Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


13.-17. september 2010
Print
   
E-nädalakiri 23/2010

Sisukord

1.    Euroopa aktiivsena vananemise aastat (2012) käsitleva otsuse ettepanek.
2.    Olukord ELis: Barroso tõi välja prioriteedid tulevaks aastaks.
3.    Euroopa Liidu vaheprognoos: majandus elavneb ebakindlates üleilmsetes tingimustes.
4.    Konsultatsioon Euroopa Liidu rollist põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas saavutamaks EL kliimaalaseid eesmärke.
5.    „Merealased teadmised 2020” pakub paremaid teadmisi meredest ja ookeanidest konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks.
6.    Konverents “Linnaline dimensioon ühtekuuluvuspoliitikas”.
7.    Seminar sarjast “Breakfast Sustainability`s.”
8.    Euroopa Liit võib mitte täita oma energia efektiivsuse alaseid eesmärke.
9.    Räime ja kilu võib tulevikus tunduvalt vähem püüda.
10.    „Noorte liikuvuse” algatusega tugevdatakse toetust Euroopa noortele

1.    Euroopa aktiivsena vananemise aastat (2012) käsitleva otsuse ettepanek

Selle kuu kuuendal kuupäeval pakkus Euroopa Komisjon välja ettepaneku kuulutada 2012.aasta aktiivse vananemise aastaks.

Euroopa aktiivsena vananemise aastat (2012) käsitleva otsuse ettepanek põhineb artiklis 151 loetletud eesmärkidel ning sellise ettepaneku eesmärk on liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna püüdluste edendamine ja toetamine eesmärgiga propageerida aktiivset vananemist. Otsuse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõige 2.

Aktiivsena vananemine tähendab paremate võimaluste ja töötingimuste loomist, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist ühiskondlikus elus aktiivse osalemise ergutamise kaudu ning väärikana vananemise julgustamist. Seega on eesmärgid järgmised:
(1) suurendada üldsuse teadlikkust väärika vananemise tähtsusest, et oleks võimalik rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust majandusse ja ühiskondlikku ellu, edendada aktiivsena vananemist ning kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali;
(2) ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust ja vastastikust õppimist kõikidel tasanditel, et edendada aktiivsena vananemise meetmeid, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;
(3) luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel konkreetse tegevuse kaudu välja töötada meetmeid ning võtta konkreetseid kohustusi, mis on seotud aktiivsena vananemisega.
Ettepaneku täistekst

Euroopa Komisjoni rohelises raamatus “Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” lähenetakse kompleksselt majandus-, sotsiaal- ja finantsturupoliitikale ning võetakse arvesse seoseid ja sünergiat pensionide ja Euroopa 2020.aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia vahel.

Euroopa 2020 eesmärkides on rõhk asetatud suuremale ja kvaliteetsemale tööhõivele ning positiivsetele üleminekutele: mõlemad on pensioniõiguste saamisel (nii meeste kui naiste puhul) otsustava tähtsusega. Tööhõive sihtmäära – 75 % – saavutamiseks peab tööhõive määr 55–65 aastaste hulgas tõusma märgatavalt kõrgemale, kui see on praegu. Eakate vaesust tingiva olulise probleemi – pensionide piisavuse – käsitlemine võib märkimisväärselt kaasa aidata Euroopa 2020 vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele.

Pensionireformide peamine ülesanne on tagada pensionisüsteemi piisavus ja jätkusuutlikkus. Siiani on kolmeosalist Stockholmi strateegiat käsitletud kui soovituslikku nimekirja, kust saab valida, mis meeldib. Kuid kui me tahame, et pensionisüsteemid täidaksid oma eesmärki ning Euroopa 2020 strateegia oleks edukas, tuleb käsitleda kõiki kolme valdkonda koordineeritud viisil.

Komisjon kutsub kõiki huvitatud isikuid üles vastama 15. novembriks 2010 käesolevas rohelises raamatus esitatud küsimustele (märkusi ja ettepanekuid lisades), mis on kättesaadavad Internetis aadressil:
http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=pensions .

2.    Olukord ELis: Barroso tõi välja prioriteedid tulevaks aastaks.


Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso pidas eelmisel nädalal Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis oma esimese kõne olukorra kohta Euroopa Liidus, puudutades teemasid nagu töötus, "rohelised" töökohad, majandusjuhtimine  ja ELi eelarve, tuues välja viis prioriteeti järgmiseks aastaks.

Barroso sõnul pidas EL kriisis vastu, kuid peab nüüd edasi liikuma. Barroso tõi välja viis prioriteeti järgmiseks aastaks:

1.Parem majandusjuhtimine kriisiga hakkama saamiseks ja kriiside vältimiseks tulevikus. 29. septembril tehakse ettepanekud, mis soovivad tugevamat riigieelarve kontrolli, lubades "ühildada rahaliidu tõelise majandusliiduga", parandades samal ajal majanduse põhialuseid, sest "võlgades põlvkond pole jätkusuutlik rahvas".

2. Majanduskasvu taastamine ja töökohtade loomine
läbi 2020 strateegia:
a. aidata inimestel leida tööd;
b. edendada säästvat arengut ja luua 3 miljonit "rohelist" töökohta
Mida mõelda roheliste töökohtade all, selgitab Parlamendi roheliste fraktsiooni kuuluv parlamendiliige Elisabeth Schroedter pressiteade;
c. soodustada uuendustegevuste kaudu majanduskasvu, kutsudes valitsusi kokku leppima ELi patendi osas;
d. vähendada bürokraatiat ja säästa ettevõtete jaoks seeläbi 38 miljardit eurot.

3. Vabadus, justiitsasjad, julgeolek - Euroopa Komisjon teeb konkreetsed ettepanekud ebaseaduslike sisserändajate, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse osas. "Kõik peavad ELis järgima seadust ja valitsused peavad austama inimõigusi," ütles Barroso, toonitades, et "rassismi ja ksenofoobia ei ole koht Euroopas" ja palus mitte kraamida lagedale kummitusi Euroopa minevikust.

Euroopa parlamendi saadikud väljendasid "sügavat muret" Prantsusmaa ja ka teiste liikmesriikide ametivõimude poolt romide vastu suunatud meetmete pärast. Saadikud leiavad et inimeste kollektiivne väljasaatmine on vastuolus ELi seadustega, kujutades endast diskrimineerimist rassilise päritolu alusel. 9.septembril vastu võetud resolutsioonis kutsuvad saadikud lisaks poliitikakujundajaid üles vältima vaenu õhutavat retoorikat. Nõukogu ja komisjoni kritiseeritakse tahte puudumise pärast selles küsimuses  pressiteade.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Viviane Reding´i avaldus romide küsimuses. Ta ütleb, et kõik liikmesriigid, olgu nad suured või väikesed, peavad täitma seadusi ja võetud kohustusi ning austama fundamentaalseid euroopa väärtusi.

4. ELi kulutused - ELi mitmeaastase eelarve osas kordas Barroso ettepanekut tugevdada ELi omavahendite kasutamist. Selles osas tehakse ettepanek venitada praegune 7 aastane eelarve 10-le aastale, vaadates see esimese 5 aasta jooksul üle.

Samuti soovitakse väljastada "Euroopa Liidu projekti võlakirju" infrastruktuuri projektide ja töökohtade loomise rahastamiseks, et mitte koormata riigieelarveid. ELi omavahendite ettepanek järgmisel kuul.

5. Barroso palus tõsiselt suhtuda ELi ühisesse seisukohta maailmas, rõhutades, et "kui me ei tegutse koos, ei ole Euroopa maailmas tugev jõud ning teised liiguvad edasi ilma meieta".

Samuti teatas Barroso, et EL panustab ÜRO aastatuhande arengueesmärkidesse miljard eurot. pressiteade

 3.    Euroopa Liidu vaheprognoos: majandus elavneb ebakindlates üleilmsetes tingimustes.

ELi majandus on viimasel ajal hakanud elavnema. SKP kasvas eriti jõudsalt 2010. aasta teises kvartalis ja sisenõudluse osakaal selles suurenes varem prognoositust rohkem. Kuigi eeldatakse, et teisel poolaastal majanduskasv aeglustub, peaks tulemus kvartalite arvestuses olema ikkagi parem, kui kevadel prognoositi – seda tänu teises kvartalis saavutatud majandustulemuste mõju ülekandumisele. 2010. aastaks tervikuna prognoositakse, et SKP kasvab reaalselt 1,8% ELis ja 1,7% euroalal ehk siis leitakse, et majandusväljavaated on oluliselt paranenud. Samas elavneb majandus siiski tagasihoidlikult, ebakindlus pole kuhugi kadunud ja liikmesriigiti on areng erinev.

Komisjoni inflatsiooniprognoos 2010. aastaks ei ole alates kevadest oluliselt muutunud ning selle kohaselt peaks inflatsioon olema 1,8% ELis ja 1,4% euroalal.

Samas aeglustub prognooside kohaselt maailmamajanduse kasv. Kuna varude kogumise ja stimuleerivate meetmete mõju on kadumas, oletatakse, et teisel poolaastal majandus enam sel määral ei kasva. Samas tundub ebatõenäoline, et selline paigalseis jätkub ka edaspidi. Kasvu raugemisest hoolimata prognoositakse, et 2010. aastal kasvab ülemaailmne SKP (EL v.a) umbes 5%, mis on 0,25 protsendipunkti võrra rohkem, kui kevadel prognoositi. Sellise prognoosi aluseks on asjaolu, et esimesel poolaastal oli majandustegevus oluliselt elavam. Nagu kevadel, prognoositakse ka nüüd, et majandus elavneb ebaühtlaselt, s.t et kiirelt areneva majandusega riikide majandus elavneb jõudsamalt ja mitmes arenenud majandusega riigis on olukord ikka veel ebakindel.

Üksikasjalikum aruanne

4.    Konsultatsioon Euroopa Liidu rollist põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas saavutamaks EL kliimaalaseid eesmärke.

10. septembrist kuni 11. novembrini 2010 kestab Euroopa Komisjoni poolt algatatud avalik konsultatsioon Euroopa Liidu rollist põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas, et saavutada EL kliimaalaseid eesmärke.

Küsimustiku leiate: http://ec.europa.eu/environment/consultations/climate.htm

5.    „Merealased teadmised 2020” pakub paremaid teadmisi meredest ja ookeanidest konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks.

„Merealased teadmised 2020” on otsene vastus mereandmete kasutajate üleskutsele, millega nad palusid ELil suurendada jõupingutusi selles valdkonnas. Seepärast on komisjon esitanud kõikehõlmava ettepaneku, millel on kolm peamist eesmärki:
Ø    kõrvalda kitsaskohad ja vähendades mereandmete kasutajate tegevuskulusid, mis aitab EL eraettevõtjatel konkureerida maailmamajanduses ning olla jätkusuutlikud. Samuti on võimalik parandada avaliku sektori otsuste tegemise kvaliteeti kõigil tasanditel ning tõhustada merealaseid teadusuuringuid.

Ø    võimaldada laialdasemat juurdepääsu kontrollitud kvaliteediga, kiiresti kättesaadavatele ühtsetele mereandmetele, millega  suurendatakse konkurentsi ja innovatsiooni mereandmete kasutajate seas.

Ø    vähendada ebakindlust merede ja ookeanidega seotud teadmistes, luues tugevama aluse tulevaste muutuste juhtimiseks. Sellega antakse ettevõtjatele ja riigiasutustele vahendid Euroopa 2020-strateegia oluliste eesmärkide saavutamiseks.
Komisjoni ettepanek näitab, kuidas erinevatest õiguslikest vahenditest luuakse järk-järgult andmete kogumise ja kokkupanemise terviklik süsteem, mille abil saadakse sidusrühmade vajadustele vastavad andmekihid merede kohta.

Vt ettepanekut: http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/

6.    Konverents “Linnalise dimensiooni lisandväärtus ühtekuuluvuspoliitikas”.

Konverents toimus 14.septembril. Eestist olin mina ainuke osaleja. Lätist osales Aija Timofejeva Läti alalisest esindusest EL juures.

Avapaneerils kõnelesid Pascal Georgen Brüsseli Regiooni alalisest esindusest EL juures, regionaalvolinik Johannes Hahn, Parlamendi linnalise töörühma esindaja Sophie Aucenia ja EUROCITIES peasekretär Paul Bevan.

Paul Bevan ütles, et linnastumine on tulevikusuund (seda kinnitavad toimunud arengud) ning kuigi linnades elab üle 70% inimestest, saavad linnad vaid 10% ühtekuuluvusvahenditest.

Pascal Georgeni sõnul on linnadimensioonil ühtekuuluvuspoliitikas oluline roll ja et linnad on majanduse veduriteks. Linnad tegelevad paljude erinevate probleemidega üheaegselt  see tähendab, et nad tegelevad erinevate sektoraalsete probleemidega integreeritult.

Liikmesriikidele on saadetud 14. või 15.septembril küsimustikud ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta. Tagasisidet oodatakse 15.oktoobriks. Ühtekuuluvuspoliitika viies raport avaldatakse novembris.


Regionaalvolinik Johannes Hahn ütles, et linnad peavad olema tulevase regionaalpoliitika keskmes. Elame kiiresti muutuvas maailmas ja vaja on leida lahendused jätkusuutliku arengu tagamiseks. Kiire linnastumine ja globaliseerumine avaldavad suurt mõju Euroopa Liidu arengule. Linnade roll EU2020 strateegia rakendamisel on määrava tähtsusega. Poliitikud peavad pöörama suuremat tähelepanu linnalisele dimensioonile.

Tema sõnul peab ühtekuuluvuspoliitika olema suunatud kõigile regioonidele. Vaja on tagada integreeritud lähenemine kohtadel. Leidis, et võiks teatud % ühtekuuluvusvahenditest olla suunatud linnadele.  Pidas vajalikuks ka uute finantsinstrumentide (nagu Jessica) loomist, mis võimaldaksid toetada kohaliku tasandi tegevusi. Euroopa Komisjon ja Investeerimispank on allkirjastanud lepingu, et leida lisavahendeid projektide elluviimiseks. Iga euro, mis on kulutatud jätkusuutliku linnaarengu toetamiseks, on hästi kulutatud raha. Pidas vajalikuks eksperimentide läbiviimist linnades.

Euroopa Parlamendi saadik Sophie Auconie arvas, et linnalise dimensiooni tähtsust tuleks ühtekuuluvuspoliitikas suurendada.  Samuti arvas ta, et ühtekuuluvuspoliitika peab toetama kõiki regioone.

Järgnesid erinevad sessioonid:
Ø    Integreeritud lähenemine
Ø    Partnerlus
Ø    Erinevad geograafilised piirkonnad

Integreeritud lähenemisest esitasid oma näited Liverpool ja Malmö. Malmö sooviks, et riik annaks neile “ümbriku rahaga” ja nemad ise otsustaksid milleks seda kulutada. Kui Liverpool maadleb jätkuvalt mitmete probleemidega nagu tööpuudus ja kahenev elanikkond, siis Malmö on selle etapi läbinud ja muutunud tööstuslinnast teadmiste põhiseks linnaks koos kasva elanikkonnaga.

Michel Delebarre (Dunkerque linnapea Regioonide Komitee COTER komisjoni esimees) ütles, et Regioonide Komitee toetab linnade taotlusi. Ta ütles, et igal linnal on olemas omad probleemid ja ei saa olla lahendusi, mis sobivad kõigile ühtemoodi.

Euroopa Komisjoni esindaja Susan Bird ütles, et vaja on arendada partnerlust ja usaldust erinevate partnerite vahel ning ühist visiooni.

Euroopa Parlamendi liige Peter Simon kritiseeris korraldajaid sakse keelse tõlke puudumise pärast. Ta ütles, et vaja on vahet teha kahel tasandil - euroopa ja liikmesriigi tasandil. Kui euroopa tasandil on võimaldatud kasutada vahendeid ka linnade toetamiseks, siis regioonid ja liikmesriigid ei ole alati nii otsustanud. Toetas integreeritud lähenemise ideed ja soovitas linnadel teha paremat selgitustööd parlamendi liikmete hulgas, et saada toetust sellele ideele. Kritiseeris linnu selle pärast, et nad ei kaasa piisavalt erinevaid huvirühmi ja oma kodanikke. Leidis, et Euroopa Komisjon peaks suurendama kohalike omavalitsuste kaasamist järgmise perioodi ühtekuuluvuspoliitika kavandamisesse.

Euroopa Parlamendi liige Jan Olbrycht (Parlamendi linnalise töörühma esimees) ütles, et kõigepealt on vaja defineerida erinevad mõisted. Ühtekuuluvuse saavutamine on Lissaboni Lepingus sätestatud eesmärk ja ühtekuuluvuspoliitika on vahend selle saavutamiseks. Oluline on küsimus – millisel tasandil me soovime rakendada integreeritud lähenemise põhimõtet? Intergrupp soovib, et erinevad programmid sisaldaksid linnalist dimensiooni.

Järgmises sessioonis, mis keskendus partnerlusele, esitasid oma näiteid Leipzigi linna ja Rotterdami linna esindajad.  Rotterdam tutvustas enda kui selle rahastamisperioodi rakendusasutuseks saamist ja korraldusprotsessi.

Selles sessioonis osalesid ümarlaua vestluses veel Hispaania alalise esinduse EL juures territoriaalpoliitika nõunik Isabel Moya. Tema sõnul peaksid olema kohalikel omavalitsustel piisav tulubaas, et oma rolli täita ja olla võrdväärne partner mitmetasandilise valitsemise põhimõtete rakendamisel.

Piskorz Euroopa Komisjonist leidis, et on kahetsusväärne, et rakendusasutuse roll on sel perioodil ainult ühel linnal. Ta arvas, et linnade potentsiaali ei ole praegu piisavalt kasutatud. Komisjon kavatseb teha jõupingutusi partnerluse suurendamiseks linnade ja regioonidega. Komisjon uurib ka võimalusi erinevate fondide kasutamise lihtsustamiseks ja kohaliku tasandi paremaks kaasamiseks.

Jan Olbrycht ütles, et euroopa kasutab keelt, mis kõlab ilusti, aga millest on raske aru saada. Näiteks arvavad mõned, et uues Lissaboni Lepingus sätestatud territoriaalne ühtekuuluvus ei tähenda midagi ja mõned annavad sellele jälle väga erineva tõlgenduse. On tähtis mõista terminoloogiat. Näiteks mida tähendab partnerlus? Sellel pole mingit sisu kui selle all ei mõelda koostööd võrdsetel alustel. Partnerluseks on vaja usaldust ja ühist arusaamist asjadest. See tähendab allkirja kokkuleppel. Küsimus on kas partnerlus tuleb muuta nõudeks või on see soovitus.

Samuti territoriaalne ühtekuuluvus on tema definitsiooni järgi koostöö linnade, linnade ja maa vahel. Territooriumi suurus ei ole fikseeritud ja võib muutuda sõltuvalt olukorrast.

Mitmetasandiline valitsemine tähendab teha midagi koostöös - see on koostöö erinevate avaliku sektori valitsemise tasandite vahel.

Seega nõuab territoriaalne ühtekuuluvus nii partnerluse kui mitmetasandilise valitsemise põhimõtete rakendamist.

Kolmandas sessioonis esitles Lille linna esindaja näite piiriülesest koostööst Lille regioon hõlmab nii Lille linna kui selle ümbrust ja Belgia piiriäärseid regioone. Selles regioonis elab kokku 3,5 miljonit inimest. Gilles Pargneaux, Lille Regiooni asepresident, soovib järgmisel perioodil näha tugevat ühtekuuluvuspoliitikat suurema eelarvega. Toetada tuleb ka vanu liikmesriike.

Jean- Claude Henrotin (Valloonia –Brüssel EL osakond) ütles, et 22-23.novembril 2010 toimuvaks ministrite nõupidamise ajaks on olemas nii viie ühtekuuluvusraport, EL eelarve esialgne kavand ja EU2020 strateegia. Ta ütles, et ühtekuuluvuspoliitika peab aitama ellu viia EU2020 strateegiat, kuid peab samal ajal ka tulenevalt Lissaboni lepingust, aitama vähendada arenguerisusi regioonide vahel. Selle debati juures on vaja silmas pidada, et on majanduskriis  ning paljude regioonide SKP on madalam kui varem.

Kuid ka teistes liikmesriikides ei ole olukord roosiline.  Liikmesriikidele saadetud küsimustikus on küsimused EU2020 ja ühtekuuluvuspoliitika seostest, mahajäänud regioonide järeleaitamisest ja konkurentsivõime tõstmisest teistes regioonides. Kolmas teema on majandus- ja sotsiaalpoliitika, INTERREG ja makroregioonide teema.  Ei tohi unustada ka 4 voliniku pöördumist, milles nad tegid ettepaneku moodustada EL tasandil ühine strateegiline raamistik regionaalarengu fondi (ERDF), sotsiaalfondi (ESF), ühtekuuluvusfondi, maaelu arengu fondi (EAFRD) ja kalandusfondi (EFF) jaoks. Ühine strateegiline raamistik tooks kaasa suurema selguse liikmesriikide ja kasusaajate jaoks, vähendaks administratiivseid kulutusi ja oleks näiteks koordineeritud lähenemisest liikmesriigi, regiooni ja kohalikul tasandil.

Piotor Zuber (Poola Regionaalarengu ministeeriumi osakonna juhataja) ütles, et nemad toetavad ühtekuuluvuspoliitikat, mis on arengupoliitika, millel on territoriaalne dimensioon koos partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega. Ühtekuuluvuspoliitika peab olema suunatud kõigile regioonidele. Tema sõnul on vaja komisjoni rolli suurendada. Vaja oleks ka poliitilist debatti teemal: lepingud liikmesriikidega ja strateegiline lähenemine.

Tema sõnul peaks keskenduma kitsastele eesmärkidele. Oluline on tagada fondide kasutamise paindlikkus ja peavad olema reeglid selle kasutamise kohta (näiteks- rahastatud saavad ainult integreeritud projektid). Poola toetab seisukohta, et linnad on regioonide arengumootorid. Tema sõnul peaks ühtekuuluvuspoliitika toetama ka erinevate võrgustike toimimist ja teket. Nad soovivad suurendada linnapoliitikat EL tasandil. Pole vaja eraldi OP linnade jaoks. Vaja on suurendada erinevate fondide integreeritud kasutamist. Tema sõnul on vaja muuta ka hindamissüsteemi- praegune ei võimalda erinevaid regioone omavahel võrrelda. Poola soovib oma eesistumise ajal muuta ühtekuuluvuspoliitika efektiivseks arengupoliitikaks. Selleks on vaja integreeritud lähenemist ning tulemuste mõõtmisele ülesehitatud poliitikat. Kõnelused liikmesriikide vahel on kestnud 2 aastat ja selle aja jooksul on jõutud konsensusele kuidas kasutada ühtekuuluvuspoliitikat euroopa ühiste eesmärkide saavutamiseks. Konsensus puudub aga liikmeriikide sees.

Kokkuvõte konverentsil räägitust:
http://www.eurocities.eu/main.php
http://euobserver.com/886/30814/?rk=1

7.    Seminar sarjast “Breakfast Sustainability`s.”

Seekordseks korraldajaks ja seminari võõrustajaks oli Tallinna esindus EL juures eesotsas Tõnu Karuga. Seminar “Kultuur ja jätkusuutlik energia: täna ja homme” toimus 15.oktoobril.

Avasõnad ütles kaasaegsete tehnoloogiate vahendusel (video vahendusel) Jüri Ratas (Riigikogu asepresident). Peale Ratase ettekannet andis ülevaate Tallinna kui Euroopa Kultuuripealinn 2011 tegemistest Tõnu Karu, kes keskendus just kultuuri ja jätkusuutliku energia aspektile. Ülevaade Tallinna kui Euroopa Kultuuripealinn 2011 tegemistest leiate:
http://www.tallinn2011.ee/est
ja rohelisest turundusest: http://www.tallinn2011.ee/roheline_turundus. Tõnu Karu ettekande kommentaarid slaidide juurde leiate aruande lisast.

Maryke van Staden ICLEI euroopa kliima ja õhu teemade koordinaator andis lühiülevaate organisatsioonist ja selle eesmärkidest.

Itaalia kogemusest ajalooliste ehituste renoveerimisel, aidates kaasa ka ehitiste energia tõhusese tõstmisele rääkis Alexandra Troi (EURAC).  Renoveerimisel peeti silmas kolme eesmärki:
Ø    Sisekliima parandamine;
Ø    Energia tarbimise vähendamine;
Ø    Ehitise kaitsmine.
Rohkem informatsiooni: www.3encult.eu

Ola Nord tutvustas Malmö linna poolt kasutatud meetmeid inimeste käitumise muutmiseks keskkonnasõbralikumaks ja Lars Friedrichen rääkis Hamburgi linna kui 2011 aasta Euroopa Rohelise Pealinna tegemistest.

Malmös elab 300 000 elanikku, kellest 28% on sündinud väljaspool Rootsit ja 47% on alla 35 aastased.

Malmö linna eesmärk on kaasata otsustamisesse elanike ning luua nendega dialoog. Linn on mitmete rahvusvaheliste võrgustike liige, ta taaskasutab 97% jäätmetest ja 67% kõikidest sõitudest sooritatakse jalgrattaga. Suuresti toimub inimeste käitumisharjumuste muutmine läbi laste. Huvitav idee oli ka see, et loodud on koor, kes laulab linna erinevates paikades säästlikku eluviisi propageerivaid laule. Linn on oma tegemistes palju keskendunud lastele, sest nemad on tulevikus otsustajad ja teiseks on võimalik läbi nende muuta ka vanemate käitumist.

Soovitused:
Ø    Ärge kartke läbi viia eksperimente;
Ø    Õppige teiste kogemustest;
Ø    Jagage oma kogemusi teistega, osalege võrgustikes;
Ø    Tähtis on lugude jutustamine ja marketing.

Tõi näite mehest, kelle ideed vihmavee kogumise ja taaskasutamise kohta algul ei tunnustatud ja teda peeti veidi imelikuks, kuid nüüd on tal oma edukas firma ja paljud elamud rakendavad tema poolt välja pakutud süsteemi.

Hamburgis elab kokku 4,3 miljoni inimest, nendest 1,8 miljonit kesklinnas. Linnas on 500 tööstusettevõtet ja suuruselt kolmas sadam Euroopas. Linna elanikkond kasvab ja 40% maast on metsa ja parkide all. Linna külastavad ka suured kruiisilaevad.

Linn soovib suurendada 2050 aastaks rohelise energia osakaalu kogu energiatarbimises 80%ni. Väga suur osa taastuvenergiast tuleb tuuleenergiast- 19,1%.

Nii Malmö kui Hamburgi linna esindajad kinnitasid, et kui 20 aastat tagasi soovisid kõik kolida äärelinna või linna lähedale maale, siis nüüd on vastupidine tendents. Inimesed hindavad seda, et nad saavad ühistranspordiga, jalgsi või rattaga kiiresti linnas ringi liikuda ning ei pea omama enam nelja autot, et kõik pereliikmed pääseksid liikuma.

Täpsem informatsioon ürituse kohta: ICLEI.

Lubati, et seminari ettekanded saavad olema kättesaadavad järgmisel nädalal.

8.    Euroopa Liit võib mitte täita oma energia efektiivsuse alaseid eesmärke.

Selle kuu alguses kutsusid 19 keskkonna alast rühmitust ja ettevõtjate ühendused (nagu Euro ACE) Euroopa Liidu poliitikakujundajaid üles parandama toetusmeetmete paketti, võtta vastu kohustuslikud eesmärgid energia efektiivsuse suurendamiseks ja parandada olemasoleva seadusandluse täitmist. http://www.endseurope.com/24676

Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon valmistab ette resolutsiooni “Energiatõhususe tegevuskava läbivaatamine (2010/2107(INI))” kohta (lisatud), kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles koostama ülevaadet liikmesriikide poolt võetud sammudest ja saavutustest ning kui leitakse, et liikmesriigid ei ole astunud piisavaid samme eesmärkide täitmiseks, võtta vastu kohustuslikud eesmärgid. Samuti tehakse ettepanekud mitmete direktiivide ülevaatamiseks, mis on seotud energia efektiivsuse alaste eesmärkide saavutamisega. (arvamuse eelnõu lisatud).

Rohelised, sotsiaaldemokraadid ja osa EPP liikmetest toetavad siduvate eesmärkide seadmist (20% ja isegi rohkem avaliku sektori jaoks), osa EPP liikmetest on aga ettepaneku vastu.

CEMR on kontakteerunud juba mõnede parlamendi liikmetega, kes sooviksid teada mida regionaalsed ja kohalikud omavalitsused sellest ettepanekust arvavad. Küsimus on: kas toetate selliseid siduvaid ettepanekuid? Vastuseid koos põhjendusega esitada marie.bullet@ccre-cemr.org  (CC angelika.poth-moegele@ccre-cemr.org).

Ettepanekuid arutatakse ka septembri lõpus toimuval CEMR energiavõrgustiku töörühma koosolekul.

CEMR energia võrgustiku töörühma juht Alexander de Roo (Hollandi regioonide esindaja) seisukoht on selge- nemad toetavad siduvate eesmärkide sätestamist. Milline on meie seisukoht?

9. Räime ja kilu võib tulevikus tunduvalt vähem püüda.

Euroopa komisjoni esitas  ettepanekud Läänemere kalavarude 2011. aasta püügivõimaluste kohta, mille kohaselt piirataks oluliselt räime ja kilu püüki Läänemeres.

Teadlaste soovitustest lähtuvalt tegi komisjon ettepaneku suurendada Läänemere tursa püügivõimalusi. Pelaagiliste liikide (räim ja kilu) püügivõimalusi soovitas komisjon aga oluliselt vähendada. Praegust ettepanekut püügivõimaluste kohta arutavad ministrid oktoobris toimuval kalandusnõukogu istungil.

Võttes arvesse kalandussektori majanduslikku olukorda, teeb komisjon ettepaneku vähendada Läänemere lääneosa räimevarude lubatud kogupüüki 30%, s.o 22 690 tonnilt 15 884 tonnile. Ka muud pelaagilised kalavarud on uuenenud suhteliselt visalt, mis nõuab püügi intensiivsuse kohandamist ning seega lubatud kogupüügi vähendamist. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku vähendada keskosa räime püügivõimalusi 28% (126 380 tonnilt 91 640 tonnile) ning kilupüügivõimalusi 30% (379 900 tonnilt 265 969 tonnile).

Täiendav teave
Lisas esitatud tabel: Ülevaade komisjoni 2010. ja 2011. aasta ettepanekutest.
MEMO/10/413

10. „Noorte liikuvuse” algatusega tugevdatakse toetust Euroopa noortele

„Noorte liikuvuse” eesmärk on laiendada õppega seotud liikuvust kõigile Euroopa noortele aastaks 2020. Komisjon käivitab täna avaliku arutelu oma liikuvusprogrammide tuleviku kohta pärast aastat 2013
(vt http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/consult/index_en.html).
10 peamist meedet
„Noorte liikuvuse” strateegia sisaldab järgmisi sihtmeetmeid.

Ø    Avatakse algatuse „Noorte liikuvus” veebisait, millest saab ühtne juurdepääsupunkt teabele võimaluste kohta välismaal õppimiseks või töökogemuse saamiseks, samuti saab sealt nõuandeid ELi stipendiumide ja individuaalsete õiguste kohta. Veebisait toetub sellistele olemasolevatele algatustele nagu PLOTEUS (kogu Euroopa haridusruumi õppimisvõimaluste portaal);

Ø    Pilootprojekt „Sinu esimene EURESi töökoht" pakub nõustamisalast tuge, abi tööotsimisel ja rahalist toetust nii noortele tööotsijatele välismaal töötamiseks kui ka ettevõtjatele (eelkõige VKEdele). Seda projekti haldab EURES, riiklike tööhõiveteenistuste Euroopa võrgustik, ning see hakkab tööle 2011. aastal;

Ø    „Liikuvuse edetabelis” võrreldakse ja mõõdetakse liikmesriikide edusamme liikuvuse teelt õiguslike ja tehniliste takistuste kõrvaldamisel;

Ø    Komisjon uurib koostöös Euroopa Investeerimispangaga võimalusi luua Euroopa tasandi tudengikrediit, et toetada tudengeid, kes soovivad välismaal õppida või saada täiendkoolitust;

Ø    Komisjon avaldab uuringu tulemused selle kohta, kui teostatav on välja arendada mitmemõõteline globaalne ülikoolide järjestussüsteem, et anda olemasolevatest pingeridadest täiuslikum ja realistlikum pilt kõrghariduse tulemuslikkuse kohta;

Ø    Komisjon kavatseb välja töötada ka noorte liikuvuse kaardi, mis pakub noortele eeliseid ja hinnasoodustusi;

Ø    Uus „Euroopa vabade töökohtade seire” kujutab endast tööotsijate ja töönõustajate teabesüsteemi tööturu nõudluse kohta kogu Euroopas. See kavatsetakse käivitada hiljem käesoleval aastal;

Ø    Komisjoni uue Euroopa edu mikrokrediidi rahastamise kaudu antakse rahalist toetust noortele ettevõtjatele, et aidata neil alustada äritegevusega või seda edasi arendada;

Ø    Ta julgustab liikmesriike kehtestama noortegarantiid, millega tagada, et kõik noored oleks kuue kuu jooksul pärast kooli lõpetamist leidnud töö, jätkaksid koolitust või saanud töökogemuse;

Ø    Komisjon teeb ettepaneku Euroopa oskuste passi kohta, mis põhineb Europassil (Euroopa online-CV), et võimaldada oskusi läbipaistval ja võrreldaval viisil registreerida. Käivitatakse 2011. aasta sügisel.

Reedel, 17. septembril kell 15:00–16:00 võtab komisjoni volinik Androulla Vassilou osa noorte liikuvust käsitlevast interneti vestlusest.
Lisateave
Algatuse „Noorte liikuvus” veebisait: http://europa.eu/youthonthemove

Video-intervjuu volinikega Vassiliou ja Andor
http://ec.europa.eu/avservices/video/video_prod_en.cfm?type=details&prodid=17479&src=1

Teatis „Noorte liikuvus”: http://ec.europa.eu/education/yom/com_en.pdf

„Noorte liikuvus”: lühikokkuvõte: http://ec.europa.eu/education/yom/cs_en.pdf

Ettepanek: nõukogu soovitus õppega seotud liikuvuse kohta:
http://ec.europa.eu/education/yom/rec_en.pdf



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



17.09.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit