 |
|
||
 |
 |
|
|
| Aktuaalset | Seadusandlus | Brüsseli esindus | Välissuhted | Andmebaasid | Uurimused/käsiraamatud | Linke | |||
|
|||
|
|||||||||||||
|
Esilehekülg
> Uurimused/käsiraamatud
> Teadustööd
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Keskkonnakorraldus Kersti Salu Magistritöö Juhendajad: MSc Kaia Oras PhD Kai Künnis–Beres Tallinn 2009 LÜHIANNOTATSIOON Käesoleval magistritööl on kaks eesmärki: välja selgitada, kas omavalitsused teevad keskkonnakaitsekulutusi laekunud keskkonnatasuga samas mahus ning kas praegune keskkonnatasude jaotusskeem soodustab kohalikku eelarvesse laekunud keskkonnatasude kasutamist sihtotstarbeliselt keskkonna heaks. Eraldi on vaadatud omavalitsuste keskkonnakaitsekulutuste mahtu, struktuuri ning rahastamisallikaid. Magistritöö põhineb Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi 2007. aasta andmetel. Praeguse keskkonnatasude jaotusskeemi järgi saavad mõned omavalitsused teistega võrreldes märkimisväärselt suuremat tulu keskkonnatasu laekumisest. Sellised omavalitsused, kelle territooriumil tegutsevad suure keskkonnakoormusega ettevõtted (näiteks nn põlevkivivallad, kelle tuludest suur osa (17–74%) laekub põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnatasudest). Sellistes omavalitsustes on praegune keskkonnatasude jaotusskeem võimaldanud suunata keskkonnatasudest tulevat raha ka muudesse keskkonnaga otseselt mitteseotud valdkondadesse (nt sotsiaalvaldkonda). Ülejäänud omavalitsustes ei piisanud aga tihti keskkonnatasu tulust isegi kohustuslike keskkonnakaitsekulutuste rahastamiseks. Eraldi võrreldi magistritöös omavalitsuste jäätmete kõrvaldamise saastetasu laekumist ja jäätmekäitluskulusid, sest kohalikku eelarvesse laekunud saastetasule on kehtestatud ka sihtotstarve — jäätmehoolduse arendamine. Omavalitsuste eelarvevahenditest rahastatud jäätmekäitluse kulud ületasid 2007. aastal laekunud jäätmete kõrvaldamise saastetasu peaaegu kõigis omavalitsustes. Magistritöös on tehtud ettepanekud keskkonnatasude jaotusskeemi muutmiseks. Kui kohalikku eelarvesse laekuvale keskkonnatasudele kehtestatakse sihtotstarve, tuleks muuta keskkonnatasude jaotusskeemi. Üheks võimaluseks on suunata kohalikku eelarvesse laekuv keskkonnatasu osaliselt või tervenisti Keskkonnainvesteeringute Keskusesse, kus seda jagatakse ainult omavalitsuste keskkonnaprojektide rahastamiseks. Märksõnad: keskkonnatasu; kohalikud omavalitsused; keskkonnakaitsekulutused; kohalike omavalitsuste keskkonnaülesanded; kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutuste rahastamine. SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 4 1. ÜLEVAADE KESKKONNATASUDEST, OMAVALITSUSTE KESKKONNAÜLESANNETEST JA NENDE RAHASTAMISEST ........................... 6 1.1. Keskkonnatasud........................................................................................... 6 1.2. Kohalike omavalitsuste keskkonnaülesanded ja nende rahastamine......... 10 1.2.1. Kohalike omavalitsuste keskkonnaülesanded...................................... 10 1.2.2. Kohalike omavalitsuste keskkonnaülesannete rahastamine................ 13 2. MATERJAL JA METOODIKA............................................................................ 20 3. ANDMEALLIKAD JA NENDE VÕRDLUS ......................................................... 23 3.1. Kohalike omavalitsuste keskkonnakaitseliste kulude andmed Rahandusministeeriumi andmestikus................................................................ 24 3.2. Kohalike omavalitsuste keskkonnakaitseliste kulude andmed Statistikaameti andmestikus ...................................................................................................... 26 3.3. Uuringuandmestik kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutustest ja keskkonnatasudest............................................................................................ 28 4. TULEMUSED.................................................................................................... 30 4.1. Kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutused.................................... 31 4.2. Kohalikku eelarvesse laekunud keskkonnatasude ja omavalitsuste keskkonnakaitsekulutuste võrdlus..................................................................... 38 5. ARUTELU......................................................................................................... 45 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 49 SUMMARY ........................................................................................................... 51 KASUTATUD MATERJALID................................................................................. 54 LISAD ................................................................................................................... 60 SISSEJUHATUS Ökoloogilise maksureformi üheks põhimõtteks on nihutada maksukoormus tööjõu maksustamiselt keskkonnakasutuse ja saastamise maksustamisele. Eestis on rakendatud ökoloogilist maksureformi, mis näeb ette tulumaksumäära langetamist ning keskkonnatasumäärade tõstmist. Kuigi tulumaksu määra langetamine peatati, on ökoloogiline maksureform tervikuna siiski päevakorras. Suure keskkonnakoormusega ettevõtted maksavad keskkonnatasusid, mis laekuvad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse tuluna. Kohalikku eelarvesse laekub osa maavara kaevandamisõiguse tasust, vee erikasutusõiguse tasust ning jäätmete kõrvaldamise saastetasust. Praeguse keskkonnatasude jaotusskeemi juures saavad omavalitsused, kelle territooriumil tegutsevad suure keskkonnakoormusega ettevõtted, oma eelarvesse märkimisväärset tulu keskkonnatasust ning see on nende omavalitsuste tulusid kasvatanud. See võib viia olukorrani, kus omavalitsused on huvitatud keskkonnakoormuse suurenemisest oma territooriumil, et laekunud keskkonnatasude tuluga oma tulubaasi täiendada. Selline mõtteviis on vastuolus säästva arengu seadusega, mille järgi tuleb loodusvarasid kasutada nii, et looduskeskkond oluliselt ei kahjustuks ja et säiliks looduslik mitmekesisus. Kui riigieelarvesse laekunud keskkonnatasusid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks, siis kohalikele omavalitsustele pole seadus keskkonnatasude sihtotstarvet kehtestanud. Erandiks on jäätmete kõrvaldamise saastetasu laekumine, mida omavalitsus peab kasutama jäätmehoolduse arendamiseks. Kuigi keskkonnatasude seadus ei sätesta kõigile kohalikku eelarvesse laekunud keskkonnatasudele sihtotstarvet, kerkib küsimus, kas keskkonnatasude kasutamine muuks otstarbeks kui keskkonnakaitse on õigustatud. Käesoleval magistritööl on kaks eesmärki: välja selgitada, kas omavalitsused teevad keskkonnakaitsekulutusi laekunud keskkonnatasuga samas mahus ning kas praegune keskkonnatasude jaotusskeem soodustab kohalikku eelarvesse laekunud keskkonnatasude kasutamist sihtotstarbeliselt keskkonna heaks. Selleks, et magistritöö eesmärk saavutada, püstitati järgmised uurimisülesanded:
keskkonnatasude olemusest, omavalitsuste keskkonnaülesannetest ja nende rahastamisest. Eraldi peatükis kirjeldatakse Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi keskkonnakaitsekulutuste andmestikke. Tulemustes tuuakse välja omavalitsuste keskkonnakaitsekulutused 2007. aastal ning võrreldakse neid kohalikku eelarvesse laekunud keskkonnatasude tuluga. Magistritöös loodi andmestik, mis koosnes Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi 2007. aasta andmetest ning mille abil sai analüüsida, kas kohalikud omavalitsused tegid keskkonnatasudega samas mahus keskkonnakaitsekulutusi. Arutelu põhineb tehtud analüüsil ning selles tehakse ettepanekud keskkonnatasude jaotusskeemi muutmise kohta. Teema valikul said otsustavaks autori kogemused keskkonnakaitsekulutuste andmete töötlemisel ning erinevate keskkonnakaitsekulutuste andmestike lahknemine. Valiku langetamisele aitas kaasa ka keskkonnatasude kontseptsiooni avalikel aruteludel kõlamajäänud seisukoht, et kohalikud omavalitsused ei kasuta keskkonnatasude tulu sihtotstarbelisel keskkonna heaks. Magistritöö autor tänab juhendajaid Kaia Orast ja Kai Künnis–Berest väärtuslike nõuannete eest ning töökaaslasi (Eda Grünerit ja Jelena Rõbakovat) edasiviivate ettepanekute eest. Terviktekst (PDF fail) 03.09.2010 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||
|
|
||
