Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


06.-10. september 2010
Print
   
E-nädalakiri 22/2010

Sisukord

1.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
2.    Kohtumine Regioonide Komitees seoses CoR presidendi Mercedes Bresso osalemisega Läänemere strateegia Foorumil Tallinnas 14-15.oktoobril 2010.
3.    Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) koosolek.
4.    Regioonide Komitee juhatuse koosolek.
5.    Regioonide Komitee tulevase koosseisuga tegeleva ajutise komisjoni koosolek.

1.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.

Koosolek toimus 7. septembril. Koosolekul kinnitati päevakord ja 7.juulil toimunud koosoleku protokoll.

Kohtumise põhiteemaks oli regioonide komitee presidendi kabineti juhi Jordi Harrisoniga arvamustevahetus Regioonide Komitee tulevase koosseisu teemal.

Regioonide Komitee tulevase koosseisuga tegeleva ajutise komisjoni 3. koosolek toimus Brüsselis 2. juunil 2010 kell 14.30–17.30.
Järgmine koosolek toimub 10. septembril 2010 kell 14.30–18.30 Antwerpenis, mis on viimane enne oktoobri täiskogu istungit (oktoobri täiskogu kinnitab teksti, kus Regioonide Komitee teeb ettepaneku, milline võiks olla Regioonide Komitee koosseis tulevikus).

CoR tulevase koosseisu  teksti on sidususe eesmärgil viidud sisse need Regioonide Komitee tulevast koosseisu puudutava resolutsiooni eelnõu põhimõtete kohta esitatud muudatusettepanekud (CdR 137/2010 Am 1-33), mis võeti vastu eelmisel koosolekul.
Esitatud 33 muudatusettepanekust 11 on veel käsitlemata, kuna need on just nimelt seotud komitee tulevast koosseisu puudutavate soovitusettepanekute arvuliste aspektidega.

Arutelude hetkeseisu alusel saab arvuliste küsimuste läbivaatamise tulemusena välja tuua eelkõige järgmised võimalused:

-    mitme delegatsiooni toetatud võimalus, mille kohaselt on kohtade miinimumarv 5 ja maksimumarv 24 kohta (või 25 kohta teatud delegatsioonile);
-    komitee eestseisuse esitatud võimalus nr 1, mille kohaselt on kohtade miinimumarv 4 ja maksimumarv 33 kohta;
-    komitee eestseisuse esitatud võimalus nr 2, mille kohaselt on kohtade miinimumarv 4 ja maksimumarv 30 kohta;
-    võimalus, mille kohaselt on kohtade miinimumarv 3 ja maksimumarv 43 kohta;

Lisaks saatis 6.septembril prantsuse delegatsioon Bressole kirja, kus oli kolm põhimõttelist ettepanekut:
-    CoR ei ole Euroopa Parlament, kuid peab siiski oma kooseisu kujundamisel arvestama demograafilist jaotust;
-    Väiksemad liikmesriigid peavad saama miinimum 5 kohta;
-    Ükski delegatsioon ei tohi kaotada rohkem kui 2 kohta;

Regioonide komitee presidendi kabineti juht Jordi Harrison ütles, et eesti delegatsiooni muudatusettepanek (AM nr 24) võib olla lahendus (“way out”).


MUUDATUSETTEPANEK 24

KAVANDATAVAD SOOVITUSED EUROOPA KOMISJONILE JA NÕUKOGULE REGIOONIDE KOMITEE TULEVASE KOOSSEISU KOHTA

 

Regioonide Komitee tulevase koosseisuga tegelev ajutine komisjon

 

EESTI DELEGATSIOON

Silberg

 

 

Uus punkt

 

Lisada uus punkt pärast punkti 2


Resolutsiooni eelnõu

Muudatusettepanek

 

3. Kui liituvad uued liikmesriigid ja komitee liikmete arv suureneb üle ettenähtud piirmäära, vähendatakse delegatsioonide liikmete arvu solidaarselt kõikides liikmesriikide gruppides (väga väikesed, väikesed, keskmised ja suured), arvestades demograafilist jaotust. Gruppide moodustamisel võiks järgida järgmisi jaotusi: 5-6; 6-9; 8-12; 11-15, 20-24.



Lisaks on võimaliku kompromissi kujundamisel olulised muudatusettepanekud 16 ja 31.
Eesmärk on jõuda poliitilise kompromissini. Kui kompromissile ei jõuta, pannakse esitatud muudatusettepanekud hääletusele. Hääletamise tulemused ei lõpe kindlasti ühehäälsetena ja see tähendab, et täiskogul on võimalik esitada omapoolseid muudatusettepanekuid. Lõpliku otsuse langetab oktoobris kogunev täiskogu.

Lisaks kohtusid järgmisel hommikul väikeste ja keskmiste riikide rahvuslikud koordinaatorid, et arutada võimalikku strateegiat 10.oktoobril toimuval ad hoc komisjoni koosolekuks. Leiti, et tuleks järgida protseduurireegleid ning hääletada ka nende 11 muudatusettepaneku üle, mis puudutavad arvaulist jaotust. Nende muudatusettepanekute hääletamise korral tuleb jälgida, et need ei oleks vastuolus juba heakskiidetud põhimõtetega. Näiteks vastu võetud soovituste punkt 3 alapunkt a:
3. soovitab, et Regioonide Komitee iga tulevase koosseisu puhul võetaks arvesse järgmisi põhimõtteid:
    a) järjepidevus
(st delegatsioonid ei peaks olema sunnitud vähendama oma praeguse esindatuse taset, v.a tulevaste laienemistega kohandamiseks);

See tähendab, et arutelud keerlevad ennekõike selle üle millist valemit kasutades neid kohti vähendatakse - kas arvestades Taani liikme Andersoni ettepanekut - et nende põhimõtete rakendamiseks tuleks kehtestada järgmine lihtne mudel kohtade ümberjaotamiseks tulevaste laienemiste perspektiivis: kõige väiksematest alustades loovutab iga delegatsioon ühe koha, kuni on vabanenud piisav arv kohti asjaomase laienemise vajaduste täitmiseks. Iga järgmise laienemisega jätkatakse sama protsessi, alustades delegatsioonist, kes on nimekirjas järgmine. Kohtade ümberjaotamisel tuleb proportsionaalsuse, mitmekesisuse ja delegatsioonidevahelise solidaarsuse huvides jälgida, et igal delegatsioonil oleks vähemalt viis kohta või meie ja Hollandi delegatsiooni ettepanekut, et kohti jaotatakse kõikides gruppides.

Regioonide Komitee peab teatama Euroopa Komisjonile ja EL Nõukogule oma seisukoha selles küsimuses hiljemalt oktoobris 2010.

Lisaks esitati järgmised küsimused ja vastused
-    Mis tingimustel kompenseeritakse üks lisapäev oktoobri täiskogul osalevatele CoR liikmetele – vastus: võimalik on kompenseerida ühe lisapäeva kulud 30le põhiliikmele kui nad esitavad vastava taotluse (10 COTER komisjoni liiget, 10 ECOS komisjoni liiget ja 10 kohta ülejäänutele)
-    Kas Avatud Päevade raames toimuva COTER seminaril osalemiseks kaetakse ka COTER komisjoni asendusliikme kulud - vastus: EI, tegemist ei ole komisjoni koosolekuga;
-    Seminaridel ja õppevisiitidel osaleda soovijad ei saa õigeaegselt teavitust kas nende taotlus on rahuldatud või mitte- vastus- administratsioon püüab teavitust parandada ja anda tagasisidet kõigile kes taotluse esitasid.

Järgmine rahvuslike koordinaatorite koosolek toimub 9.septembril 2010 Antwerpenis.

2.    Kohtumine Regioonide Komitees seoses CoR presidendi Mercedes Bresso osalemisega Läänemere strateegia Foorumil Tallinnas 14-15.oktoobril 2010.

Kokkusaamine leidis aset 7.septembril pärast rahvuslike koordinaatorite koosolekut presidendi kabineti liikme Dr . Gianluca Spinaci´ga. Kohtumisel arutati Regioonide Komitee presidendi visiiti Eestisse 14.-15.oktoobril 2010 seoses osalemisega Läänemere Strateegia alasel Foorumil Tallinnas. President avaldas soovi korraldada oma visiidi käigus ka  poliitilisi kohtumisi. 

Vahepeal on selgunud ka Bresso lennugraafik - ta tuleb 13. oktoobri õhtul ja jääb Eestisse ka nädalavahetuseks. Seega on kohtumiste ja võimaliku kultuuriprogrammi koostamiseks aega piisavalt.

CoR president Ms. Mercedes Bresso avaldas soovi kohtuda Eesti presidendi hr.Toomas Hendrik Ilvesega ja võimalusel ka peaminister hr. Andrus Ansipiga.

Presidendi kabineti liige arvas, et enne ministritega kohtumist oleks soovitav kohtuda lõunalauas üleriigiliste omavalitsusliitude ja Regioonide Komitee delegatsiooni esindajatega kas 14.oktoobril enne foorumi algust (kui võimalik) või siis peale avasessiooni.

Meie ettepanek kohtuda regionaalministri hr. Kiisleriga ja majandus- ja kommunikatsiooniministri hr. Partsiga leidis kabineti liikme toetust. Ta arvas, et võimalusel võiks kohtuda mõlema ministriga üheaegselt ning kohtumisel võiks osaleda ka liitude ja Regioonide Komitee delegatsiooni juht.

Bresso huvi on rõhutada kohtumistel Regioonide Komitee rolli ja eesti poliitikute komitee töös osalemise tähtsust. Teemad, mida kohtumistel käsitleda, oleks Bresso poolt: ühtekuuluvuspoliitika tulevik (2013+), EU 2020 ja EL eelarve (transport ja TEN-T on osa EL eelarve arutelust).

Ta oli huvitatud ka meie pakutud võimalusest tutvuda mingi IT alase projektiga (näiteks SKYPE kontor) ja tutvuda Tallinna kui Euroopa Kultuuripealinn 2011 tegemistega .

10. septembril kohtus Regioonide Komitee president pr. Mercedes Bresso meie delegatsiooni liikme Uno Silbergiga, kus Silberg omalt poolt tutvustas kavandatava kohtumise sisu. Bresso oli väga huvitatud Tallinna kui järgmise aasta kultuurpealinna tegemistest ning ütles, et kui on vaja, võib mõned kohtumised korraldada ka laupäeval, 16.oktoobril. Oma hariduselt on Bresso keskkonna ökonomist- kuna ta jääb nii pikaks ajaks Eestisse, siis äkki on võimalik pakkuda talle ka midagi huvitavat keskkonna valdkonnast.

3.    Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) koosolek.

Rahandus- ja halduskomisjoni 67. koosolek  toimus 8. septembril.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Regioonide Komitee hoone 5.korrusel toimunud õnnetus, kus Atriumi vahelagi kukkus augusti kuus kokku. Kogu kahju suurus on umbes 40 000 EUR. Need kulud katab enamuses kindlustusfirma ja ainult väike osa omavastutusest jääb Regioonide Komitee kanda.

Kuna teostatud töödele on olemas 10 aastane garantii, siis peaks kõik kulud olema kaetud kindlustuse poolt. Samuti kontrolliti ka muude sarnaste konstruktsioonide vastupidavust ja kõik võimalikud ohuallikad on likvideeritud.

Probleeme on olnud ka CAFA dokumentidele juurdepääsuga. Kuigi Keymer ei kuulu CAFA koosseisu, soovib ta jätkuvalt juurdepääsu CAFA dokumentidele. CAFA läheb alles üle uuele elektroonilisele dokumentide süsteemile. Kui on tegemist konfidentsiaalsete dokumentidega, siis on nendele võimalik piirata juurdepääsu. Hetkel neile elektroonilist juurdepääsu pole.

2009. aasta eelarve täitmise kinnitamine võeti teadmiseks


Regioonide Komitee esialgse raamatupidamisaruande usaldatavuse audit viidi lõpule juunis. Komitee sai tähelepanekute esitamiseks kontrollikoja esialgsed märkused ning võttis need arvesse enne Regioonide Komitee lõpliku raamatupidamisaruande edastamist kontrollikojale 29. juunil 2010.

Praeguseks ei ole kontrollikoda küsinud mingisugust lisateavet ega selgitusi, mis on tavaliselt positiivne märk. Kontrollikojaga toimuvate korrapäraste kontaktide põhjal on Regioonide Komitee administratsioonil põhjust oletada, et kontrollikoda on tõenäoliselt jõudnud järelduseni, et tal ei ole esitada olulisi märkusi. Seega võib oodata, et enne kontrollikoja lõpliku aruande avaldamist ei toimu täiendavat ärakuulamismenetlust.

Kontrollikoja lõpliku aruande valmimist on oodata 2010. aasta oktoobriks/novembriks. Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni raportöör määratakse eeldatavalt novembris 2010. Eelarvekontrollikomisjon alustab 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise analüüsi jaanuaris/veebruaris 2011.

Kontrollikoja eelnevate aastate aruanded avaldatakse veebilehel aadressil: www.eca.europa.eu (otselink aastaaruannetele: http://www.eca.eu.int/audit_reports/annual_reports/annual_reports_index_en.htm).

Samuti võeti teadmiseks 2010. aasta eelarve täitmine ja 2010. aasta paranduseelarve ja 2011. aasta eelarvemenetlus.

Nõukogu alustas Regioonide Komitee eelarvetaotluste läbivaatamist 14. mail 2009. 29. juunil võttis nõukogu eelarvekomitee (COMBUD) vastu oma seisukoha 2011. aasta eelarveprojekti esimesel lugemisel. COREPER kinnitas selle 8. juulil ning nõukogu võttis selle ametlikult vastu augusti keskel pärast riikide parlamentidega toimunud konsulteerimisi position on the Budget proposal for 2011.

Nõukogu negatiivne seisukoht 2011. aasta eelarve projekti esimesel lugemisel tähendas, et Regioonide Komiteele anti lisaks 1,2 miljonit eurot (+1,5 %) võrreldes 2010. aasta esialgse eelarvega, st 2010. aasta kinnitatud eelarvega (arvestamata paranduseelarve projekti). Sisuliselt tähendab see, et nõukogu tegi Regioonide Komitee 2011. aasta eelarve projektis 10,2 miljoni euro ( 11,2 %) ulatuses konkreetseid (või sihipäraseid) kärpeid.

2011. aasta eelarvemenetlus lõpeb 2011. aasta eelarve vastuvõtmisega parlamendis ja nõukogus (tõenäoliselt lepituskomitees) novembris 2010. Vastavalt uue Lissaboni lepingu sätetele ei toimu eelarvemenetluse käigus enam teist lugemist. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei jõua pärast esimest lugemist kokkuleppele, kaasatakse lepituskomitee.

CAFA arengukava: juhatus kiitis muudetud arengukava heaks oma 8. juuni 2010. aasta koosolekul. Nüüd tuleb see kõik ellu viia. Mõningaid projekti kirjeldusi tuleb kohandada ja ettepanekud tuleb esitada järgmiseks nädalaks. Välja on töötatud detailne kommunikatsiooni plaan ning loomisel on vastavad projektigrupid.

Regioonide Komitee liikmete poliitilise ja teavitustegevuse rahastamise eeskirjade muutmise kavandi heakskiitmine. Eeskirja vaatas läbi peasekretariaat (teabe-, pressi- ja protokollidirektoraat, kes vastutab asjaomase eelarverea eest) tihedas koostöös nelja fraktsiooni sekretariaatide esindajatega.

Läbivaatamise käigus tehti muudatused 11-st artiklist 9-sse (muutmata jäid vaid artiklid 5 ja 7). Muudatused on kolme tüüpi. Kõigepealt tehti muudatused selleks, et võtta arvesse teatud artiklite numeratsiooni muutumist 10. jaanuaril 2010 jõustunud uues kodukorras või muudatusi asjakohastes kuupäevades ja eeskirjades (esimene kategooria). Teiseks tehti muudatused selleks, et selgitada või täpsustada eeskirja teatud lõike eesmärgiga muuta teksti lugemine ja mõistmine lihtsamaks (teine kategooria). Viimaks tehti muudatused, mis on suunatud vahendite eraldamise korra parandamisele – see on kahtlemata kõige tähtsam muudatus varasemas tekstis (kolmas kategooria).
CAFA liikmed kiitsid muudatused heaks.

Regioonide Komitee piirkondadevahelisi rühmi käsitleva otsuse 001/2007 muutmine.
Juhatuse liikmed esitasid eelmisel koosolekul järgmised argumendid, mille eesmärk on piirkondadevaheliste rühmade tööd paremini korraldada ja nende tegevust reguleerida:
Ų    piirata rühmade arvu (kuid mitte seada nende arvuliseks piiriks 10);
Ų    piirata piirkondadevaheliste rühmade tegutsemisaega: nad peavad olema põhimõtteliselt ajutised; niipea, kui rühma eesmärk on saavutatud või kui seda enam ei saavutata, peaks rühma laiali saatma;
Ų    koostada igal aastal või ametiaja keskel ülevaade, et hinnata iga rühma konkreetset panust;
Ų    piirkondadevahelisi rühmi peaks käsitama arutelu- ja teabevahetuse foorumitena, mis toimivad Regioonide Komitee tööks hoogu andvate mõttekodadena;
Ų    kuna tegemist ei ole komitee ametlike organitega, siis ei saa piirkondadevahelised rühmad ametlikke seisukohti võtta, Regioonide Komitee nimel sõna võtta, otsuseid teha ega liikmetele koosolekute lõpul juhendeid anda.

Durdu (LU) arvas, et on vaja otsustada kas aastas on lubatud kaks või kolm koosolekut ja seoses sellega on vaja arvestada ka tõlkekulusid.
Uno küsis artikkel 2 punkti 2 loetelu osas - milles seisneb tööde täpne kestvus kui see peaks olema juba tööprogrammi osa.
Jostmeier arvas, et selle eelnõuga on palju edasi liigutud. Vaja oleks selgemalt välja tuua veel üks kriteerium, mis võimaldab ka teatud piirkondade vahelise töörühma pikemaajalist tegutsemist ja määrata ka liikmete piirarv.

Stahl pakub välja, et tõlget võib pakkuda kuni 3 koosolekule, lähtudes  eelarve vahenditest. Samuti arvas ta, et need töörühmad ei pea olema ainult ajutised- võivad olla ka püsivad alagrupid. Nõustus ka, et sõnastust on vaja veel täpsustada. Kui CAFA soovib, siis võime välja pakkuda ka piirarvu regiooniüleste gruppide loomise kohta.

Töörühmad peaksid mandaadiperioodi lõpuks ja vahepeal esitama ülevaate oma tegevusest.

Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2010.  Tabelis on kronoloogiline nimekiri 2010. aasta teiseks poolaastaks kavandatud uutest üritustest. Samuti on lisatud muud, juhatuse heakskiidu juba saanud üritused, millele on vajadusel lisatud kulude uuendatud kalkulatsioon.

Regioonide Komitee kinnisvarapoliitika
- hetkel ei ole vaja vastu võtta ühtegi kiiret otsust. CoR osaleb konverentsikeskuse aruteludes koos Euroopa Komisjoniga- kuid otsuste langetamisega on veel aega. CoR loodab saada juurde uusi töökohti ning otsib seega uusi võimalikke tööpindu. Durdu arvas, et see küsimus peaks olema lülitatud järgmise CAFA komisjoni päevakorda, et seda teemat põhjalikumalt arutada. Peaks olema lisatud ka  finantsanalüüs.

Regioonide Komitee uus sisekontrolli standardite raamistik. See on infodokument, mis ütleb, et Regioonide Komitee rakendab 24 sisekontrolli standardit. Uue raamistiku korral kehtib 16 standardit, mis aga samas on arusaadavamad ja ülevaatlikumad. 2007. aastal rühmitas Euroopa Komisjon 24 nn vana sisekontrolli standardit ümber 16 sisekontrolli standardiks, muutes kõigi standardite sisu selgemaks ning tehes need seega protsessis osalejatele paremini mõistetavaks. Uued standardid on sõnastatud lihtsamalt (ilma erialase argoota), rõhutamaks asjaolu, et sisekontroll puudutab kõiki töötajaid alates tippjuhtidest kuni madalama astme töötajateni välja. Kaotati kattuvused 24 sisekontrolli standardi vahel ning loodi neile selgem struktuur (vt 2. lisa, milles esitatakse uue 16 standardi ja esialgse 24 standardi vastavustabel).

Uues raamistikus ei ole vähendatud iga standardiga kehtestatud nõuete arvu ega rangust. Sisekontrolli põhieesmärk on endiselt korraliku juhtimiskeskkonna loomine.

Personalikomitee poolt esitatud küsimused.
Personali esindaja ei ole rahul, et see punkt  on päevakorras viimane.
Tõstatas järgmised teemad:
Ų    üldine julgeolek Regioonide Komitees ja kõikide hoonete ümbruses;
Ų    CoR reeglite ja Sotsiaal- ja  Majanduskomitee reeglite ühtlustamine;
Ų    Asedirektori töölevõtmine logistikadirektoraati ja võrdsed võimalused- hetkel on koht täitmata. Regioonide Komitee statistilised näitajad tippjuhtkonna osas on neis valdkondades igati ebapiisavad: Regioonide Komitee juhtkonnas ei ole naissoost või 12 uuest liikmesriigist pärit juhte. Ei piisa ilusatest sõnadest- vaja on ka tegusid;
Ų    Kaugtöö-aruteludes on jõutud juba üsna kaugele, kuid on vaja jõuda kokkuleppele vastavate töötajatega. Tuleks alustada proovifaasi;
Ų    Vahejuhtum laega Aatriumis-on hea, et inimesed kannatada ei saanud. Selles valdkonnas on vaja rohkem vahendeid ja suuremat ennetustööd.

4.    Regioonide Komitee juhatuse koosolek.

Juhatuse koosolek toimus reedel, 10.septembril Antwerpenis.

Regioonide Komitee president ütles oma sõnavõtus, et Regioonide Komitee poolt juunis toimunud täiskogul vastu võetud resolutsioonis EU 2020 strateegia kohta välja pakutud idee territoriaalse pakti sõlmimise kohta kohalike ja piirkondlike omavalitsustega on leidnud toetust nii Euroopa Parlamendi  esimehe kui ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy poolt. Euroopa Komisjoni esimees Barroso saatis hiljuti Regioonide Komiteele kirja kus ta palub selgitada selle ettepaneku sisu. Bresso ütles, et see on nagu Linnapeade Pakt, mille paljud linnad on komisjoniga sõlminud. Seega peaks jälgima edaspidiseid arutelusid ning võimalusel sel teemal kaasa rääkima.

Flaami valitsuse peaminister Kris Peetersi tutvustas oma sõnavõtus ELi Nõukogu eesistujariigi Belgia prioriteetite - programm

Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraadi omavahendite ja finantsplaneerimise direktor Stefan Lehner tutvustas käimas olevaid läbirääkimisi EL järgmise perioodi eelarveraamistiku üle.

Belgia ja talle järgneva Ungari eesistumisperioodi keskne teema on põhimõtteline arutelu ELi eelarve reformi üle. See puudutab kõiki Euroopa Liidu institutsioone: edukas kokkulepe järgmise mitmeaastase rahandusraamistiku üle pärast 2013. aastat moodustab José Manuel Barroso teise ametiaja Euroopa Komisjoni programmi nurgakivi.

Uues globaalses kontekstis, kus käimasolev kriis avaldab järgnevatel aastatel riikide eelarvetele kõikidel valitsustasanditel tugevat survet, vajab ELi tulevane eelarve sellest hoolimata asjakohast rahastamist. Tulevase eelarve struktuur ja üldine esitus peavad selgelt kajastama uusi poliitilisi prioriteete ja põhimõtteid, mida ELi eelarvega toetatakse. Finantsraamistik hõlmab ülevaadet ELi eelarvekuludest suurte kategooriate või rubriikide kaupa.

Praegust olukorda iseloomustab seega habras tasakaal: liikmesriigid peavad leidma tasakaalu kahe nõude vahel – kontrolli taastamine avaliku sektori kulutuste üle ning majandustegevuse ja ELi konkurentsivõime toetamine.
Just see tasakaal moodustab eelarvearutelu raamistiku.

Oma 10.–11. detsembri 2009 koosolekul meenutas Euroopa Ülemkogu eesmärki „viia läbi ulatuslik eelarve läbivaatamine, mis hõlmab kõiki […] kulutuste ja ressursside aspekte”. Seetõttu kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama aruannet, kus määratletakse prioriteetsete valdkondade tulevased eelarvesuunised. Eeldatavasti esitab komisjon kõnealuse kauaoodatud aruande hiljemalt 29. septembriks 2010. ELi eelarve põhjalikku läbivaatamist tuleks seega vaadelda hiljuti vastu võetud ELi 2020. aasta strateegiast ja Lissaboni lepingust tulenevate uute pädevusvaldkondade valguses. Samuti oodatakse, et komisjoni ettepanek sisaldaks arvestusi võimalike kandidaatriikide uute omavahendite kohta, asendamaks riikide panuseid, mis siiani on olnud domineerivad.

2011. aasta juuliks saavutatavas kokkuleppes eelarve läbivaatamise kohta sätestatakse seega peamised poliitilised suunised komisjoni ettepaneku kohta järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks pärast 2013. aastat. Lisaks esitab Euroopa Parlamendi hiljuti loodud erikomisjon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamiseks oma töö tulemused aruandena parlamendile heakskiitmiseks enne juulit 2011, st vahetult enne lõpptähtaega, mil Euroopa Komisjon peab esitama oma ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

See saab olema erinev eelmistel perioodidel vastuvõetud dokumentidest, kuna vahepeal jõustunud Lissaboni Leping muudab menetluse käiku. Suurem roll on ka Euroopa Parlamendil. Seoses sellega on vaja vastu võtta hulgaliselt õiguslikke raamistikke, mis järgnevad finantsraamistiku heakskiitmisele. 2012 aasta jooksul jätkuvad diskussioonid ja lõplik otsus peaks vastu võetama 2012. aasta lõpuks. 2014 aasta algusest peaks olema võimalik hakata ellu viima territoriaalseid programme. On selge, et majanduskriisi tõttu on eelarve läbirääkimised väga pingelised. Komisjon soovib olla oma ettepanekutes realistlikum ning käsitleda nii tulude kui kulude poolt. Komisjon on seisukohal, et on vaja suuremat paindlikkust. Senine kogemus näitab, et praeguse finantsraamistiku tingimustes on raske leida vahendeid, reageerimaks ootamatutele olukordadele. Viimasel ajal on kokku puututud uue finantskriisi ilminguga - puudujäägiga avalikes eelarvetes.

Uus eelarve ettepanek ei sisalda ainult toetusi vaid ka uute instrumentide (laen, era- ja avaliku sektori koostöö) kasutamist. Euroopa Komisjon tõstatab ka omavahendite küsimuse. Praegune süsteem ei tööta piisavalt hästi ja komisjon kavandab selles küsimuses reformi läbiviimist - debatt on avatud. Komisjon kaldub toetama 5+5 finantsperioodi pikkust.

Regioonide Komitee pressiteade

Teabevahetuse tegevuskava 2010-2011

Regioonide Komitee 2010.–2012. aastate eri poliitikavaldkondade prioriteedid on määratletud 15. aprilli 2010. aasta resolutsioonis (CdR 101/2010 fin) ja presidendi ametisseastumise 4. märtsi 2010. aasta deklaratsioonis (R/CdR 79/2010 lisa):
-    kriisi mõju leevendamine ning majanduskasvu taastamine sotsiaalselt õiglastes ja majanduslikult jätkusuutlikes poliitikavaldkondades (finantsperspektiivid, Euroopa 2020. aasta strateegia, ühtne turg, kvaliteetsed avalikud teenused);
-    tugeva ühtekuuluvuspoliitika edasiarendamine;
-    tegevuskava, mis asetab kodanikud esikohale (kodanikualgatus, põllumajandus, vabadus, turvalisus ja õigus);
-    võitlus kliimamuutuste vastu, energiaküsimused ja bioloogiline mitmekesisus;
-    välistegevuse kava ja detsentraliseeritud koostöö (ARLEM, Balkani riigid, Idapartnerlus);
-    Lissaboni lepingus sisalduvate territoriaalsete sätete rakendamine.

Teabevahetuse strateegias tehakse ettepanek kasutada järgmist kolme peamist lähtealust, et tagada eelpool mainitud punktide ja prioriteetide konkreetne elluviimine:
I.    Tugevdada Regioonide Komitee kui Euroopa otsustusprotsessi täielikult kaasatud institutsiooni töö lisaväärtuse nähtavust
II.    Regioonide Komitee kui ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindava institutsiooni maine väärtustamine
III.    Töötada välja tõeline Regioonide Komitee detsentraliseeritud teabevahetus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele

2010 aastal on teabe-, pressi- ja protokollidirektoraadi kasutuses 1,8 miljoni euro suurune eelarve, kusjuures Avatud Päevadega seotud kulutused moodustavad ligikaudu ühe kolmandiku kavandatud kuludest.

5.    Regioonide Komitee tulevase koosseisuga tegeleva ajutise komisjoni koosolek.

Koosolek toimus reedel, 10.septembril Antwerpenis. Koosolekul osales Regioonide Komitee liige  UNO SILBERG ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis.

Bresso ütles oma avakõnes, et käesoleva koosoleku otsused ei tohi olla vastuolus varem heaks kiidetud printsiipidega (lisatud). Lisaks Prantsusmaa delegatsiooni poolt 6.septembril saadetud kirjale, millele olid alla kirjutanud Michel Delebarre ja Jean Louis Destans, saatsid viis delegatsiooni – Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigid ja Poola 10. septembril presidendile kirja, kus nad ütlevad, et Regioonide Komitee peaks välja tulema konsensusliku ettepanekuga. Nad ei pea võimalikuks, et olulised küsimused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja et Regioonide Komitee ei saa otsustada vähemuse (see on suurte riikide delegatsioonide) huvide vastaselt. Nad pakkusid välja nn “kompromissi” mida palusid käsitleda ajutise komisjoni septembri koosolekul ning toetada seda ettepanekut.

Nad pakuvad oma kirjas delegatsiooni liikmete miinimumarvuks 4  (ka Eestile) ja maksimumarvuks 39 kohta. Üldist elevust tekitas asjaolu, et Delebarre oli muutnud oma kaks päeva tagasi allkirjastatud ettepaneku sisu.

Kui kõik suured riigid olid sõna võtnud, tegi Taani esindaja ettepaneku alustada muudatusettepanekute hääletamist. Enne kohtumise algust olid ka väikesed ja keskmise suurusega delegatsioonide esindajad koos rahvuslike koordinaatoritega maha istunud ja nõu pidanud. Põhiline küsimus oli - kas Hollandi delegatsioon ja meie  loobuvad oma ettepanekutest, mis puudutavad delegatsiooni liikmete arvu vähendamist järgmise põhimõtte kohaselt:
Kui liituvad uued liikmesriigid ja komitee liikmete arv suureneb üle ettenähtud piirmäära, vähendatakse delegatsioonide liikmete arvu solidaarselt kõikides liikmesriikide gruppides (väga väikesed, väikesed, keskmised ja suured), arvestades demograafilist jaotust.

Kuna Hollandi esindaja võttis oma ettepanekud tagasi, siis olime meie ka valmis enda omast loobuma hääletamisprotsessi käigus.

Saksamaa delegatsioon võttis oma muudatusettepaneku tagasi ja nende uus ettepanek tuleb hääletamisele oktoobrikuu täiskogu istungil. Kuna ka Hollandi delegatsiooni esindaja võttis vastavalt kokkulepitule oma ettepanekud tagasi ja Austri loobus oma ettepanekust kohtade jaotuse kohta (mis oli meie omaga identne), siis lõpuks jäid põhilisteks ettepanekuteks Taani ettepanek, mille kohaselt “nende põhimõtete rakendamiseks tuleks kehtestada järgmine lihtne mudel kohtade ümberjaotamiseks tulevaste laienemiste perspektiivis: kõige väiksematest alustades loovutab iga delegatsioon ühe koha, kuni on vabanenud piisav arv kohti asjaomase laienemise vajaduste täitmiseks. Iga järgmise laienemisega jätkatakse sama protsessi, alustades delegatsioonist, kes on nimekirjas järgmine. Kohtade ümberjaotamisel tuleb proportsionaalsuse, mitmekesisuse ja delegatsioonidevahelise solidaarsuse huvides jälgida, et igal delegatsioonil oleks vähemalt viis kohta”  (võeti vastu häältega 17 poolt  ja 9 vastu) ning meie ettepanek “leiab, et nende põhimõtete rakendamiseks tuleks kehtestada liikmete arvule alam- ja ülempiir selliselt, et kõige väiksema rahvaarvuga liikmesriigil on minimaalselt 5 liiget ja kõige suurema rahvaarvuga liikmesriigil on maksimaalselt 24 liiget;”( võeti vastu 16 poolt, 9 vastu ja 1 erapooletu häälega).

Anderseni tabel, mis näitas kuidas konkreetselt kohad vähenevad, võeti vastu 14 poolt, kümne vastu ja 3 erapooletu häälega.

Kogu arvamus võeti vastu 14 poolt, 9 vastu ja 2 erapooletu häälega.

Küsimus on päevakorras täiskogu istungi 6.oktoobri hommikul kell 9.00. Seega on oluline, et kõik väikesed ja suured delegatsioonid täies kooseisus kohal on, et oma huvisid kaitsta.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

12.09.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit