Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


20.-22. september 2010
Print
   
E-nädalakiri 24/2010

Sisukord
1.    Muudatusettepanekud Regioonide Komitee oktoobri kuu täiskogu istungil arutlusele tulevate arvamuste eelnõude kohta.
2.    Regioonide Komitee keskkonna-, kliimamuutuste- ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek 22.septembril.
3.    20-23.septembrini toimus Euroopa Parlamendi täiskogu Strasbourgis.
4.    GEMMA- intelligentne standard omavalitsustele.
5.    Euroopa Komisjon soovib arendada Euroopas kiiret ja ülikiiret lairibaühendust.
6.    Euroopa Ülemkogu 16.septembri istungi järeldused.

1.    Muudatusettepanekud Regioonide Komitee oktoobri kuu täiskogu istungil arutlusele tulevate arvamuste eelnõude kohta.


Regioonide Komitee järgmine täiskogu 86. istung toimub 4-6 oktoobril 2010 Brüsselis.

Uno Silberg ja mina valmistasime ette rida muudatusettepanekuid arutlusele tulevate järgmiste eelnõude kohta (lisatud):

Ø    Ühtekuuluvuspoliitika panus ELi 2020. aasta strateegiasse. Eesistujariigi Belgia konsulteerimistaotlus.
      CdR 233/2010 – COTER-V-008, 
    Pearaportöör: Michael SCHNEIDER (riigisekretär, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja
    Saksamaa liiduvalitsuse. juures, DE/EPP)

Ø    Edu mõõtmine – SKP täiendamine.    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile.   
      COM(2009) 433 final, CdR 163/2010 – ENVE-V-002.   
    Raportöör: Vicente ÁLVAREZ ARECES (Astuuria autonoomse piirkonna juht,
    ES/PES)

Ø    Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll tulevases keskkonnapoliitikas. Eesistujariigi Hispaania konsulteerimistaotlus.   
      CdR 164/2010 rev 1– ENVE-V-004.
    Raportöör: Paula BAKER (Basingstoke'i ja Deane'i volikogu liige, UK/ALDE)

Ø    Põhjamere – La Manche'i väina piirkonna strateegia. Omaalgatuslik arvamus.
      CdR 99/2010 rev 2 – COTER-V-006.
    Raportöör: Hermann Kuhn (Bremeni liidumaa parlamendi liige, DE/PES)

Ø    Gruusia kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning Gruusia ja Euroopa Liidu koostöö arendamine. Omaalgatuslik arvamus.
      CdR 107/2010 rev 2 – CIVEX-V-005.
    Raportöör: Jacek PROTAS (Warmia-Masuuria vojevoodkonna juht, PL/EPP)

Pärast arutelusid otsustasime ENVE-V-004 kohta Uno poolt koostatud ettepanekut mitte saata, sest see läks vastuollu ENVE-V-002 arvamuse eelnõu kohta koostatud muudatusettepanekutega. COTER-V-008 kohta esitatud muudatusettepanekute osas jäi esitajaks ka Uno Silberg, mitte Väino Hallikmägi.  Lõplikud muudatusettepanekud lisatud.

2.    Regioonide Komitee keskkonna-, kliimamuutuste- ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek 22.septembril.

Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Andres Jaadla ja Kadri Tillemann ning Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Väljaspool Brüsselit toimuvad üritused 2011. aastal (CdR 243/2010). Toetati ettepanekut õppekülastuse korraldamiseks teemal “Ústí maakond: energia tootmine fossiilkütustest ja taastuvatest energiaallikatest keskkonnakaitse, söekaevandamisjärgse maastiku taastamise ja põllumajanduse seisukohast,” ajavahemikul 20.04-15.06.2011.

Kutse esitas  Ústí maavanem Jana Vaňhová (Tšehhi Vabariik). Osaleda saaks sellel üritusel 11 Regioonide Komitee liiget.

Kõikidele liikmetele saadetakse kiri, kus palutakse esitada oma täiendavad ettepanekud 2011 aasta seminari korraldamiseks.
 
Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Perspektiivarvamus teemal „Energia tegevuskava”.
Raportöör: Michel Lebrun (BE/EPP), CdR 244/2010 – ENVE-V-005.

Arvamuses rõhutatakse sellise Euroopa energiastrateegia väljatöötamise olulisust, mis kaasaks varustuskindluse, taskukohased hinnad ja keskkonnakaitse; terviklik lähenemisviis peab kindlasti hõlmama varustuskindlust ja võitlust kliimamuutuste vastu.

Samuti väljendatakse arvamuses heameelt komisjoni projekti üle, mille eesmärk on varustada Euroopat uue elektri ja gaasi supervõrguga. Raportöör kutsub üles seadma energiapoliitika ELi eelarve oluliste prioriteetide hulka, et kõnealuse poliitikavaldkonna jaoks eraldataks rohkem ühtekuuluvuspoliitika raames olemasolevaist vahendeist.

Regioonide Komitee toetab Euroopa Komisjoni kavatsust edendada kohalikke energialahendusi ja jätkata „arukate linnade” algatuse arendamist, et toetada „puhtaid investeeringuid”, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles arendama kõnealuse eesmärgi toetuseks konkreetseid detsentraliseeritud rahastamisvahendeid. Küsimused, mis seonduvad ressursside, sealhulgas energia, ning keskkonnahoidliku tehnoloogia, tõhusama kasutamisega, haakuvad nii eesmärkidega, mis on seatud „Euroopa 2020. aasta strateegia” raames, kus edendatakse konkurentsivõimelise, sidusa ja keskkonnasäästlikuma majanduse loomist, kui ka Euroopa kliimapoliitika raamistikuga ning Euroopa energiasõltumatuse tugevdamise eesmärgil tehtud jõupingutustega. kõigi nende eesmärkide saavutamine eeldab kooskõlastatud panust kõigil tasanditel, sealhulgas Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Euroopa saavutab jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja energia varustuskindluse eesmärgi üksnes ühiste meetmete abil.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 44 muudatusettepanekut. Raportöör on välja pakkunud omalt poolt 12 kompromissettepanekut. Ühe ettepaneku kohaselt tuleks Luua  energiainvesteeringute fond, millesse laekuksid vahendid uuest üleeuroopalisest süsiniku-maksust, mis kehtestatakse kõige suurematele kasvuhoonegaaside tekitajatele.

Raportöör seda ettepanekut ei toetanud ja enamus hääletas ka selle vastu.

Paljud ettepanekud soovisid parandada omavalitsuste finantse ja juurdepääsu rahastamisvõimalustele. Oli ka selline ambitsiooniks ettepanek, mis soovitas, et Euroopa kasutaks aastast 2050 ainult taastuvenergiast toodetud energiat. Seda ettepanekut raportöör ega ka liikmete enamus ei toetanud. Märksa realistlikum ettepanek puudutas seda, et energia hinnad oleksid taskukohased ka vähem kindlustatud elanikele.

Raportöör pakkus välja omapoolse kompromissettepaneku, mida ka toetati.

Vastu võeti 37 muudatusettepanekut, nendest 11 raportööri poolt tehtud muudatusettepanekut. Arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt.

Arvamus on kavas vastu võtta 1.–2. detsembril 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi”.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi”, KOM(2010) 86 lõplik.
Raportöör: Nicola Beer (DE/ALDE), CdR 245/2010 – ENVE-V-006.

Arvamuses leitakse, et EL peab parandama oma teavitustegevust ja keskenduma esmajoones eri partnerite toetuse saamisele. Sellega seoses toonitab komitee vajadust, et EL räägiks ühel häälel. Raport toob välja, et kliimamuutuste mõju on rahvusvahelisel tasandil ja Euroopas piirkondlikult väga erinev, mistõttu tuleb võimalikke piirkondlikke tagajärgi hinnata liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil, võttes arvesse nende erinevust. Kliimamuutuste leevendamiseks ja vältimatu mõju vähendamiseks võetavaid eri tegevusi ja meetmeid peab olema võimalik mõõta ja kontrollida. Meetmete ja andmete dokumenteerimine peab olema kõikidele riikidele kohustuslik, piiramata seejuures osaliste suveräänsust.

Raportöör teeb ettepaneku, et komisjon töötaks välja ELi kliimapoliitika alternatiivse strateegia juhuks, kui rahvusvaheline leping teoks ei saa.

Raportöör teeb ettepaneku jälgida pingelist suhet integreeritud energia- ja kliimapoliitika tervikliku lähenemisviisi ning subsidiaarsuspõhimõtte vahel.

Liikmesriikidel peab ka tulevikus olema mänguruumi, juhuks kui struktuurilised eripärad erireegleid nõuavad, vältides seejuures konkurentsimoonutusi. Kliimamuutustest tingitud üleminek vähese CO2-heitega majandussüsteemile peab toimuma sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, et tagada  selle heakskiit ühiskonnas. Lisaks oodatud uute töökohtade loomisele tuleb tähelepanu pöörata olemasolevate töökohtade säilitamisele ja vajadusel nende kohandamisele

Tuleb jätkata ambitsioonikate eesmärkidega ning seejuures toetada heade tavade näidete kaudu meetmete rakendamisel tehtud edusamme just piirkondlikul tasandil ja ka neist teavitada. Arvamuses soovitatakse luua kliimamuutuste järelevalveplatvorm, mis oleks sobiv vahend kohalike ja piirkondlike kliimameetmete vastastikuseks tutvustamiseks ja nende edasiarendamise toetamiseks. Sel viisil saaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogutud teadmisi optimaalselt kasutada ja tõhusalt rakendada.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et ta on tänulik toetuse eest. See teatis ilmus pärast Kopenhaageni ebaõnnestunud läbirääkimiste tulemusi ning püüab analüüsida mis läks valesti ja mida tuleks nüüd teisiti teha. Regioonide Komitee ettepanekud on igati teretulnud.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 38 muudatusettepanekut ja 10 raportööri kompromissettepanekut. Vaidlus oli selle üle kas heitkoguste vähendamise kohustusliku määra tõstmine 30%ni on õigustatud või mitte. Mõned liikmed arvasid, et ka praeguse 20% täitmine on mõnedele liikmesriikidele ülejõu käiv. Raportöör ütles, et ta saab aru argumentidest, et tõsta kohustuslikku määra, kuid tuleb siiski säilitada tasakaalustatud lähenemine. Määra tõstmise ettepanekud lükati sisuliselt ühe häälega tagasi.
Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Arvamus on kavas vastu võtta 1.–2. detsembril 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Biomassi säästev kasutus”.
Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile säästlikkusnõuete kohta tahkete ja gaasiliste biomassiallikate kasutamisel elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks, KOM(2010) 11 lõplik.
Raportöör: Brian Meaney (IE/EA), CdR 246/2010 – ENVE-V-007.

Regioonide Komitee on oma eelnevates arvamustes toetanud jõuliselt bioenergia arendamist, säästvat tootmist ja kasutamist. Komitee on kutsunud üles rangelt hindama bioenergia säästlikkust tehnoloogiliste muutuste taktis ning rõhutanud, et samad säästlikkuskriteeriumid peaksid kehtima nii ELis toodetud kui ka imporditud materjalile.

Samuti on rõhutatud säästliku bioenergia võimalikku rolli kohaliku ja piirkondliku majanduse edendamisel, eelkõige maapiirkondades.

Regioonide Komitee poolt koostatav arvamus peaks andma vastuse järgmistele küsimustele:
Ø    Kas säästlikkuskriteeriumid peaksid olema kohustuslikud ja ELi tasandil kohaldamiseks?

Ø    Kas väljapakutud tehnilised säästlikkuskriteeriumid on piisavad?

Ø    Kuidas saaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendada juhtivat rolli?

Ø    Kuidas saaks EL kõige paremini kasutada oma mõjuvõimu globaalse poliitika parandamiseks?

Ø    Kas Euroopa Komisjoni järgmises selleteemalises aruandes tuleks käsitleda laiemaid küsimusi?

Laiemad küsimused biomassi kohta, mida võiks käsitleda


·    Kas tuleks panna rõhku biomassi kohalikul tasandil tootmise ja tarbimise toetamisele? See võib luua töökohti ja majandustegevust kohalikul tasandil, sageli maapiirkondades, kus teised võimalused on napid. Samal ajal suurendaks see ka energiajulgeolekut.

·    Kas säästlikkuskriteeriumide ja sertifikaatide väljatöötamisel oleks energiaalaseid valikuid tegevatele tööstustele ja tarbijatele kasulik ELi märgistus- või tootemargisüsteem säästlikult toodetud biomassienergia jaoks?

·    Millele tuleks teadus- ja arendustegevuses bioenergia säästlikkuse seisukohast keskenduda? Kuidas saaks näiteks lähemalt uurida merepõhise biomassi arengut, kui arvestada, et 70 % maakera pinnast on kaetud veega ning seal võib säästlikkuse probleeme olla palju vähem?

Euroopa Komisjoni ettepanekutega selles valdkonnas on võimalik tutvuda: http://ec.europa.eu/energy/renewables/biofuels/biofuels_en.htm

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus miks nad ei soovi siduvaid eesmärke. Nad leidsid, et on vaja tagada tasakaal riikide vahel. Arvestada tuleb, et täna tuleb väga palju biomassi väljaspoolt Euroopat ning samuti paneb see väiketootjatele suure koormuse. EL on väga hea keskkonna alane poliitika ja seega on jätkusuutlikkuse riskid madalad. Komisjon soovib ka jälgida biomassi kasutamise ja tootmise trende. Komisjon algatab uuringu koostöös uuringufirmaga, et uurida erinevaid trende ja nende mõju metsandusele ja põllumajandusele. Samuti analüüsib komisjon liikmesriikide esitatud tegevusplaane taastuvenergia kasutamise osas, mis kajastab ka biomassi kasutamist.

Mõned esitatud küsimused puudutavad tegevusi, mis on juba komisjoni sees toimumas. Vajalik oleks parandada biomassi alast statistikat ning kaardistada olukorda regioonides.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine komisjonis toimub 10. detsembril 2010.

Arvamus on kavas vastu võtta 2011. aasta jaanuaris toimuval täiskogu istungjärgul.

ELi 2013. aasta järgne eelarve

Arutelu: ENVE komisjoni poolt Regioonide Komitee ajutise ELi eelarvekomisjoni tööle kaasaaitamiseks koostatav dokument (CdR 247/2010). Selles dokumendis leitakse, et ELi eelarve peaks olema kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, et kulutused oleksid paremini kooskõlastatud, rohkem sihtotstarbelised, täiustatud ja lihtsamini hallatavad.

Lõppkokkuvõttes leitakse et eelarve läbivaatamise muudab eriti oluliseks vajadus mitte taotleda enam üksnes sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, vaid Lissaboni lepingu kohaselt territoriaalset ühtekuuluvust. Viimase nimel töötamiseks on vaja, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid oleksid kättesaadavad kõikjal ELis.

Eelmises nädalakirjas tõin just välja EP liikme Jan Olbrycht´I arutelu selle üle, mida võiks territoriaalne ühtekuuluvus tähendada. Tema mõistes tähendas see koostööd linnade, linnade ja maa vahel ning erinevate avaliku halduse tasandite vahel.

EL eelarve ressursside osas on Euroopa parlament esitanud kaks võimalikku alternatiivi:
    i)    Eranditult traditsioonilistel omavahenditel ja kogurahvatulul põhinev süsteem,
           millest on kaotatud käibemaksupõhine tulu ja parandused.

    ii)    Uus süsteem, mis (peamiselt) põhineb uutel omavahenditel ja mis on tihti seotud
            konkreetsete ELi poliitikavaldkondadega, eelkõige keskkonnapoliitikaga.
            Kõnealused uued ressursid võiksid näiteks hõlmata ELi lennujaamadest
            lahkuvatele lendudele, kasvuhoonegaaside heitelubade müügile, äritegevusele
            ning energiale, bensiinile ja lennukikütusele kehtestatavaid makse ning
            keskkonnamaksu ja liikmesriikide keskpankade valuutakasumile kehtestatavat
            maksu.

Järgmise koosolek toimub reedel, 10. detsember 2010, Brüsselis.

3.    20-23.septembrini toimus Euroopa Parlamendi täiskogu Strasbourgis.

Arutluse all olevad teemad, millele tahksin juhtida tähelepanu, olid:

ELi tippkohtumise tulemused: Van Rompuy Strasbourgis
Saadikud arutavad 16. septembri ülemkogu tulemusi ülemkogu presidendi Herman Van Rompuyga ja komisjoni esindajaga. Tegemist on esimese korraga kui Van Rompuy võtab pärast Euroopa Ülemkogu kohtumist Strasbourgis sõna, nagu on ette nähtud Lissaboni lepinguga. Arutusele tulevad ELi suhted oma strateegiliste partneritega ning Van Rompuy juhitava majanduse juhtimise töökonna hetkeseis.

Finantsjärelevalve: viimane hääletus enne tegusid
Kolmapäeval hääletas parlament finantsjärelevalve paketti, millega muudetakse oluliselt Euroopa finantsmäärustikku. Kolm Euroopa järelevalveasutust hakkavad kontrollima vastavalt panga-, väärtpaberi- ja kindlustussektori tegevust, ning neljas peab teavitama riskide kuhjumisest.

Parlament nõuab rohkem paindlikkust
2007-2013 eelarve reeglite osas Euroopa Parlament soovib paindlikumaid eelarve reegleid, et oleks võimalik täita Lissaboni lepingust tulenevaid tulevasi kohustusi, näiteks Euroopa Liidu välisteenistuse rahastamine, ning reageerida ettenägematutele sündmustele nagu praegune finantskriis. Eelarvekomisjoni saadikud nõustuvad, et praegu ei ole sisuliselt võimalik teha ülekandeid ühelt eelarverealt teisele, ent samas seatakse uusi eesmärke, ilma et selleks eraldataks vajalikke finantsvahendeid.

Ühtne vastus ELi poolt tulevaste gaasikriiside puhul
Kodutarbijad ei tohiks enam jääda gaasitarnehäirete puhul gaasita ning sellised kriisid peaks olema tulevikus paremini hallatud tänu uuele õigusaktile, mis näeb ette parema ELi-ülese koordineerimise ning gaasivõrkude vaheliste ühenduste plaanid. Liikmesriigid peavad kahe aasta jooksul esitama ennetavad tegevuskavad.  Komisjonil on tulevikus suurem roll hädaolukorra lahendamises ning samuti peab komisjon hoolitsema selle eest, et riiklikud kavad ei ohusta gaasivarustuse kindlust teistes liikmesriikides.
Liikmesriigid peavad lisaks tagama, et isegi juhul kui suurim gaasiinfrastruktuur lakkab toimimast, suudab ülejäänud võrgustik rahuldada päevase kogunõudluse "erandlikult kõrge" gaasinõudlusega päeval (mida statistiliselt juhtub iga 20 aasta tagant). Liikmesriigid peavad neid tarnestandardeid hakkama täitma 4 aasta jooksul. Piiriülesed võrkudevahelised ühendused peavad aga olema valmis 3 aastat pärast määruse jõustumist.

Täiskogu hääletas kokkulepet kolmapäeval- pressiteade

4.    GEMMA- intelligentne standard omavalitsustele.

Hollandi omavalitsused on alati püüdnud leida viise oma teenuste standardi parandamiseks, bürokraatia vähendamiseks ja teenuste efektiivsuse tõstmiseks.
GEMMA (GEneral Municipal Model Architecture) on mudel süsteemide ülesehitamiseks, mis arendati välja EGEM meeskonna ja omavalitsuste koostöös.

GEMMA kirjeldab millised geneerilised lahendused on omavalitsustele kättesaadavad järgmisteks eesmärkideks:

Ø    Elektrooniline informatsiooni kättesaadavus;

Ø    Elektrooniline teenuste ja kaupade pakkumine;

Ø    Andmete digitaalne töötlemine;

Ø    Seotus riiklike registritega;

Ø    Koostöö teiste avaliku sektori organisatsioonidega

Süsteemi ülesehitus pakub struktuuri andmete töötlemiseks organisatsiooni sees. Hea süsteemi ülesehitus visandab organisatsiooni äriprotsessi, andmed ja süsteemi ning nende vahelised suhted.

Täpsem kirjeldus alla laetav leheküljel:
http://www.egem-iteams.nl/system/files/Boekje_verdieping_Malmo.pdf

5.    Euroopa Komisjon soovib arendada Euroopas kiiret ja ülikiiret lairibaühendust.

Euroopa komisjon võttis 20.septembril vastu kolm teineteist täiendavat meedet, et arendada Euroopas kiiret ja ülikiiret lairibaühendust.

Euroopa Digitaalagenda - Digital Agenda for Europe - üks põhieesmärke on võimalda kõigile Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele kiire ja ülikiire juurdepääsu interneti ühendusele. EL soovib võimendada informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogiate sotsiaalset ja majanduslikku mõju (vaata IP/10/581, MEMO/10/199 ja MEMO/10/200) ning Europe 2020).

Üks Digitaalagenda eesmärke on tagada kõigile EL kodanikele, kaasa arvatud neile, kes elavad äärealadel ja isoleeritud territooriumidel 2020 aastaks juurepääs kiirele internetiühendusele (30 Mbps või kiirem).

Komisjon on palunud liikmesriikidel  tempot tõsta ja  anda kiiresti operaatoritele litsentsid kasutamaks sagedusribade, mis on juba tehniliselt ELi tasandil ühtlustatud, kasutamaks traadita lairiba ja avada 800 MHz sagedusala traadita lairiba 2013.aastaks.

Maaelu areng ja struktuurfondid on vahendid mis aitavad luua lairiba infrastruktuuri.

Näiteks on perioodil 2007-2013 EL struktuurivahenditest 2,3 miljardit eurot on suunatud lairibaühenduse infrastruktuuri rajamisse, lisaks veel 12,9 miljardit eurot infoühiskonna teenuste arendamiseks ja tulevikus kavatsetakse kasutada 360 miljonit eurot maaelu arengu fondist lairibaühenduste rahastamiseks ( IP/09/1332).

Samas on olemasolevate vahendite kasutamine nendeks eesmärkideks ebapiisav ja 2011 aastal kavatseb Euroopa Komisjon anda välja juhendi kohalike ja regionaalsete omavalitsuste jaoks, et vahendada selles valdkonnas häid praktikaid. Selleks luuaks üleeuroopaline portaal- www.broadband-europe.eu

6. Euroopa Ülemkogu 16.septembri istungi järeldused.


Euroopa Ülemkogu arutas, kuidas anda uus hoog liidu välissuhetele, kasutades täielikult ära Lissaboni lepinguga antud võimalusi. Euroopa Ülemkogu nõustus, et Euroopa peab edendama oma huve ja väärtusi senisest tõhusamalt ning vastastikkuse põhimõtte ja hüvangu alusel. Esimese sammuna kehtestas Euroopa Ülemkogu üldised suunised seoses eelseisvatel nädalatel ja kuudel asetleidvate oluliste sündmustega. Samuti tegi Euroopa Ülemkogu otsuse seoses mitme konkreetse meetmega, millega üldisemalt suurendatakse liidu välispoliitika tõhusust. Nõukogu võttis teadmiseks majanduse juhtimise töökonna tehtud edusammud.

Otsustati selgesõnaliselt määratleda Euroopa Liidu strateegilised huvid ja praegused eesmärgid ning analüüsida keskendatult vahendeid nende tõhusamaks saavutamiseks. Euroopa Ülemkogu kutsub üles parandama kooskõlas aluslepingute sätetega Euroopa Liidu ja riiklike tasandite vahelist koostoimet, tõhustama institutsionaalsete osalejate vahelist koordineerimist, paremini integreerima kõiki asjakohaseid vahendeid ja poliitikaid ning tõhusamalt kasutama tippkohtumisi kolmandate riikidega.

Tunnustati vajadust säilitada Euroopa majanduse juhtimise reformi hoogu ning Ülemkogu ootab, et majanduse juhtimise töögrupp esitab Euroopa Ülemkogu 2010. aasta oktoobris toimuval kohtumisel oma lõpparuande, mis hõlmab Euroopa Ülemkogu poolt 2010. aasta märtsis antud volituste kõiki aspekte ning milles esitatakse laiaulatuslik meetmetepakett, mis hakkab suunama õigusloomealast tegevust.

Täpsem ülevaade: Ülemkogu otsused


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

28.09.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit