Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2011 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokoll 2011 aasta riigieelarve osas (allkirjastamata)
Print


PDF failina

EELNÕU 22.09.2010

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon. Valitsuskomisjoni juhib regionaalminister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2010. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste lõpp-protokollis kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused

Omavalitsusliitude Koostöökogu  ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale  põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Läbirääkimiste lähtealused on:
1.    kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine
       ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate
       avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine;

2.
    riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste võimalusel integreerimine kohalike
       omavalitsuste tulubaasi maksutulude kui ka tasandusfondi suurendamise kaudu;

3.    kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete kaardistamine ning 
       nende kulupõhine rahastamine riigieelarvest vastavalt kokkuleppele
       omavalitsusliitudega;

4.    kohalike omavalitsuste poolt täidetavate ülesannete kaardistamine ja nende
       rahastamise põhimõtete täpsustamine;

5.    kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja
       läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille
       kohaselt kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil
       kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju
       kui võimalik.

6.    omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.  

7.
    kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ning sisemiste protsesside efektiivsemaks
       muutmiseks omavalitsuste koostöö ja ühinemiste aga ka kohalike omavalitsuste
       süsteemide arendamise ning tugifunktsioonide konsolideerimise soodustamine ning
       riigi ja kohalike omavalitsuste vaheliste funktsioonide ülevaatamine.

LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED

I KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemel:
   1.1.    üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa tõstmist tasemele 11,93%;

   1.2.    tasandusfondi eraldatavate vahendite mahu suurendamine vähemalt 1430 miljoni kroonini;

   1.3.    kohalikele omavalitsustele kui ainsale avaliku sektori osapoolele rakendatud laenupiirangute tühistamiseks 2010. aastal.

2.    Tugevdada kohalike eelarvete autonoomsust ja stabiilsust:
   2.1.    jätkata läbirääkimisi kohalikele omavalitsustele laekuvate riiklike ja kohalike
             maksude osas eesmärgiga  tagada Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas toodud
             kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia  põhimõtte  rakendamine;

   2.2.    rääkida läbi kohalike maksude seaduse kaasajastamise küsimused;

   2.3.    riik kaotab senikehtinud  100% ja 50% maamaksusoodustused ning hüvitab
             maaomanikele maakasutuse piirangutega seotud kahjud erinevate riiklike
             toetusskeemide kaudu.

3.    Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite
       arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osas suuruseks vähemalt 15%.

4.    Riigieelarve kõikehaaravuse põhimõttel 2011. aasta riigieelarves kõigi kohalikele
       omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulude kajastamine.

5.    Läbirääkimiste alustamine Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtade  Üldosas
       tehtud ettepanekute elluviimiseks.

6.    Kehtiva maksukorralduse seaduse mõju analüüsimine Rahandusministeeriumi poolt
       ja muudatuste, mis tagaks kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud
       maksude õigeaegse ülekandmise kohalikesse eelarvetesse kavandamine.

7.    Lisada tasandusfondi rida - “pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste
       katteks“  –  4 miljonit krooni.

8.    Omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi
       tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike
       investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude katteks
       vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimuste lahendamine
       ning õpilaste koolikohustuse täitmise kindlustamiseks ja regionaalsete ning
       majanduslike erisuste vähendamiseks õpilastranspordi kulude katmiseks vahendite
       kavandamise.

9.    Ettevõtlusega seotud maksude analüüsimine ja võimalusel nendest osa eraldamine
       omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks.

10.    Kehtiva tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja kaasajastamine muutunud 
         majanduslikus situatsioonis ja omavalitsuste tulude ühekülgsuse vähendamise 
         kavandamine.

11.    Taastada tulumaksu ja maamaksu intresside laekumine kohalike
         omavalitsuste eelarvetesse.

12.    Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele nende mahu ja
         kvaliteedi miinimumnõuete määratlemine ülesande täitmisel ning ülesannete
         täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad  vahendid
         peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud
         ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud.

13.    Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste ja infrastruktuurile kehtestatavate  
         kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel nõuete täitmiseks vajalike vahendite
         eraldamine riigieelarvest.

14.    Näha ette  kohalikele omavalitsustele vahendid omandireformi läbiviimisega
         tekkinud kulutuste ja kahjude katteks (täiendavalt omandireformi reservfondile).

15.    Luua süsteem, mis kataks omavalitsuste kulutused eraomanikelt  seoses avalike
         ülesannete täitmiseks vajaliku (teed, tänavad, pargid, mänguväljakud, kalmistud)
         ostetava maaga.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Kohalike omavalitsuste tulumaksuosa ja tasandusfondi kogumahtu 2011. a ei
       kavandata suurendada. Nii nagu riigi tasandil, tuleb KOV-ide eelarvete ja tulubaasi
       kujundamisel arvestada välisabitoetuste mahu kasvuga, mis on täiendav ressurss
       KOV-idele. Vt joonis 1 koos selgitustega.  

2.    2011. a riigieelarve eelnõus on tulubaasi stabiliseerimise meetmesse tõstetud 30
       miljonit krooni tagasi pandud tasandusfondi.

3.    Riigikohtu otsusest tulenevalt kohalikele omavalitsustele pandud riiklike ülesannete
       rahastamiseks on vahendid ette nähtud. Riigieelarve paindlikkuse tagamiseks
       otsustatakse iga juhtumi korral, kuidas eristada kohalikele omavalitsustele pandud
       riiklike ülesannete rahastamine.

4.    Kuni 2011. a lõpuni kehtib piirang, et kohustusi võib võtta välisabi projektide
       omaosaluse katteks, sildfinantseerimiseks ning olemasolevate kohustuste
       refinantseerimiseks. Eesmärgiks on alates 2012. a kokkulepete saavutamine
       koonddefitsiidi piiramiseks.

5.    Kavandame tasandusfondi valemi edasiarendusi kulude arvestuspõhimõtete ning
       parameetrite osas.

6.    Kavandame ühtlustada riigieelarveliste eraldiste andmise põhimõtted siseriiklike ja
       struktuurivahendite meetmete osas (sh omavalitsuste finantssuutlikkust ja
       finantstegevust arvestavaks).

7.    Kavandame muut üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja
       kaevandamisega seotud vee-erikasutuse tasu jaotuspõhimõtteid järgmiselt:
   7.1.    Vähendada üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust KOV-ide
             eelarvetesse laekuvat osa 50%-lt 30%-le.

   7.2.    Vähendada vee-erikasutuse tasust kaevanduse, karjääri ja jahutusvee osas
             KOV-ide eelarvetesse laekuvat osa 50%-lt 30%-le.

   7.3.    Arvata loodusvarade kasutamise tasud KOV-ide tasandusfondi arvestuslike
             tulude hulgast välja ja kompenseerida tulude vähenemine tasandusfondi
             eraldisega.

   7.4.    Pakkuda välja järgmine tulude laekumise vähenemise
             kompensatsioonimehhanism:
         a.    2012. a kompenseeritakse 75% 2012. a kohta arvestatud tasudega seotud
                tulude vähenemisest;

         b.    2013. a kompenseeritakse 50% 2012. a baasilt arvestatud tasudega seotud
                tulude vähenemisest;

         c.    2014. a kompenseeritakse 25% 2012. a baasilt arvestatud tasudega seotud
                tulude vähenemisest.

         d.    Muudatustest vabanev raha suunatakse tasandusfondi. Arvutused tehakse
                viimase teada oleva aasta (2010. a) tegelike näitajate alusel.

8.    Soodustame kohalike omavalitsuste tasandil teenuste konsolideerimine ja
       kompetentsikeskuste loomine (finantsarvestus ja hanked).

9.    Oleme avatud kohalike maksude süsteemi ülevaatamiseks ja vajadusel
       korrastamiseks. Soovime tõhustada sellekohast infovahetust riigi ja omavalitsuste vahel.
10.    Toetame kohalikele omavalitsustele õigusaktidega pandud kohustuste analüüsimist
         ja võimalusel nende vähendamist.

Joonis 1. KOV eelarvete arengutrend

 
* KOV näitaja välisabiga on KOV maksutulud, keskkonnatasud, saadud riigieelarvelised toetused (v.a välisabitoetused keskkonnainvesteeringuteks, hariduskulud, toimetulekutoetus)

Riigi tulud hakkasid vähenema 2008. aastal. Samal ajal jätkasid kohaliku omavalitsuse üksuste tulud kiire kasvuga. 2010. aastaks on mõlema tulude näitaja vähenenud ühe palju ning on 8%-10% madalamal tasemel kui 2007. aastal. Seejuures on vähenenud riigi võimalused kohaliku omavalitsuse üksuste toetamisel. Seda aitab kompenseerida välisabi toetuste oluline suurenemine. KOV-idel on võimalik saada 2011. aastal välisabi toetusi (va keskkonnaprojektid) ca 2,3 mld krooni.

Tabel 1. KOV eelarvete finantsinformatsioon

 

2005

2006

2007

2008

2009

2010*

2011*

2012*

2013*

2014*

Tulud KOKKU

(milj. krooni)

14 656

18 104

20 149

22 753

20 212

20 000

20 200

20 800

21 700

22 700

Põhilised maksutulud

7 127

8 738

10 730

12 653

11 074

10 589

10 894

11 381

11 987

12 620

- Tulumaks

6 348

7 870

9 826

11 488

9 922

9 300

9 530

10 000

10 590

11 200

- Maamaks

506

517

539

751

755

760

760

760

760

760

Tasandusfond**

950

1 132

1 430

1 430

1 102

1 102

1 132

1 132

1 132

1 132

Tulubaasi stabiliseerimine**

0

0

0

0

80

70

0

0

0

0

Kulud KOKKU

(milj. krooni)

14 735

17 357

20 442

23 640

21 408

20 300

20 700

21 400

22 300

23 300

Eelarvete koondtasakaal

-79

747

-294

-887

-1 196

-300

-500

-600

-600

-600

Võlakoormus kokku

4 397

5 611

6 567

8 588

9 218

9 418

9 818

10 418

11 018

11 618

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suhtarvud ja kasvud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eelarve tulud (% SKP-st)

8,38%

8,75%

8,24%

9,05%

9,41%

9,17%

8,77%

8,47%

8,30%

8,16%

Eelarve tulud (% valitsussektori tuludest)

21,00%

21,06%

19,73%

21,14%

19,02%

18,59%

18,65%

18,62%

19,25%

19,87%

Maksutulud (% SKP-st)

4,07%

4,22%

4,39%

5,03%

5,16%

4,85%

4,73%

4,64%

4,58%

4,53%

Tulubaas (% SKP-st)

4,17%

4,35%

4,60%

5,14%

5,17%

4,80%

4,63%

4,53%

4,48%

4,43%

Koondtasakaal (% SKP-st)

-0,05%

0,36%

-0,12%

-0,35%

-0,56%

-0,14%

-0,22%

-0,24%

-0,23%

-0,22%

Võlakoormus (% SKP-st)

2,51%

2,71%

2,69%

3,41%

4,29%

4,32%

4,26%

4,24%

4,21%

4,17%

Eelarve tulude kasv (v.e.a)

14,01%

23,53%

11,29%

12,92%

-11,17%

-1,05%

1,00%

2,97%

4,33%

4,61%

Tulubaasi kasv (v.e.a)

11,50%

23,34%

25,05%

14,76%

-14,05%

-5,69%

1,81%

4,41%

5,30%

5,20%


* Allikas Rahandusministeeriumi suveprognoos
** Alates 2011. a on tulubaasi stabiliseerimise vahendid näidatud tasandusfondi hulgas

Tabel 2. Poolte seisukohad ja läbirääkimistel saavutatud tulemused omavalitsuste tulubaasi ning riigieelarveliste eraldiste osas  (krooni)

 

 

2010. aasta

eelarves

 

       2011 

 

 

 

Koostöökogu

Riigieelarve

Tulemus

Koostöökogu lahkarvamus

 

 

 

taotlus

eelnõus

 

 

 

1.Tulubaas: sh

 

Üksikisiku tulumaksu osa

11,40%

11.93 %

 11,4%

Kokkulepet  ei

saavutatud

 

 11,93%

[ +  443 000 000 ]

Tasandusfondi „k” valemiga eraldatav osa

1 101 500 000

1 430 000 000

 1 131 500 000

Kokkulepet  ei

saavutatud

 1 430 000 000

 [+ 298 500 000 ]

Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus

120 000 000

0

 

 

 

Tasandusfondi pealinna funktsioonide täitmise

0

 4 000 000

  0

Kokkulepet  ei

saavutatud

4 000 000

   [+4 000 000]

katteks eraldatav osa

 

2. Eraldised riigieelarvest: sh:

 

2.1 Haridusvaldkond, sh: 

 

Haridustoetus kokku, sh:

3 124 974 375

 ….

 3  143 773 000

Jätkatakse läbirääkimisi jaotuse osas

 

 

Palgavahendite osa

(sh 3% pedagoogide täiendkoolituseks, ülemineku-kompensatsioon, vabade vahendite lõtk jm toetuse komponendid)

2 715 831 000

….

 Täiendavad vahendid suunatakse uuele õppekavale ülemineku toetamiseks (õpetajate täiendavaks töötasustamiseks ja täiendkoolituseks, õpilastele tugiteenuste võimaldamiseks jms.)

 Jätkatakse läbirääkimisi, võimalusel arvestatakse KTK ettepanekut, et lõtku suurendatakse vähemalt 3 %

 

 

KTK ettepanek: Suurendada lõtku 3% so ca 63 miljoni võrra, ülejäänud vahendid suunata õpikute ja õppevahendite soetamiseks. 

 

Õpikute soetamise toetus

41 426 321
282 kr/ õpilane

Vastavalt uutele
õppekavadele

 Täiendavad vahendid suunatakse uuele õppekavale ülemineku toetamiseks (Suurendatakse õpikutetoetust õpilase kohta vähemalt 20%

Jätkatakse läbirääkimisi

 

 

KTK ettepanek:  tingimusel kui lõtku suurendamisest ülejäänud vahendid suunatakse õpikute ja õppevahendite soetamiseks. 

 

Õppevahendite soetamise toetus

51 433 095
458 kr /õpilane

Vastavalt uutele
õppekavadele

Täiendavad vahendid suunatakse uuele õppekavale ülemineku toetamiseks Suurendatakse õppevahendite toetust õpilase kohta vähemalt 20% 

Jätkatakse läbirääkimisi

 

KTK ettepanek:

tingimusel kui lõtku suurendamisest ülejäänud vahendid suunatakse õpikute ja õppevahendite soetamiseks. 

 

Ühisürituste ja ainesektsioonide tegevuse toetus

18 883 688

20 772 000

2010.a.mahus

Jätkatakse läbirääkimisi

 

 

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate täiendkoolituse toetuseks

20 522 518

 3% lasteaiaõpetajate  2009. Aasta palgafondist

  3% lasteaiaõpetajate  2009. Aasta palgafondist

Kokkulepe saavutatud

 

 

Investeeringutoetus

51 096 204

250 835 000

2010.a. mahus

Kokkulepet ei saavutatud

 

 

Koolilõuna toetus

225 781 169
11,73 kr/õpilane päevas

20 kr/ õpilane päevas

 2010.a. mahus

Kokkulepet ei saavutatud

 

 

Õpilaskodu toetus (2010.a HTMi eelarve eraldis)

17 749 000

3000 kr õpilase kohta kuus

Kohatoetuse viimine sama kohtade arvu juures 3000 kroonile kuus. 2011.a kavandatakse õpilaskodu toetus KOV haridustoetuse hulgas

Kokkulepe saavutatud

 

 

Muud eraldised haridusvaldkonnas, sh: 

 

Koolitranspordi toetus

0

Lähtuvalt koolivõrgu korrastamisest

 2011.a. ei kavandata

Kokkulepet ei saavutatud

 

 

Noortevaldkonna toetused

15 676 000

15 676 000

Kokkulepe saavutatud

 

 

Huvikooliseaduse § 21 lg 4 osas

0

2000 krooni / õpilane

0

Kokkulepet ei saavutatud

 

 

2.2 Sotsiaalvaldkond, sh:

 

Sotsiaaltoetuste korraldamise toetus

12 800 000

 

50 000 000

 12 800 000

Kokkulepet ei saavutatud

 

 

Puudega lapse hooldajatoetus

31 266 700

vt. osa III

 31 266 700

Kokkulepe

saavutatud

 

 

Vahendid toimetulekutoetusteks

350 000 000

vt. osa III

 350 000 000

Kokkulepet

ei saavutatud

 

 

2.3  Kultuurivaldkond, sh: 

 

Investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele kultuuri- ja spordi infrastruktuuri arendamiseks - investeeringuteks

22 800 000

t. osa IV punktid 1.1 ja 1.2

 21 800 000

Kokkulepet ei saavutatud

 

 

Rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks (lisaks eraldatakse rahvaraamatukogudele tegevuskulude katteks 8 mln kr aastas)

26 253 260

vt. osa IV punkt 1.3

(35 778 000)

26  253 260

Kokkulepet ei saavutatud

 

 

Maakondlike tervisespordikeskustele suunatud programmi summad

 4 500 000

vt. osa IV punkt 1.3

(11 975 000)

          4 500 000

Kokkulepe saavutatud

 

 

Toetused munitsipaalmuuseumidele, teatritele, linnaorkestritele, maakinodele

14 154 386

 

 14 304 884

Kokkulepe saavutatud

 

 

Kooride-, rahvatantsurühmade ning orkestrite tegevustoetused (eraldis antakse läbi Laulu- ja tantsupeo Sihtasutuse)

 13 000 000

vt. osa IV punkt 1.4

(24 000 000)

 13 000 000

Kokkulepe saavutatud

 

 

Ujumise algõpetuse programm

 3600000

10 000 000

 3 600 000

Kokkulepet ei saavutatud

 

 

Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 (summa ei kajasta kultuuripealinna raames tehtavaid investeeringuid)

20 000 000

89 000 000

  50 000 000

Kokkulepe saavutatud

 

 

Folkloorifestival Europeade

0

vt. osa IV punkt 3.2

     2 000 000

Kokkulepe saavutatud

 

 

2.4 Teede ja  transpordi  valdkond: 

 

Kohalike teede hoid

178 000 000

15% teehoiu-vahenditest

  198 000 000

Kokkulepet  ei

saavutatud

 

Min. 10 % teehoiu-vahenditest

[+ 178 000 000]

 

 

Maakonna ühistranspordi-liinidele eraldatav toetus

313 770 000

Vähemalt
339 000 000

 313 770 000

Kokkulepe

saavutatud

--

 

2.5 Keskkonna valdkond:  

 

Riigi omandis olevate maade hooldamisega seotud tööde finantseerimiseks

5 00 000

5 000 000

 700 000

Kokkulepet  ei

saavutatud

 

 

2.5 Regionaalarengu valdkond:

 

Üleriigilistele omavalitsusliitudele rahvusvaheliseks koostööks

1 820 000 

2 500 000

1 820 000

Kokkulepe

saavutatud

 

 

Struktuurivahendite perioodi 2007-2013 regionaalmeetmed

1 000 000 000

 

1 900 000 000

 

 

 

Täiendav toetus väikesaartele

6 500 000

  …

 6 500 000

Kokkulepe

saavutatud

 

 

KOKKULEPE:

Kokkulepet kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks 2008. aasta tasemel ja kohalike eelarvete toetamiseks valdkondade lõikes taotletud mahus ei saavutatud.

LAHKARVAMUS:

Omavalitsusliitude Koostöökogu:

1.    Ei nõustu  Vabariigi Valitsuskomisjoni poolt väljendatud seisukohaga kohalike
       omavalitsuste eelarvete tulubaasi arengutrendi osas. Riigi ja kohaliku omavalitsuse
       eelarve tulude osas rakendatakse vastupidise mõjuga otsuseid:
   1.1.    riigi tasandil maksutulusid suurendavaid otsuseid;

   1.2.    kohaliku omavalitsuse suunal tulubaasi vähendavaid otsuseid.

Joonis 2. Riigi tasandi otsuste suund: riigieelarve maksutulude suurendamise suund ja kohalike eelarvete tulubaasi vähendamise suund

 
2.    Ei nõustu omavalitsusliitude ettepanekute eiramisega tulubaasi taastamise ja
       valdkondlike toetuste eraldamise osas ja taotleb jätkuvalt:
   2.1.    tulubaasi taastamist 2008. aasta tasemel (tulumaksu laekumine 11,93%
             brutotulust, tasandusfondi maht 1 430 000 krooni);

   2.2.    kohalikele omavalitsustele kui ainsale avaliku sektori osapoolele rakendatud
             laenupiirangute tühistamist 2011. aastal;

   2.3.    teeseaduse muutmist, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate
             vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osas suuruseks 2011 aastal
             vähemalt 10%

   2.4.    omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi
             tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike
             investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamist ning nende kulude
             katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimuste
             lahendamist ning õpilaste koolikohustuse täitmise kindlustamiseks ja
             regionaalsete ning majanduslike erisuste vähendamiseks õpilastranspordi kulude
             katmiseks vahendite kavandamist;

   2.5.    ettevõtlusega seotud maksude analüüsimist ja võimalusel nendest osa eraldamist
             omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks;

   2.6.    kehtiva tasandusfondi valemi põhjalikku analüüsi ja kaasajastamist muutunud 
             majanduslikus situatsioonis ja omavalitsuste tulude ühekülgsuse vähendamise 
             kavandamise tingimustes.

Valitsuskomisjon ei toeta:
1.    Toetusfondist Tallinna linnale pealinna funktsioonide katteks toetuse eraldamist.

2.    Tulumaksu ja maamaksu intresside laekumise kohalike omavalitsuste eelarvetesse taastamist.

EDASISED TEGEVUSED:
1.    Jätkatakse läbirääkimisi:
   1.1.    Kohalike omavalitsuste tulubaasi, kohalikele omavalitsustele laekuvate riiklike
             ning kohalike maksude osas.

   1.2.    Tasandusfondi valemi arendamise ning jaotuspõhimõtete muutmise osas.

   1.3.    Üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega
             seotud vee-erikasutuse tasu jaotuse muutmise osas;.

   1.4.    Riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste finantseerimisega seotuid
             informatsiooni kajastamiseks.

II HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemisest rääkida läbi  
       kavandatavate muudatuste mõjud, kulude arvestuse ja kulude katmise küsimused.

2.    Jätkata läbirääkimisi tasandusfondis hariduskuludeks kavandatava eraldise
       (haridustoetuse) kui ka muude kavandatavate hariduse ja noorsootöö valdkonna
       toetuste prioriteetide, mahtude ja jaotuspõhimõtete üle 2011-2014 RES-is ning
       2011. aasta riigieelarves.

3.    Haridustoetuseks ette nähtud vahendid peavad katma seaduste ja seaduse alusel   
       omavalitsusüksustele pandud ülesannete täitmise ning omavalitsusüksuse sisese
       palgapoliitika kujundamise võimaluse läbi haridustoetuse üldmahu kasvu.

4.    Läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu
       kavandamist riigieelarves leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate
       komponentide suuruses, sealhulgas:

   4.1.    näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel;

   4.2.    kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks
             vahendid arvestusega vähemalt 20 krooni põhikooli õpilase kohta koolipäeva
             arvestuses;

   4.3.     suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%.

5.    Kavandada täiendavalt:

   5.1.    vahendid riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele
             alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud
             ülesannete täitmiseks;

   5.2.    vahendid uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sealhulgas pedagoogide
             täiendkoolituseks, õpikute ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja
             riiklikus õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks;

   5.3.    lisavahendid tugisüsteemide (logopeedide ja abiõpetajate jm) rakendamise
             toetamiseks.

6.    Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise
       süsteem riigieelarvest seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo
       kulude katmisega.

7.    Arvestades kohalike omavalitsuste eelarvevahendite mahu vähenemist vaadata läbi
       järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et  kompenseerida
       lisakohustused omavalitsustele ja kaasajastada nõudeid:

   7.1.    haridusministri määrus “Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu
             kinnitamine”;

   7.2.     sotsiaalministri 25. oktoobri 1999 määrusega nr 64 kinnitatud „Koolieelse
              lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise
              nõuded“  1. jaanuarist 2010 jõustunud  muudatused.

8.    Jätkata riigieelarvest:

   8.1.    huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhise programmide toetamist;

   8.2.    Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale
             lapsele lasteaiakoht") rakendamist, mahus 400 miljonit krooni;

   8.3.    Avatud Noortekeskuste toetuste programme;

   8.4.    ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” toetamist planeeritud mahus;

   8.5.    noorteühingute toetamist 2010. aasta tasemel.

9.    Kavandada vahendeid:

   9.1.    õpilaskodude laiendamiseks riigieelarvest seoses gümnaasiumite arvu
             optimeerimisega ja leida võimalus selle toetuse lisamiseks haridustoetuse hulka.
             Näha ette munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks
             ühe õpilase kohta vähemalt  3000 krooni;

   9.2.     huvikooli seaduse § 21 lõikest (4) tulenevalt riigieelarveliseks toetuseks 2000
              krooni õpilase kohta nii erahuvialakoolide, kui munitsipaalhuvikoolidele;

   9.3.     riigipoolseks toetuseks projektlaagritele ja õpilasmalevatele 2008. aasta tasemele.

Valitsuskomisjoni seisukohad:
1.    Riigieelarvest eraldatav hariduskulude toetus omavalitsustele ei ole ainus
       katteallikas kõigi seadustest ja seaduste alusel neile pandud ülesannete täitmiseks.
       Haridustoetuste eesmärk on eelkõige toetada kokkulepitud kriteeriumide alusel
       kohaliku omavalitsuse üksusi haridusvõimaluste tagamisel sõltumata konkreetse  
       kohaliku omavalitsuse (koolipidaja) tulubaasist ja eelarvevõimalustest.
       Riigieelarvest eraldatavad toetused on lisapanuseks munitsipaalomandis olevate
       haridusasutuste rahastamisel, mitte aga kohalikele omavalitsustele võimaluseks oma
       vahendeid kokku hoida. Hariduskulude toetuste arvelt  ei tohi kohalikud
       omavalitsused asendada oma eelarvest samaks otstarbeks ettenähtud kulusid.
       Arvestades 2011. aasta riigieelarve piiratud võimalustega tuleks
       eelarveläbirääkimistel jätkuvalt keskenduda ressursside eesmärgipärasele ja
       efektiivsele kasutamisele.

2.    Jätkatakse haridustoetuste jaotuspõhimõtete (sh üldhariduskoolide
       rahastamismudeli) edasiarendamist koostöös kohalike omavalitsuste üleriigiliste
       liitude esindajatega. Üheks haridustoetuse jaotusmudeli kriteeriumiks on
       kohapealseteks hariduskorralduslikeks otsusteks mõeldud vabade vahendite lõtk,
       mis võimaldab muuhulgas omavalitsusüksuse sisese palgapoliitika kujundamist.
       Tasandusfondi haridustoetuse üksikute alaliikide täpsemad mahud selguvad edasiste
       läbirääkimiste käigus hiljemalt jaanuaris 2011.

3.    Üldhariduse valdkonna prioriteediks aastatel 2011-2014 on uue riikliku õppekava
       ja  põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine, milleks taotletakse
       riigieelarvest  täiendavaid vahendeid ja mille osas jätkatakse läbirääkimisi ka
       järgnevatel aastatel. Riikliku õppekava ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
       rakendamisse peavad kohaliku omavalitsused lisaks riigieelarvelisele toetusele ka
       ise rohkem panustama.

4.    Noorsootöö valdkonna prioriteediks 2011. aastal on noorte osalusprogrammi
       käivitamine, millest sõltub uue noorsootöö seaduse uue algatuse – noorte
       osaluskogude – käivitamine kohalikul tasandil. Väga oluline on ka noorte laulu- ja
       tantsupeo toimumine 2011. aastal ja sellega seotud ettevalmistustöö rahastamine.
       Sotsiaalse tõrjutuse riski vähendamiseks on vajalik tagada noorsootöö piirkondlik
       kättesaadavus, mida võimaldab avatud noortekeskuste programmi jätkamine. Noorte
       kaasatuse ja noorsootöö kättesaadavuse tagamiseks jätkatakse noorteühingute aasta-
       ja projektitoetuste eraldamist ning noorteinfo ja karjääriteenuste teenuste
       osutamiseks toetatakse noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste tööd. Noorsootöö
       sisu tuleviku osas on oluline struktuurifondide vahendite maksimaalses mahus
       kasutamine. Projektlaagrite ja õpilasmalevate toetuse suurus sõltub
       hasartmängumaksu laekumisest ning Hasartmängumaksu Nõukogu otsustest.

5.    Haridusasutuste personali miinimumkoosseisude kehtestamine on haridus- ja
       teadusministrile pandud vastavate seadustega ja selle mõte on tagada kõigile riigi
       territooriumil tegutsevatele haridusasutustele ühtsed tingimused kvaliteetse
       haridusteenuse osutamiseks. Sellega ei panna kohalikele omavalitsustele
       täiendavaid riiklike kohustusi vaid kehtestatakse ühtsed standardid, millele
       haridusasutused peavad vastama.

6.    2008. aastal riigieelarvest eraldatud täiendava riikliku toetuse "Igale lapsele
       lasteaiakoht" rakendamist kohalikele omavalitsustele, mis aitas neil täita koolieelse
       lasteasutuse seadusest tulenevaid kohaliku omavalitsuse kohustusi, 2011. aasta
       riigieelarve ei võimalda.

7.    2011.a riigieelarve projektis kavandatakse tasandusfondi hariduskulude hulgas
       järgmised toetused  kohalikele eelarvetele:

   7.1.    pedagoogide palgavahendite toetust mahus, mis võimaldaks koolidel paremini
             täita Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning riiklikust õppekavast tulenevaid
             ülesandeid sh toetada tugiteenuste kättesaadavust;

   7.2.    õppevahendite  soetamise toetuse suurendamist vähemalt 20%  seoses  riikliku
             õppekava rakendamisest tuleneva  õppekirjanduse soetamise vajadusega;

   7.3.    üldhariduskoolide investeeringute toetust vähemalt 2010. aastal kavandatud
             mahus;

   7.4.    koolilõuna toetust  mahus, mis võimaldaks hoida üldhariduskoolide 1.-9. klassi
             õpilaste koolilõuna toidupäeva toetuse vähemalt 2010.aasta tasemel;

   7.5.    omavalitsusüksuste lasteaiapedagoogide tööalaseks koolitusteks toetust 3%
             nende 2009. aasta palgafondist;

   7.6.    toetust ainesektsioonide tegevuse ja ühisürituste korraldamiseks vähemalt 2010.
             aasta mahus (konkreetne toetussumma suurus ja jaotuspõhimõtted lepitakse
             kokku hiljemalt jaanuaris 2011, arvestades haridustoetuse üldmahtu vastuvõetud
             riigieelarves ja teisi prioriteete);

   7.7.    õpilaskodu toetust mahus, mis võimaldaks säilitada riiklikult toetatavate kohtade
             arvu 2010.aasta tasemel ning tõsta kohatoetus 3000 kroonile õpilase kohta kuus.
             Õpilaskodu toetus lisatakse alates 2011. aastast  tasandusfondi hariduskulude
             hulka, mis lihtsustab oluliselt toetuse jaotamist ning võimaldab paindlikumalt
             reageerida õpilaskodu riiklikult toetatavate kohtade arvu muutustele.

8.    Lisaks kavandatakse 2011. aasta riigieelarve projektis Haridus- ja
       Teadusministeeriumi eelarves:

   8.1.    vahendid e-õppe programmi Tiigrihüpe II jätkamiseks, millega toetatakse
             kaasaegsete IT-varustuse soetamist koolidele ja õppetarkvara ning e-õppe
             keskkondade arendamist vastavalt ajakohastatud õpikeskkonna ja õppevahendite
             standardile ning loodus- ja tehnoloogiaõppe arendamiseks ja kvaliteedi
             tõstmiseks;
             toetust täiendavaks eesti keele õppeks muukeelsetes lasteasutustes ja
             eestikeelsele õppele üleminekuks gümnaasiumides;

   8.2.    toetust avatud noortekeskuste programmi jätkamiseks ning noorteühingute,
             osaluskogude ja alaealiste komisjonide toetused, mis aitavad kaasa nende
             struktuuride tegevusele kohaliku tasandil.

KOKKULEPE:

1.    Õpilaskodu toetus  lisatakse 2011. aasta riigieelarves tasandusfondi hariduskulude
       hulka, mis võimaldab lihtsustada toetuse jaotamist ning paindlikumalt reageerida
       õpilaskodu riiklikult toetatavate kohtade arvu muutustele. Riiklikult toetatavate
       kohtade arv säilib vähemalt 2010. aasta tasemel ning kohatoetus tõstetakse 2011.
       aasta jooksul 3000 kroonile õpilase kohta kuus.

2.    Omavalitsusüksuste lasteaiapedagoogide tööalaseks koolitusteks eraldatakse toetust
       3% nende 2009. aasta palgafondist.

3.    Riik jätkab avatud noortekeskuste ning noorteühingute, osaluskogude ja alaealiste
       komisjonide toetamist 2010. aasta mahus.

LAHKARVAMUS:

Omavalitsusliitude Koostöökogu:

1.    Taotleb jätkuvalt:

   1.1.    õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste riigieelarvest rahastamise
             süsteemi väljatöötamist  seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste
             kooliveo kulude katmisega ning selleks vahendite eraldamist 2011. aasta
             riigieelarvest;

   1.2.    Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale
             lapsele lasteaiakoht") rakendamist, nähes selleks 2011. aastal  400 miljonit krooni;

   1.3.    huvikooli seaduse § 21 lõikest (4) tulenevalt riigieelarveliseks toetuseks 2000
             krooni õpilase kohta nii erahuvialakoolide, kui munitsipaalhuvikoolidele;

   1.4.    2011. aasta riigieelarve eelnõus uuele riiklikule õppekavale üleminekuks ja
             seoses PGSi uuenduste ja täienduste rakendamiseks vajalike vahendite
             eraldamist kohalikele eelarvetele;

   1.5.    kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks
             vahendid arvestusega vähemalt 20 krooni põhikooli õpilase kohta koolipäeva arvestuses;

   1.6.    näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel.

Valitsuskomisjon:

1.    Riikliku õppekava ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamisse peavad
       kohaliku omavalitsused lisaks riigieelarvelisele toetusele ka ise rohkem panustama.

2.    Riigieelarvest eraldatavad toetused on lisapanuseks munitsipaalomandis olevate
       haridusasutuste rahastamisel, mitte aga kohalikele omavalitsustele võimaluseks oma
       vahendeid kokku hoida. Hariduskulude toetuste arvelt  ei tohi kohalikud
       omavalitsused asendada oma eelarvest samaks otstarbeks ettenähtud kulusid.

EDASISED TEGEVUSED:

1.    Jätkatakse läbirääkimisi muudetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning  uute
       riiklike õppekavade rakendamise kulude katmise küsimustes järgnevatel aastatel
       arvestusega, et haridustoetus võimaldaks koolidel parandada tugisüsteemide
       kättesaadavust, katta  õppekava rakendamisest tulenev täiendav õppevahendite ja
       pedagoogide täiendkoolituse vajadus.

2.    Jätkatakse läbirääkimisi 2011. aasta riigieelarve tasandusfondis hariduskuludeks
       kavandatavate eraldiste (haridustoetuse) üle, eesmärgiga jõuda hiljemalt 2011.
       aasta jaanuaris kokkuleppele vastuvõetud riigieelarves ettenähtud hariduskulude
       täpsemas jaotuses:

       a.    pedagoogide palgavahendite toetus koos kõigi selles sisalduvate arvestuslike komponentidega;

       b.    õppevahendite toetus;

       c.    ainesektsioonide ja maakondlike ühisürituste korraldamise toetus.

4.    Jätkatakse riigieelarvest kohalikele eelarvetele eraldatava haridustoetuse
       jaotuspõhimõtete (rahastamismudeli) edasiarendamist võttes aluseks varasemate
       aastate eelarveläbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid.

5.    Jätkatakse kõnelusi noortevaldkonna toetamise põhimõtete ja mahtude osas.

III SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.    Tagada toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus
       omavalitsuste tegelikele vajadustele, sealhulgas:

   1.1.    suurendada vahendeid täiendavate toetuste maksmiseks mis tulenevad patsiendi
            15% omaosaluse sisseviimisel statsionaarsel hooldusravil viibimisel ja nende
            hulgas vähekindlustatud isikute puhul kohalikele omavalitsustele tekkiva
            täiendava rahalise koormuse välistamiseks.

2.    Eraldada riigieelarvest:
   2.1.    toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 15 %
             toetuste määramise ning väljamaksmisega seotud administratiivkulude, uute
             teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh
             investeeringuteks), kuid mitte vähem kui 50 miljonit krooni;

   2.2.    vahendid ravikindlustuseta isikutele  perearstiteenuse ja eriarstiteenuse võimaldamiseks.

3.    Jätkata läbirääkimisi:
   3.1.    esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani
             elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas;

   3.1.    hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks
             eesmärgiga tagada kõigile inimestele väärikas vananemine ja oma
             terviseprobleemiga toimetulek. Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja
             tervishoiuteenused ning välja töötada rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes
             õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12 tundi ööpäevas;

   3.2.    koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse üle kõikidele
             omavalitsuses elavatele lastele (s.h. ka koolieelsetes lasteasutustes) koostöös
             tervishoiuteenuste osutajatega, eesmärgiga kavandada lisaks
             koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes
             tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest.

4.    Kavandada:
   4.1.    riigi osalus (doteerimine) hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu tasumiseks;

   4.2.    suuremad vahendid hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning
             rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest).

5.    Tõsta toimetulekupiir 1200 kroonini ja mitte arvestada toimetulekutoetuse
       taotlemisel sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte
       rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8. Seoses toimetulekutoetuse
       taotlejate arvu kasvuga kuni 5 korda suurendada selle toetuse
       administreerimiskulude katteks riigi eraldisi kohalikele omavalitsustele.

6.    Arvestades praegust majanduslikku olukorda kaotada lähiaastateks inimese
       omaosalus hooldusravi teenuse eest maksmisel. Praeguse korra jätkumisel
       hooldusravile mittepääsenutele (suutmatuse tõttu tasuda omaosalustasu) tuleb
       haigekassa poolt senisest suurema ravijuhtude arvu ostuga tagada nendele isikutele
       vajaliku koduõendus-hooldusteenuse osutamine.

7.    Kavandada riigieelarves kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid puuetega
       laste hoiuteenuse osutamiseks, sh koolieelsetes lasteasutustes, mis tagavad teenuse
       rahastamise vastavalt tegelikele kuludele.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.
    Patsiendi omaosaluse kehtestamine patsiendi 15% omaosaluse sisseviimisel
       statsionaarsel hooldusravil viibimisel on põhjendatud  ja vajalik tagamaks
       ravikindlustuse süsteemi jätkusutlikkust ning loomaks võimalust rahastada suuremat
       hulka ravijuhtumeid. Omaosaluse planeerimisel arvestuse kohaselt enamus juhtudel
       kohalike omavalitsuste abi ei peaks vajatama. Üksikutel juhtudel kohaliku
       omavalitsuse toe vajaminekut saab arvestada oma toetuste ja teenuste süsteemi välja
       töötamisel. Omaosaluse nõue on kehtinud liiga lühikest perioodi, et saaks anda
       põhjalikumat hinnangut selle kehtestamise mõjudele,, seega planeeritakse esmased
       tegevused hinnangute andmiseks 2010 I poolaasta andmetele tuginevalt. Mõjude
       hindamisel toetutakse võimalusel ka kohalike omavalitsuste esitatud täiendavale
       statistikale.

2.    Toetame administratiivkulude katmise kaalumist, kuid ei näe ühest seost
       väljamakstud toetuse mahu ja administratiivkulude vajaduse vahel ning ei pea
       õigeks toimetulekutoetuse vahendite ja sotsiaaltoetuste ning teenuste osutamise
       kuludeks suunatud vahendite taassidumist. Teenuste arendamise kulusid eraldatakse
       vastavalt eelarve võimalustele. Hetkel on esmatähtis tagada toimetulekuvahendite
       piisavus inimestele tehtavateks väljamakseteks. Lähitulevikus ei ole võimalik katta
       antud vahenditest investeerimisvajadusi.

3.    Kõigile inimestele väärika vananemise ja oma terviseprobleemiga toimetuleku
       tagamiseks on edasiarendatud hooldusteenuste eelnõud. Probleemi lahendatakse
       etapiviisiliselt, esmalt antakse tervishoiuteenuste registris registreeritud õdedele
       seaduslik alus töötamiseks hoolekandeasutuses sõltumata omandivormist  nõudmata
       iseseisva õendusabi tegevusluba. Õdede töö rahastamine hooldekodudes jääb
       tänaste põhimõtete juurde - KOV/isik rahastab hooldekodu teenust, täiendavaid
       vahendeid ravikindlustusest ei eraldata. Õendusabi teenuseid rahastab haigekassa
       nõuetele vastava tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja puhul. Juhul, kui
       hoolekandeasutus vastab tegevusloa nõuetele (sh omandivorm), on tal võrdselt
       teiste tervishoiuteenuste osutajatega õigus taotleda Haigekassa lepingut. Erandit ei
       tehta hoolekandeasutustele tervishoiuteenuste korralduse seaduses.

4.    Koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse teemaga edasiminek sõltub
       hetkel riigikogus menetluses oleva Põhikooli ja Gümnaasiumi seaduse
       kinnitamisest, mille tervishoidu käsitlevate rakendusaktide kavandid on saadetud
       tutvumiseks kohalike omavalitsuste üleriigilistele liitudele. Koolieelsete
       lasteasutuste teemaga minnakse edasi peale koolitervishoiu korraldamise
       korrastamiseks vajalike tegevuste lõpetamist. Kõigile koolieelses lasteasutuses
       käivatele lastele on tagatud esmatasandi arstiabi kättesaadavus sh profülaktilised
       tervisekontrollid ja vaktsineerimised perearstisüsteemi kaudu.

5.    Hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu riigi osaluse tasumiseks analüüsib
       Sotsiaalministeerium partnerlusmudelit hooldusteenuste rahastamisel. Selle
       tulemusel on võimalikud muudatusettepanekud, mis puudutavad hoolekandeteenuste
       rahastamist, samas ei ole ettepanekus toodud kulude katmine riigi ülesanne.
       Sotsiaalministeerium on tõstatanud vanemaealiste puudega inimeste toetuse
       üleandmiseks kohalikele omavalitsustele ja on huvitatud läbirääkimiste jätkamisest.

6.    Peame prioriteetseks säilitada hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning
       rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks ette nähtud vahendeid vähemalt tänasel
       tasemel ja ühtlasi süsteemi korrastada ja selle arvelt tagada vahendite efektiivsem
       kasutamine. Rehabilitatsiooniteenuste puhul otsime viise paremaks
       eesmärgistamiseks ja läbi viimiseks. Näiteks on ESF vahenditest hetkel toimumas
       programmipõhise teenuse osutamise piloteerimine.

7.    Sotsiaalministeerium on kavandanud vahendeid toimetulekupiiri tõstmiseks
       (taotluse kogumaht 414 mln krooni). Järgnevate pereliikmete (sh. laste) kaalude
       muutmine suurendaks kulude katmiseks vajalikku summat kuni 60 mln krooni võrra.
       Rahaliste võimaluste piiratuse korral peame esimeseks prioriteediks
       toimetulekupiiri tõstmist.

8.    Kohalikele omavalitsuste puuetega laste hoiuteenuse osutamisel ei ole probleem
       vahendite piisavuses. Pigem on probleemiks kohalike omavalitsuste suutlikkus
       kasutada ära nendele tänaseks juba eraldatud vahendeid. Eelmise aasta jääk oli 14,3
       miljonit krooni. Vähesed omavalitsused pakuvad ise teenuseid puudega laste
       peredele, teenuste ostmist kasutatakse juhul, kui piirkonnas on vastavaid teenuste
       osutajaid. Teenuste osutamisele eelistatakse toetuse maksmist. Julgustame kohalikke
       omavalitsusi koostööks teenuste osutamisel, samuti laiemate võimaluste kaalumisele
       teenuste valikus.

KOKKULEPE:

1.    Riik tagab elanike toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavuse
       kooskõlas omavalitsuste tegelike vajadustega.

2.    Riik tagab riigieelarves kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid puuetega
       laste lapsehoiuteenuse osutamiseks vastavalt kehtivale korrale.

3.    2010. aasta eelarve muudatusega eraldatakse  abivahenditele juurde 12 miljonit
       krooni (lisaks eelnevale 83 miljonile), mida kulutatakse eelkõige kuuldeaparaatide
       ja mähkmete vajajate järjekordade lühendamiseks.

LAHKARVAMUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu:

1.    Jääb oma seisukohale, et:
   1.1.    riigieelarvest tuleb eraldada vahendid ravikindlustuseta isikutele 
             perearstiteenuse ja eriarstiteenuse võimaldamiseks;

   1.2.    tõsta toimetulekutoetust alates 1. jaanuarist 2011. aastast 200 krooni võrra st
             kavandada toimetulekutoetuse suuruseks 1200 krooni. Mitte rakendada alates
             teisest pereliikmest koefitsienti 0,8;

   1.3.    eraldada riigieelarves  toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite
             üldmahust vahendeid vähemalt 50 miljonit krooni toimetulekutoetuste
             määramise ning väljamaksmisega ja muude kohalikele omavalitsustele üleantud
             sotsiaalteenustega seotud administratiivkulude, uute teenuste loomise ja
             olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks), edaspidi
             „Sotsiaaltoetuste korraldamise toetus“.

EDASISED TEGEVUSED

1.    Jätkatakse läbirääkimisi  toimetulekutoetuse väljamaksmise ja
       sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmise administreerimisega seotud kulutuste
       toetamiseks. Kulutuste hindamiseks töötavad Sotsiaalministeerium ja
       Rahandusministeerium kooskõlastatult omavalitsusliitude esindajatega välja vastava
       metoodika.

2.    Koos omavalitsusliitude esindajatega täpsustatakse hooldajatoetuse parameetrit
       tasandusfondi valemis ja tagatakse vastavad vahendid tasandusfondi vähemalt 2010.
       aasta tasemel.

3.    Sotsiaalministeerium vaatab üle abivahendite eraldamise korra, et leida ka edaspidi
       võimalusi suurendamaks vahendeid hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning
       rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest).

4.    Pooled jätkavad  läbirääkimisi esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri
       väljaarendamise rakendusplaani elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas.

5.    Majandusliku olukorra paranemisel riigis jätkata esmatasandi tervishoiuteenuste
       infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani ellurakendamise väljatöötamist ja
       kohalikele omavalitsustele selleks piisavate vahendite kavandamist.

6.    Jätkatakse  läbirääkimisi koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse üle
       kõikidele omavalitsuses elavatele lastele (s.h. ka koolieelsetes lasteasutustes)
       koostöös tervishoiuteenuste osutajatega, eesmärgiga viia ellu käesoleval aastal
       kehtima hakanud muudatused koolitervishoius täies mahus, sh koolitervishoiu
       liitumine terviseinfosüsteemiga, mis tagab senisest sujuvama andmevahetuse
       tervishoiu muude süsteemidega, eelkõige perearstidega.

7.    Statsionaarse hooldusravi teenuse kasutamise võimaluste laiendamiseks 2010.
       aastast sisse viidud patsiendi  15% omaosaluse kohustus mõjude hindamiseks
       kohalikes omavalitsustes viiakse läbi küsitlus.

8.    Koostöös Haigekassa ja omavalitsusliitude esindajatega töötatakse välja meetmed
       ambulatoorse hooldusravi (koduõendus) teenuse ühtlase kättesaadavuse tagamiseks
       eelarvevõimaluste piires hooldusravivõrgu arengukavas planeeritud mahtude
       kasvutempot jälgides kõikides vabariigi piirkondades ja tagab teenuse ka rahaliste
       vahenditega, mis on eriti oluline seoses statsionaarse hooldusravi teenuse
       kättesaadavuse vähenemisega.

9.    Jätkatakse läbirääkimisi tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks
       eesmärgiga tagada kõigile inimestele väärikas vananemine ja oma
       terviseprobleemiga toimetulek. Selleks kavandatakse vajalikud sotsiaal- ja
       tervishoiuteenused koos rahastamise põhimõtetega ning töötatakse välja 2011.a I
       poolaasta jooksul hooldekodus õendusabi osutamist reguleerivad õigusaktid.

IV KULTUURIPÄRAND JA SPORT:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.    Näha riigieelarves ette:

   1.1.    investeeringutoetus omavalitsustele, kellele juba eraldatud investeeringutoetusi  
             2008. aastal vähendati ja senini pole seda taastatud;

   1.2.    kohalikele omavalitsustele kuuluvate üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide
             rahastamisel investeeringute osas vähemalt 50 % riigi osalus Rakendada antud
             põhimõtet üleriigilise (regionaalse) tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide
             rahastamisel tagasiulatuvalt nende omavalitsuste osas, kes on teinud
             investeeringuid oma eelarveliste vahendite arvelt aastast 2008 pikaajaliste
             kohustuste täitmisel;

   1.3.    toetused rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks, huvihariduse toetamiseks 
             ning terviseprogrammide arendamise raames maakondlike tervisespordikeskuste
             toetamine vähemalt 2008. aasta tasemel;

   1.4.    tegevustoetused kooridele,  rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt
             2008. aasta tasemel. Laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks täpsustada ja
             seadustada kohaliku omavalitsuse, maakondlike omavalitsusliitude,
             maavalitsuste ja ministeeriumi funktsioonid ja eraldada nende ülesannete
             täitmiseks piisavalt vahendeid;

   1.5.    ujumise algõpetuse programmi toetamine summas vähemalt 10 miljonit krooni;

2.    Jätkata:
   2.1.    professionaalsete munitsipaaletendusasutuste toetamist  riigieelarvest;

   2.2.    harrastusspordi toetamist riigieelarve vahenditest vähemalt 2010. aasta mahus;

3.    Kavandada riigieelarves toetus:
   3.1.    Tallinna linnale vabariigi esindamiseks Euroopa kultuuripealinnana aastaks
             2011. aastaks 89 miljonit krooni (arvestusega 1/3 projekti kogumahust);

   3.2.    2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus;

   3.3.    15 maakondliku spordiliidu ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva
              ja Kohtla Järve) spordiliitude tegevuse toetamiseks ja noortespordi toetuseks 
              eraldatav summa vähemalt 2008. aasta tasemel.

4.    Toetada riigieelarveliste vahendite arvelt kohalike omavalitsuste halduses olevaid,
       kuid sisuliselt üleriigilisega tähtsusega kultuuri- ja spordiobjekte. (Tallinna puhul:
       Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion).

5.    Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada arengukava rakendamiseks
       liikumisharrastusele eraldatavat summat kuni 10,0 miljonit kroonini ning kajastada
       see eraldi eelarvereana harrastusspordi eelarverea kõrval.

6.    Väärtustada enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd.

7.    Muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks suurendada
       riigipoolset finantseerimist muinsuskaitselisteks töödeks.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    2011. aastal säilitatakse seniseid programmi- ja tegevustoetusi 2010. aasta tasemel.

2.    Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 programmi toetamiseks planeeritakse 2011.
       aastal toetust 50 000 000 krooni.

3.    2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus

       planeeritakse toetust 2 000 000 krooni.

KOKKULEPE:

1.    Pooled leppisid kokku eraldiste mahus, mis suunatakse 2011. aastal:
   1.1.    maakondlikele tervisekeskustele suunatud programmidele;

   1.2.    munitsipaalmuuseumidele, teatritele, linnaorkestritele ja maakinodele;

   1.3.    kooride rahvatantsurühmade ning orkestrite tegevustoetusteks;

   1.4.    üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks 2 miljonit;

   1.5.    Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 toetuseks 50 miljonit koos riigieelarvest
             kultuuripealinna raames kavandatavate investeerimise summadega.

LAHKARVAMUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu:

1.    Taotleb jätkuvalt vahendite suurendamist:

   1.1.    investeeringuteks kohalike omavalitsuste kultuuriinfrastruktuuri;

   1.2.    rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks;

   1.3.    ujumisel algõpetuseks.

2.    Taotleb:

   2.1.    kohalikele omavalitsustele kuuluvate üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide
             rahastamisel investeeringute osas vähemalt 50 % riigi osaluse rakendamist;

   2.2.    harrastusspordi toetamist riigieelarvet vähemalt eelneva eelarveaasta mahus;

   2.3.    riigi osalemist kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt
             üleriigilisega tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide jooksvates kuludes.

3.    Valitsuskomisjon ei jätka läbirääkimisi:

   3.1.    kultuuriinfrastruktuuri kapitalikulude katmiseks vajalike vahendite
             kavandamiseks kohalike omavalitsuste tulubaasis;

   3.2.    kohalikele omavalitsustele kuuluvate üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide
             rahastamisel vähemalt 50 % riigi osaluse rakendamist investeeringute osas;

   3.3.    riigi osalemiseks kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt
             üleriigilisega tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide jooksvates kuludes.

EDASISED TEGEVUSED:

1.    Jätkatakse läbirääkimisi:
   1.1.    vahendite suurendamiseks rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks;

   1.2. 
   harrastusspordi toetamise jätkumiseks riigieelarvet, selleks konkreetse mudeli
             väljatöötamiseks.

V TEEHOID JA ÜHISTRANSPORT:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.    Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite
       arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%.

2.    Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete
       väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka
       erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel
       kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate teede vastavus teeseadusest
       tulenevatele nõuetele.

3.    Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid
       vähemalt 2009. aasta tasemel (339 miljonit krooni).

4.    Eraldada  kütuseaktsiisi arvelt vahendeid elektri ühistranspordi infrastruktuuri
       väljaehitamise ja veeremi soetamise toetuseks kui keskkonnasõbraliku,
       energiasäästliku ja fossiilseid kütuseid mittetarbiva ühistranspordi arendamisel.

5.    Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest teha ettepanek Majandus- ja
       Kommunikatsiooniministeeriumile valmistada ette ühistranspordiseaduse muutmine
       pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate
       riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele
       omavalitsustele.

6.    Rääkida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi olemasolevate
       õigusaktide muutmine eesmärgiga leevendada tee seisundinõudeid ning
       teevalgustuse normatiive.

7.    Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek algatada Teede-ja
       sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise
       veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade
       väljastamise kord“ muutmine eemärgiga  kahekordistada senikehtivaid tariife, et
       viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Kohalike teede hoiuks kavandatakse 2011. aasta riigieelarves vahendid 198
       miljonit krooni, ehk 5% teehoiu rahastamiseks riigieelarves kavandatud
       kütuseaktsiisi laekumisest. 2012. aastaks on eesmärk saavutada kohalike teede
       rahastamine tasemel vähemalt 10% teehoiu rahastamiseks riigieelarves kavandatud
       kütuseaktsiisi laekumisest.

2.    Maakonna ühistranspordiliinidele eraldatavate toetuste planeerimisel lähtutakse
       avaliku teenindamise lepingutega võetud kohustustest ja eesmärgist, et
       maakonnaliinide üldine veomaht ei väheneks 2010. aasta tasemega võrreldes.

3.    Ühistranspordi seaduse kohaselt on riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin)
       raudtee-, maantee- ja veeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama eelkooliealisi
       lapsi ning puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning
       sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat
       juhtkoera kusjuures tasuta sõitu vedajale ei hüvitata.  Kõiki vedajaid tuleb kohelda
       võrdselt. Kommerts- ja omavalitsusliinidele sõidusoodustuste kompenseerimiseks
       puuduvad riigieelarvelised võimalused.

KOKKULEPE

1.    Vaadatakse läbi omavalitsusliitude esitatud konkreetsed ettepanekud tee
       seisundinõuete leevendamise osas.

2.    2011. aastal seni kehtivaid teehoiu vahendite jaotamisel põhimõtteid ei muudeta.
       Kohalike teede hoiuks eraldatud vahendite  jaotamisel lähtutakse registrisse kantud
       kohalike ja lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud erateede ja linna ning
       valla tänavate pikkusest ning järgmistest koefitsientidest: kohalik maantee ja eratee
       – koefitsiendiga 1,0 ning tänav koefitsiendiga 5.

LAHKARVAMUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu

1.    Omavalitsusliitude Koostöökogu ei nõustu riigieelarvesse kohalike teede hoiuks
       kavandatava toetuse mahuga ja taotleb jätkuvalt selleks 2011. aastaks vähemalt 
       10% kütuseaktsiisist teehoiuks kogutavate vahendite eraldamist.

EDASISED TEGEVUSED

1.    Analüüsida teehoiu vahendite kulupõhiseid  jaotuspõhimõtteid eesmärgiga tagada
       nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus
       kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate
       teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele.

2.     Vaadata  koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Teede-ja
       sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise
       veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade
       väljastamise kord“ muutmise võimalused   eemärgiga   viia veoloa tasu vastavusse
       teekatendile tekitatud kahju suurusega.

VI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKONNAS:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Jätkata kohalikes omavalitsustes digitaalse asjaajamise rakendamist, selleks:

   1.1.    kindlustatakse riigi ja omavalitsuste poolt informatsiooni lihtne leitavus ja
             süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine
             kohaliku elu korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid;

   1.2.    otsitakse võimalusi avalike teenuste kättesaadavuse edasiseks parendamiseks
             eesmärgiga suurendada e-teenuste osakaalu;

   1.3.    teavitatakse elanikkonda infoühiskonnaga kaasnevatest võimalikest riskidest
             ning tagatakse infosüsteemide turvaline käitlemine;

   1.4.    jätkatakse läbirääkimisi hariduse 21. sajandi infrastruktuuri kontseptsiooni
             kooskõlastamiseks ning taotletakse selle lülitamist IKT arendamise
             tegevuskavva;

   1.5.    fiiberoptilise lairibavõrgu planeerimisel maakondades konsulteeritakse
             omavalitsuste esindajatega. Teavitatakse elanikkonda objektiivselt lairibavõrgu
             ehituse tegelikust mahust.

2.    Riigi infosüsteemi EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem) arendamisel arvestada
       kohalike omavalituste huvide ja vajadustega ning infosüsteemi sisestatud              
       haridusasutuste andmed peavad olema kättesaadavad ja töödeldavad vastavale
       asutusele ja selle pidajale.

3.    Taotleme ISKE rakendamiseks omavalitsustele piisavate vahendite eraldamist
       riigieelarvest.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Toetame kohalikes omavalitsustes digitaalse asjaajamise rakendamise jätkamist.

2.    Toetame seisukohta, et riigi infosüsteemi EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem)
       arendamisel arvestada kohalike omavalituste huvide ja vajadustega ning
       infosüsteemi sisestatud haridusasutuste andmed peavad olema kättesaadavad ja
       töödeldavad vastavale asutusele ja selle pidajale.

3.    ISKE rakendamiseks selgitatakse koostöös välja sobilikud ja vajalikud meetmed ja
       nende maksumused  ning otsitakse  meetmete rakendamise finantseerimise
       võimalusi.

4.    Kohalikud omavalitsused jätkavad vastavalt võimalustele üldkasutatavate interneti
       levialade loomise korraldamist.

KOKKULEPE:


1.    Kohalikud omavalitsused jätkavad vastavalt finantsvõimalustele:

   1.1.    digitaalse asjaajamise rakendamist;

   1.2.    üldkasutatavate interneti levialade loomise korraldamist.

2.    Riigiorganid kaasavad fiiberoptilise lairibavõrgu planeerimisel maakondades
       omavalitsuste esindajaid ja teavitavad elanikkonda objektiivselt lairibavõrgu
       ehituse tegelikust mahust ja teenuse toomisest iga soovija elukohta.

3.    ISKE rakendamiseks selgitatakse koostöös omavalitsustega sobilikud ja vajalikud
       meetmed ning nende maksumused, otsitakse nende rakendamise finantseerimise
       võimalusi. Omavalitsused kes pole senini liitunud ISKE projektiga, kaasatakse selle
       tegevusse.

4.    Demokraatlike protsesside jätkuvaks arendamiseks kohalike omavalitsuste
       juhtimistegevuses propageerivad Siseministeerium ja omavalitsusliidud aktiivselt
       VOLIS rakenduse kasutuselevõttu omavalitsuste poolt. Siseministeerium otsib
       võimalusi kohalikes omavalitsustes VOLIS rakenduse kasutuselevõtuks vajaliku
       infrastruktuuri loomiseks vajalikes kuludes osalemiseks EL struktuurivahendite ja
       riigieelarve vahendite arvel.

EDASISED TEGEVUSED

1.    Töötatakse jätkuvalt selle nimel, et kindlustada riigi ja omavalitsuste poolt
       informatsiooni lihtne leitavus ja süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu
       ning elanike kaasamine kohaliku elu korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud
       põhimõtteid.

2.    Otsitakse täiendavaid võimalusi avalike teenuste kättesaadavuse edasiseks
       parendamiseks eesmärgiga suurendada e-teenuste osakaalu.

3.    Teavitatakse elanikkonda infoühiskonnaga kaasnevatest võimalikest riskidest ning
       tagatakse infosüsteemide turvaline käitlemine.

4.    Otsitakse täiendavaid finantseerimise vahendeid ISKE rakendamiseks lähiaastatel
       kohalikele omavalitsustele, kes ei ole senini liitunud ISKE projektiga.

VII MAAKASUTUS JA KESKKONNAHOID:

VII.I. MAAKASUTUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.    Taotleda Vabariigi Valitsuselt:

   1.1.    riigi maapoliitika põhimõtete selget defineerimist, sealhulgas riigi maareservi
             suuruse kindlaksmääramist ning omavalitsustele seadusega pandud ülesannete
             täitmiseks ja arengu tagamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise küsimuse
             lahendamist;

   1.2.    enne natsionaliseerimist  omavalitsustele kuulunud maade eranditeta tagastamist;

   1.3.    sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmise protsessi
             lihtsustamist;

   1.4.    reformimata riigimaade nö valitseja määramist, kes on kohustatud tagama
             nimetatud maa-aladel omaniku kohustuste, sealhulgas heakorra tagamisel,
             täitmise. Kuni reformimata ja hooldamata riigimaa üleandmiseni kohalikele
             omavalitsustele, sealhulgas linnametsade munitsipaliseerimiseni peab
             omavalitsuste ja riigi vahel olema sõlmitud halduslepingud, millega tagatakse
             nende maade hooldamise riiklik finantseerimine. 2011. aastal vähemalt 2009.
             aasta mahus;

   1.5.    muudatustes kokkuleppimist, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse omandis
             oleva kinnisvara, mis asub sotsiaalmaal, müüki lihtsustatud korras (ilma
             riigiorganitega kooskõlastamata);

   1.6.    läbirääkimiste jätkamist seadustamaks võimalus vaba- ja reformimata riigimaa
             tasuta munitsipaliseerimiseks kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete
             täitmiseks, sh arendustegevuseks, ettevõtluse soodustamiseks jne.

   1.7.    taotleda maa munitsipaalomandisse andmist, kaaludes võimalikke
             vahetusvariante või rakendada omanikele muud kompenseerimismehhanismid
             maade osas,  mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks
             ja arenguks;

   1.8.    otsida lahendusi koostöös Keskkonnaministeeriumiga maaküsimustes seaduste
             rakendamisel tekkivate probleemide lahendamiseks;

   1.9.    maa korralise hindamise läbiviimist 2011. aastal.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    2008. aasta oktoobris esitas keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele riigi
       maareservi moodustamise põhimõtted, mis kiideti heaks valitsuskabineti 10.
       jaanuari 2008 istungil. Maareserv moodustatakse nende maade baasil, millel
       puuduvad teiste isikute taotlused ja/või mida pole võimalik maareformi seaduse
       (edaspidi MRS) alusel teiste isikute omandisse anda.

2.    MRS § 28 lõike 1 p 7 kohaselt antakse munitsipaalomandisse 1940. aasta 16. juuni
       seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja käesoleval ajal 
       munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa,
       välja arvatud maa, mis kuulub riigi omandisse jätmisele vastavalt käesoleva
       seaduse §-le 31.

       Riigi huvi väljendatakse vaid juhtudel, kus maa on riigile vajalik tähtsate riiklike
       objektide teenindamiseks, nende rajamiseks vms juhtudel. Nii on riik väljendanud
       ajavahemikul 01.01.2009 kuni 01.05.2010 huvi MRS § 28 lõike 1 punkti 7 alusel
       munitsipaalomandisse taotletud maade osas vaid üksikute maaüksuste puhul,
       täpsemalt 15 maaüksuse puhul  152-st riigi huvi väljaselgitamise menetluses
       osalenud maaüksusest.

3.    Keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistamisel oleva maareformi seaduse
       muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 
       kavandatakse sätestada, et kui MRS § 31 lõikes 2 nimetatud maa riigi omandisse
       jätmise menetluse käigus on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine, siis
       teostab kuni maa riigi omandisse jätmise menetluse lõpuleviimiseni riigivara
       valitseja õigusi ja kohustusi Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri
       volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4.    Jätkata läbirääkimisi seadusandluse muutmiseks, mis võimaldaks kohaliku
       omavalitsuse omandis oleva kinnisvara, mis asub sotsiaalmaal, müüki lihtsustatud korras.

5.    2010. aasta 1. jaanuaril  jõustunud riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt
       võib riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada kui vara on vajalik
       kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või
       ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Riigivaraseaduse § 34 kohaselt võib võõrandada
       riigile kuuluvat elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasja asukohajärgsele
       kohaliku omavalitsuse üksusele. Sel juhul on müügihinnaks 65 % kinnisasja
       harilikust väärtusest ja see tuleb tasuda 2 aasta jooksul võõrandamislepingu
       sõlmimisest. Maareformi lõpuperioodil ei ole otstarbekas välja töötada täiendavaid
       aluseid maareformi käigus maa munitsipaalomandisse andmiseks ettepanekute
       punktis 1.6 nimetatud eesmärkidel.

6.    Eraisikutelt omandatavate maade riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva
       maaga nö asendamise uute regulatsioonide väljatöötamine ei ole otstarbekas.
       Kinnisasja sundvõõrandamise seadus annab võimaluse küsimuste lahendamiseks
       kas sundvõõrandamise või kui sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, siis
       sundvalduse seadmise teel.

7.    Maa korralise hindamise läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus keskkonnaministri
       ettepanekul hiljemalt hindamise aasta 30. maiks. Keskkonnaministeeriumi
       arengukava aastateks 2011-2014 (kinnitatud keskkonnaministri 25.06.2010
       käskkirjaga nr 920) kohaselt ei toimu järgmine maa korraline hindamine enne kui
       2012. aastal. Maade korralist hindamist maksustamise eesmärgil ei ole otstarbekas
       läbi viia kui kinnisvara hinnad on tipus või põhjas, samuti valimistega samal aastal.

KOKKULEPE

1.    Riigi maareservi moodustamise põhimõtete kohaselt jäetakse maareservi ka maad,
       mis on pikemas perspektiivis vajalikud kohalikele omavalitsustele neile pandud
       ülesannete täitmiseks, samuti maad, mille osas on otstarbekas pikemas perspektiivis
       tagada avalik maakasutus.  Nimetatud maade väljaselgitamiseks jätkavad kohalikud
       omavalitsused neile kasutada antud kaardirakenduse täitmist. Kui omavalitsus esitab
       Maa-ametile sellekohase taotluse, siis väljastab Maa-amet kohalikele
       omavalitsustele piiriettepanekute vektorandmed koos tärkandmetega. Vabariigi
       Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt esitab keskkonnaminister maareservi
       määratluse 2010. a IV kvartalis Vabariigi Valitsuse istungile. Avalikule sektorile
       (nii riigile kui kohalikele omavalitsustele) vajaliku maareservi määratlemisel
       kasutatakse alusmaterjalina Maa-ameti poolt koostatud kaardirakendusi ja seega
       sinna sisestatud andmeid.

2.    Keskkonnaministeerium edastab käesoleva aasta IV kvartalis maareformi seaduse
       muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Vabariigi
       Valitsusele, mille kohaselt antakse ehitise teenindamiseks vajaliku maana MRS § 28
       lõike 1 punkti 1 alusel munitsipaalomandisse antud maa osas MRS § 25 lõikes 3
       nimetatud lubade andmise üle otsustamine  maavanema haldusalasse. Kohalikud
       omavalitsused esitavad MRS § 25 lõikes 3 nimetatud lubade taotlused koos
       taotlusega seotud oluliste asjaolude ja põhjendusega, et lihtsustada ning   kiirendada
       läbiviidavaid menetlusi.

3.    Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused (Riigimetsa Majandamise Keskus,
       Keskkonnaamet, Maa-amet) informeerivad kohalikke omavalitsusi 1. märtsiks 2011.
       a. milliste Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate  maa-alade
       hooldamine nende poolt läbi viiakse.

4.    Keskkonnaministeerium on ette valmistanud maareformi seaduse muutmise ja
       sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, milles kavandatakse
       sätestada, et kui maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa riigi omandisse
       jätmise menetluse käigus on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine, siis
       teostab kuni maa riigi omandisse jätmiseni riigivara valitseja õigusi ja kohustusi
       Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri volitatud isik, kui seaduses ei ole
       sätestatud teisiti.

5.    Jätkata läbirääkimisi seadusandluse muutmiseks, mis võimaldaks kohaliku
       omavalitsuse omandis oleva kinnisvara, mis asub sotsiaalmaal, müüki lihtsustatud
       korras lähtudes kokkuleppe punktist 2.

6.    Pooled on valmis koostööks kehtivate seaduste rakendamisel tekkivate probleemide
       lahendamiseks ning kohalikke omavalitsusi puudutavate üksikasjade varajaseks
       läbiarutamiseks, soovitavalt juba kontseptsioonist alates, ning mõlemale poolele
       vastuvõetavate lahenduste leidmiseks kõigis ettevalmistatavates kontseptsioonides
       ja eelnõudes.

LAHKARVAMUS

Valitsuskomisjon:


1.    Keskkonnaministeerium on seisukohal, et riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks
       vajalike maade puhul ei ole maa munitsipaalomandisse andmine ka edaspidi
       võimalik, sõltumata sellest, kellele maa enne õigusvastaselt võõrandamist kuulus. 
       Ka edaspidi väljendatakse riigi huvi enne 16. juunit 1940. aasta kohalikule
       omavalitsusele kuulunud maa osas vaid juhul, kui nimetatud maa on  riigile vajalik
       tähtsate riiklike objektide teenindamiseks, nende rajamiseks vms juhtudel.

Omavalitsusliitude Koostöökogu:

1.    Jääb oma ettepaneku juurde viia  maa korraline hindamine läbi 2011. aastal.

VII.II. KESKKONNAHOID

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.    Taotleda Vabariigi Valitsuselt:
   1.1.    läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku
             sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja kavandada riigieelarves:

   1.2.    riigipoolset osalust kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates
             keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2011. aastal ja jätkata seda kuni
             rahastamisperioodi lõpuni;

   1.3.    toetust kohalikele omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste
             2007-2013 perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr
             ületab 15%;

   1.4.    jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reovee-kogumisaladel
             investeeringute teostamiseks;

   1.5.    strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda
             selgemaks ja täpsemaks kaasates omavalitsusüksuste juriste;

   1.6.    õiguslikku regulatsiooni täiendamist selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks
             Looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus
             nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist;

   1.7.    tiheasustusala  läbivate ohtlike veoste kui ka ohtliku ettevõtte ja  muude ohtlike
             ettevõtete vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamist  raudteeseaduses ja
             kemikaaliseaduses;

   1.8.    kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV
             poolt teostatava järelevalve/  õiguslik normistiku korrastamist nii, et KOV
             keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates
             valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul
             õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel kohaldada
             asendustäitmist või sunniraha;

   1.9.    regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamiseks trükitoodetest
             tekkivatele jäätmetele;

   1.10.    kohaliku omavalitsuse pädevuse mittevähendamist ühisveevärgi ja
              -kanalisatsiooni teenuse hinna määramisel;

   1.11.    keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni
               olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV
               eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks
               saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse;

   1.12.    arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning
               selle eeldatavast jaotumisest riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete
               vahel, eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest
               hetkest, kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks;

   1.13.    kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike
               omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud
               maksumäärade korral rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse e. kohalikku
               komponenti;

   1.14.    pakendiseaduse § 26 (Järelevalve) muutmise kavandamist linna-              
               vallavalitsuse järelevalvekohustuse ulatuse osas. Järelevalve pakendi ja
               pakendijäätmete taaskasutamise üle ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuse
               ülesannete hulka;

   1.15.    sademevee maksustamise alused ja regulatsioonide ülevaatamist;

   1.16.    õigusaktides õigusselgust ja õiguskindlust, täpsustades jätkuvalt ülesannete ja
               vastutuse jagunemist  riigi ja kohalike omavalitsuste vahel;

   1.17.    pidada võimalikuks ja soovitavaks keskkonnatasude määrade vähendamist
               valdkondades, kus eesmärgid on juba saavutatud või normaalset heaolu
               tagavast tasemest isegi allapoole mindud.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Kaalutakse riigipoolse panuse suurendamist kohalike omavalitsuste EL fondidest
       rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides.

2.    Oluliseks peetakse ja kavandatakse jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla
       2000 ie reovee-kogumisaladel investeeringute teostamiseks.

3.    Kavandatakse strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist ja
       kaasab sellesse kohalike omavalitsuste esindajad.

4.    Valitsuskomisjon peab otstarbekaks täiendada looduskaitseseadust sätetega, mis
       võimaldavad kohaliku omavalitsuse üksusel rakendada raielubade kõrvaltingimuste
       täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seadusega kehtestatud
       sunnivahendeid, et tagada haldusaktide täitmine.

5.    Kaalutakse tulevikus tootjavastutuse põhimõtte laiendamist.

6.    Toetatakse jäätmemaksu kehtestamist kohaliku maksuna, arvestades kohalikku
       olukorda ning vajadusi.

7.    Vajalikuks peetakse sademevee regulatsioon välja töötamist ja sellesse kohalike
       omavalitsuste esindajate  kaasamist.

KOKKULEPE

1.    Keskkonnaministeerium kavandab 2011. aastaks 50 miljonit krooni
       Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu taotlemiseks riigieelarvelisi vahendeid
       omavalitsusüksustele alla 2000 ie reovee-kogumisaladel investeeringute
       teostamiseks.

2.    Keskkonnaministeerium alustab 2011. a keskkonnamõju hindamise süsteemi
       ülesehituse korrastamist, et tagada KMH/KSH eesmärgi saavutamine parimal moel
       kaasates sellesse kohalike omavalitsuste esindajad.

3.    Kohalikele omavalitsustele seadusega või seaduse alusel pandava funktsiooni või
       ülesande lisamisele Keskkonnaministeeriumi haldusalas eelneb majandusanalüüs
       ning lisanduvate ülesannete täitmiseks vajalike vahendite hindamine.

LAHKARVAMUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu:

1.    On jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud tähtajalised
       kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine on võimalik ainult
       riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul.

2.    Ei nõustu riigieelarves eraldiste puudumisega kohalike omavalitsuste keskkonna ja
       veemajanduse alaste investeeringute kulude osaliseks katmiseks EL fondidest
       rahastatavates keskkonna-kaitselistes ja veemajanduse ehitusprojektides mis on
       kavandatud struktuuritoetuste perioodiks 2007-2013.  peab vajalikuks alustada
       2011. aastal tootjavastutuse põhimõtte laiendamist trükitoodetele ja vastavate
       õigusaktide väljatöötamist regulatsioonide kehtestamiseks.

3.    Peab vajalikuks, kohaliku omavalitsuse poolt teostatavat keskkonnajärelevalvet
       puudutava  õigusliku normistiku korrastamist nii, et KOV keskkonnakaitse
       inspektoril või vastavat pädevust omaval ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates
       valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus
       ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel pädevus kohaldada
       asendustäitmist või sunniraha.

4.    Peab endiselt vajalikuks õigusliku regulatsiooni täiendamist selliselt, et kohalikul
       omavalitsusel oleks Looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade
       väljastamisel õigus nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu
       maksmist volitades  kohalikku omavalitsust kehtestama puu raieloa tasu, koguma
       tasu ja kasutama seda sihtotstarbeliselt keskkonnakaitseks

EDASISED TEGEVUSED:

1.    Kavandatakse kaasata senisest ulatuslikumalt Euroopa Investeeringupanga
       laenukomponenti kohalike omavalitsuste poolt rahastatavates keskkonnakaitselistes
       ja veeprojektides, kui nendes täidetakse Euroopa Liiduga sõlmitud lepingute
       nõudeid.

2.    Pooled jätkavad sademevee regulatsiooni edasist arendamist kusjuures protsessi
       kaasatakse kohalike omavalitsuste esindajad.

VIII MUUD KÜSIMUSED:

1. Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.    Teha jätkuvalt ettepanek algatada riigieelarveseaduse paragrahv 9 muudatus
       põhimõtete sätestamiseks, et kui eelarveläbirääkimistel kokkulepet ei saavutata,
       otsustab tasandusfondi suuruse riigieelarves Riigikogu ning läbirääkimiste käigus
       antakse Valitsuskomisjonile õigus pidevalt esitada omapoolseid
       kompromissettepanekuid Vabariigi Valitsuse nimel.

2.    Teha Siseministeeriumile ettepanekud:
   2.1.    vaadata koos omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded
             kriisireguleerimise korraldamisel ja valmisoleku korraldamisel, hinnata nende
             maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused.

   2.2.    algatada kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muudatus eesmärgiga täpsustada:
      2.2.1.    maakondlike omavalitsusliitude ülesanded;

      2.2.2.    kohalike omavalitsuste poolt maakondlikele liitudele täitmiseks antavate
                   ülesannete võimaldamine;

      2.2.3.    maakondlike hariduse-, noorsoo, kultuuri-, spordi ja vaba- aja ürituste
                   korraldamise otsustamine ja rahastamine.

3.    Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja
       Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 2,5 miljonit krooni.

4.    Taotleda Eesti ühtse merenduspoliitika väljatöötamise kiirendamist, kaasates
       sellesse protsessi ka merega piirnevate omavalitsusliitude esindajad. Merega
       piirnevad omavalitsused nagu näiteks Tallinn peavad oluliseks riigi poolt merega
       piirnevate alade suhtes põhimõtete ja seisukohtade formuleerimist (ligipääsu
       tagamine merele, millised peaksid olema kaldarajatised jne.).

5.    Töötada välja perekonnaseisutoimingute standardid ning luua selged toimingute
       tegemise rahastamise reeglid.

Valitsuskomisjoni seisukohad

1.    Valitsuskomisjon ei toeta KTK ettepanekut riigieelarve seaduse § 9 muutmiseks.
       Riigikogu ainupädevuses on iga-aastase riigieelarve seaduse kinnitamine ning
       Riigikogu otsustab tasandusfondi lõpliku suuruse üle. Valitsus peab tervikliku ja
       seadustele vastava riigieelarve eelnõu esitama Riigikogule. Valitsuskomisjon ei saa
       Riigikogu nimel läbirääkimisi pidada.    

2.    Enne kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muudatuste kavandamist oleks
       otstarbekam keskenduda kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ning
       omavalitsuslike ülesannete kaardistamisele ja nende rahastamise põhimõtete
       täpsustamisele ning kohalike omavalitsuste funktsioonide ülevaatamisele, seejärel
       on võimalik hinnata kas ja kuidas on vajalik kohaliku omavalitsusüksuste liitude
       seaduse muutmine.

3.    Jätkuvalt kavandatakse lähtudes riigieelarve võimalustest eraldada toetust
       üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja Eesti
       omavalitsuste esindamiseks Brüsselis.    

4.    Merenduspoliitika väljatöötamine on kavandatud käesoleva aasta lõppu,
       töörühmade töösse on kaasatud Tallinna linna, Viimsi valla ja Kuressaare esindajad
       ning on valmidus kaasata ka teiste omavalitsuste või omavalitsusliitude esindajaid,
       kes edastavad konkreetsed kontaktid.    

5.    Perekonnaseisutoimingute registreerimine on sätestatud mitmetes erinevates
       õigusaktides, milles on väga täpselt kirjeldatud, kuidas toiminguid tehakse, lisaks on
       perekonnaseisuasutustele koostatud erinevaid juhendmaterjale. Rahastamise reeglite
       paikapanemine toimub riiklike ülesannete rahastamise reeglite väljatöötamise käigus.

KOKKULEPE

1.    Üleriigilistele omavalitsusliitudele rahvusvaheliseks koostööks eraldatakse 2011.
       aastal vahendeid 2010. aasta tasemel.

2.    Väikesaartele täiendavaks toetuseks eraldatakse 2011. aastal vahendeid 2010. aasta tasemel.

LAHKARVAMUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu

1.    Ei nõustu riigieelarve seaduse § 9 mitte muutmisega.

EDASISED TEGEVUSED

1.    Jätkuvalt kavandatakse lähtudes riigieelarve võimalustest eraldada toetust
       üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja Eesti
       omavalitsuste esindamiseks Brüsselis.

2.    Merenduspoliitika väljatöötamisse kaasatakse ka omavalitsuste või
       omavalitsusliitude esindajaid.

IX LÕPPSÄTTED

1.    Vabariigi Valitsus esitab käesolevad läbirääkimiste tulemused koos 2011. aasta
       riigieelarve eelnõuga Riigikogule.


22. septembril  2010


Siim Valmar Kiisler              Taavi Aas                                             Jüri Landberg
Regionaalminister,   
Valitsuskomisjoni esimees    Eesti Linnade Liidujuhatuse esimees    Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees

 

LISA 1
Muudatusettepanekud õigusaktidesse


ETTEPANEKUD SEADUSTE JA MUUDE SEADUSANDLIKE AKTIDE MUUTMISE KOHTA

I Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

1.    Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite
       arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruse (järk-järgult kuni 30 %-ni
       teehoiu vahenditest) (Valitsuskomisjon on arvamuse avaldanud).

2.    Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest valmistada ette ühistranspordiseaduse
       muutmine pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest
       tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele
       omavalitsustele. (Valitsuskomisjon on arvamuse avaldanud).

3.    Rääkida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi olemasolevate
       õigusaktide muutmine eesmärgiga leevendada tee seisundinõudeid ning
       teevalgustuse normatiive majanduslanguse ja sellele järgneva stabiliseerimise
       perioodiks. (Valitsuskomisjon on arvamuse avaldanud).

4.    Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek algatada Teede-ja
       sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise
       veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade
       väljastamise kord“ muutmine eemärgiga  kahekordistada senikehtivaid tariife, et
       viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega.
       (Valitsuskomisjoni arvamus puudub).

II Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

1.    Strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamine, muutes seda
       selgemaks ja täpsemaks kaasates omavalitsusüksuste juriste. (Valitsuskomisjon on
       arvamuse avaldanud
).

2.    Õiguslikku regulatsiooni täiendamine selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks
       Looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda
       puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist. (Valitsuskomisjon
       on arvamuse avaldanud
)

3.    Tiheasustusala  läbivate ohtlike veoste kui ka ohtliku ettevõtte ja  muude ohtlike
       ettevõtete vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamine  raudteeseaduses ja
       kemikaaliseaduses. (Valitsuskomisjoni arvamus puudub)

4.    Kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve õigusliku normistiku
       korrastamine nii, et KOV keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV
       puudutavates valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud
       eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel
       kohaldada asendustäitmist või sunniraha. (Valitsuskomisjon on arvamuse
       avaldanud
)

5.    Regulatsiooni väljatöötamine ja tootjavastutuse rakendamine trükitoodetest
       tekkivatele jäätmetele. (Valitsuskomisjon on arvamuse avaldanud)

6.    Keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmine selliselt, et proportsiooni
       olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV
       eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks
       saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse; (Valitsuskomisjoni
       arvamus puudub
)

7.    Pakendiseaduse § 26 (Järelevalve) muutmine  linna- ja vallavalitsuse
       järelevalvekohustuse ulatuse osas. Järelevalve pakendi ja pakendijäätmete
       taaskasutamise üle ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuse ülesannete hulka.
       (Valitsuskomisjoni arvamus puudub)

8.    Sademevee maksustamise aluste ja regulatsioonide ülevaatamine. (Valitsuskomisjon
       on arvamuse avaldanud
)

9.    Jätkata läbirääkimisi süsteemi loomiseks, et katta omavalitsuste kulutused seoses
       eraomanikelt avalike ülesannete täitmiseks ostetava maaga (teede, tänavate,
       parkide, mänguväljakute ja kalmistute rajamine). (Valitsuskomisjoni arvamus puudub)

III Siseministeeriumi valitsemisalas

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

1.    Vaadata koos omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded kriisireguleerimise
       korraldamisel ja valmisoleku korraldamisel, hinnata nende maksumus ning
       lahendada nende rahastamise küsimused. (Valitsuskomisjoni arvamus puudub)

2.    Algatada kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muudatus eesmärgiga
       täpsustada. (Valitsuskomisjon on arvamuse avaldanud)

   2.1.    maakondlike liitude ülesanded;

   2.2.    kohalike omavalitsuste poolt maakondlikele liitudele täitmiseks antavate
             ülesannete võimaldamine;

   2.3.    maakondlike hariduse-, noorsoo, kultuuri-, spordi ja vaba- aja ürituste
             korraldamise otsustamine ja rahastamine.

3.    Algatada riigieelarveseaduse paragrahv  9 muudatus põhimõtete sätestamiseks, et
       kui eelarveläbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, otsustab tasandusfondi suuruse
       riigieelarves Riigikogu ning läbirääkimiste käigus antakse Valitsuskomisjonile
       õigus pidevalt esitada omapoolseid kompromissettepanekuid Vabariigi Valitsuse
       nimel. (Valitsuskomisjon on arvamuse avaldanud).


30.09.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit