Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


Maapõue kasutamise ja kaitse alused - ELL panus aruteludesse
Print

Keskkonnaministeerium

Teie 8.06.2010 e-kiri
Meie 21.06.2010 nr 5-1/104

Maapõue kasutamise ja kaitse alused
Eelnõu 14.05.2010

Eesti Linnade Liit tänab Keskkonnaministeeriumi võimaluse eest tutvuda eelnõuga “Maapõue kasutamise ja kaitse alused” ja osaleda eelnõu esimestel aruteludel Keskkonnaministeeriumis. Maapõue kasutamise ja kaitse aluste põhjal kavatsetakse välja töötada uus Maapõueseadus.   

Esitame aluste kohta järgmised kommentaarid ja märkused.

1.    Kohaliku elukeskkonna elamisväärsena säilitamise ja kohaliku omavalitsuse või regiooni jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt vaadatuna on eriti oluline maapõueseaduse  ja kaevandamisseadus regulatsioonide koostoime. Nõustume täielikult eelnõu soovitusega jaotises Üldiselt leheküljel 4, mille kohaselt tuleks “Tagada maapõueseaduse parem seotus kaevandamisseadusega , eriti kaevandamise lõpetamise ehk kaevanduse sulgemise, samuti kaevandamisjääkide käitlemise osas.”
Esitame seisukoha
, et elukeskkonna kvaliteedi tagamise vajadusest lähtuvalt ning arvestades programmi “Parema õigusloome arendamine” seisukohti võiks meie arvates kaaluda maapõueseaduse ja kaevandamisseaduse ühendamist üheks terviklikuks seaduseks, mis reguleeriks protsesse algusest lõpuni.  

2.    Jaotises “Peamised soovitused” keskkonnahäiringute ohjamise osas (lk 4) esitame järgmised täiendusettepanekud.
Tekst praegu: “Võtta maapõueseaduse objektiks ehitustugi ehk maa(põue)tugi ja insenergeoloogiline (edaspidi ehitusgeoloogiline) uuring, kaasa arvates ka tehnogeenne  (kaevandatud) maapõu.”
Täiendusettepanekuga tekst: “Võtta maapõueseaduse objektiks ehitustugi ehk maa(põue)tugi ja insenergeoloogiline (edaspidi ehitusgeoloogiline, hüdrogeoloogiline ja põhjavee alanduse) uuring, kaasa arvates ka tehnogeenne  (kaevandatud) maapõu.” Peame oluliseks, et hüdrogeoloogiline uuring ja põhjaveetaseme alandus leiaksid eraldi äramärkimist. Praegu on see üldgeoloogiliste uuringute osaks.
Lisada jaotise lõppu täiendav punkt: “Arvestada keskkonnamõju hindamise aruandes väljatoodud soovituste ja negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmetega.”

3.    Jaotises “Peamised soovitused” Maapõueressursside kasutamise majanduslike aspektide osas” 10 punkti kohta (lk 4) esitame seisukoha, et ilmselt ei saa mäerenti võtma hakata  tagasiulatuvalt nendelt, kelledel juba on ehitis varu levilal või on planeering juba algatatud või  projekteerib-ehitab.

4.    Jaotises “Peamised soovitused” Maapõueressursside kasutamise majanduslike aspektide osas” 13 punktis (lk 4) esitatud loetelu kohta märgime, et “turvas” ei ole kasutamise sihtotstarve. Sihtotstarve võiks olla näiteks küttemaavara. Kusjuures mõnel puhul tuleks ühe maavara kohta rohkem kui üks sihtotstarve, nagu näiteks põlevkivi ja kasvõi seesama turvas. Alternatiiv võiks olla ka, et esitatakse põhiline sihtotsarve – ehk sihtotstarve 1, sihtotstarve 2 jne.

5.
    Jaotises 1.2 Täiendavat analüüsi vajavad küsimused alajaotises “Maapõue piiritlemisprobleem” punkti 3 kohta märgime, et nõustume kontseptsiooni seisukohaga, et “üleriigilise tähtsusega maardlate puhul oleks otstarbekas koostada riigi tellimusel geoloogilise uuringu osana iga maardla tervikliku kasutamise kava. Kavas kirjeldatakse, millises järjekorras on otstarbekas maardla erinevaid osi kasutusele võtta ja kaevandatud alasid korrastada. Selle eesmärgiks on tagada maardlas oleva maavaravaru sihipärane kasutusele võtmine ja kaevandatud alade õigeaegne korrastamine.” Esitame seisukoha, et üleriigilise tähtsusega maardlate kavandamise, kasutamise ja lõpp-lahenduste teemat tuleks käsitleda üleriigilises planeeringus.

6.    Jaotises 1.2 Täiendavat analüüsi vajavad küsimused alajaotises “Maapõue piiritlemisprobleem” esitame ettepaneku lisada punktis 2 lõppu täiendavalt: “Ka hüdrogeoloogiline uuring, väljapumbatava põhjavee hulk, alanduslehtri sügavus ja ulatus. Loogilise jätkuna järgneb keskkonnamõju hinnang.

7.    Jaotises 1.2 Täiendavat analüüsi vajavad küsimused alajaotises “Maavara
kaevandamise ja kasutamise sihtotstarve” (lk 7)
märgime veelkord, et “turvas” ei saa olla kasutamise sihtotstarve. Vt ka meie märkus 5.

8.    Jaotise 2. “Uue maapõueseaduse struktuur” 2.2 alajaotise “Mõisted” 17 punkti “Üldgeoloogiline uurimistöö” (lk 9) kohta esitame ettepaneku, et eraldi tuleks välja tuua ka hüdrogeoloogilise uuringu tegemise vajadus.


Lugupidamisega


Jüri Võigemast
Tegevdirektor

07.09.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit