Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Teadustööd


Keskkonnatasude kasutamine omavalitsustes keskkonnakaitsekulutuste rahastamiseks
Print

Tallinna Ülikool
Matemaatika-loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Keskkonnakorraldus
Kersti Salu
Magistritöö
Juhendajad: MSc Kaia Oras
PhD Kai Künnis–Beres
Tallinn 2009

LÜHIANNOTATSIOON

Käesoleval magistritööl on kaks eesmärki: välja selgitada, kas omavalitsused
teevad keskkonnakaitsekulutusi laekunud keskkonnatasuga samas mahus ning
kas praegune keskkonnatasude jaotusskeem soodustab kohalikku eelarvesse
laekunud keskkonnatasude kasutamist sihtotstarbeliselt keskkonna heaks. Eraldi
on vaadatud omavalitsuste keskkonnakaitsekulutuste mahtu, struktuuri ning
rahastamisallikaid. Magistritöö põhineb Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi
2007. aasta andmetel.

Praeguse keskkonnatasude jaotusskeemi järgi saavad mõned omavalitsused
teistega võrreldes märkimisväärselt suuremat tulu keskkonnatasu laekumisest.
Sellised omavalitsused, kelle territooriumil tegutsevad suure keskkonnakoormusega
ettevõtted (näiteks nn põlevkivivallad, kelle tuludest suur osa (17–74%) laekub
põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnatasudest). Sellistes omavalitsustes on
praegune keskkonnatasude jaotusskeem võimaldanud suunata keskkonnatasudest
tulevat raha ka muudesse keskkonnaga otseselt mitteseotud valdkondadesse
(nt sotsiaalvaldkonda). Ülejäänud omavalitsustes ei piisanud aga tihti keskkonnatasu
tulust isegi kohustuslike keskkonnakaitsekulutuste rahastamiseks.

Eraldi võrreldi magistritöös omavalitsuste jäätmete kõrvaldamise saastetasu
laekumist ja jäätmekäitluskulusid, sest kohalikku eelarvesse laekunud saastetasule
on kehtestatud ka sihtotstarve — jäätmehoolduse arendamine. Omavalitsuste
eelarvevahenditest rahastatud jäätmekäitluse kulud ületasid 2007. aastal laekunud
jäätmete kõrvaldamise saastetasu peaaegu kõigis omavalitsustes.

Magistritöös on tehtud ettepanekud keskkonnatasude jaotusskeemi muutmiseks.
Kui kohalikku eelarvesse laekuvale keskkonnatasudele kehtestatakse sihtotstarve,
tuleks muuta keskkonnatasude jaotusskeemi. Üheks võimaluseks on suunata
kohalikku eelarvesse laekuv keskkonnatasu osaliselt või tervenisti Keskkonnainvesteeringute
Keskusesse, kus seda jagatakse ainult omavalitsuste keskkonnaprojektide
rahastamiseks.

Märksõnad: keskkonnatasu; kohalikud omavalitsused; keskkonnakaitsekulutused;
kohalike omavalitsuste keskkonnaülesanded; kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutuste
rahastamine.

SISUKORD

SISSEJUHATUS..................................................................................................... 4
1. ÜLEVAADE KESKKONNATASUDEST, OMAVALITSUSTE
KESKKONNAÜLESANNETEST JA NENDE RAHASTAMISEST ........................... 6
   1.1. Keskkonnatasud........................................................................................... 6
   1.2. Kohalike omavalitsuste keskkonnaülesanded ja nende rahastamine......... 10
      1.2.1. Kohalike omavalitsuste keskkonnaülesanded...................................... 10
      1.2.2. Kohalike omavalitsuste keskkonnaülesannete rahastamine................ 13
2. MATERJAL JA METOODIKA............................................................................ 20
3. ANDMEALLIKAD JA NENDE VÕRDLUS ......................................................... 23
   3.1. Kohalike omavalitsuste keskkonnakaitseliste kulude andmed
   Rahandusministeeriumi andmestikus................................................................ 24
   3.2. Kohalike omavalitsuste keskkonnakaitseliste kulude andmed Statistikaameti
   andmestikus ...................................................................................................... 26
   3.3. Uuringuandmestik kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutustest ja
   keskkonnatasudest............................................................................................ 28
4. TULEMUSED.................................................................................................... 30
   4.1. Kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutused.................................... 31
   4.2. Kohalikku eelarvesse laekunud keskkonnatasude ja omavalitsuste
   keskkonnakaitsekulutuste võrdlus..................................................................... 38
5. ARUTELU......................................................................................................... 45
KOKKUVÕTE........................................................................................................ 49
SUMMARY ........................................................................................................... 51
KASUTATUD MATERJALID................................................................................. 54
LISAD ................................................................................................................... 60

SISSEJUHATUS

Ökoloogilise maksureformi üheks põhimõtteks on nihutada maksukoormus tööjõu
maksustamiselt keskkonnakasutuse ja saastamise maksustamisele. Eestis on
rakendatud ökoloogilist maksureformi, mis näeb ette tulumaksumäära langetamist
ning keskkonnatasumäärade tõstmist. Kuigi tulumaksu määra langetamine peatati,
on ökoloogiline maksureform tervikuna siiski päevakorras. Suure keskkonnakoormusega
ettevõtted maksavad keskkonnatasusid, mis laekuvad riigieelarvesse ja
kohalikku eelarvesse tuluna. Kohalikku eelarvesse laekub osa maavara
kaevandamisõiguse tasust, vee erikasutusõiguse tasust ning jäätmete kõrvaldamise
saastetasust.

Praeguse keskkonnatasude jaotusskeemi juures saavad omavalitsused, kelle
territooriumil tegutsevad suure keskkonnakoormusega ettevõtted, oma eelarvesse
märkimisväärset tulu keskkonnatasust ning see on nende omavalitsuste tulusid
kasvatanud. See võib viia olukorrani, kus omavalitsused on huvitatud
keskkonnakoormuse suurenemisest oma territooriumil, et laekunud keskkonnatasude
tuluga oma tulubaasi täiendada. Selline mõtteviis on vastuolus säästva
arengu seadusega, mille järgi tuleb loodusvarasid kasutada nii, et looduskeskkond
oluliselt ei kahjustuks ja et säiliks looduslik mitmekesisus.

Kui riigieelarvesse laekunud keskkonnatasusid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt
keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste
heastamiseks, siis kohalikele omavalitsustele pole seadus keskkonnatasude
sihtotstarvet kehtestanud. Erandiks on jäätmete kõrvaldamise saastetasu
laekumine, mida omavalitsus peab kasutama jäätmehoolduse arendamiseks. Kuigi
keskkonnatasude seadus ei sätesta kõigile kohalikku eelarvesse laekunud
keskkonnatasudele sihtotstarvet, kerkib küsimus, kas keskkonnatasude
kasutamine muuks otstarbeks kui keskkonnakaitse on õigustatud.

Käesoleval magistritööl on kaks eesmärki: välja selgitada, kas omavalitsused
teevad keskkonnakaitsekulutusi laekunud keskkonnatasuga samas mahus ning
kas praegune keskkonnatasude jaotusskeem soodustab kohalikku eelarvesse
laekunud keskkonnatasude kasutamist sihtotstarbeliselt keskkonna heaks.
Selleks, et magistritöö eesmärk saavutada, püstitati järgmised uurimisülesanded:
  • välja selgitada, millistesse valdkondadesse kohalikud omavalitsused kõige
    rohkem keskkonnakaitsekulutusi tegid;
  • välja selgitada, millistest rahastamisallikatest kohalikud omavalitsused enim
    keskkonnakaitsekulutusi rahastasid;
  • välja selgitada, kui suured olid omavalitsuste kohustuslikud keskkonnakaitsekulutused;
  • välja selgitada, kas kohalikud omavalitsused tegid oma eelarvevahenditest
    keskkonnakaitsekulutusi saadud keskkonnatasuga samas mahus;
  • välja selgitada, kas kohalikud omavalitsused tegid oma eelarvevahenditest
    jäätmehoolduse arendamisse samas mahus kulutusi kui saadi jäätmete
    kõrvaldamisest saastetasu.
Magistritöös antakse ülevaade keskkonnatasude jaotuskeemist Eestis ning
keskkonnatasude olemusest, omavalitsuste keskkonnaülesannetest ja nende
rahastamisest. Eraldi peatükis kirjeldatakse Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi
keskkonnakaitsekulutuste andmestikke. Tulemustes tuuakse välja omavalitsuste
keskkonnakaitsekulutused 2007. aastal ning võrreldakse neid kohalikku
eelarvesse laekunud keskkonnatasude tuluga.

Magistritöös loodi andmestik, mis koosnes Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi
2007. aasta andmetest ning mille abil sai analüüsida, kas kohalikud
omavalitsused tegid keskkonnatasudega samas mahus keskkonnakaitsekulutusi.
Arutelu põhineb tehtud analüüsil ning selles tehakse ettepanekud keskkonnatasude
jaotusskeemi muutmise kohta.

Teema valikul said otsustavaks autori kogemused keskkonnakaitsekulutuste
andmete töötlemisel ning erinevate keskkonnakaitsekulutuste andmestike
lahknemine. Valiku langetamisele aitas kaasa ka keskkonnatasude kontseptsiooni
avalikel aruteludel kõlamajäänud seisukoht, et kohalikud omavalitsused ei kasuta
keskkonnatasude tulu sihtotstarbelisel keskkonna heaks.

Magistritöö autor tänab juhendajaid Kaia Orast ja Kai Künnis–Berest väärtuslike
nõuannete eest ning töökaaslasi (Eda Grünerit ja Jelena Rõbakovat) edasiviivate
ettepanekute eest.

Terviktekst (PDF fail)

03.09.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit