõttudes, et selle ambitsioonika digitaalarengu kava rakendamiseks on vaja väga suuri investeeringuid.

Euroopa digitaalne tegevuskava. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
COM(2010) 245 final, CdR 104/2010 rev 2 – EDUC-V-003,
Raportöör: Markku Markkula (Espoo linnavalitsuse liige, FI/EPP).

Raportöör ütles, et komisjoni asepresidendi sõnum oli väga selge. Äärmiselt oluline on informatsiooni kogumine kohalike olude kohta. Piirkonnad peavad tagama elektrooniliste teenuste kättesaadavuse. Vaja on arendada meedia alast kirjaoskust. Olulised on ka meie oma IT süsteemide areng. Vaja on reformida kõiki süsteeme ning vaja on toetada kohalikke omavalitsusi oma tegevusprotsesside uuendamisel. Tõi esile piiriülese koostöö tõhustamiseks.

Selleks on vaja konkreetseid lepinguid. Rõhutas ka loovuse olulisust ning kutsus üles kasutama noorte loomingulist potentsiaali.

Selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Võitlus kodutusega. Omaalgatuslik arvamus,
CdR 18/2010 rev 2 – ECOS-V-001,
Raportöör: Tore Hult (Alingsåsi linnavalitsuse aseesimees, SE/PES)

EL ei ole sõnastanud ühist kodutuse määratlust ning seetõttu kutsub komitee liikmesriike üles kasutama ETHOSe tüpoloogiat (European Typology of Homelessness and Housing Exclusion). See võimaldaks võrrelda olukorda liikmesriikides ning eri algatuste tulemusi. Vastavalt määratlusele on kodutu isik, kellel
·    puudub igasugune peavari (isikud, kes magavad tänaval);

·    puudub elukoht (elamine kodututele kohandatud ajutistes eluasemetes, kodutute öömajades, teatud rühmade muus kollektiivses elukohas, toetatud eluasemetes jms);

·    on ebakindel elukoht (elamine eluruumis ilma kindla üürilepinguta või elamispinna puuduse tõttu perekonna või sõprade juures);

·    on nõuetele mittevastav elukoht (elamine hurtsikus, elamine elamus, kus puuduvad sanitaarruumid või mis on riikliku õigusaktiga tunnistatud elamiskõlbmatuks, elamine haagissuvilas või kämpingumajas, mis ei ole mõeldud aastaringseks elamiseks, ning elamine kitsastes oludes).

Peamine raskus võitluses kodutusega seisneb selles, et tuleb kaasa haarata suur hulk poliitikameetmeid ning vastutus jaguneb eri ametiasutuste vahel. Selleks et võitlus kodutusega oleks tõhus, peab see hõlmama linnaplaneerimispoliitikat, eluasemeehitust ja sotsiaalpoliitikat.

Seega tuleb soodustada lepingulisi ja piirkondlikke kokkuleppeid ametiasutuste vahel, mis vastutavad eluasemete finantseerimise, ehituslubade väljaandmise ning sotsiaaltoetuste eest.
Isiklik eluase on peamine eeldus selleks, et inimesel oleks võimalik ühiskonnas ja tööturul oma koht leida. Seepärast kutsub Regioonide Komitee komisjoni üles lähemalt uurima põhimõtet, mille kohaselt inimesel on õigus sobivatele elamistingimustele, ning seda, kuidas kõnealust õigust välja kujundada.

Komitee rõhutab vajadust võidelda ühiskonnas levinud stereotüübi vastu, mille kohaselt sõltub kodutus üksnes inimesest enesest. Tuleb põhjalikumalt uurida kodutuse põhjusi ning analüüsida kodutuse tagajärgi, mis see ühiskonnale lõppkokkuvõttes maksma läheb. Komisjon võiks seega võtta meetmeid, et koostada üksikasjalikum ülevaade kodutuse problemaatikast.

Leitakse, et struktuurivahendite eraldamisel järgmiseks perioodiks tuleb kavandada rohkem vahendeid seda laadi meetmete jaoks.

Komitee teeb ettepaneku kehtestada ELi tasandil konkreetsed majandusprogrammid, mille eesmärk on tõhustada riiklikke ja kohalikke/piirkondlikke jõupingutusi võitluses kodutuse vastu ning töötada ühtlasi välja kvaliteedikriteeriumeid. Ressursside mõju ja kasutuse optimeerimiseks tuleb tõhustada kogemustevahetust. Komitee soovitab seega võtta tulevaste Euroopa fondide raames rohkem arvesse ka seda küsimust. Samuti teeb Komitee ettepaneku luua Euroopa kodutuse keskus, millest võiks saada praegu puuduv kooskõlastusorgan.

Raportöör ütles, et komisjonis arutades võeti vastu palju muudatusettepanekuid, kuid mitte neid, mis muutsid arvamuse nõrgemaks. Selle arvamus eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut, meie delegatsiooni poolt mitte ühtegi. Samas leedu delegatsiooni poolt oli esitatud 5 muudatusettepanekut.

Pavirzis nõudis oma ettepanekute elektroonilist hääletust. Tema muudatusettepanekute sisu oli, et kõik liikmesriigid ei saa pakkuda samu võimalusi kui rikkad liikmesriigid ja näiteks elamist eluruumis, kus puuduvad sanitaarruumid, ei saa lugeda kodutuks.. Ta väidab, et “meie arvates ei ole praegu veel kohane rääkida kodututest juhul, kui inimesed elavad elamutes, kus puuduvad sanitaarruumid. Praegu on veel palju inimesi, kes oleksid väga õnnelikud, kui saaksid vähemalt korteri, kus sanitaarruumid asuvad väljaspool korterit.”. See ettepanek lükati tagasi.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Eesistujariigi Belgia esindaja, sotsiaalse integratsiooni eest vastutava sotsiaal- ja tervishoiuminister Laurette Onkelinxi ütles oma sõnavõtus, et 15 aastat tagasi oli ta sotsialistide fraktsiooni esinaine Regioonide Komitees.

Komisjoni poolt vastu võetud EU20202 strateegia kohaselt on vähendada vaesust vähemalt 20 miljoni inimese võrra. Liikmesriigid on kohustatud aru andma oma tegevustest mida nad selle eesmärgi saavutamiseks on teinud. Oluline on ka kohalike huvigruppide kaasamine.

Detsembris toimuval suurel konverentsil on kaasatud erinevad huvigruppide esindajad. Üks suunis, millest ta igal võimalusel räägib on kümnes suunis, mis kinnitab tugevate sotsiaalkindlustussüsteemide olemasolu. Kevadisel Ülemkogul hinnatakse liikmesriikide reformikavasid. Hindamine põhineb seitsmel indikaatoril, võttes arvesse seda kurikuulsat kümnendat suunist. Sotsiaalkaitset tugevdatakse ka tehes koostööd teiste EL institutsioonidega. Komisjon peab tegema ettepanekud kuidas rakendada Lissaboni Lepingu uut sotsiaalklauslit (vastavalt artiklile 9).

Kolmas temaatika on sotsiaalsed üldhuviteenused. Avalikud teenused katavad paljusid valdkondi, mida pakub kohalik omavalitsus. Tähtis on tagada juurdepääs avalikele teenustele ja seda tuleb edaspidistes aruteludes arvestada. Siseturu käivitamiseks on vaja pöörata tähelepanu ka avalikele teenustele. Lepingu artikkel 3 (p.3) ütleb, et siseturu toimimise tagamiseks peab olema tagatud ka sotsiaalne kaitse ja kõrge tööhõive.

25-26 oktoobril 2010 toimub Brüsselis suur üldhuviteenuste alane konverents.

Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõu teemal „Regioonide Komitee panus 29. novembrist 10. detsembrini 2010 Cancunis toimuvasse ÜRO kliimamuutuste konverentsi” (CdR 284/2010) (otsustamiseks)

Resolutsiooni eelnõust andsin ülevaate Regioonide Komitee juhatuses toimunud arutelu raames. Pr. Lucas avaldas muret selle üle, et ENVE komisjonis tagasi lükatud seisukohad on jälle resolutsiooni eelnõus kajastatud. Seetõttu on esitatud ka vastavad muudatusettepanekud. Täiskogu aga lükkas nende esitatud muudatusettepaneku tagasi.

Kokku esitati resolutsiooni eelnõu kohta 8 muudatusettepanekut. Resolutsioon võeti vastu häälteenamusega.

Euroopa naabruspoliitika ja eelkõige idapartnerluse algatuse rakendamine: Moldova Vabariigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ajakohastamine, reformid ja haldussuutlikkus. Omaalgatuslik arvamus,
CdR 106/2010 rev 2– CIVEX-V-004,
Raportöör: Alin Adrian Nica (Dudeştii Noi linnapea, RO/ALDE)

Pärast 2009. aasta juulis korraldatud erakorralisi parlamendivalimisi ja valitsuse vahetumist käivitas Moldova Vabariik ambitsioonika reformikava, mille eesmärk oli tugevdada demokraatiat, turumajandust ja õigusriigi põhimõtteid ning võtta selge suund järkjärguliseks lähenemiseks ELile. Uus poliitiline olukord ja Moldova Vabariigi valitsuse visioon reformiprotsessist seoses Euroopa eeskirjadele vastamisega avavad uued koostöövõimalused ELi ning Moldova kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.

Raport tervitab läbirääkimiste alustamist uue assotsiatsioonilepingu üle 2010. aasta jaanuaris, mis näitab ELi ja Moldova koostöö tähtsust ning lähendab kahte osapoolt. Uus leping on ambitsioonikam ning ületab ELi ja Moldova tavapärase koostöö piirid. See aitab viia edasi poliitilist dialoogi ja majanduslikku arengut ning suurendada Moldova Vabariigi kodanike heaolu. Assotsiatsioonilepingus nähakse ette täieliku ja igakülgse vabakaubanduspiirkonna loomine, mis viib kaubandussuhete ja investeeringute suurendamise kaudu Moldova majandusliku integreerimiseni ELi turgu. See süvendab kohaliku ja piirkondliku tasandi majandustegevuses osalejate koostööd.

Toetatakse dialoogi alustamise viisare¸iimi lihtsustamise üle, mis toob Moldova kodanikele pikas perspektiivis kaasa võimaluse reisida Schengeni viisaruumis viisavabalt.

Probleemis loetakse kohalike ja piirkondlike riigiasutuste vastavate pädevusvaldkondade selge piiritlemise puudumist, mis  takistab detsentraliseerimisprotsessi arengut ning eri haldustasandite vastutusalade kattumisel on negatiivne mõju avalike teenuste kvaliteedile. Komitee avaldab lootust, et selle valdkonna reformidega tagatakse antud pädevustele vastavate rahaliste vahendite eraldamine.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud üks muudatusettepanek. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Gruusia kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning Gruusia ja Euroopa Liidu koostöö arendamine. Omaalgatuslik arvamus,
CdR 107/2010 rev 2 – CIVEX-V-005.
Raportöör: Jacek Protas (Warmia-Masuuria vojevoodkonna juht, PL/EPP)

Arvamuses leitakse, et ELi ja Gruusia peaks  ära kasutama ELi uute liikmesriikide ulatuslikke teadmisi ja kogemusi, mida nad omandasid majandus- ja sotsiaalreformide ajal mestimis-, lähetus- ja teiste saadavalolevate toetusprogrammide kaudu.

Komitee kutsub Gruusia valitsust üles muutma riigi õigusakte vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja kujundama ümber piirkondlikku valitsemissüsteemi, et see saaks toimida arengu alusena. Eriti tähtis on õiguslikult määratleda piirkonna kui riigi territoriaalüksuse funktsioonid ning määrata kindlaks piirkondlike omavalitsuste volitused. Samuti soovitatakse detsentraliseerida rahastamismehhanisme sest  enamiku omavalitsusüksuste tulud sõltuvad rohkem kui 90 % ulatuses eelarveeraldistest.

Julgustab Gruusia ametivõime muutma valimisseadust nii, et riigi kohalikel valimistel võiksid osaleda ka sõltumatud kandidaadid. See vähendaks Gruusia omavalitsuse politiseeritust ning annaks kohalikele juhtfiguuridele juurdepääsu omavalitsemisele. (Tuttavad teemad meilegi- nii rahastamine kui omavalitsuse politiseerimine).

Komitee ootab, et Venemaa peaks kinni tingimustest, mis sätestati 2008. aasta augustis konfliktile lõpu teinud ja Venemaa allkirjastatud kokkulepetes, ning taandaks oma sõjaväe konfliktieelsetele positsioonidele ja võimaldaks Gruusiasse saadetud Euroopa Liidu järelevalvemissioonile takistamatu juurdepääsu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumile.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 10 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

4.    Avatud Päevad Brüsselis.

4.–7. oktoobril toimub Brüsselis Euroopa Liidu regionaalpoliitika iga-aastane tippsündmus – Avatud Uste Päevad,  Euroopa regioonide ja linnade nädal 2010- Brüsselis.

Ürituse peateemaks oli „Euroopa 2020: Konkurentsivõime, koostöö ja ühtekuuluvus” ("Europe 2020: Competitiveness, co-operation and cohesion for all regions").

Ürituse raames toimus rohkem kui 130 temaatilist seminari, väitlust ja õpikoda, lisaks näitused ja võrgustumist soosivad üritused, mida korraldatakse koostöös 245 EL piirkonna ja linnaga. Lisaks aitavad üritusele kaasa kümned ettevõtted, pangad, rahvusvahelised organisatsioonid ning akadeemilised organisatsioonid.

Ürituse OPEN DAYS seminarides ja aruteludes keskenduti kolmele teemale:
A)    Konkurentsivõime - keskenduti innovatsioonile, piirkondlikule arengule ja rohelisele kasvule ning tulemustele, mis saavutatud "piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive suurendamine" meetmete abil

B)    Koostöö - arutelude käigus keskenduti muu hulgas piirkondlikule ja piiriülesele koostööle, Euroopa Piiriülese Koostöö Rühmitisele ja makropiirkondadele, rõhutades viimase aja arenguid ja praktikute omavahelist kogemuste jagamist.

C)    Ühtekuuluvus - arutelude fookuses olid mõisted "territoriaalne (ühtekuuluvus)" ja "sotsiaalne (ühtekuuluvus)" ja küsimus, kuidas paremini integreerida erinevaid tegevusi kohalikul tasandil.

Osalevate piirkondade ja linnade näol on esindatud üle 200 piirkonna. Eesti üleriigilised omavalitsusliidud osalesid koos partneritega konglomeraadis “Creative and Inclusive Economic Growth Network” (Loov ja kaasav majandusarengu võrgustik) koos järgmiste partneritega:
Lisbon and Tagus Valley (PT),
Azores (PT),
West Sweden (SE),
Abruzzo (IT),
Veneto (IT),
Opolskie (PL),
Lithuania (LT),
Latvia (LV),
Estonia (EE),
Bucharest (RO).

Seminaril Grow smart! Focusing European Regional Policy on future well-being (ürituse kood 05C06) osales Teet Kallasvee, kes tutvustas Haapsalu linna ühtekuuluvusvahendite toel tehtud investeeringuid, muutes linna atraktiivseks elu- ja turismikohaks. Debatt toimus 5. oktoobril Portugali Alalises Esinduses EL Juures 14:30-17:00. Seminari ruum mahutas 120-150 osalejat. Iga osaleja sai kingikoti, kuhu iga ühenduses osalev partner ka omalt poolt kingituse pani.

Tahan siinkohal tänada “Suva “ sukavabrikut (http://suvasukavabrik.wordpress.com/etno/), kes varustas meid sponsorluse korras 150 etno sokipaariga

Haapsalut tutvustav klipp on aadressil: http://www.hg.edu.ee/haapsalu/.

Kõik esitatud filmid on leitavad:
http://www.ccdr-lvt.pt/downloads/opendays2010/GrowSmart_film1.mp4  
 
http://www.ccdr-lvt.pt/downloads/opendays2010/GrowSmart_film2.mp4

Lisan aruandele meie debati programmi ja partnerite poolt esitatud projektide lühitutvustused.

Tallinn osales Baltic Sea Group ühenduses “Bring your own brand! Different approaches  to the Baltic Sea Identity” koos järgmiste partneritega:
Mecklenburg-Vorpommern (DE),
Tallinn (EE),
East Sweden (SE),
Hamburg (DE),
Westpomerania (PL),
South West Finland (FI),
Schleswig-Holstein (DE),
Central Sweden (SE),
Malmö (SE),
West Finland (FI),
Zealand (DK).

Töögrupis toodi näiteid Läänemere/Balti mere makroregiooni kultuurilisest mitmekesisusest mitte ainult linnades vaid ka regioonides. Eesmärgiks oli leida ühine identiteet, mis ühendaks kõiki neid erinevaid kultuure. Minu arvates on regiooni ühise ajalookäsitluse koostamine väga abmitsioonikas ülesanne. Kui suudetakse kokku leppida Balti mere regioonide vahel ühises ajalookäsitluses, oleks see suur samm edasi ka ühise identiteedi tekkele.  Aruandele on lisatud Allan Alaküla poolt esitatud ettekanne. Loodan, et hiljem on ka kõik teised esitatud ettekanded leitavad Regioonide Komitee Open Day´s kodulehelt.

Lisan siia juurde ka lingi artiklile http://euobserver.com/886/30974/?rk=1, kus võetakse kokku Läänemere regiooni strateegia raames aasta jooksul saavutatu.

6.    Euroopa Parlamendi täiskogu istung Brüsselis 6-7.oktoobril 2010.

Bioloogiline mitmekesisus, viisavabadus Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaaniaga ning naftapuurimine süvameres on seekordse täiskogu teemad.

Neljapäeva keskpäeval tähistas Euroopa Parlament piduliku istungiga Saksamaa taasühinemise 20. aastapäeva, millel osalevad ainuke demokraatlikult valitud Ida-Saksamaa peaminister Lothar de Maizière ning Euroopa Komisjoni endine president Jacques Delors.

Täpsem ülevaade teemadest: pressiteade

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

Pilte:

Portugali alaline esindus EL juures

pilt

Sokivabriku "Suva" poolsed kingitused kottides:
pilt


08.10.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit